Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Millistes olekutes võib aine esineda (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millistes olekutes võivad ained esineda?
  • Millega on määratud aine esinemine erinevates olekutes?
  • Millest koosneb siseenergia?
  • Milline energia on gaasides ülekaalus?
  • Milline energia on ülekaalus tahkistes?
  • Mille poolest erinevad reaalsed gaasid ideaalsetest?
  • Mis kirjeldab reaalse gaasi käitumist?
  • Mida nimetatakse ülekandenähtusteks?
  • Mis on difusioon?
  • Mis on soojusjuhtivus?
  • Mis on sisehõõre?
  • Mis on pindpinevus?
  • Mis on pindpinevusjõud?
  • Mis on pindpinevustegur?
  • Mis on pindaktiivsed ained?
  • Mis on märgamine?
  • Mis on kapillaarsus?
  • Mis on tahkised füüsika seisukohalt?
  • Mis on amorfsed ained?
  • Milline omadus on amorfsetel aintel ja vedelikel ühesugune?
  • Millal on tegemist monokristalliga?
  • Millal on tegemist polükristalliga?
  • Mida nimetatakse anisotroopiaks?
  • Mida nimetatakse isotroopiaks?
  • Kuidas jaotatakse kristallid arvestades nende molekulide vahelist vastastikmõju?
  • Milles väljendub ioonkristallide põhiline vastastikmõju?
  • Milles väljendub aatomikristallide põhiline vastastikmõju?
  • Milles väljendub molekulkristallide põhiline vastastikmõju?
  • Milles väljendub metallist kristallide põhiline vastastikmõju?
  • Missugune on järgmise füüsikalise suuruse tähis ja ühik?
  • Mis on kristalltahkis?
  • Mida kujutavad endast defektid reaalsetes gaasides?
  • Mis on lähikorrastatus ja kaugkorrastatus?
  • Millisest parameetrist sõltuvad kõik ülekandenähtused?
Aine ehituse alused
1.Millistes olekutes võivad ained esineda? (3 punkti)
 Vedelas
 Tahkes
 Gaasilises
2. Millega on määratud aine esinemine erinevates olekutes? (3 punkti)
Aine olek on määratud molekulide vahel mõjuvate elektromagneetiliste tõmbe ja tõuke jõududega.
3.Millest koosneb siseenergia? (2 punkti)
Siseenergia koosneb kineetilisest ja potensiaalsest energiast
4. Milline energia on gaasides ülekaalus? Miks ? (2 punkti)
Gaasides on ülekaalus kineetiline energia, kuna molekulide vahel on palju ruumi ja nad on pidevas liikumises.
5. Milline energia on ülekaalus tahkistes? Miks? (2 punkti)
Tahkistes on ülekaalus potentsiaalne energia, kuna molekulid on omavahel tihedalt seotud ja võnguvad.
6. Mille poolest erinevad reaalsed gaasid ideaalsetest? (2 punkti)
Reaalsetel gaasidel ei käsitleta molekule punktmassidena, ideaalsel gaasil käsitletakse.
Reaalsetel gaasidel arvestatakse molekulide vahel mõjuvaid tõmbejõude, ideaalse gaari puhul ei arvestata.
7. Mis kirjeldab reaalse gaasi käitumist? (2 punkti)
Reaalse gaasi käitumist kirjeldab reaalse gaasi võrrand.
8. Mida nimetatakse ülekandenähtusteks? (2 punkti)
Ülekandenähtused on nähtused, mis on sisuliselt seotud molekulide kaootilise liikumisega ja molekulidevahelise vastastikmõjuga.
9. Mis on difusioon ? (3 punkti)
Difusioon on nähtus, mille sisuks on erinevate ainete segunemine soojusliikumise tagajärel.
10. Mis on soojusjuhtivus ? ( 3 punkti)
Soojusjuhtivus on nähtus, mille sisuks on temperatuuri ühtlustumine mingi keha ulatuses soojusliikumise tagajärel.
11. Mis on sisehõõre? (3 punkti)
Sisehõõre on nähtus, mille sisuks on osakeste suunatud liikumise ühtlustumine gaasis ja vedelikus soojusliikumise tagajärel.
12. Kirjelda gaaside siseehitust.
Molekulide vahel mõjub tõmbejõud, toimuvad molekulidevahelised põrked.
13. Kirjelda vedelike siseehitust.
Vedelikes paiknevad molekulid tihedalt, molekulid sooritavad võnkliikumist
baabermolekuliga põrkudes.
14. Kirjelda tahkise siseehitust
Molekulid ei liigu ja seega ka ei põrku omavahel, osadel tahkistel on
kristalne struktuurvõre
15. Mis on pindpinevus ?
Vedeliku pinna omadus kokku tõmbuda, et võimalikult väikest pindala hõivata.
16. Mis on pindpinevusjõud?
Jõud, mida kokkutõmbuv vedelik avaldab temaga piirnevatele kehadele .
17. Mis on pindpinevustegur ?
Suurus, mis iseloomustab erinevate vedelike pindpinevust.
18. Mis on pindaktiivsed ained?
