omandada minimaalset võimalikku pinda. Pindpinevus seisneb vedeliku pinnamolekulide suuremas potentsiaalses energias võrreldes molekulide energiaga vedeliku sees. Resultantjõud on suunatud vedeliku sisse. Jõudu, misa kokkutõmbuv vedelikupind avaldab temaga piirnevatele kehadele nimetatakse pindpinevusjõuks. F = l F Pindpinevusjõud 1N - pindpinevustegur 1N/m l pikkus 1m Pindpinevusjõud on võrdeline pinna piirjoone pikkusega. Pindpinevus sõltub vedeliku temperatuurist ja vedelikes olevatest lisanditest. KAPILLAARSUS Kapillaarsus on märgamisest tingitud vedeliku tõusmine või langemine peenikeses torus kapillaaris. Nähtuse põhjustajaks on vedeliku molekulide ja kapillaari vastastikmõju. · Kui kapillaaris on märgav vedelik, tõuseb see vaba pinna suhtes teatud kõrgusele. Märgav
Lahtirebimisel moodustub kaks ühesuguse suurusega pinda. Lahtirebimisel moodustub 2 ühesugust pinda. Uue faasi moodustamiseks tuleb kulutada energiat. Kohesioonitöö gaasikeskkonnas: Wk=2vg. Kohesioonitöö vaakumis: Wk=2B. Adhesioon: on töö faasidevahelise pinna katkestamiseks. Seda tööd tarvitatakse kahe uue pinna moodustamiseks. Piirpind kaob. Adhesiooni mõõduks on pindade lahtirebimiseks kuluv töö pinnaühiku kohta (Wa). Seda mõõdetakse samades ühikutes kui pindpinevust ( J/m2). Viies (t) ja (v) kokku, tekib faasidevaheline pindpinevus tv. Faasidevaheline pindpinevus muutub võrdseks nulliga, kui kaob faasidevaheline piirpind. See toimub siis, kui faasid lahustuvad teineteises täielikult. Eristatakse adhesiooni kahe vedeliku, vedeliku ja tahke aine ning kahe tahke aine vahel. 11. Mida nimetatakse märgumiseks? Näidake seos adhesiooni ja vedeliku märgamisvõime vahel tahkel pinnal? Märgumine: Asetame tilga tahke keha pinnale. Võib esineda kolm juhust: 1
liigist teise või kanduda ühelt kehalt teisele. Energia jäävuse seadus(massi ja energia jäävuse seadus) on üks tähtsamatest loodusseadustest. Ei ole täheldatud ühtegi protsessi, mis oleks sellega vastuolus. Igiliikur – perpetuum mobile – seadmed, mis teevad tööd energiat kasutamata. Perioodilised liikumised Ringjooneline liikumine Ringjoonelise liikumise puhul on keha punktide trajektooriks ringjoon või selle osad. Ringjoonelist liikumist iseloomustab kõverusraadius (R). Kõverus keskpunkt on väljaspool keha tiirlemisel ning keha sees pöörlemisel. Pöörlemise puhul ei liigu keha kõik punktid mööda ühesuguse kõverusraadiusega trajektoore. Pöördenurk( ) – nurk, mille võrra pöördub ringjooneliselt liikuva keha ja trajektoori kõveruskeskpunkti ühendav raadius. 1 radiaan on kesknurk, mis toetub kaarele, mille pikkus on võrdne raadiuse pikkusega. Kui l
liigist teise või kanduda ühelt kehalt teisele. Energia jäävuse seadus(massi ja energia jäävuse seadus) on üks tähtsamatest loodusseadustest. Ei ole täheldatud ühtegi protsessi, mis oleks sellega vastuolus. Igiliikur perpetuum mobile seadmed, mis teevad tööd energiat kasutamata. Perioodilised liikumised Ringjooneline liikumine Ringjoonelise liikumise puhul on keha punktide trajektooriks ringjoon või selle osad. Ringjoonelist liikumist iseloomustab kõverusraadius (R). Kõverus keskpunkt on väljaspool keha tiirlemisel ning keha sees pöörlemisel. Pöörlemise puhul ei liigu keha kõik punktid mööda ühesuguse kõverusraadiusega trajektoore. Pöördenurk( ) nurk, mille võrra pöördub ringjooneliselt liikuva keha ja trajektoori kõveruskeskpunkti ühendav raadius. 1 radiaan on kesknurk, mis toetub kaarele, mille pikkus on võrdne raadiuse pikkusega. Kui l
