a. juudid) ülevenemaaalise seadustekogu koostamise kava haldusreform asehalduskorra kehtestamine : 50 kubermangu, jagunesid maakondadeks Asehaldurid kubernerid , linnade omavalitsused aadlikogud kinnistas pärisorjuse Rootsi Vabaduste aeg (1718-1772) Gustav III (1771-1792) · Vabaduste aeg: Parlamentarismi areng 2 "parteid" : Mütsid ja kübarad Riigipäeva otsustusõiguse laienemine · Gustav III ajal: tegevusvabaduse andmine kapitalistlikele ettevõtetele Kaubandusvabadused Osaline tollide kaotamine täielik usuvabadus ... püüdis kehtestada riiklikku alkoholimonopoli
Uusaeg umbes 400-aastane ajaloo periood keskaja lõpust kuni lähiajalooni. Õleminek feodaalühiskonnalt kapitalistlikele suhetel põhinevale kodanlikule ühiskonnale. Algus 1492/1517 Lõpp 1914 a. I ms algus. Monarhia riigivalitsemisvorm, kus riigipeaks on harilikult päriliku ja eluaegse võimuga monarh (monarh kuningas, tsaar, keiser, vürst jne). ABSOLUTISM monarhia vorm, kus monrhile kuulib piiramatu võim ja puudub võimude lahusus. Tunnused : · Monarhist sai riigivõimu ainuke teostaja · Alaline sõjavägi (lk 53-54)
kutsuti maale Vene väed, kellelt kardeti riigipööret. Nõuti kodnalikke, valgustusideoloogiast lähtuvaid reforme. > kehtestati trükivabadus; esitati Riigipäevale ka reformiprojekt, kuid seda ei kiidetud heaks; puhkes veelgi teravam võitlus aadli ja teiste seisuste vahel. Gustav III: viis läbi riigipöörde; osades küsimustes jäi otsustusõigus Riigipäevale; anti tegevusvabadus kapitalistlikele ettevõtjatele; kehtestati täielik usuvabadus; kaotati trükivabadus; kindlustati seisuslikku korda; alustati uut sõda Venemaaga, mis oli ebaedukas > kuninga vastu astuti välja > opositsioon suruti maha; Riiginõukogu andis Gustav III-le võimutäiuse, lakates ise olemast; kõrgeima kohtuorganina loodi Ülemkohus. 6. USA Iseseisvussõda: 1775-1783. Põhjused: 1) vabadusetahe Inglismaa surus piiranguid peale
Turge kaitsti S-B eest, kes ujutas üle turud oma tööstukaupadega. Farmimajandus töölistele makstakse palka. Istanduses töötavad orjad. 19 saj alguses olid nii Saksamaa kui Inglismaa vabakaubandusest huvitatud. Ajalooline koolkond viljeles kapitalismi. Astuti sotsialistide vastu. Sotsialistid astusid kapitalistide vastu. Lääne-Euroopa üleminek kapitalismi toimus vastupidiselt ,,preisi teega". Merkantilism ei olnud enam piirangute kammitsates. ,,Preisi tee" üleminek kapitalistlikele suhetele toimus aega mööda. Oldi kinni vanades feodaalsetes suhetes. ( siin sees ka teemat 20)... Rami jutt - Keskendusid sellele et kritiseerisid klassikalist koolkonda. See koolkond tekkis 19 saj keskel. Koolkond jagunes 3ks etapiks: 1)kritiseerisid vabaturumajandust. Kritiseerisid kuna tol hetkel ei olnud nende huvides see. Tahtsid oma tööstust üles aidata. 2) ajaloolisele ei meeldinud et ei kaasatud ajaloolisi ja kultuurilisi aspekte.
Põllumajanduse kaitsjana ja merkantilismi kriitikuna oli ta füsiokraatide koolkonna eelkäijaks. /1, lk 33/ 5. FÜSIOKRATISM Francois Quesnay töötas välja oma majanduspoliitika, mille alusel kujunes oma koolkond. Oma üldiselt maailmavaatelt oli ta materialismi äge vastane. Tema loodud majandussüsteemil oli küll suur, kuid lühiajaline tähtsus. Üsna varsti jäi füsiokratism arenevatele kapitalistlikele majandussuhetele piduriks. /1, lk 35/ Quesnay ei teadnud, et uurib uut, turumajanduslikku tootmist. Quesnay peab väliskaubandust riigile kahjulikuks, kuna annab ära kasulikke asju vähem kasuliku s.o. raha vastu. /1, lk 36/ Anne Robert Jacques Turgot pööras põllumajanduse kõrval rohkem tähelepanu tööstusele, kaubandusele ja krediidile. /1, lk 37/ Füsiokraatide teooria: · majandusliku mõtte uurimisobjekti tõid nad ringlusest tootmisse (eelistades
ajalooline koolkond, et kindlustada Saksamaa majandusarengu kapitalistlik tee. Turge kaitsti S-B eest, kes ujutas üle turud oma tööstuskaupadega. Farmimajandus töölistele makstakse palka. Istanduses töötavad orjad. Ajalooline koolkond viljeles kapitalismi. Astuti sotsialistide vastu. Sotsialistid astusid kapitalistide vastu. Lääne-Euroopa üleminek kapitalismi toimus vastupidiselt ,,preisi teega". Merkantilism ei olnud enam piirangute kammitsates. ,,Preisi tee" üleminek kapitalistlikele suhetele toimus aega mööda. Oldi kinni vanades feodaalsetes suhetes. 7) Millist/milliseid ühiskonnakihti /-kihte esindas Saksa ajalooline koolkond? Millise ühiskonnaklassi ideoloogiaga oli tegemist? Põhjenda! Saksamaa historismi üheks tähtsamaks esindajaks oli 19. Saj algul õigusteaduses tekkinud ajalooline koolkond. Õigusteaduse ajalooline koolkond avaldas suurt mõju poliitilise ökonoomia ajaloolise koolkonna kujunemisele.
industrialiseerumisele ja kommertsialiseerumisele kapitalistlikes tootmissuhetes. kommertslik massikultuur kui kapitalistliku ühiskonna üks tunnuseid > kriitilised kultuuriuuringud 5 kultuuritööstuse tooted analüüsi all kaubastumise, standardiseerumise, massistumise mõistes. kultuuritööstuse funktsioon on kapitalistlikele ühiskondadele ideoloogilise legitiimsuse andmine. Massikultuurist ja massikommunikatsioonist on modernses ühiskonnas saanud peamised meelelahutustegevused, mistõttu on need muutunud olulisteks kaasaaegse ühiskonna institutsioonideks. Neil on sotsialiseerimisagentide ja poliitilise reaalsuse vahendajatena tähtis roll. Sellel protsessil on aga märkimisväärsed majanduslikud, poliitilised ja kultuurilised tagajärjed.
4 )reparatsioonid: Määrati sissemakseks 20 miljardit dollarit kullas, mille tähtaega pikendati, kuid ka see ostus ebareaalseks. 2. 1923. a. Kriis euroopas · 1923.a. algas esimene sõjajärgne majanduskriis ja tegemist oli suhteliselt väikese kriisiga. · Kuna maailma riikide majandus oli omavahel juba tihedalt seotud, siis hõlmas kriis peaaegu kõiki riike (st. levis riigist riiki). · Tegu oli kapitalistlikele tööstusriikidele iseloomuliku ületootmiskriisiga - toodeti rohkem kui tarbida suudeti, seejärel algas tööpuuduse kasv, mis omakorda mõjutas tarbimise vähenemist jne. Kriisi põhjused: · Venemaa eemaldumine turumajandusest ja ülemaailmsest majandussüsteemist. · Raskuste tekkimine üleminekul sõjaaja militaarselt tootmiselt rahuaja majandusele.
mõju poolest, poliitilise stabiilsuse, elujärje paranemise ja majanduskriisist demokraatlikuna väljumise poolest. 6. Majanduskriisid ja nende mõju demokraatiale 1923-1924 ○ 1923.a. algas esimene majanduskriis peale sõda. Tegemist oli suhteliselt väikese kriisiga. Kuna maailma riikide majandus oli omavahel juba tihedalt seotud, hõlmas kriis peaaegu kõiki riike (levis riigist riiki). ○ Tegu oli kapitalistlikele tööstusriikidele iseloomuliku ületootmiskriisiga- toodeti rohkem kui tarbida suudeti. Seejärel algas tööpuuduse kasv, mis omakorda mõjutas tarbimise vähenemist jne. ○ Kriisi põhjused: a. Venemaa eemaldumine turumajandusest ja ülemaailmsest majandussüsteemist b. Raskuste tekkimine üleminekul sõjaaja militaarselt tootmiselt rahuaja majandusele c. Saksamaa suutmatus maksta võitjariikidele reparatsioone. d
eesmärgiks seada kasumi saamise. Need reformid aga ei läinud konservatiivse opositsiooni tõttu läbi. 11 Kuigi põllumajandusse investeeriti rohkem kui Hruštšovi ajal, jäi kasv siiski madalamaks. See tõi kaasa suured teravilja importimised.12 Võib järeldada, et ka majanduses oli Brežnev mõneti ideoloogia ori, kuna kuigi üritati seda parandada, siis ei ole võimalik plaanimajandust sotsialismi järgi reformida – tahes tahtmata tähendanuks see kapitalistlikele tendentsidele üleminekut. Majanduses toimus seisak, kuid sellegipoolest kuulutati 1977. aastal, peale uue konstitutsiooni vastu võtmist (mis põhimõtteliselt oli sama, mis 1936. aasta põhiseadus) välja, et ollakse „arenenud sotsialismis“.13 Sellel kõigel oli kahtlemata suuresti seos ka pingelõdvenduse poliitikaga, kuna aina tõusev toidusaaduste import oli eluliselt tähtis Nõukogude Liidule ja seetõttu oli oluline Läänega häid suhteid hoida
Riigipäeva tegevus muutus regulaarseks. Algas nn. vabadusteaeg. Kujunesid kaks poliitilist parteid: Mütside- ja Kübaratepartei. 1771. aastal tõusis troonile Gustav III, kes viis 1772. aastal läbi riigipöörde. Arreteeriti Riiginõukogu liikmed ja Riigipäeva kardetavamad juhid. Täielikku tagasipöördumist kuninga absolutismile siiski ei toimunud. Paljudes küsimustes sai siiski ostustavaks Riigipäeva otsus. Anti suurem tegevusvabadus kapitalistlikele ettevõtjatele ja kehtestati usuvabadus, kui trükivabadus piirati. 1788. aastal alustas Gustav III uut sõda Venemaaga, lootes tagasi võita eelmises sõjas (1741-1743) kaotatud alad Soomes. Kõrgeima kohtuorganina loodi Ülemkohus. Järgnevatel aastatel moodustasid Gustav III ja Katariina II liidu Prantsuse revolutsiooni suhtes, kuid Gustav II tulistati ja ta suri 1729. aastal. 14. UUS ÜHISKOND JA UUS RIIK: AMEERIKA ÜHENDRIIKIDE TEKKIMINE.
mail 1707. aastal, kui allkirjastati Inglise Kuningriigi ja Soti Kuningriigi ühinemisleping. Suurbritannia majandus arenes väga kiiresti ja kuni 19. sajandi keskpaigani oli ta veel majanduslikult juhtiv riik kõikidel mittepõllumajanduslikel aladel, kuid sarnaselt teistele riikidele tabas Suurbritanniat 19. sajandi lõpul majanduskriis. Sellest väljumine ei olnud aga Suurbritannia jaoks niivõrd lihtne kui noortele kapitalistlikele riikidele USA-le ja Saksamaale ning kuigi enamikus tööstusharudes oli tegelikult kiire kasv (eriti keemia- ja elektritööstuses), siis jäi Suurbritannia ikkagi alla USA-le ja Saksamaale. Seetõttu hakkas Suurbritannia oma edumaad võrreldes eelmainitud riikidega kaotama. Sellel on neli peamist eristatavat põhjust. Selle üheks põhjuseks võib lugeda tööstuse madalamat tehnilist taset, sest USA-s ja Saksamaal
Selle põhjused: Euroopa riigid taastasid oma majandust sõjapurustustest. Sõdade järel kasvab alati tarbimine = vaja rohkem toota. Taastus sõja tõttu soikunud kaubavahetus riikide vahel. Majanduskriis 1923.a.-1924.a: 1923.a. algas esimene majanduskriis peale sõda. Tegemist oli suhteliselt väikese kriisiga. Kuna maailma riikide majandus oli omavahel juba tihedalt seotud, hõlmas kriis peaaegu kõiki riike (st. levis riigist riiki). Tegu oli kapitalistlikele tööstusriikidele iseloomuliku ületootmiskriisiga- toodeti rohkem kui tarbida suudeti; seejärel algas tööpuuduse kasv, mis omakorda mõjutas tarbimise vähenemist jne. Kriisi põhjused: Venemaa eemaldumine turumajandusest ja ülemaailmsest majandussüsteemist. Raskuste tekkimine üleminekul sõjaaja militaarselt tootmiselt rahuaja majandusele. Saksamaa suutmatus maksta võitjariikidele reparatsioone. Euroopa riikide võlgnevus USA-le
1* Euroopa riigid taastasid oma majandust sõjapurustustest. 2* Sõdade järel kasvab alati tarbimine = vaja rohkem toota. 3* Taastus sõja tõttu soikunud kaubavahetus riikide vahel. 1* Majanduskriis 1923.a.-1924.a: 2* 1923.a. algas esimene majanduskriis peale sõda.Tegemist oli suhteliselt väikese kriisiga. 1* Kuna maailma riikide majandus oli omavahel juba tihedalt seotud, hõlmas kriis peaaegu kõiki riike (st. levis riigist riiki). 2* Tegu oli kapitalistlikele tööstusriikidele iseloomuliku ületootmiskriisiga- toodeti rohkem kui tarbida suudeti; seejärel algas tööpuuduse kasv, mis omakorda mõjutas tarbimise vähenemist jne. 3* Kriisi põhjused: 4* Venemaa eemaldumine turumajandusest ja ülemaailmsest majandussüsteemist. 5* Raskuste tekkimine üleminekul sõjaaja militaarselt tootmiselt rahuaja majandusele. 6* Saksamaa suutmatus maksta võitjariikidele reparatsioone. 7* Euroopa riikide võlgnevus USA-le
Kanada on kõrge arengutasemega tööstupõllumajandusmaa. Majanduse arengut on soodustanud erakordselt mitmekesised loodusvarad ja pidev tööjõu juurdevool teistest maadest. Kogutoodangu poolest on Kanada kapitalistlike maade seas seitsmendal kohal. Suure osa toodangust ja väljaeokaubast moodustavad toorained, põllumajandus- saadused ja pooltooted. Selle poolest sarnanebki Kanada arengumaade ja sõltuvate maadega ning seepärast mõjuvad ületootmiskriisid Kanadale raskemini kui teistele kapitalistlikele tööstusriikidele. Suur on sõltuvus väliskapitalist, peamiselt USA omast. Välismonopolid kontrollivad umbes 50% hankivast ja töötlevast tööstusest. Hoolimata sellest, et põllumajandusega tegeleb vaid 4% rahvastikust, on Kanada nisu, odra, maisi, kaera ja rukki tootmiselt ühe inimese kohta maailmas esimesel kohal. Tähtsad põllumajandussaadused on veel lina, suhkrupeet, herned, õunad, tubakas, piimasaadused ning humal
info- ja kommunikatsioonitehnoloogial põhineval globaliseerumisel (Tapper 1998). Infoühiskonna kontseptsiooni tutvustajateks olid majandusteadlased ja sotsioloogid, kes pakkusid sellega mudelit, kirjeldamaks muutusi industriaalsest ühiskonnast teistsuguseks ühiskonnaks. Selle juured on 1950ndate aastate lõpu diskussioonides industriaalühiskonna teisenemise üle. Teisest küljest on võimalik väita, et idee taga on liberaalsed sotsioloogid, kes püüdsid leida jooni, mis olid ühised nii kapitalistlikele ühiskondadele läänes kui ka sotsialistlikele ühiskondadele idas. (Aron & Dahrendorf) 1980ndatest -1990ndatest on infoühiskonna mõiste käibele läinud ka poliitilise programmi vormis. Järgneva tabeli on välja pakkunud Tapio Varis (1996), kelle järgi on võimalik eristada kolme põhilist infoühiskonna poliitika suunajat, kelle põhiarengud ja huvid omavahel täielikult ei kattu. Tabel 1: infoühiskond kui poliitika USA EL Jaapan
kellegilt ei võeta elu,vabadust,tööd kohutu otsuseta.taotleti piinamise,erakorraliste kohutute,komisjonide kaotamist.Ei läinud läbi Riigipäeval. Gustav III,valgustatud absolutism 1771a tõusis Rootsi kuningaks Gustav III,sai hariduse,kasvatuse Prmaalt,järgis sealset valitsemis.1772 viis läbi riigipöörde:arreteeriti riiginõukogu liikmed ja Riigipäeva kardetavamad juhid,sunniti riigipöörde sanktioneerima.teostati mitu valgustusets mõj.reform,suurem tegevusvabaduse andmine kapitalistlikele ettevõtjatele,täielik usuvabadus.Piiarti trükivabadust,kaotati varsti.Seisulik kord.1788a.alustas uut sõda Venemaaga,kuj ebaedukaks,ohvitserid astusid kung.vastu.1789a andis Riigipäev gustavile toetust ja võimutäiuse.Riiginõukogu lakkas suhtolemast.viidi läbi seisute tasakaalustamine.Loodi kõrgem kohtuorgan Ülemkohus(6aadliku ja mittea)1790a sõlmis rootsi venemaaga Värälä rahu.Gustav III ja Katariina II astsuid koos Pr revolutsiooni vastu .gustav tapeti aadlike opositsiooni poolt
*1772a viis ta ohvitseride ja väeüksuste abil läbi riigipöörde. Arreteeriti Riiginõukogu liikmed ja Riigipäeva kardetavamad juhid ning sõjaväest ümber piiratud Riigipäev oli sunnitud riigipöörde sanktsioneerima. Täielikku tagasipöördumist kuninga absolutismi juurde ei toimunud. Mitmes olulises küsimuses-sõja kuulutamine, maksude määramine-jäi otsustav sõna Riigipäevale. *Teostati mitmeid valgustusest mõjutatud reforme, millest olulisemad-suurema tegevusvabaduse andmine kapitalistlikele ettevõtjatele, täieliku usuvabaduse kehtestamine(ka juutidele). Samal ajal piirati trükivabadust ja varsti see kaotati. Seisuslikku korda püüdis G III koguni kindlustada-keeldus lubamast oma söögilauda mitteaadlikke. *1788.a alustas G III uut sõda Venemaaga, lootes tagasi võita kaotatud alad Soomes ja valllutada Peterburi. Tegelikult kujunes sõda Rootsile ebaedukaks, eriti sellep, et kun vastu astusid välja ohvitserid
● Sõdade järel kasvab alati tarbimine vaja rohkem toota ● Taastus sõja tõttu soikunud kaubavahetus riikide vahel. 1923. aastal algas esimene majanduskriis peale sõda. ● Tegemist oli suhteliselt väikese kriisiga ● Kuna maailma riikide majandus oli omavahel juba tihedalt seotud, hõlmas kriis peaaegu kõiki riike (s.t. levis riigist riiki) ● Tegu oli kapitalistlikele tööstusriikidele iseloomuliku ületootmiskriisiga toodeti rohkem kui tarbida suudeti; ● seejärel algas tööpuuduse kasv, mis omakorda mõjutas tarbimise vähenemist. Kriisi põhjused ● Venemaa eeldumine turumajandusest ja ülemaailmsest majandussüsteemist. ● Raskuste tekkimine üleminekul sõjaaja militaarselt tootmiselt rahuaja majandusele ● Saksamaa suutmatus maksta võitjariikidele reparatsioone.
natsionalistlike ja unionistide faktsioonide vahel. See sai tuntuks Good Friday Agreementina. Sellele järgnes aastaid patiseisu, peamiselt IRA vastasseisu tõttu. Rahu hakkas pikkamööda mõranema aga Clinton jätkas rahukõnelusi, et rahuprotsess lõplikult kokku ei variseks. Vietnam 1994 aastal teatas USA valitsus, et vähendab kaubandusembargot Vietnami suhtes viidates arengut, Vietnami sõjas kaduma läinud USA sõdurite suhtes ja kapitalistlikele reformidele, mida oli korraldatud alates 1986 aastast. 10 juulil 1995 teatati plaanist taastada täielikult diplomaatilised suhted Vietnamiga, sellest hoolimata rõhutas Clinton, et ameeriklaste otsimine jätkub. 16 novembril 2000, vahetult enne oma ametiaja lõppu saabus Clinton oma perekonnaga Hanoisse. Järgmisel päeval rääkis Clinton inimestele avalikult Vietnami konfliktist jasellest, mida tähendavad uued suhted. Hiina
eelisõiguse kaotamist madalamatele ametikohtadele. Gustav III ja valgustatud absolutism Oli saanud hariduse Prantsusmaal. Viis läbi 1772. aastal riigipöörde, kus arreteeriri Riiginõukogu liikmed ja Riigipäeva kardetavamad juhid. Täielikku tagasipöördumist kuninga absolutismini juurde ei toimunud, sõja kuulutamise ja maksude määramise õigus jäi Riigipäevale. Teostati mitmeid valgustusreforme ° Tegevusvabaduse andmine kapitalistlikele ettevõtjatele ° Täieliku usuvabaduse kehtestamine ° Samal ajal aga piirati trükivabadust ja varsti kaotati hoopis. ° Seisuslikku olukorda püüdis kindlustada. 1788. alustas sõda Venemaaga lootes tagasi võita kaotatud Soome alad ja vallutada Peterburi. Sõda kujunes ebaedukaks ja kuninga vastu astusid välja ka mitmed ohvitserid, kelle eesmärgiks: ° Soome eraldumine Rootsist ° Valitseja absolutismi piiramine
majanduslik tõus. Selle põhjused: Euroopa riigid taastasid oma majandust sõjapurustustest. Sõdade järel kasvab alati tarbimine = vaja rohkem toota. Taastus sõja tõttu soikunud kaubavahetus riikide vahel. Majanduskriis 1923.a.-1924.a: 1923.a. algas esimene majanduskriis peale sõda.Tegemist oli suhteliselt väikese kriisiga. Kuna maailma riikide majandus oli omavahel juba tihedalt seotud, hõlmas kriis peaaegu kõiki riike (st. levis riigist riiki). Tegu oli kapitalistlikele tööstusriikidele iseloomuliku ületootmiskriisiga- toodeti rohkem kui tarbida suudeti; seejärel algas tööpuuduse kasv, mis omakorda mõjutas tarbimise vähenemist jne. KRIISI PÕHJUSED: Venemaa eemaldumine turumajandusest ja ülemaailmsest majandussüsteemist. Raskuste tekkimine üleminekul sõjaaja militaarselt tootmiselt rahuaja majandusele. Saksamaa suutmatus maksta võitjariikidele reparatsioone. Euroopa riikide võlgnevus USA-le
-) Kultuuriruum kitseneb. * Varauusaeg kui murrang ühiskonnas ja inimeste mõttemaailmas. -) Humanism ja selle mõju. -) Ilmaliku võimu tõus ja vaimuliku langus. -) Trükikunst teadmiste laiem levik. -) Maadeavastamine majanduslikud piirid, uued kultuurid.. -) Teadmiste levik. Uusaeg Periood keskaja lõpust kuni I MS(1914-1918). Üleminek keskajast uusaega on varauusaeg. Uusaeg on periood, kui toimub üleminek feodalismist kapitalistlikele suhetele. 1) Rahamajandus 2) Palgatöö kasutamine 3) Kiriku roll väheneb 4) Rahvusriikide teke Prantsuse revolutsioon 1789 1799 + Napoleoni sõjad kuni 1815. aastani. Prantsuse revolutsiooni eelne Prantsuse revolutsiooni järgne periood periood Valitsemisvorm Absoluutne monarhia Konstitutsiooniline monarhia
2) aste omistati spetsiifiliste teenete eest või ka sidemete kaudu - võimed olid teisejärgulised; 3) aste võidi saada päriliku seisuse alusel, mis välistas igasuguse vajaduse võimekuse või teenete järele. Osundatud puudused olid üks oluline tegur, miks teenistusaadli süsteem kapitalismile jalgu jäi. Kapitalism eeldab vaba konkurentsi ning stimuleerib halastamatult võimekust ja suutlikkust. Tööstusrevolutsioon ning kapitalistlikele tootmis- ja turusuhetele üleminek kogu Euroopas ja Põhja- Ameerikas loob eelduse palgalise ametnikkonna ja kaugelearenenud tööjaotuse ning liigendatud funktsioonidega riigiaparaadi tekkeks. Kaasaegse riigi mehhanismi kujunemisprotsess toimib kogu XIX saj., kuid XX saj. on ta oma põhijoontes (institutsioonid kui ka instituudid) välja kujunenud. Sealhulgas on saanud kõikjal arenenud riikides tõsiasjaks bürokraatia kui väljakujunenud nähtus, mille
annaabi.ee 