Ained, millel on võime vähendada vee ja teiste vedelike või tahkiste pindpinevust, suurendades ühtlasi nende märgamist.
19. Mis on märgamine?
Märgamine on vedeliku tõkestamatu levik pinnal.
20. Mis on kapillaarsus ?
Kapillaarsus on nähtus, mis seisneb molekulitaseme tõusus või languses
peenikestes torudes, võrreldes vedelikutasemega suuremates torudes mis on
peenikestega ühendatud.
21. Mis on tahkised füüsika seisukohalt?
Ained, millel on kristallstruktuur
22. Mis on amorfsed ained?
Tahkised, millel puudub kristallstruktuur
23)Milline omadus on amorfsetel aintel ja vedelikel ühesugune?
Neil on sarnane omadus voolata
24)Nimeta amorfseid aineid?
puit,nahk,klaas, riie
25)Nimeta amorfse aine omapära?
Omapäraks on sulamis temperatuuri puudumine.
26)Millal on tegemist monokristalliga?
Monokristalliga on tegemist siis kui tahkises paiknevad molekulid kindla korra järgi ja see süsteem säilib üle terve ainekoguse.
27)Millal on tegemist polükristalliga?
Siis kui ainekogus koosneb paljudest erinevalt orienteeritud monokristallidest.
28)Mida nimetatakse anisotroopiaks?
Anisotroopia on monokristallide põhiomadus, mis seisneb selles,et tänu molekulide paiknemise kindlale korrale sõltuvad aine füüsikalised omadused suunast .
29)Mida nimetatakse isotroopiaks? (2 punkti)
Isotroopia on gaaside, vedelike ja polükristallide omadus,mis seisneb selles,et aine füüsikalised omadused ei sõltu suunast.
30)Too näiteid isotroopsete ainete kohta. ( 2 punkti)
gaas ,vedelik
31)Kuidas jaotatakse kristallid arvestades nende molekulide vahelist vastastikmõju? ( 2 punkti)
Klassifitseerimisel võetakse aluseks,millist tüüpi vastastikmõju on kristallvõres põhiline.
32)Milles väljendub ioonkristallide põhiline vastastikmõju? (2 punkti)
On põhiliseks vastatikmõjuks positiivsete ja negatiivsete ioonide elektrostaatiline tõmbumine.
33)Milles väljendub aatomikristallide põhiline vastastikmõju? ( 2 punkti)
Aatomikristallides seisavad aatomid koos naaberaatomite ühiste elektronpaaride abil.
34)Milles väljendub molekulkristallide põhiline vastastikmõju? (2 punkti)
Molekulkristallides valitsevad elektrilised jõud, mis on tingitud sellest,et molekulid on polaarsed-nende ühes otsas on positiivne,teise aga negatiivne laeng.
35. Milles väljendub metallist kristallide põhiline vastastikmõju? (2 punkti)
36. Kas difusioon esineb tahkistes? Põhjenda. ( 2 punkti)
Difusioon esineb ka tahkistes, kuid vähesel määral (aatomite ja molekulide paigutusel on kindel kord).
37. Kas tahkistes esineb soojusjuhtivus? Põhjenda. (2 punkti)
Soojusjuhtivus on kõigi tahkiste tavaline omadus, juhivad soojust paremini kui vedelikud ning amorfsed ained.
38. Kas tahkiste puhul esineb sisehõõre? Põhjenda. ( 2 punkti)
Tahkistel sisehõõrde puudub, kuna puudub omadus voolata.
39. Missugune on järgmise füüsikalise suuruse tähis ja ühik?
Molekulaarjõud.
Pindpinevusjõud.
Aine tihedus (roo) ühikuks 1 kg/m³
Pindpinevustegur ühikuks 1N/m
40. Mis on kristalltahkis?
41. Ideaalse gaasi mudel ja reaalse gaasi mudel. Sarnasused ja erinevused.
Sarnasused:
Erinevused:
42. Mida kujutavad endast defektid reaalsetes gaasides?
43. Mis on lähikorrastatus ja kaugkorrastatus? Sarnasused ja erinevused.
Sarnasused:
Erinevused:
44. Millisest parameetrist sõltuvad kõik ülekandenähtused?
Millistes olekutes võib aine esineda #1 Millistes olekutes võib aine esineda #2 Millistes olekutes võib aine esineda #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-02-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 24 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kkatii Õppematerjali autor
1.Millistes olekutes võivad ained esineda? (3 punkti)
• Vedelas
• Tahkes
• Gaasilises
2. Millega on määratud aine esinemine erinevates olekutes? (3 punkti)
Aine olek on määratud molekulide vahel mõjuvate elektromagneetiliste tõmbe ja tõuke jõududega.
3.Millest koosneb siseenergia? (2 punkti)
Siseenergia koosneb kineetilisest ja potensiaalsest energiast
4. Milline energia on gaasides ülekaalus? Miks ? (2 punkti)
Gaasides on ülekaalus kineetiline energia, kuna molekulide vahel on palju ruumi ja nad on pidevas liikumises.

