METS-KARIHIIR SOREX ARANEUS Karihiir kaalub 515 g. Mets-karihiired asustavad metsi, heinamaasid ning põldude- ja teedevahelisi hekialasid. Eluiga 15-23 kuud. Karihiir on kogu ööpäeva aktiivne, tehes mõnekümneminutilisi puhkepause. Mets-karihiirt leidub kõikjal Eestis väljaarvatud hiiumaal! Lihtne segamini ajada Väike-Karihiirega, kes nagu nimigi ütleb, on Mets-Karihiirest väiksem samuti on Mets-karihiire karv heledam. Emane Karihiir sünnitab 5-7 poega. Pojad iseseisvuvad umbes 22 päeva pärast.
Välimus on tal karihiirtele iseloomulik: pikk saba, pikk ja kitsas ning ninaosas teravnenud kolju. Karvastiku värvus on tumepruun. Väike-karihiir on levinud väga laial maa-alal Euraasias Atlandi ookeanist Vaikse ookeanini. Eestis on ta levinud paiguti, olles kõikjal vähearvukas. Elab ta metsades, niitudel ja soodes. Elupaigaks on talle enda valmistatud või teiste loomade vanad urud, õõnsad kännud, mahalangenud puutüved jne. Karihiired on tüüpilised kiskjad, kes söövad kõike millest jõud üle käib. Peamise osa nende toidus moodustavad siiski mitmesugused putukad ja nende vastsed. Nad söövad ööpäeva jooksul rohkem kui ise kaaluvad. Kiire ainevahetus on vajalik kehatemperatuuri hoidmiseks. Väikeste mõõtmete tõttu on karihiirtel energiakaod suured ja seetõttu peavad nad palju sööma, et elus püsida. Ilma toiduta ei suuda nad elus püsida kauem kui ühe ööpäeva.
pärak, seedenäärmed. Erituselundid: neerud soolestik kopsud osal ka nahk meeleelundid silmad kõrvad jt. Närvisüsteem: seljaaju, peaaju, närvid. Imetajatel kiire ainevahets. Sisemine viljastamine. viljastatud munarakk suundub emakasse. loode areneb emaslooma emakas. nabaväädi kaudu saab süüa ja värki. tiinuse pikkus sõltub liigist. pärast sündi imetamisperiood piim tekib piimanäärmeis ja selle saab kätte nisade kaudu. Selts putuktoidulised * karihiired. Välimuselt sarnanevad karihiired hiirtega. Kõige tavalisem ja laiemalt levinud on mets karihiir. Tema väike 7-10 cm pikkune keha on tumepruuni karusnahaga. Kõige sagedamini kohtab metades ja niitudes- vaatamata lühikestele jalgadele jookseb karihiir kiiresti. Suure liikuvuse tõttu vajab loomake palju toitu. Mets karihiire ööpäevane söök on 1,5-2 korda tema kehamassist raskem toidust küllastunud puhkab loom natuke ent niipea kui toit on seeedinud läheb ta uue otsingule
Kedros (1777 m) Thripti (1489 m) Samaria kuristik Majandus Põlluharimine Karjakasvatus Oliivikasvatus Turism Kalandus Maavarad: Magneesium Asbest Nikkel Boksiid Kasvavad Kreetal Banaanid Laimid Apelsinid Sidrunid Kreeka pähklid Oliivid Viinamarjad Dattlid Loomad Kri Kri Eeslid Lambad Koerad Kassid Karihiired Mägrad Keskonna probleemid Vee puudus Prügi Elumaa puudus Vaatamis väärsused Knossose paleed arheoloogiamuuseum Heraklionis Euroopa pikim kuristik Samaria
Mutt on tark loom, suurimast teadaolevast muti toidukambrist leiti 1200 ussi, kes kokku kaalusid 2 kg ning olid eesosa ärahammustamisega liikumisvõimetuks tehtud. Jooksuaeg on muttidel märtsist - aprillini. Mutt poegib üks kord aastas. Pesakonda sünnib 3-8 abitut poega, kes iseseisuvad 1 kuuselt, suguküpseks saavad nad 1 aastaselt. Eluiga on muttidel 3 - 5 aastat. Mutt on eranditult loomne. Toiduks on muttidel enamasti vihmaussid, putukad ja nende vastsed, saagiks langevad ka hiired, karihiired, rotid, konnad, sisalikud, maod jt, kellest üle käib. Mutid söövad ka teisi mutte. Looduslikud vaenlased on mutile nirk, kärp, metsnugis, ronk, vares, toonekurg, kassikakk. Mutt on ka kannibal, sest ta sööb teisi mutte.
Elupaigad Elavad urgudes. Leht ja segametsades. Toitumine Enamasti loomtoiduline. Ei ütle ära ka raipetest. Mõned liigid söövad ka taimi. Levikuala Elavad mandri eestis. Mujal maailmas elvad Kesk-Euroopas ja Aasias. Mutt Liigi nimi ladina keeles on Talpa europea Kehamass on 60-130 grammi Toitumine on eranditult loomne. Sööb vihmausse, putukaid ja nende vastseid. Saagiks langevad ka hiired, karihiired, rotid, konnad, sisalikud, maod jt. Looduslikud vaenlased on nirk, kärp, metsnugis, ronk, vares, toonekurg, kassikakk. Tiinus kestab 40 päeva. Pojad sünnivad maikuus. Poegade pikkus on ligikaudu 3 cm, kehamass 2,2...2,7 grammi. Mutt Harilik siil Ladina keelne nimi on Erinaceus europaeus Kehamass on 600-1200 grammi Segatoiduline. Eelistab putukaid ja nende vastseid, aga ka vihmausse, konni, hiiri, linnumune- ja poegi, madusid, tigusid. Ei ütle ära ka raipest. Poegade arv 2..
põldohakast. Karihiir- selgrootud, lülijalgsed ja nende vastsed, teod Kimalased - põldkimalane talukimalane ristikukimalane hallkimalane metsakimalane kivikimalane tumekimalane niidukimalane maakimalane - Eesti kõige harilikum kimalaseliik karukimalane aedkimalane - nektarivarudega liblik-, imi- ja huulõielised taimed. Vihmauss- mullaga koos taimede jäägid Mutt- vihmaussid, putukad ja nende vastsed ka hiired, karihiired, rotid, konnad, sisalikud, maod selgrootud (ämblikud, jt)- enamus taimi, kõrrelistest, liblikõielistest jne Kobras- nõges, tarn, angervaks, piiliroog, mügri- rohttaimi ja nende juuri, pungi ning marju, konn- mardikad ja kahetiivalised (sääsed, kärbsed), sihktiivalisi (tirdid, tirtsud) ja nälkjaid, arusisalik- väikesed selgrootud Kass, koer, Rebane- jänes Toonekurg, haigur konnad, putukad, selgrootud.....
Mullas elavad mikroorganismid, mikroloomad, pisiloomad ja suuremad mullaloomad Mikroorganismid on bakterid, vetikad, seened ja ainuraksed. Enamikku neist me palja silmaga ei näe Mikroloomad on ümarussid, lestad ja Bakterid hooghännalised. Nad elavad mullaosakeste vahelistes tühimikes Pisiloomad on putukad, putukate vastsed ja ussid. Nemad uuristavad mulla tahkete osade vahele käike Suuremad mullaloomad on rästik, mutt, karihiired ja vesirott e. mügri. Nad kaevavad mulda käike või kasutavad juba kellegi poolt Ümarussid valmiskaevatud urge Vihmauss Vihmausside liikumine segab ning kobestab mulda Vihmauss sööb kuivanud ja poolkõdunenud taimelehti ning rohukõrsi Vihmausside väljaheited Vihmauss. muudavad mulla sõmeraks Kasutatud materjal http://www.miksike.ee/ http://humblebeefarm.blogspot.com/2012/05/soilheartof
Hiireviu tunneb lennust ära eelkõige tema laiade tiibade järgi ja valgelaiguliste ümarate tiibade järgi, mis on õhus liueldes lameda V kujuliselt tõstetud. Teistel viudel ja kotkastel on tiivad eelkõige laia siruulatusega, hiireviu tiivad on aga eelkõige laia "haardepinnaga". TOITUMINE Hiireviud söövad paljusid erinevaid linde ja loomi, kuid põhiosa tema toidust moodustavad siiski hiirelaadsed närilised ja teised pisiimetajad: mutid, karihiired ja koguni jänesepojad. Hiireviu kasutab toiduks veel linnupoegi, roomajaid ja konni. Mõnikord, tavaliselt talvel, on hiireviu sunnitud sööma isegi raipeid. Hiireviu lauakombed ei ole just kiita - ta kugistab oma saagi alla ja hiljem oksendab naha, suled ning küünised välja, sest tema magu ei suuda neid seedida. 4 PESAD
kahepaiksed roomajad linnud imetajad Imetajad Imetajad elavad kõigis elukeskkondades: metsades, niitudel ja veekogudes, aga ka maaall ning inimasulates. Nagu enamikus sama piirkonna riikides, on ka Eestis kõige rohkem pisiimetajaid. Nende liikide isendite arvu ei suuda aga keegi täpselt määratleda. Osa imetajaliike on ka lennuvõimelised. Enamik eesti metsade imetajatest elab metsas ja tuntumad neist on karu, ilves, metssiga, põder, karihiired jne. Avamaad eelistavad elupaigana halljänes ja rebane, siseveekogude ääres elavad kobras, naarits, saarmas ja mink. Imetajate peamine tähtsus tuleneb aga nende olulisest rollist enamikus ökosüsteemides. Imetajad on esindatud tarbijatena pea kõigis toiduahelates. Putuktoidulised piiravad paljude selgrootute arvukust. Rohusööjad imetajad on omakorda toiduks kiskjalistele. Viimased hävitavad eelkõige haigeid ning vähemelujõulisi isendeid.
Levinumad pargipuud ja -põõsad Eestis: pärn, tamm, vaher, kastan, harilik pöök, mänd, lehis, sarapuu, kask, kadakas, sirel, toomingas. Linnud: kägu, suur-kirjurähn, hallvares, käblik, kuldnokk, hallrästas, porr, ööbik, punarind, tuvi jpt. Kõige tuntum ja armastatum linnaparkide asukas on orav. Orav on segatoiduline ning lisaks käbidele ja pähklitele sööb tigusid, putukaid, mune ja isegi linnupoegi. Levinumad imetajad parkides on põld- uruhiir, karihiired, rändrott, mutt, siil, nirk, mink, nugis, nahkhiir, halljänes ja tuhkur. Putukad: sipelgad, herilased, mesilased, vapsikud, teod. 2. Millistes tingimustes antud kooslus tekib? Klimaatilised tingimused, mullastik, veereziim, toitainete sisaldus, päikesevalgus, teised elusorganismid, soolsus, happesus e. reaktsioon? 3. Milliseid tingimusi / tegureid on vaja antud koosluse püsima jäämiseks? 4. Mis juhtub antud kooslusega kui tingimused muutuvad?
ÖKOSÜSTEEMNiidud tekivad- valdavalt lageraiete ja nendele järgnenud niitmise ja karjatamise tagajärjel; mahajäänud põldudele; osa niite jõelammidel ja mererannas on algselt kujunenud niitudenaNiite liigitatakse kujunemise järgiesmased e primaarsed niidud (alati olnud lagedad), lamminiidud, rannaniidud, looniidud 2) teised e sekundaarsed (kujunenud inimtegevuse tulemusena)niitudel elab rohkesti putukaid, ärilisi, putuktoidulisi imetajaid (karihiired, mutid). Toitu leiavad ka linnud, metskitsed, põdrad ja rebased. Niitude liigid- roomav tulikas, paiseleht, hanijalg, aas kurereha, raudrohi, tähtheinadARUNIIDUD- mineraalmuldadelSOONIIDUD- turvasmuldadelLOONIIDUD- paepealsetel NÕMME ARUNIIDUD- nõmmemännikutest, liivikutel. Niitude taimkate on liigirikas, seal on valguslembesed rahttaimed.ROHUSTU- niidukoosluste iseärasuseks on rohustu moodustumine, siis kuuluvad rohttaimede maapealsed osad.KAMARA- moodustuvad
Linde on Eestis registreeritud 329, kellest pesitseb siin 222 liiki, läbi rändab või talvitub 38 liiki, ülejaanud on eksikülalised. Eesti vetest on leitud 65 liiki kalu. Kahepaikseid on kokku 11 liiki. Roomajaid on 5 liiki. Eesti aladel on teada ligi 15 000 liiki putukaid ning üle 3500 liigi muid selgrootuid Imetajad ...elavad kõigis elukeskkondades: metsades, niitudel ja veekogudes, aga ka maaall ning inimasulates. Tuntumad on karu, ilves, metssiga, põder, karihiired jne. Avamaad eelistavad elupaigana halljänes ja rebane, siseveekogude ääres elavad kobras, naarits, saarmas ja mink. Imetajate peamine tähtsus tuleneb aga nende olulisest rollist enamikus ökosüsteemides. Imetajad on esindatud tarbijatena (konsumentidena) pea kõigis toiduahelates. Putuktoidulised piiravad paljude selgrootute arvukust. Rohusööjad imetajad on omakorda toiduks kiskjalistele. Viimased hävitavad eelkõige haigeid ning vähemelujõulisi isendeid.
ning inimasulates. Nagu enamikus sama piirkonna riikides, on ka Eestis kõige rohkem pisiimetajaid. Võib arvata, et kõige arvukamad liigid kuuluvad näriliste seltsi hiirlaste ja putuktoiduliste seltsi karihiirlaste sugukondadesse. Nende liikide isendite arvu ei suuda aga keegi täpselt määratleda. Osa imetajaliike on ka lennuvõimelised. Enamik eesti metsade imetajatest elab metsas. Tuntumad on karu, ilves, metssiga, põder, karihiired. Avamaad eelistavad elupaigana halljänes ja rebane, siseveekogude ääres elavad kobras, naarits, saarmas ja mink. Putuktoidulised piiravad paljude selgrootute arvukust. Rohusööjad imetajad on omakorda toiduks kiskjalistele. Viimased hävitavad eelkõige haigeid ning vähemelujõulisi isendeid. Imetajad jagunevad eriliikidesse- Kiskjad, putuksööjad, rohusööjad. Kiskjad hävitavad peamiselt haigeid loomi. Linnud – esimesed elusolendid, kes saabusid Eesti alale
jooksiklasi, kiletiivalisi ja tirtslasi. Menüüd rikastasid konnad, sisalikud ja hiired. Teraviljadele andsid lisamaitset kibuvitsamarjad, sõstrad ja umbrohuseemned. Sügisel (1. septembrist 30. novembrini; 10 magu) väheneb loomsete osiste osakaal tunduvalt. Valdavaks saab teravili, põhiliselt nisu. On söödud ka pihlaka- ja leedrimarju ning mitmesuguseid puuvilju, samuti inimtoidu jäätmeid. Talvelgi (1. detsembrist 31. märtsini; 26 magu) on kalade, lindude ja pisiimetajate (hiired, karihiired) jäänuseid rohkesti. Üheteistkümnes maos leidunud suuremad luu- ja lihatükid näitavad raibetel või solgiaukudel toitumist. Loomset toitu on kogutoidus peaaegu kaks korda rohkem kui sügisel. Nimetamist väärib mardikate hulga suurenemine. Kas haraka silm on terasemaks muutunud? Teraviljade järjestuses on esikohal ikka nisu, järgnevad kaer, oder, rukis, aga nende hulk on sügisega võrreldes tunduvalt vähenenud. Hernes, tatar, kartul, pihlaka- ja karusmarjad
eranditult loomset toitu. Vihmaussid, putukad ja nende vastsed. Saagiks langevad ka hiired, karihiired, rotid, konnad, sisalikud, maod jt. kes tema käikudesse kukkuvad. Toidu hankimiseks kaevabki mutt vahel käike küllalt maapinna lähedale, kuhu näiteks isegi
osake Põhja- Austraaliast. Vihmametsad on maailma looduse väga oluliseks komponendiks. Nad puhastavad vett, neelavad süsihappegaasi, pidurdavad kasvuhooneefekti ja ühtlustavad veeringet. Vihmametsades elab üle poole kõigist taime-ja loomaliikidest. Palju liike on veel määramata, seda just väiksemate loomade ning eriti putukate seas. Peamised loomaliigid on: laisklased, gorillad, ahvid, tiigrid, jaaguarid, leopardid, erinevat liiki maod, sisalikud ja karihiired. Vihmametsade loomad Loomadel on maapinnal vähe süüa, sellepärast elavad nad enamasti puude otsas. Selleks, et puudel liikuda, on nad tavaliselt hea ronimis- ja hüppevõimega või on neil hästi välja arenenud küünised. Puudel elab palju erinevaid ahviliike, okstel ripuvad selg allapoole laisiklased, lendkonnad jt. Kõikjal on palju värvikirevaid linde (papagoid, tukaanid, paradiisilinnud, imetillukesed koolibrid jt
(fakultatiivne parasitism),suvisel ajal on niisketes rabades palju sääski, kes üritavad igal võimalusel imeda rabas elutsevate loomade (nt. põtrade) verd, põder saab sellest suhtest kahju (8.). Kisklus Huulhein on ainuke Eestis leiduv taim, kes toitub ka väiksematest putukatest. Kärbsed, keda leidub rabades palju on huulheinale sobivaks toiduks. Hunt ja jänes Jänes on hundile tavaline saakloom, nii hunt, kui ka jänes külastavad toiduotsingutel rabasi. Karihiired on rabades laialt levinud, kuhu sattub toiduotsinguil ka rebane, kellele sobivaks toiduks nad on. Rabajärvedes leidub nii hauge kui ka ahvenaid, Suurematele haugidele on väiksed ahvenad tavaline toit. Samas konkureerivad haug ja ahven toidu ja elupaikade pärast. Rästik ja rabakonn on tavalised raba elanikud, rabakonnad on rästikute tavaliseks toiduks. konkurents Warnstrofi turbasammal ja kitsaleheline turbasammal on kaks paljudest
Muhus. Ohtralt elab neid ka kultuurmaastikualadel - kuivadel puisniitudel, parkides, võsastikes, heina- ja karjamaadel ning aedades. Maasisese eluviisiga, maapinnale tuleb harva. Tegutseb aastaringselt. Talveperioodi üleelamiseks kogub ta varusid - vihmausse (muudab need liikumatuks närviganglioni läbihammustamise teel). Eranditult loomtoiduline. Sööb Vihmausse, putukaid ja nende vastseid. Saagiks langevad ka hiired, karihiired, rotid, konnad, sisalikud ja maod. Jooksuaeg märtsis-aprillis. Poegib üks kord aastas. Pesakonnas 3 kuni 8 poega. Tiinus kestab 40 päeva. Pojad sünnivad maikuus. Vastsündinud on abitud, pimedad ja karvadeta. Emasloom imetab poegi piimaga 1 kuu, siis nad hakkavad ise toitu hankima. Suguküpsus saabub kümnekuuselt. Eluiga 3 kuni 5 aastat. Tekitab inimesele kahju, uuristades käike peenardesse, närides läbi kõik ettejuhtuvad taimejuured. Kompenseerib selle aga mitmesuguste kahjurputukate
traditsiooniliselt hõredama asustusega lubjarikastel aladel. Puisniidul kasvavad koos metsa- ja niidutaimed. Eesti liigirikastel, karbonaatsete mullaga puisniitudel kasvab tihti üle 50 soontaime liigi ruutmeetril, seejuures kuuel Lääne-Eesti puisniidul on kirjeldatud enam kui 60 liiki ruutmeetril. Niitude loomastik: Imetajatest elavad niidul eelkõige väiksemad loomad: mutid, uruhiired, karihiired. Mutid ja karihiired on loomtoidulised, kes toituvad putukatest ja teistest selgrootutest loomadest, uruhiired on taimtoidulised. Niidutaimedest toitub ka halljänes. Õhtuhämaruses tulevad niidule rohtu sööma ka suuremad imetajad: metskitsed ja põdrad. Linde elab niitudel üsna vähe, sest seal pole neile piisavalt varju vaenlaste eest. Niisketel luhaniitudel tegutseb suurkoovitaja, kuivematel aruniitudel pesitsevad rukkirääk, põldlõoke, kiivitaja, nurmkana
liikidel pole kindlaid varjekohti. Sellised liigid on kaks roomajaliiki, kaks kahepaikse liiki ja paljud väga haruldased päeva- ja ööliblikad. Parim reegel on: "Kui kahtled, ära tee." Näiteks ei tohi liigutada elupaigas asuvaid objekte selleks et otsida pildistamiseks seal elavaid vaskusse. *Liike, mis pole täieliku kaitse all võib koguda loodusest ilma loata ja kasutada selleks erinevaid püüdmismeetodeid, kaas arvatud liblikavõrgud. *Mitmeid teisi loomi, nagu karihiired, siilid ja kivinugis, ei tohi ilma loata kinni püüda. Nende püüdmiseks tuleb taotleda luba. Teised loomad *Külmavereliste ja selgrootute loomade ajutine viimine looduses stuudiosse või vivaariumisse (akvaariumi) on laialdaselt kasutusel olev praktika. Kui loom on loodusest pildistamiseks ära viidud, tuleb ta tagasi oma algsesse elupaika viia nii kiiresti kui võimalik. *On ebaseaduslik loodusest mistahes moel kinni püüda ja ära viia liike, mis on kantud
suurlinnades,kultuurikõrbed)· Maakasutuslikud (põllumajandus,metsandus, tööstus jne.) · Ajaloolised (põllumajandus, metsandus,kalandus, tööstus, kaubandus jne.) Pärandkooslused (Lääne-Eesti)Pärand- ehk poollooduslikud kooslused tagavad stabiilse läbi suve toimiva õitsemistolmlemiskonveieri· Kadastikud ja puisniidud heaks inimmõju indikaatoriks (karjatamine hobune, lammas, lehm)· Kiviaiad (kimalaste, seltsinguliste mesilaste, sisalike,lindude, hiirlaste, putuktoiduliste nagu karihiired, siilid pesitsus ja varjumiskohad) · Rookatused seltsinguliste mesilaste haudmekasvatuskohtadeks· Vanad aiad (imetajate, putuka-, linnu- ja tolmeldajate kooslused · Veesilmad. Rabamaastikud on meie loodusmaastiku üks omapärasemaid ja üliolulisimaid osi. · Rabataimestik meenutab jääajajärgset tundrataimestikku.· Rabad vanade ja stabiilsete õistaimekooslustega on liigirikka putukakoosluse reservuaariks. Muld-on kompleksne ja dünaamiline süsteem, mis koosneb
verd. Suurema looma puhul on jäänuseid rohkesti ja töötlemisviisi ning noka või hammaste jälgede põhjal on teinekord võimalik järeldada, milline loom on saaki söönud. Ka siin tuleks lisaks jälgedele vaadata söögikoha asupaika, toidu koostist, söömisviise, väljaheiteid jne. Sageli toituvad ühest korjusest mitmed loomad. Näiteks võivad mõne röövlinnu tabatud jänese korjust kasutada ka varesed, rebased, pisikiskjalised või karihiired. See kõik jätab korjusele mitmeid märke. Kuigi suurema osa karu toidust on taimset päritolu võib ta teinekord murda ka teisi loomi, tappes käpalöögiga või hammustades seljapiirkonda, murdes saagi selgroo. Kehal võib ilmneda sügavaid kihvajälgi. Karu alustab tavaliselt sisikonnast ning peidab siis saagi. Karu nimelt eelistab värskele lihale veidi lagunema hakanud liha. Muud toitumisjäljed Maapinnalt toitu otsivad loomad jätavad pinnasesse alati rohkem või vähem silmatorkavaid
vaarikas, kanarbik, sookail, mustikas, jõhvikas, sinikas, pohl, võsaülane, sinilill, aas-karukell, varsakabi, kullerkupp, metspipar, valge ristik, põdrakanep, pajulill, naat, palderjan, ubaleht, pune, teeleht, raudrohi, karikakar, puju, karuohakas, võilill, nurmenukk, hapuoblikas, kõrvenõges, maikelluke, vesiroos ja pilliroog. Loomad on: Põder, metskits, metssiga, rebane, kährik, metsnugis, nirk, valgejänes, halljänes, orav, siil, mutt, karihiired, vesimutt ning mitmed nahkhiireliigid. Kalad on: Ahven, luukarits, ogalik, koger, angerjas, haug, särg, kiisk, latikas, koha Linnustik: Harku linnustik on väga mitmekesine. Lisaks igapäevasele 40-50 laululinnuliigile või 20 rannikuliigile on tavalised haudelinnud läheduses ka sookurg, händkakk, musträhn, väike-kärbsenäpp, tuuletallaja, hiireviu jpt. Loodushariduskeskuseks plaanitava hoone akendest saab jälgida valge-toonekure pesa ja talilindude
Kliimast sõltub: mullabioloogiline aktiivsus (bakterid) 3. RELJEEF- pinnamood Reljeef mõj mullas : P-külmem - veereziimi L-soojem - soojusreziimi - järskudelt nõlvadelt nõlvajalamile 4. TAIMED- floora ... lagunemisel tekib mullaorgaaniline osa e huumus. Huumus on tihe ja hoiab vett hästi kinni 5. MULLAORGANISMID-fauna - vihmaussid kobestavad mulda - karihiired - mutid - mikroorganismid e bakterid .... eritavad mulda kasulikke aineid 6. AEG Mida noorem on muld seda õhem ta on . 10 000 a on aeg , et muld oleks valmis. Mida vanem muld seda rohkem horisonte ja vähem seotud lähtekivimiga 7. INIMTEGEVUS Positiivne mõju: org väetis Negatiivne mõju: üleväetamine Moreen- liustiku sete on sorteerimata kivimaterjal, mida mandrijää siia liikudes kaasa tõi ja mis sulades meie alale maha jäi. MULLAHORISONDID..
Sooltoru tühjeneb ja tõmbub kokku, südame tegevus aeglustub kuni 10 kordselt, hingamine tasaneb väga tugevasti, jne. Loomad otsivad nüüd üles soojemad peiduurkad (kuid mitte soojad!) ja veedavad seal talveund "magades" mitmeid kuid. Elutegevus toimub selle toiduvaru arvel, mis nad suvel oma kehasse on kogunud. Madal temperatuur üksinda talveund esile ei kutsu: terve rida imetajaid, isegi väikesed imetajad nagu näiteks karihiired, elavad kaugel põhjas, isegi arktilistel aladel ja ei maga siiski talveund. Mitte kõikide imetajate juures ei ole talveuni täielik. Nii on see näiteks karul, mägral, kährikkoeral jt. Uni on siis kergem, kehatemperatuur ei lange ja soojade ilmadega tulevad nad oma peidupaikadest välja jalutama, toitu siiski mitmed ei tarvita. Näiteks orav oma toiduvarusid talveks pessa ei kogu, kuid soetab neid mitmele poole pesa
lindudele kohanemist madalate temperatuuridega. Mõnedel lindudel näiteks kanepilinnul ja siberi tihasel, on väga tihe sulestik. Suurte pakastega kössitavad nad kohevate pallikestena, hoides kokku oma energiat. Imetajatest on punarebasel, hallhundil, nirgil, kärbil, naaritsal ja sooblil arenenud eriti pehme ja tihe karv. Sooblinahk on eriliselt ilus ning neid on karusnaha pärast halastamatult küttitud. Uruhiired ja karihiired on õppinud elama lume all kogunenud soojemas õhus ning toituvad talv läbi seal talvekuudel elavatest pisikestest taimedest ja putukatest. 4.4.Baikal Baikali järve kirjeldades on ülivõrded omal kohal. See omalaadne järv asub Lõuna-Siberis Vene- Mongoolia piiri lähedal. Järv on 25 miljonit aastat vana, teadaolevalt vanim järv maailmas (vanuselt järgmine on Tanganjika, kõigest 2 miljonit aastat). Sügavusega 1637 m on see
lõhnast tunduvalt nõrgem. Tuhkru põhivärvus on pruun või mustjaspruun, kaela küljed, rind, kõri ja käpad on tumedama värvusega. Kõht on peaaegu täielikult tumepruun. Mask teeb metsiku tuhkru urgudest ja varjualustest välja piilumisel vähem märgatavaks. Erinevalt valgetuhkrust on saba tervikuna ühevärviline, tumepruun. Metstuhkru saakloomadeks on põhiliselt uruhiired, hiired, konnad, mõnikord ka hamstrid, hüpiklased, jänesed ja karihiired. Jõgede ääres elavad tuhkrud püüavad väikseid kalu või söövad seda, mis kaluritest maha jääb. Mõnikord söövad metstuhkrud ka suuri putukaid. Tuhkur üks parimaid mullakaevajaid kärplaste seas. Uru kaevamisel on tal abiks tugevad ja laiad käpad, mis on varustatud spetsiaalsete kaevamiseks kohanenud küünistega. Tuhkrule meeldib kaevata. Metstuhkur on levinud peaaegu terves Euroopas, põhja suunas kuni Karjalani, ida suunas kuni Uurali mägedeni
Rohustu moodustavad maapealsed rohttaimede osad, kamara maaaluste osade pindmine kiht koos uuenemispungade, juurte ja kuluga. Kamaras, kus elab hulgaliselt mullaorganisme, toimub intensiivne taimeosade lagunemine ning huumuse teke. Niidumuldadele on omane tugevam huumuse kogunemine võrreldes samades tingimustes olevate metsade või põllumuldadega. Niitudel elab rohkesti putukaid (kimalasi, liblikaid, mardikaid), närilisi (uruhiired) ning putuktoidulisi imetajaid (mutt, karihiired). Ka suurimetajaid (metskitsed, põdrad, rebased jt) ning linnud (hiireviu, põldpüü) leiavad niitudelt toitu. Rohttaimed ja põõsad pakuvad loomadele mitmesuguseid võimalusi toitumiseks, varjumiseks ja sigimiseks. Puisniitude toiduahelas on arvukalt taimtoidulisi putukaid (õite nektarist toituvad liblikad, kimalased, herilased, taimelehtedest toituvad rohutirtsud, liblikate röövikut, lehetäid, kärsakad), röövputukaid (jooksikud, sipelgad jt) ning ämblikke. Putukatest toituvad
Vihmametsad on maailma looduse väga oluliseks komponendiks. Nad puhastavad vett, neelavad süsihappegaasi, pidurdavad kasvuhooneefekti ja ühtlustavad veeringet. Vihmametsades elab üle poole kõigist taime-ja loomaliikidest. Palju liike on veel määramata, seda just väiksemate loomade ning eriti putukate seas. Peamised loomaliigid on: laisklased, gorillad, ahvid, tiigrid, jaaguarid, leopardid, erinevat liiki maod, sisalikud ja karihiired. [1] Vihmametsade loomad Loomadel on maapinnal vähe süüa, sellepärast elavad nad enamasti puude otsas. Selleks, et puudel liikuda, on nad tavaliselt hea ronimis- ja hüppevõimega või on neil hästi välja arenenud küünised. Puudel elab palju erinevaid ahviliike, okstel ripuvad selg allapoole laisiklased, lendkonnad jt. Kõikjal on palju värvikirevaid linde (papagoid, tukaanid, paradiisilinnud, imetillukesed koolibrid jt.), liblikaid ja putukaid, kes toituvad peamiselt
Metsakahjuritena linnud enamasti arvesse ei tule, väga harvadel juhtudel on taimlates kahjustusi põhjustanud metsvint, kes sööb külvatud seemneid ja noori tõusmeid, kuid pesitsemise ajal sööb ta putukaid. Puude seemnetest toituvad veel näiteks käbilinnud ja suur- kirjurähn. Metsis sööb talvel männi pungasid, kasvusid ja okkaid. Pasknäär toitub tammetõrudest, kuid samas neid laiali tassides aitab kaasa tamme levimisele. Putuktoiduliste hulka kuuluvad siil, mutt ja karihiired, kes metsanduslikust seisukohast on kasulikud toitudes putukatest, nende vastsetest ja nukkudest. Vahel võib mutt oma käikude rajamisega taimlas puutaimi kergitada ja juuri lõhkuda. Valgejänes (Lepus timidus) elab suurtes metsamassiivides ja rabades, halljänes (Lepus europaeus) eelistab väikseid metsatukkasid ja võsasid ning avatud maastikku. Valgejänes on punakas- või hallikaspruun, halljänesest väiksem, mustade kõrvaotsadega nii suvel kui talvel, heleda karvastikuga talvel
tolmeldajatele (nii meemesilastele kui ka looduslikele mesilastele) ajal, mil põldudel õitsvaid kultuurtaimi ei leidu Nektar ja õietolm mitmetele teistele organismidele (nt liblikad)arja Röövtoidulised loomad Toituvad nii vastse kui valmikustaadiumis teistest organismidest, tappes ja süües oma ohvri kohe Hävitavad valimatult kõike kellest jõud üle käib Olulisemad on linnud, siilid, karihiired, konnad, sisalikud, maod, ämblikud, röövlestad ja röövnematoodid ning putukatest kõrvahargid, röövlutikad, õielutikad, röövripslased, lepatriinud, jooksiklased, lühitiiblased, kiilassilmad, kaamelikaelalised, koonulised, sirelased ja mõned pahksääsed. 37 Mitmekesised põlluservad soodustavad kahjurputukate looduslikke vaenlasi jooksiklasi Kraaviääred, põldude vaheribad ja laiemad teeservad põldude ääres on jooksiklaste
annaabi.ee 