ebastabiilsed. Süsteem püüdleb energia vähenemise poole. Protsess on iseeneslik kuna dGS < 0. Loetleme siin kahte võimalust Gibbsi pinna vabaenergia vähendamiseks. 1. Pinna vähendamine (dS < 0). Kolloidsüsteemidel on kalduvus väikeste osakeste liitumisele suuremateks agregaatideks, mis viib süsteemi eripinna ja selle kaudu ka Gibbsi vaba energia kahanemisele. Seda nimetatakse agregateerumiseks ja see on isevooluline protsess. 2. Pindpinevuse vähendamine (d < 0) pindpinevust vähendavate madala pindpinevusega aine kogunemisega faaside piirpinnale. Seda nimetatakse adsorptsiooniks. Aineid, millised adsorbeeruvad ja millised vähendavad pindpinevust , nimetatakse pindaktiivseteks aineteks. Pindliig: = (niS-niV)/S või (niS-niV)/m niS- moolide arv pinnakihis niV-moolide arv faasi sisemuses. 10. Adsorptsioon adsorptsioon on süsteemi üksikute komponentide kontsentreerumine faaside eralduspinnale. Pindkihti läheb see komponent, milline vähendab kõige tugevamini
Loengukonspekt õppeaines MASINAMEHAANIKA Koostanud prof. T.Pappel Mehhatroonikainstituut Tallinn 2006 2 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. ptk. MEHHANISMIDE STRUKTUURITEOORIA 1.1. Kinemaatilised paarid, lülid, ahelad 1.1.1. Kinemaatilised paarid 1.1.2. Vabadusastmed ja seondid 1.1.3. Lülid, kinemaatilised ahelad 1.2. Kinemaatilise ahela vabadusaste. Liigseondid. Liigliikuvused 1.2.1. Vabadusaste 1.2.2. Liigseondid. Liigliikuvused. 1.3. Mehhanismide struktuuri sünteesimine 1.3.1. Struktuurigrupid 1.3.2. Kõrgpaaride arvestamine 1.3.3. Kinemaatiline skeem. Struktuuriskeem 2. ptk. MEHHANISMIDE KINEMAATILINE ANALÜÜS 2.1. Eesmärk. Algmõisted 2.2. Mehhanismide kinemaatika analüütilised meetodid
Energia jäävuse seadus(massi ja energia jäävuse seadus) on üks tähtsamatest loodusseadustest. Ei ole täheldatud ühtegi protsessi, mis oleks sellega vastuolus. Igiliikur perpetuum mobile seadmed, mis teevad tööd energiat kasutamata. Perioodilised liikumised Ringjooneline liikumine Ringjoonelise liikumise puhul on keha punktide trajektooriks ringjoon või selle osad. Ringjoonelist liikumist iseloomustab kõverusraadius (R). Kõverus keskpunkt on väljaspool keha tiirlemisel ning keha sees pöörlemisel. Pöörlemise puhul ei liigu keha kõik punktid mööda ühesuguse kõverusraadiusega trajektoore. Pöördenurk( ) nurk, mille võrra pöördub ringjooneliselt liikuva keha ja trajektoori kõveruskeskpunkti ühendav raadius. 1 radiaan on kesknurk, mis toetub kaarele, mille pikkus on võrdne raadiuse pikkusega. Kui l
ARVESTUSED Õppeaines: FÜÜSIKA Õpilane: Klass: 10 Õpetaja: 2005 2 SISUKORD I ARVESTUS MEHAANIKA .................................................................................................5 1. SI süsteemi põhimõõtühikud ....................................................................................................5 2. Ühikute teisendamine ja eesliite väljendamine kümne astmetena .......................................................................................................................................................6 3. Kulgliikumine............................................................................................................................6 4. Taustsüsteem..............................................................................................................................7 5. Nihe..........................................................................................................................
Kesktõmbekiirendus on kiirusega alati risti ning vektorina suunatud ringjoone keskpunkti. Kesktõmbekiirendus avaldub kujul ak = v2/ r ehk ak = 2 r . Sirgjoonelisel liikumisel on keha kiirus suunatud piki trajektoori. Seevastu ringliikumisel kiiruse suund muutub pidevalt. Kui trajektoor pole sirge, on kiirus trajektoori erinevates punktides suunatud erinevalt, kuid alati piki trajektoori puutujat (so. mööda sirget, mis on antud punktis raadiusega risti). Joonkiiruse suund muutub ringliikumisel pidevalt Ringliikumisel muutub liikumise suund pidevalt. Kui kiiruse suund muutub, siis muutub järelikult ka kiirusvektor (kiirus on vektoriaalne suurus). Kui aga kiirusvektor muutub, on olemas ka kiirendus. Kiirendus on ju kiirusvektori muudu ja muutuseks kulunud ajavahemiku jagatis: (1.11)
Radarid Raadiolokatsioonialused 1.1Raadiolokatsiooni põhimõte Raadiolokatsiooniks nimetatakse objektide avastamist ja avastatud objektide koordinaatide määramist meetodi abil, mis põhineb raadiolainete tagasipeegeldamisel ja peegeldunud raadiolainete vastuvõtul. Sellel põhimõttel töötavat seadet nimetatakse raadiolokaatoriks. Igapäevases keelepruugiks nimetatakse raadio- lokaatorit ka radariks. Termin tuleneb inglise keelest sõnast Radar – radiodetection and ranging 1.2 Radari töö põhimõte Navigatsiooniline raadiolokaator töötab järgmiselt. Saatja genereerib ja kiirgab ülikõrgsageduslikke raadiolaineid, mis sondeerivad ümbritsevat keskkonda. Kui raadiolaine teele satub keha, mille dielektriline läbitavus erineb keskkonna omast, siis teatud osa kehale langevast energiast peegeldub kajana tagasi, millest osa võtab vastu raadiolokaatori antenn ja kuvarile ilmub objekti kaja helendava punkti näol . Sellega on täidetud üks raadioloka
LAEVA ABIMEHHANISMID SISSEJUHATUS: Abimehhanismide , laevaseadmete ja süsteemide tähtsus ja liigitamine . Laeva energeetikaseade koosneb: 1. Peamasin (ad). 2. Laeva abimehhanismid (AM). Peamasinad peavad kindlustama laeva käigu , abiseadmed kindlustavad peajõuseadmete ekspluateerimise ja muud laevasisesed vajadused. Seadmete tarbimisvõimsuste kasvuga , uute võimsate jõuseadmete ja juhtimisseadmete kasutuselevõtuga on abimehhanismide osatähtsus tunduvalt kasvanud - energeetikaseadmete jagamine pea ja abiseadmeteks on tinglik. Näiteks veemagestusseadmed ,mida varem kasutati aurukatla toitevee saamiseks , võis lugeda peaenergeetikaseadmete hulka , kasutatakse edukalt pikematel reisidel majandus ja joogivee saamisel. Seega võib abimehhanismid tinglikult liigitada . a. Peamasinat teenindavad abimehhanismid ( jahutusseadmed, õlitusseadmed , pumbad , kompressorid jne. ). b. Üldotstarbelised ( rooliseade, kuivendussüsteemid , ventiltsiooni- õhukonditsoneeri, küttesüsteem
vedelikule on omased pindpinevus ja märgamine. Vedeliku pinnakiht: Vedeliku pinnakiht käitub pingule tõmmatud elastse kilena, millel võivad isegi väikesed putukad kõndida Pindpinevus: vedeliku pinnamolekulid mõjustavad üksteist tõmbejõududega, mis on suunatud piki pinda ja püüavad pinna suurust vähendada. Seda nähtust nim pindpinevuseks. Vedeliku pinna omadust kokkutõmbuda ja omandada võimalikult väikse pindala nim pindpinevuseks. Kapilaarsus: Kapillaarsus on nähtus, kus vedelik pindpinevusjõu tõttu tõuseb (või langeb) peenikestes torudes - kapillaarides 15. TAHKISTE KLASSIFIKATSIOON JA ÜLDISED OMADUSED Tahked ained jaotatakse kaheks: amorfsed ained ja tahkised ehk kristallid. Tahkises paiknevad molekulid korrapäraselt, amorfses aines mitte. Tahkises ei saa molekulid ümber paikneda, küll aga võnguvad nad kindlate tasakaaluasendite ümber. Amorfses aines võib toimuda väga aeglane molekulide
V.Jaaniso Pinnasemehaanika 1. SISSEJUHATUS Kõik ehitised on ühel või teisel viisil seotud pinnasega. Need kas toetuvad pinnasele vundamendi kaudu, toetavad pinnast (tugiseinad), on rajatud pinnasesse (süvendid, tunnelid) või ehitatud pinnasest (tammid, paisud) (joonis 1.1). a) b) c) d) J o o n is 1 .1 P in n a s e g a s e o tu d e h i tis e d v õ i n e n d e o s a d .a ) p i n n a s e le t o e t u v a d ( m a d a l - j a v a iv u n d a m e n t) b ) p i n n a s t t o e t a v a d ( t u g is e in a d ) c ) p in n a s e s s e r a j a tu d ( tu n n e li d , s ü v e n d i d d ) p in n a s e s t r a j a tu d ( ta m m i d , p a is u d ) Ehitiste koormuste ja muude mõjurite tõttu pinnase pingeseisund muutub, pinnas deformeerub ja võib puruneda nagu kõik teisedki materjalid. See põhjustab
et raskusjõud mõjub kehale, kaal mõjutab teisi kehi. Kaaluta olek esineb vabal langemisel, sest siis puudub nii alus kui riputusvahend. Kapillaarsuseks nimetatakse vedelikutaseme muutumist peenikestes torudes (kapillaarides). Kui vedelikku asetada sellisest materjalist peenike toru, mida vedelik märgab, siis tõuseb vedelik torus kõrgemale vedeliku pinnast anumas. Vedeliku kapillaari tungimise ulatus on seda suurem, mida peenem on kapillaar. Mittemärgamise korral aga kapillaarsus takistab vedeliku tungimist kapillaari. Kasutegur näitab kasuliku töö ja kogu tehtud töö suhet: = Akas/ Akogu . 100 %. Katse ehk eksperiment on looduse uurimise aktiivne vorm. Katseks nimetatakse mingi nähtuse uurimist, kui see kutsutakse kunstlikult esile või kui selle kulgemisse sekkutakse. Katse tulemused kantakse tabelisse ja esitatakse sageli graafikuna, milleks on koordinaadistikul funktsionaalset sõltuvust näitav joon. Öeldakse ka, et katse on küsimus loodusele
trajektoori puutuja sihist Tangentsiaalkiirendus iseloomustab kiiruse suuruse muutmist (suunatud piki trajektoori puutujat, puutuja suunaline) a t=εr Normaalkiirendus iseloomustab kiiruse suuna muutumise (liikumissuunaga risti, v2 an ⃗a ⃗a r suunatud piki trajektoori normaali) - r - kõverusraadius = + n ⃗a t 5, Newton kolm seadust. Kehtivad ainult inertsiaalsüsteemides. On 2 taustsüsteemi, mis liiguvad teineteise suhtes. Kui keha on ühe süsteemi suhtes paigal , siis teise suhtes liigub ta kiirenevalt. Järelikult ei saa Newtoni I seadus kehtida üheaegselt mõlemas süsteemis. Newtoni I seadus: on olemas taustsüsteemid, kus kui kehale mõjuvad jõud on
vähenemine ja sellega kaasneb tilgakeste suurenemine. Emulsioonide stabiliseerimiseks tuleb kasutada emulgaatorit. Emulgaatorimaterjalid: PAA, KMÜ, looduslikud materjalid, üeenestatud tahke aine (pulber). Emulgaator moodustab adsorbse kihi tilgakese pinnale, mis aitab ära hoida koagulatsiooni ja koalestsentsi, kuid stabiliseerimismehhanismid on keerulised. Faktorid, mis soodustavad emulsioonide stabiilsust: 1) PAA adsorptsioon vesi-õli piirpinnal vähendab pindpinevust 2) Mehaaniliselt ja elastne kile faasidevahelisel piirpinnal 3) Tilgakeste elektriliste kaksikkihtide tõukumine, juhul kui on tegemist samanimeliste laengutega 4) Kõrge dispersioonikeskkonna viskoossus takistab tilgakeste liikumist ja seega ka nende ühinemist Aine viimisel organismi per os (suu kaudu) on otstarbekas kasutada õ-v emulsioone, aga ravimpreparaatide manustamisel per cutanum (läbi naha) tuleb kasutada v-õ tüüpi emulsioone
tööks pinnasemehaanika valdkonnas oli Coulomb' pinnasesurve teooria aastal =(gt+gw)/(Vt+Vp) (t/m3), kus Vt-terade maht; Vp-pooride maht, gt-terade antakse mingi kindla kiiruse ühikuga m/s või m/a nagu euronormides. 1776. Boussinesq' ja Flamant' lahendused pingejaotuse kohta pinnases, Darcy mass, gv-vee mass. Loodusliku pinnase mahumass määratakse lõikerõnga 1.5.2 Kapillaarnähtused pinnases Kapillaarsus vedeliku omadus tõusta uurimused pinnase veejuhtivuse kohta, Zimmermanni meetod pinnasele meetodil. Pinnastel, millesse lõiketera surumine pole võimalik (kõva savi n:), peentes torudes või piludes pindpidevuse mõjul üle vaba veepinna taseme. toetuvate liiprite arvutamiseks, Atterbergi uurimused savipinnase plastsusest ja saab mahumassi määrata parafineerimise meetodil
Tangentsiaalkiirendus isel. kiiruse suuruse muutmist(suunatud piki trajektoori puutujat,puutujasuunaline) a t=εr Normaalkiirendus isel. kiiruse suuna muutumise (liikumissuunaga risti, v2 an ⃗a r suunatud piki trajektoori normaali) - r - kõverusraadius = ⃗a + ⃗a n t 1 4. Ringjooneline liikumine. υ= υ T , kus -sagedus (täispöörded ajaühikus), T – periood ∆ φ dφ ω= lim ∆t→0 = = φ´ , kus ω – nurkkiirus
Füüsikaline maailmapilt (II osa) Sissejuhatus......................................................................................................................2 3. Vastastikmõjud............................................................................................................ 2 3.1.Gravitatsiooniline vastastikmõju........................................................................... 3 3.2.Elektromagnetiline vastastikmõju..........................................................................4 3.3.Tugev ja nõrk vastastikmõju..................................................................................7 4. Jäävusseadused ja printsiibid....................................................................................... 8 4.1. Energia jäävus.......................................................................................................8 4.2. Impulsi jäävus ...............................................................
Temp tõusuga viskoossus väh. Voolamist ja viskoossust
mõj. osakeste vahel. jõud, kuju, struktuur ja mass. Pindpinevus on jõud, mis rakendub pinna
osakestele ja suunatud vedeliku mahu sisse vedeliku osake püüab võtta max kera kuju. Vedelik
võib tahke aine horisontaalsel pinnal märjata <90°, mitte märjata >90° ja laiali valguda (õli).
1)Fadh>Fkoh märgav vedelik tõuseb mööda kapillaare üles, tõusu kõrgus on pöördvõrdel. kapillaari
raadiusega (H=2/gr) 2) Fadh
ja ringjoone keskpunkti ühendav lõik võrdsete ja vastassuunaliste jõududega. r (trajektoori raadius) pöördub aja t jooksul mingi nurga võrra. Seda F12¯= - F21¯ nurka nimetatakse pöördenurgaks. Pöördenurga SI ühikuks on radiaan Jõu mõõtühikuks SI süsteemis on (1 rad). Üks radiaan on nurk, mille njutoon(N),CGS-süsteemis düün(dyn). korral ringjoone kaare pikkus s võrdub raadiusega r . 1N=1kg*1m/S²=10³g*10cm/S² =10^5dyn Nurkkiirus näitab, kui suur pöördenurk SI-kg,m,s läbitakse ajaühikus. CGS-cm,g Perioodiks T nimetatakse aega, mille jooksul piki ringjoont liikuv keha teeb ühe a kiirendus ringi (jõuab tagasi lähtepunkti). F jõud m mass Pöördliikumisel nimetatakse perioodiks
Nii on see puhastes kuivades või veeküllastunud liivades. 13 Enamasti on looduslikes pinnastes terad omavahel tugevamini või nõrgemini seotud. Oma iseloomu järgi võib sidemed jaotada järgmiselt: 1. kapillaarjõududest põhjustatud sidemed; 2. tsementatsioonisidemed; 3. vesi-kolloidsidemed. Niiske liiva puhul tekivad osakeste kokkupuute kohtade ümber kapillaarjõu toimel meniskid (joonis 2.10). Meniski poolt terale mõjuv jõud põhjustab teradevahelise Joonis 2.10 Menisk terade kokkupuutepunkti ümber ja tekkivad kapillaarjõud survejõu suurenemise. Seega suureneb ka terade vaheline hõõrdejõud ja pinnase tugevus tervikuna. Kapillaarjõud on võrdeline tera läbimõõduga. Pinnaühikule langev teradevaheliste kontaktpunktide arv on pöördvõrdeline tera läbimõõdu ruuduga. Seega on pinnase tugevuse tõus põõrdvõrdeline terasuurusega, olles suurem Peeneteristel ja
Viskoossuse arvutamiseks vaja temp sõltuvust. Pindpinevus jõud, mis rakendub vedeliku pinnaosakestele ja on suunatud vedeliku mahu sisse. Vedeliku pinnaosakestele mõjuvad jõud on väljastpoolt tasakaalustamata ning seetõttu omab pind teatud energiat (ka tahke aine puhul). Tingituna pindpinevusest püüab vedelik võtta max-lt kera kuju. Välisteguritest mõjutavad vedelike voolavust: pinnakõrguste erinevused (seega raskusjõud); temp; kohesiooni ja adhesiooni jõud, kapillaarsus. Vedelik tahke aine tasasel pinnal märgab: tahke aine pind tõmbab vedeliku osakest tugevamalt, kui vedelik ise; tõuseb mööda pragusid ja kapillaare üles (tõusu kõrgus on pöördvõrdeline kapillaari raadiusega h=2 /gr); ei märga: vedelikuosakeste omavahelilsed jõud on tugevamad, kui vedeliku ja tahke aine vahelised jõud. Vedeliku ja tahkiste vastastikust toimet on
Pindpinevus jõud, mis rakendub vedeliku pinnaosakestele ja on suunatud vedeliku mahu sisse. Vedeliku pinnaosakestele mõjuvad jõud on väljastpoolt tasakaalustamata ning seetõttu omab pind teatud energiat (ka tahke aine puhul). Tingituna pindpinevusest püüab vedelik võtta max-lt kera kuju. Välisteguritest mõjutavad vedelike voolavust: pinnakõrguste erinevused (seega raskusjõud); temp; kohesiooni (vedeliku osakeste vahel) ja adhesiooni (vedeliku ja pinna osakeste vahel) jõud, kapillaarsus. Vedelik tahke aine tasasel pinnal märgab:(adhesioon suurem kui kohesioon) tahke aine pind tõmbab vedeliku osakest tugevamalt, kui vedelik ise; 90; tõuseb mööda pragusid ja kapillaare üles (tõusu kõrgus on pöördvõrdeline kapillaari raadiusega h=2/gr), ei märga: vedelikuosakeste omavahelilsed jõud on tugevamad, kui vedeliku ja tahke aine vahelised jõud; 90; surub kapillaaridest välja. Valgub laiali täielik märgamine
Üks ahela ots on vett tõrjuv (hüdrofoobne), teine veelembeline (hüdrofiilne). Märgumine ja kapillaarsed nähtused Vedelikutilga käitumine kolme faasi piirpinnal on määratud pindpinevusjõudude vahekorraga. Märgumise ulatust iseloomustab äärenurk , mis moodustub faaside piirpinna ja tilga puutuja vahel. · Märguvad pinnad -hüdrofiilsed pinnad (ioonvõrega mineraalid - silikaadid, sulfaadid, metallioksiidid ja hüdroksiidid). Kui vedelik märgab pinda, tõuseb ta kapillaarides ja poorides üles. Vedelikusamba kõrgus on määratud kapillaari raadiuse, vedeliku tiheduse ja pindpinevusega. · Mittemärguvad pinnad -hüdrofoobsed pinnad (metallid, enamik molekulaarse struktuuriga orgaanilisi ühendeid) Märgumisnähtused tahke aine/vedeliku piirpinnal kutsuvad esile vedelikusamba tõusu või languse vedelikus asetsevas kapillaaris ning määravad õhk/vedeliku piirpinna (meniski) kuju.
Kinnises süsteemis auruvad mõlema vedeliku molekulid. Avatud süsteemis kõik aurustub, kuid
erineva kiirusega esmalt need, mille p küll on kõike duurem, difusioonikiirus kõige suurem jne.
Kõikidel juhtudel paur
f. Kondensaadiks nim. vedelikku, mis tekib aurunud osakeste kondenseerumisel külmal pinnal. g. Tahkumiseks nim. aine üleminekut vedelast faasist tahkesse. See leiab aset vedeliku jahutamisel, millega kaasneb osakeste liikumiskiiruse vähenemine. 11. Vedeliku mõiste, vedelike saamine (tekkimine). Vedelike voolavuse, viskoossuse ja pindpinevuse mõisted, millised välistegurid mõjutavad vedelike voolavust, viskoossust ja pindpinevust. Vedelike käitumine tahke aine tasasel pinnal ning pragudes ja kapillaarides. Osmoos (mõiste, seletus). Näited. a. Vedelikeks nim. aineid, mis voolavad raskusjõu mõjul. Vedelikke saadakse gaaside veeldamisel (nt. rõhu langetamisel) või tahkiste sulamisel. b. Vedelike voolavuseks nim. vedelike omadust liikuda. c. Viskoossus e. sisehõõrdetegur on vedelikule iseloomulik suurus, mis
AVATUD SÜSTEEM Tahke aine vedelas lahustis absoluutselt mittelahustuvaid aineid pole olemas; rõhk olulist mõju ei avalda. Vedelike lahus kõige kergemini eralduvad need vedelikud, mille Pküll on võrdsetel temperatuurildel suurim. Näiteks vesi-etanool <- etanool laseb jalga;) 12. Vedeliku mõiste, vedelike saamine (tekkimine). Vedelike voolavuse, viskoossuse ja pindpinevuse mõisted, millised välistegurid mõjutavad vedelike voolavust, viskoossust ja pindpinevust. Vedelike käitumine tahke aine tasasel pinnal ning pragudes ja kapillaarides. Osmoos (mõiste, seletus). Osmoosi mõju polümeerpinnetega metallide korrosioonile vees ja pinnastes. Näited. Vedelikud ained ja materjalid, mis voolavad tavatingimustel raskusjõu mõjul. Saadakse kas tahke aine kuumutamisel või lahustamisel ning gaaside jahutamisel ja kokkusurumisel. Voolamine osakeste ühesuunaline liikumine üksteise suhtes ja pinna suhtes. Välisteguritest mõjutavad vedelike voolavust:
Kõikidel juhtudel Paur < Pküll. N: vesi- etanool, lahkub esimesena etanool. Lahustuvuse temperatuursõltuvus lahuste külmumistemperatuur on madalam ja keemistemperatuur kõrgem kui puhastel ainetel. N: teede soolatamine soolalahus külmub madalamal temperatuuril. 13. Vedeliku mõiste, vedelike saamine (tekkimine). Vedelike voolavuse, viskoossuse ja pindpinevuse mõisted, millised välistegurid mõjutavad vedelike voolavust, viskoossust ja pindpinevust. Vedelike käitumine tahke aine tasasel pinnal ning pragudes ja kapillaarides. Osmoos (mõiste, seletus). Osmoosi mõju polümeerpinnetega metallide korrosioonile vees ja pinnastes. Näited. Vedelikud on ained ja materjalid, mis voolavad tavatingimustel raskusjõu mõjul; saadakse gaaside jahutamisel ja kokkusurumisel ning tahkete ainete kuumutamisel või lahustamisel; ei oma kindlat kuju, kuid omavad kindlat mahtu. Kokkusurutavus on väga väike, selleks on vaja väga suurt rõhku
EESTI MEREAKADEEMIA RAKENDUSMEHAANIKA ÕPPETOOL MTA 5298 RAKENDUSMEHAANIKA LOENGUMATERJAL Koostanud: dotsent I. Penkov TALLINN 2010 EESSÕNA Selleks, et aru saada kuidas see või teine masin töötab, peab teadma millistest osadest see koosneb ning kuidas need osad mõjutavad teineteist. Selleks aga, et taolist masinat konstrueerida tuleb arvutada ka iga seesolevat detaili. Masinaelementide arvutusmeetodid põhinevad tugevusõpetuse printsiipides, kus vaadeldakse konstruktsioonide jäikust, tugevust ja stabiilsust. Tuuakse esile arvutamise põhihüpoteesid ning detailide deformatsioonide sõltuvuse väliskoormustest ja elastsusparameetritest. Detailide pinguse analüüs lubab optimeerida konstruktsiooni massi, mõõdu ja ökonoomsuse parameetrite kaudu. Masinate projekteerimisel omab suurt tähtsust detailide materjali õige valik. Masinaehitusel kasutatavate materjalide nomenklatuur täieneb pidevalt, rakendatakse efekti
Temp tõusuga suureneb vedelike vastastikune lahustumine. Kinnises süsteemis: auruvad mõlema vedeliku molekulid. Avatud süsteemis: kõik aurustub, kuid erineva kiirusega: esmalt, millede Pküll kõige suurem, difusioon kõige suurem jne. Kõikidel juhtudel Paur < Pküll. 12. Vedeliku mõiste, vedelike saamine (tekkimine). Vedelike voolavuse, viskoossuse ja pindpinevuse mõisted, millised välistegurid mõjutavad vedelike voolavust, viskoossust ja pindpinevust. Vedelike käitumine tahke aine tasasel pinnal ning pragudes ja kapillaarides. Osmoos (mõiste, seletus). Osmoosi mõju polümeerpinnetega metallide korrosioonile vees ja pinnastes. Näited. Vedelikud: On ained ja materjalid, mis voolavad tavatingimustel raskusjõu mõjul; tekivad gaaside jahutamisel ja kokkusurumisel ning tahkete ainete kuumutamisel; ei oma kindlat kuju, kuid omab kindlat mahtu. Kokkusurutavus on väga väike, selleks on vaja väga suurt rõhku.
S= 4r2 dS=8rdr 3 V= 4/3r dV=4r2dr Jagades esimese teisega saame pinna kõveruseks (+-, sest pind ei pruugi olla kera) Asendades saame pinna kõverdumisest tingitud rõhu liia jaoks p=12 See on Laplace I seadus. p on kõverpinnaga üksteisest eraldatud külgnevate faaside vahel tekkiv rõhu erinevus, mida nimatatakse ka kapillaarseks rõhuks. Mida suurem on aine peenestusaste, seda suurem on siserõhk. Veetilgal raadiusega 1 µm on kapillaarrõhk 1,5x105 Pa (umbes 0,1% vee siserõhust), tilkadel raadiusega 10 nm on kapillaarrõhk juba 1.5x107 Pa (umbes 10% vee siserõhust). Vee siserõhk on 2x108 Pa (2000 at). See rõhk on küllaldane selleks, et kindlustada tilga sfääriline kuju. Kui on nõgus kõverpind (näiteks kapillaartorus tekkiv vedeliku menisk), siis rõhu liig p on suunatud meniski raadiuse suunas õhku. Selle tagajärjel tekkiv täiendav rõhk aitab
saame kulgliikumisega analoogilise võrrandi: (t)= 0+ 0t+ t2/2 pöördenurk nurk, mille võrra pöördub ringliikumises oleva keha trajektoori raadius mingi aja jooksul. Tähis: (fii). Ühik: 1 rad (radiaan). Põhivalem: =s/r , kus s on kaare pikkus ja r on raadius. 1 täispööre on võrdne 2 radiaaniga. Radiaan on ringjoonele joonistatud kesknurk, millele vastava kaare pikkus on võrdne selle ringjoone raadiusega. 1 radiaan võrdub 57°17´. Pöördenurga positiivseks suunaks loetakse vastupäeva liikumise suunda. nurkkiirus füüsikaline suurus, mis näitab raadiuse pöördenurka ajaühiku kohta. Tähis: (omega). Ühik: 1 rad/s (radiaani sekundis). Põhivalem: =/t, kus (fii) on pöördenurk ja t on aeg. = 2f Nurkkiirus on võrdeline sagedusega f, selle tõttu kutsutakse perioodilise liikumise nurkkiirust ka nurksageduseks ehk
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