Sarnased õppematerjalid

Aine ehituse alused
2
doc

Aine ehituse alused

Kõik ained koosnevad molekulidest, mis on pidevas liikumises. Aineid saab võrrelda neis sisalduvate molekulide keskmise energia järgi. Agregaatolekuteks nimetatakse tahket, vedelat ja gaasilist. Uurides aine ehitust, peame uurima, kuidas molekulid üksteise suhtes paiknevad. Gaasi reaalsed molekulid ei ole punktmassid. Molekulidevahelised põrked on elastsed ning ei mõjuta gaasi temperatuuri ega ka ideaalse gaasi olekuvõrrandi kehtivust, muutub vaid liikumise suund. Molekulide vahel on tõmbejõud, kuid nende paiknemises puudub korrapärasus. Tihedus on väike, sõltub ainest ja rõhust. Ülekandenähtuste puhul kandub alati midagi üle. Difusioon on ühe aine

Füüsika
Aine ehitus
2
doc

Aine ehitus

Füüsika 1.Kineetilise ja potentsiaalse energia vahekord erinevate aine olekute vahel. Iga aine võib esineda gaasilises, vedelas või tahkes olekus. See on määratud molekulide vahel mõjuvate tõmbe- ja tõukejõududega. Need jõud põhjustavad molekulidevahelist potentsiaalset energiat, mis koos molekulide kineetilise energiaga moodustavad siseenergia. Gaaside korral on molekulide keskmine kineetiline energia palju suurem molekulidevahelisest potentsiaalsest energiast ja ideaalse gaasi korral loetakse potentsiaalne energia võrdseks nulliga

Füüsika
Aine ehituse alused-
2
docx

Aine ehituse alused.

8.Küsimused. Aine ehituse alused. 10Klass. 1. Mis on agregaatolek? Aine kolme erinevat olekut: Tahke, vedel ja gaasiline. 2. Mille alusel klassifitseeritakse aineid? Aine agregaatoleku järgi ja ainete üldisemate omaduste järgi. 3. Mida me silmas peame kui räägime aine ehitusest? Aine ehituse mudelit. 4. Milliseid omadusi ideaalse gaasi mudel ei arvesta? Ideaalse gaasi olekuvõrrand ei kirjelda seost gaasi rühu, ruumala ja temperatuuri, lõhnade leviku kiirust. Kõrgematel rõhkudel ei saa gaasi kirjeldamiseks kasutada ideaalse gaasi mudelit. 5. Mida nimetatakse ülekandenähtuseks? Kui mingil juhul kandub midagi üle nimetatakse seda ülekandenähtuseks. 6. Mis on difusioon ja millest sõltub disusiooni kiirus?

Füüsika
Dermodünaamika
52
ppt

Dermodünaamika

Reaalselt kandub üle energia. · Füüsikaliseks suuruseks, mis seda kirjeldab on soojushulk Q. Q = mc(t2t1). Soojushulk on energia, mille keha soojusvahetusel saab või ära annab. Soojushulga mõõtühikuks on 1J Soojusülekanne · Siseenergia levimist ühelt kehalt teisele või ühelt kehaosalt teisele nim. soojusülekandeks. · Soojusülekandes levib siseenergia soojemalt kehalt külmemale. Soojusülekande liigid Iga keha võib soojust ära anda ja vastu võtta Selleks on kolm viisi: a) Soojusjuhtivus b) Konvektsioon c) Soojuskiirgus Keha soojuse äraandmisvõime sõltub keha temperaturist, massist, pindalast ja pinna omadustest. Soojusjuhtivus · Soojusülekannet, kus energia levib ühelt aineosakeselt teisele, ilma et aine ümber paikneks, nim. soojusjuhtivuseks. Konvektsioon · Soojusülekannet, kus energia levib vedeliku või gaasivoolude liikumise tõttu, nim.

Füüsika
Vedeliku ja tahkise omadused-tuum ja elektron-laser
4
docx

Vedeliku ja tahkise omadused, tuum ja elektron, laser

See on jõud, mida kokkutõmbuv vedelikupind avaldab temaga piirnevatele kehadele. Märgamine ja mittemärgamine Märgamisega on tegemist sel juhul, kui vedel vooab mööda pinda tõkestamatult laiali. Mittemärgamisega on tegemist sel juhul, kui mingil alusel asuvad vedelikutilgad püüdlevad kera kuju poole. Kapillaarsus Nähtus, mis seisneb vedelikutaseme tõusus või languses. Eelkõige tänu toruseinte ja vedeliku molekulide vaheliste mõjude tõttu. Amorfne aine Amorfne aine on tahke aine, millel kristallstruktuur puudub. Neil on vedelikele sarnaselt omadus voolata. Nende voolavus on aga väike ning seda igapäevases elus ei märka. Sellised ained on nt klaas, enamik plastmasse. Eriline omadus on sulamistemperatuuri puudumine. Temp tõustes amorfsed ained pehmenevad ning voolavus suureneb. Isotroopia ja anisotroopia Isotroopiaga on tegemist juhul, kui aine omadused ei sõltu suunast. Näiteks gaasid, vedelikud, amorfsed ained on isotroopsed.

Füüsika
Füüsika kontrolltöö kordamine-konspekt
2
docx

Füüsika kontrolltöö kordamine, konspekt

Tihedama gaasi puhul tuleb arvestada molekulidevahelisi tõmbejõude. Need teevad reaalse gaasi kokkusurumise ideaalse gaasiga võrreldes lihtsamaks, kuna nad teevad osa kokkusurumise tööst ära. Kui aga gaasi tihedus läheb nii suureks, et molekulidevaheline kaugus läheneb molekuli läbimõõdule, muutub kokkusurumine taas raskemaks, sest molekulid on juba tihedalt koos ja üksteise sisse neid suruda ei saa. Seega võib reaalse gaasi kokkusurumine olla ideaalse gaasiga võrreldes nii lihtsam kui ka raskem. See sõltub eelkõige gaasist ja tema tihedusest. o Millal esineb gaasides difusioon? Kui kaks (või enam) gaasi segunevad. o Millest ja kuidas sõltub gaasides difusiooni kiirus? Mida hõredam on gaas, seda harvemad on molekulide põrked ja seda kiirem on ka difusioon. Difusiooni kiirus on võrdeline keskmise teepikkusega, mille molekul kahe põrke vahel läbib

Füüsika
Soojusõpetus mõisted III-IV peatüki kohta
2
docx

Soojusõpetus mõisted III-IV peatüki kohta

molekulide mõõtmeid ja vastastikmõju. · Reaalne gaas - laiemas tähenduses reaalselt eksisteeriv gaas. Kitsamas tähenduses gaas, mille omaduste seletamisel ei piisa ideaalse gaasi mudelist. · Ülekandenähtus - difusioon, soojusjuhtivus ja sisehõõre. Kolm nähtust, mis on sisuliselt omavahel seotud molekulide kaootilise liikumisega ja molekulidevahelise vastastikmõjuga. · Difusioon - aine või energia ülekandumine kõrgema kontsentratsiooniga piirkonnast madalama kontsentratsiooniga piirkonda · Soojusjuhtivus - soojusenergia kandumine kuumemalt kehalt külmemale kehale aineosakeste vastasmõju tagajärjel. · Sisehõõre - nähtus, mille sisuks on osakeste suunatud liikumise ühtlustumine gaasis ja vedelikus soojusliikumise tagajärjel. · Aerodünaamika - aeromehaanika haru, mis uurib gaaside liikumist ja gaasis

Füüsika
Füüsika mehaanika kursuse mõisted-10-klass
4
docx

Füüsika mehaanika kursuse mõisted (10. klass)

Pikilaine- laine, kus võnkumine toimub piki levimissihti (kõigis keskkondades) Interferents- lainete liikumine, mille korral tekib ruumis võnkumiste püsiv jaotusamplituudi järgi Difraktsioon- lainete kõrvalekaldumine sirgjoonelisest levimisest FÜÜSIKA SOOJUSÕPETUS 1.peatükk Browni liikumine- nähtus, kus vees mittelahustuvad ainekübemed, näiteks õietolm, saavad veemolekulidelt pidevalt tõukeid ja on seetõttu korrapäratus liikumises Difusioon- ühe aine molekulide tungimine soojusliikumisel teise aine molekulide vahele Makroparameetrid- füüsikalised suurused, mille abil kirjeldatakse ainet makroskoopiliselt. Nt gaasikoguse mass, rõhk, ruumala, temperatuur Makrokäsitlus- käsitlus, kus füüsikalised suurused iseloomustavad keha Mikroparameetrid- füüsikalised suurused, mille abil kirjeldatakse ainet mikroskoopiliselt. Nt molekuli mass, molekulide keskmine kiirus, molekulide kontsentratsioon

Füüsika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun