Tallinn 2012 SDS-PAGE ELEKTROFOREES · Meetod võimaldab valkude komplekside lahutamist molekulaarmassi järgi ja annab liigikaudse hinnangu valgu kontsentratsioonist. · Valgud jooksevad geelis ,,+" poole, kuna nad on kaetud SDS-ga, mis annab neile ,,- ,,laengu. Liikumine geelis toimub lahuses oleva OH- rühma tõttu. · Geelile kanname mitte ainult uuritavad valgud, vaid ka markeri. Marker- valkude segu, mis on kindla suurusega. Töö käik: 1. Geeli valmistamine: Lahutav geel (alumine geel), Kontsentreeriv geel (Ülemine 10% geel) , 4% Vesi 4,5 ml 3 ml 4x separating( stacking) buffer 2,5 ml 1,25 ml
Õpilane: YAGB41 Tallinn 2012 SDS-PAGE ELEKTROFOREES · Meetod võimaldab valkude komplekside lahutamist molekulaarmassi järgi ja annab liigikaudse hinnangu valgu kontsentratsioonist. · Valgud jooksevad geelis ,,+" poole, kuna nad on kaetud SDS-ga, mis annab neile ,,- ,, laengu. Liikumine geelis toimub lahuses oleva OH- rühma tõttu. · Geelile kanname mitte ainult uuritavad valgud, vaid ka markeri, mis on kindla suurusega valkude segu (selle järgi teeme hiljem kindlaks enda uuritud valgu suuruse, kD). Töö käik: 1. Geeli valmistamine: Lahutav geel (alumine geel), Kontsentreeriv geel (ülemine 10% geel) , 4% Vesi 4,5 ml 3 ml
Asendades valemis (3) kiiruse avaldisega (4), saame pärast teisendusi inertsmomendi jaoks valemi: 2 I = mr2( mr 2lsinα − 1) (8). Suurused m, r, l ja t mõõdame katse käigus. sinα anti ette õppejõu poolt. Silindri teoreetilise 2 inertsmomendi valem: I t = mr2 (9). 4. TÖÖ KÄIK, VALEMITE AVALDAMINE, ARVUTUSED Mõõdame kõigi silindrite massi m ( m1 = 0, 104 kg) , mõõdame nende läbimõõdu d (d1 = 2, 0 · 10−2 m) ja kanname arvud tabelisse nr 1. 2 Mõõdame kaldpinna pikkuse l = 0, 705 m väravate vahel ja kanname samuti saadud arvu tabelisse nr 1. Arvutame silindrite inertsmomendi teoreetilise valemi (9) järgi ning kanname saadud tulemused tabelisse −2) 0,104 · (2,0 ·210 nr 1. lt 1 = 2 = 5, 2 · 10−6 kgm 2.
Õpilane: Agnes Kivistik 112483YAGB42 Tallinn 2012 SDS-PAGE ELEKTROFOREES Meetod võimaldab valkude komplekside lahutamist molekulaarmassi järgi ja annab liigikaudse hinnangu valgu kontsentratsioonist. Valgud jooksevad geelis „+“ poole, kuna nad on kaetud SDS-ga, mis annab neile „-„laengu. Liikumine geelis toimub lahuses oleva OH - rühma tõttu. Geelile kanname mitte ainult uuritavad valgud, vaid ka markeri. Marker- valkude segu, mis on kindla suurusega. Töö käik: 1. Geeli valmistamine: Lahutav geel (alumine Kontsentreeriv geel geel), (Ülemine geel) , 4% 10% Vesi 4,5 ml 3 ml 4x separating( stacking) 2,5 ml 1,25 ml buffer 40% 2,5 ml 0,5 ml
v 2,2 -1 -1 2,0 T2 = Tv ( 2 + q) = 22,2 2 + 3,53 = 2,37 N m s2 sv 0,01 0,483 + +q + + 3,53 sv s 2 0,483 0,01 2 = 1 (1 - s 2 ) = 157(1 - 0,01) = 155 s -1 Kanname saadud tulemused tabelisse 1.1 Tabel 1.1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 sn 0,01 0.08 0.1 0.2 0.35 0.5 0.6 0.7 0.8 n 155 144 141 126 102 81,2 62,8 47,1 31,4 Tn 2,37 12,6 14,3 19,3 21,8 22,2 22 21,7 21,2 3
Tpid=2 * Tn,em => Tpid=2 * 42,9 =85,8 N*m Nüüd saamegi arvutada elektromehaanilise ajakonstandi em=Jekv * => em=0,12 * 5.Pidurdusaeg seega on tpid = em * ln => tpid = 0,15 * ln 6.Sõltuvuse =f(t) ehitamiseks kasutame valemit =- pid+( + )* Siirdeprotsesside lõppajaks valime 4 =4*0,15=0,6s Aja t väärtusteks valime 0s; 0,075s ; 0,15s ; 0,225s ; 0,3s ; 0,375s ; 0,450s ; 0,525s ; 0,6s Arvutusnäide: Ajaks valime 0,075s =0+( +107)* 7.Kanname arvutus tulemused tabelisse t,s 0 0,075 0,15 0,225 0,3 0,375 0,45 0,525 0,6 , rad/s 107 64,9 39,4 23,9 14,4 8,78 5,32 3,23 1,96 ja ehitame funktsiooni graafiku 2 8. Sõltuvuse =f(t) ehitamiseks kasutame valemit ia=Ia,st-( Ia,st+ )* Aja t väärtusteks valime 0s; 0,025s ; 0,050s ; 0,075s ; 0,1s ; 0,125s ; 0,150s ; tpid= 0,172s
Käivitus nurkkiirus jääb ikka 0 rad/s => Tühijooksu vool ei muutunud ehk tema väärtus on 0A Tühijooksu nurkkiirus on sama, mis loomulikul tunnusjoonel ehk 3.Leiame punktid lisatakisti väärtusel Käivitus nurkkiirus jääb ikka 0 rad/s => Tühijooksu vool ei muutunud ehk tema väärtus on 0A Tühijooksu nurkkiirus on sama, mis loomulikul tunnusjoonel ehk 4.Kanname saadud väärtused tabelisse ,A Loomulik 0 0 355 0 0 355 0 0 355 5.Nüüd saame ehitada mootori elektromehaanilise karakteristika. 2 II. Mehhaaniline karakteristika 1
vuugi täite. 7. Plaatimine Enne plaatimist tuleks teostada veel kord kontroll. Paned paika juhtlaua tööd alustad teisest plaadi reast. Teed segu. Segu tegemise loed pakendilt juhist. Segu tehes peavad olema kaitse vahendid. Kui segu segatud toimub segu paisumine. Sell ajal toome mõned plaadid ette ja vaatame, et poleks toonivahet. Veel parem kui võtad korda mööda plaate. Umbes 15 minuti pärast segame uuesti. Siis kanname segu kelluga segu kammile ja siledama poolega seinale. Nüüd kammi poolega kanname segu laiali. Nüüd paneme esimese plaadi. Paigutame ja võtame ära et näha palju on segu jäänud plaadi taha küljele. Kui seal on u 80 90 % on enam vähem korras. Kontroll tuleks teostada iga uue segu järel. 8. Vuukimine. Puhastad vuugid segust. Teed vuugi segu täpselt nii nagu on pakendi juhise peal kirjas ja lased paisuda umbes 15 min. Nüüd kontrollid et vuuk oleks puhas ja kui
Kui neid lahendeid pole, siis - võrratuse ax2 + bx + c > 0 (või 0) lahendihulgaks on hulk R - võrratuse ax2 + bx + c < 0 (või 0 ) lahendihulgaks on tühi hulk Näide 1 Näide Lahendame võrratuse 6 + x x2 < 0. Lahendus Korrutame selle võrratuse mõlemaid pooli arvuga 1, saame võrratuse x2 x 6 0 Viimase lahendamiseks leiame võrrandi x2 x 6 0 lahendid, milleks on x1 = -2 ja x2 = 3. Näide 1 Kanname need lahendid x-teljele ning tõmbame läbi punktide 2 ja 3 parabooli, mis avaneb ülespoole. -2 3 x Viirutame teisendusega saadud abivõrratuse positiivsuspiirkonna (x teljest ülalpool oleva piirkonna). Jooniselt leitud abivõrratuse positiivsuspiirkond ongi lähtevõrratuse lahend. Antud võrratuse lahendihulk on X (;2) (3; ) Intervallimeetod Võrratusi kujul ( x x1 )( x x2 )( x x3 ) 0 kus x1 x2 x3
krohvitavad seinad hästi veega. Kohe peale vee sisseimbumist tehakse sisseviskekiht. See libistatakse rihtlatiga üle, lisatakse teine kiht samalaadselt 10 mm paksuselt ning tasandatakse. Tardunud krundile kantakse viimistluskiht ja silutakse üle. Peale kuivamist hõõrutakse. 6. Kõvade pindade ettevalmistus krohvimiseks? Pinna puhastamine, sisseviskekiht, nakkekiht, põhikrohvimine, kattekrohvmine. 7. Sabloon krohvimine? - Pigaldame juhtlati kogu ruumi ulatuses, kontrollime seda. Kanname vööle üksteisejärel kõik kihid kuni ühtlase tõmmise saamiseni, sablooni lükkame juhtlattide vahel edasi. Kanname pinnale vedela viimistuluskihi. Üksikud kohad, mis jäid viimistleme käsitsi. Eemaldame juhtlati, puhastame servad. 8. Eriotstarbelised krohvid, nimeta? - akustilised,veetihedad,röntgenkiirgus takistavad jne 9. Nimeta dekoratiivseid krohve? punane; helepruun; hall; valge; tumehall; kollane; roheline.
Kasutades seoseid (1) ja (2), saame võrdusest (4) (5) Seos (5) näitab meile, et takistus R on pikkusega l lineaarselt seotud ja sõltuvuse graafikuks on sirge tõusuga ning siit saame, et (6) kus S on traadi ristlõike pindala. 4. Töö käik a. Protokollime mõõteriistad. b. Mõõdame kruvikuga traatide diameetrid viiest erinevast kohast ja kanname tulemused tabelisse (Tabel 1). Leiame traatide keskmised diameetrid. Traadi diameetri mõõtmine Tabel 1 Järjekorra d1 (mm) d2 (mm) number 1. 1,60 0,76 2. 1,59 0,77 3. 1,53 0,77 4. 1,56 0,80
Kui tüdruku või poisi pere leidis talle selle ''õige'' siis pidi ta temaga ka abielluma. Kuid nüüd on kõik teisiti. Noored leiavad endale ise sobiva kaaslase. See kaaslane võib olla kümme aastat noorem või vanem, meie põlvkonna noored sellest ei hooli. Meile ei lähe korda mida arvavad vanemad või vanavanemad meie kaaslasest. Iga inimene leiab endale tänapäeval ise sobiva kaaslase. Loeb ainult see, et meie oleme oma kaaslastega rahul ja armastame neid kogu hingest . Me kanname lühikesi seelikuid, avaraid toppe ja katkiseid teksaseid. Kuid kui me kanname seda vanavanemate juuresolekul, siis saame me kindlasti moraali osaliseks. Moraal on kindlasti sellest, kuidas enne riides käidi ja mis juhtub, kui sa nii riides käib ehk mis haiguse sa endale saad. Me kõik teame, et enne ei olnud palju riideid, mille vahel valida. Kanti seda, mida poodidest saadi. Seelikud olid põlvedeni, särgid polnud avarad ja teksased olid täiesti terved. Kuid meie põlvkond on rikastatud
Kasutades seoseid (1) ja (2), saame võrdusest (4) (5) Seos (5) näitab meile, et takistus R on pikkusega l lineaarselt seotud ja sõltuvuse graafikuks on sirge tõusuga ning siit saame, et (6) kus S on traadi ristlõike pindala. 3. Töö käik a. Protokollime mõõteriistad. b. Mõõdame kruvikuga traatide diameetrid viiest erinevast kohast ja kanname tulemused tabelisse (Tabel 1). Leiame traatide keskmised diameetrid. Traadi diameetri mõõtmine Tabel 1 Järjekorra d1 (mm) d2 (mm) number 1. 1,60 0,76 2. 1,59 0,77 3. 1,53 0,77 4. 1,56 0,80
k=0 Käivitusmomendi saame leida Klossi valemi abil, kui libistus võrdub ühega. Tk=2Tv(1+g)/(sk/sv + sv/sk+2g) Tk=2*4120(1+0,120)/(1/0,331 + 0,331/1 +2*0,120)=2,57*103N*m 5.Leiame 9 lisa punkti,valides vastavad libistuse väärtused: 0,0120 ; 0,1 ; 0,2 ; 0,5 ; 0,7 ; 0,85 ; 1,1 ; 1,3 ; 1,5 Näide: 1.lisa punkt s=0,0120: =1(1-s) =>=62,8(1-0,0120) = 62,0 rad/s Momendi saame Klossi valemiga T=2Tv(1+g)/(s/sv + sv/s+2g) => 2*4120(1+0,120)/(0,0120/0,331 + 0,331/0,0120 +2*0,120)=331N*m Kanname arvutatud andmed tabelisse nr 1. Tabel 1 s 0 0,0120 0,0239 0,1 0,2 0,331 0,5 0,7 0,85 1 1,1 1,3 1,5 2,40 3,69 4,12 3,82 3,26 2,89 2,57 2,39 2,09 1,85 T 0 331 652 *103 *103 *103 *103 *103 *103 *103 *103 *103 *103 62,8 62,0 61,3 56,5 50,2 42,0 31,4 18,8 9,42 0 -6,28 -18,8 -31,4 6
Mari Murakas [email protected] 5583 3344 25.04.2015 VASTUSKIRI PRETENSIOONILE Austatud Mari Murakas Kontrollisime Teie tellimust ja vabandame siiralt meie eksimuse pärast. Seoses sellega, et 22. aprillil oli meil tööl uus töötaja ja tekkisid arusaamatused. Kompenseerime Teile saamata jäänud toote maksumuse summa 1 eurot ja 50 senti ja kanname summa Teie poolt etteantud arveldusarve numbrile. Loodame, et jääte meie kliendiks ka edaspidi. Lugupidamisega Kadri Kadakas Juhataja [email protected] 5023 2014
Triin Pärkma [email protected] 15.08.2011 5839 8129 VASTUSKIRI PRETENSIOONILE Austatud Triin Pärkma Kontrollisime Teie tellimust ja vabandame siiralt meie eksimuse pärast. Seoses sellega, et 13.augustil oli meil tööl uus töötaja ja tekkisid arusaamatused. Kompenseerime Teile saamata jäänud toote maksumuse summa 1 eurot ja 60 senti ja kanname summa Teie poolt etteantud arveldusarve numbrile. Loodame, et jääte meie kliendiks ka edaspidi. Lugupidamisega Toomas Lipp Juhataja [email protected] 5028 601
.........17 1 LABORATOORNE TÖÖ NR. 1 1.1 Mehhaaniline energia 1.1.1 Tööülesanne Määrata erinevate massidega kehade potentsiaalsed ja kineetilised energiad. Tutvuda energia salvestamise ja muutumise seadustega. 1.1.2 Töövahendid Mehaanilise energia uurimise stend, statsionaarsed fotoväravad, mõõtelint, labori kaal, mõõtevahend aja ja kiiruse mõõtmiseks (Pasco – SMART TIMER ), 3 erinevas kaalus miniautot. 1.1.3 Katse käik Kõigepealt kaalume kolme auto massid ning kanname tulemused tabelitesse 1(Tabel 1) ja 2 (Tabel 2). Järgnevalt mõõdame stardikõrgused horisontaaltasapinnast ning foto- väravate vahekaugused ning kanname tulemused tabelitesse 1 (Tabel 1) ja 2 (Tabel 2). Seadistame fotoväravate mõõteseade õigesse töörežiimi. Teostame katsed, mille käigus laseme autodel vabalt veereda mööda kaldteed ning mõõdame aja, mille jooksul autod läbivad fotoväravaid. Saadud tulemused kanname pärast iga katset tabelisse nr. 1.
Re=Rg(U/Ug-1) Re=3600*(10/0,72-1)= 46 400 () 3.Reguleerime etalonvoltmeetri näidu pingele U. 4.Kui galvanomeetri osuti ei asetu viimasele jaotisele, siis tuleb täpsustada eeltakisti suurust Re katseliselt. 5.Leiame kaliibritava galvanomeetri 10-le erinevale skaalajaotisele vastavad etalonmeetri näidud kahel korral: pinge monotoonselt kasvades 0-lt U-le monotoonselt kahanedes U-lt 0-le. Jälgime, et galvanomeetri osuti liiguks valitud jaotisele ühelt poolt. Mõõtetulemused kanname tabelisse Tabel 1 Jrk. Nr Galvanomeetri U1, V kasvades U2, V kahanedes Uv=U1-U2, V jaotised 1. 10 0,78 0,78 0, 2. 20 1,84 1,81 0,03 3. 30 2,89 2,78 0,11 4. 40 3,86 3,71 0,15 5
13. Kui netokäive suureneb 10% ja muutuvkulu suureneb samapalju, kuidas see mõjutab jääktulu ja jääktulumäära? Jääktulu suureneb, jääktulumäär jääb samaks 14. Mis on CM suhtarv, kas: a) brutokasum b) jääktulu c) jääktulumäär d) müügirentaablus 15. Turunduskulu on: a) esmaskulu b) konverteerimiskulu c) perioodikulu d) tootmiskulu 16. Mis on lõplik kulu ja mis on jätkuv kulu? Jätkuvkulu- bilansis olev kulu, on varade rühmas. Järk järgult kanname kasumiaruandesse. Lõplik kulu- kanname kohe kasumiaruandesse. 17. Kuidas käituvad segakulud? Segakulu muutub tegevusmahu muutudes. Osa käituvad nii nagu muutuvkulu ja osa nagu püsikulu. N: Telefonikulu (abonenttasu + kõned) 18. Tootmiskulud on: a) perioodikulu b) toote kulud c) põhimaterjal ja töötlemiskulud d) esmaskulud 19. segakulude kogusumma muutub tegevusmahu muutudes a) õige b) vale (a õige?) 20. Mis on finantsarvestuse ja juhtimisarvestuse peamine erinevus?
teemal arutleda. Olen just rohkem Schweitzerist lugenud ning mul tekkis niisugune arvamus, et Albert Schweitzeri teooria ja selles põhinev maailmavaade oleks suurepärane alus, kui soovime saavutada harmooniat maailmas. Kõik tema veendumused oleksid selleks väga sobivad, näiteks see, et ohverdada tuleb tagajärgedest mõeldes ning ohvrit valides ning lõppude lõpuks kanname kõik vastutust selle eest.. Ilus pilt hakkab kujunema, aga mulle tundub et saavutada seda harmooniat on ilmvõimatu, sest meie, inimesed, oleksime rajajate rollis, aga üks võimalike probleemidest on see, et meil igaühel on enda maailmavaade ning erinevad väärtused, ka nendel baseeruv erinev kultuur, mis on läbi sajandite välja kujunenud ning vot see niiöelda eetiline mitmekesisus oleks koprpomissi saavutamises suureks takistuseks.
(100 000 + 89 743, 6)/ 20= 9 487 Vastus: Kasumilävi 5 000 tk ja toodetearv 9 487 tk 10. Defineeri lühidalt, mis on ohutusvaru? Ohutusvaru on summa, mille võrra eelarvestatud müügikäive (müügitulu) ületab müügikäibe kasumilävepunktis. Nii palju võib käive langeda, ilma et saabuks kahjum. 11. Mida nimetatakse jätkuvateks kuludeks ja mis on lõplikud kulud? Jätkuvkulu- bilansis olev kulu, on varade rühmas. Järk järgult kanname kasumiaruandesse. Lõplik kulu- kanname kohe kasumiaruandesse. 12. Uusi tooteid projekteeriva inseneri ametipalk on: a) püsikulu b) muutuvkulu c) arenduskulu d) perioodikulu 13. Arvuta puuduvad summad: Müügikäive 700 000 krooni JT= NK- MK Muutuvad kulud 520 000 krooni JT= 700 000- 520 000= 180 000 (EI SAA LEIDA!) Jääktulumäär A JTmäär= JT/NK* 100%
s x 2 x3 In x1 00 01 11 10 4-muutuja funktsioonile: 0 0 1 1 0 f ( x1 . . . x4 ) = ( 4 , 5 , 6 , 7 , 9 , 11 , 13 , 15 ) 1 1 1 1 0 0 kanname tõeväärtustabeli (4, 5, 6, 7, 9, 11, 13, 15)1 4-muutuja kaardile Lihtimplikantideks nimetatakse maksimaalseid ehk suurimaid implikante — selliseid, mis tervikuna ei sisaldu üheski muus (veelgi suuremas) 1-de intervallis. sellel funktsioonil on lihtimplikantideks : {100 101} {001 011} {001 101} |____________________________________________________________________________________ | x 3 x4 x 1 x2 00 01 11 10
Udmax = URmax= 150 V Ampermeeter No 743248 Idmax = IRmax=20 mA Voltmeeter No 88686 Utmax = 2 V Toiteplokk Itmax = 10 A Pmax = 20 W Joonis 9.1.Trinistori lülitusskeem Koostame lülituse trinistori uurimiseks (Joonis 9.1.). Võtame üles trinistori tunnusjoonte sarja U(B0) = f (IG) vähemalt viie erineva juhtvoolu IG korral ning mõõdame jääkpinged Ut. Katsetulemused kanname tabelisse 1. Tabel 1. Trinistori katsetulemused IG Parame eter 13,7 15 16 16,5 18,5 19 U(BO) 220 200 182 162 118 16 IA 0,34 0,33 0,31 0,31 0,25 0,12 UG 0,66 0,73 0,77 0,79 0,85 0,86
tähenduse sõprusest. See tekitab kindlustunde, et on olemas keegi , keda saab usaldada. Kui mitte arvestada sugu, siis mõnikord tekib sõprusest sügavam tähendus, see on armastus. Samamoodi nagu sõpruses on ka armastuses vaja austust, usaldust ja kindlustunnet. Ära kõnni mu ees, ma ei pruugi järele tulla. Ära kõnni mu taga, ma ei pruugi ees astuda. Kõnni mu kõrval ja ole lihtsalt mu sõber. - Albert Camus Me kanname oma sõpru südames ja nad ei ole kordagi öelnud, et neil on seal kitsas. - Arvo Valton
hetkega ja mõni ei tee seda ka siis kui on möödunud 5a. See inimene , kes saab oluliseks osaks Sinu elus ei pea selleks ise mitte midagi tegema, ta lihtsalt on võitnud Sinu südame lihtsuse ja oma olemusega. Temast kiirgab miskit seletamatut , mida pole võimalik sõnadesse panna. Meie elus võib olla palju erinevaid inimesi, kuid oma elu ja aega pühendame vähestega nendega kellega tunneme ennast hästi ja turvaliselt. Nendega , kes toovad meie ellu päikse, soojuse ja mälestused mida kanname endaga südames kaasas. Need inimesed toovad meis esile parima poole ega pahanda kui me vahel oleme pahurad ja trambime jalgu, nad mõistavad ja saavad aru, et iseendaks olemises pole miskit halba vaid see teeb meist need , kes me oleme, siirad ja tõelised. Kui Sa tunned, et tahaksid kedagi enda ellu siis ütle talle seda , ära oota, muidu võib hilja olla. Paljud lasevad käest võimaluse olla koos inimesega kellega nad tahaksid koos olla puhtalt hirmu pärast.
Raha kui tänapäeva usk Mis on raha? Miski mis meid kontrollib. Raha on paber, nagu iga teine. Kuid siiski on sellel hiiglaslik mõju, piirav tegur inimeste arengus. See revideerib? kõike mis meie toidulauale jõuab, mida me seljas kanname või milliste autodega me sõidame. Kas raha eest saab õnne osta? Küsivad inimesed endilt iga päev. Inimeste jaoks on õnn- perekond, karjäär, armastus, vabadus. Krabiseva eest saab seda kõike osta. Rikastel on tihti palju sõpru, kuna neil on raha ja see tõmbab inimesi nende juurde. Kuid kas see on aga aus sõprus või ollakse sõbrad lihtsalt kõliseva nimel? Raha kontollib maad millel me kõnnime, vett mida me joome ja õhku mida me hingame.
x ja y vahel. Käsitleme siinkohal ainult juhtu, kus see sõltuvus on lineaarne, s.t. seda saab esitada valemina kujul y = kx + m , kus k on lineaarliige ja m vabaliige. Graafiliselt kujutab niisugust sõltuvust xy- teljestikus sirge, lineaarliiget k nimetatakse sel juhul sirge tõusuks. Nimetatud sõltuvuse lähemaks uurimiseks anname suurusele x erinevaid väärtusi ja mõõdame neile vastavad suuruse y väärtused. Tulemused kanname paarikaupa xy- teljestikku kui katsepunktid. Alljärgneval joonisel on need kujutatud kui ristikeste keskpunktid. Kuigi tegelikult peaks sõltuvus suuruste x ja y vahel olema lineaarne, ei tarvitse katsepunktid tingimata paikneda ühel sirgel, põhjuseks on nimetatud suuruste mõõtmise ebatäpsus. Seetõttu võetakse graafikuks lähendussirge, mis joonestatakse selliselt, et ta mööduks kõigist punktidest võimalikult lähedalt ja mõlemale poole sirget jääks ühepalju katsepunkte.
Veendume, et pendel vngub ilma keerdvnkumisteta. Määrame etteantud n täisvngete kestvuse aeg t . Täisvngete arvuks võtame 20. 3. Mtmised teostame 6-e erineva pendliga. 4. 6-nda pendli perioodi mõõdame otse vastava seadme abil. 5. Tuletame matemaatilise pendli perioodi (T) avaldisest g arvutamiseks valem ja arvutame tabelis olevate andmetega kõik kuus g-d välja. 3 Tulemused kanname tabelisse (Tabel 1). Tabel 1 Katsetulemused Katse nr. l (m) n t (s) T (s) T² (s²) gi (m/s2) gk gi (m/s2) 1. 0,764 35,00 1,750 3,063 9,847 0,023 2. 0,556 29,78 1,489 2,217 9,900 0,030 3. 0,803 20 35,88 1,794 3,218 9,851 0,019 4
1 1 1 1 x 2 x3 a x 1 00 01 11 10 ik 0 1 0 1 1 n kanname tõeväärtustabeli 3-muutuja kaardile: h x 2 x3 0 1 1 1 e 1 t x 1 00 01 11 10 t i 0 u
TALLINNA ÜLIKOOL Ühiskonnateaduste Instituut Sotsiaalkaitse suund Lota Aadla Kodutöö kuidas mõjutab mind poliitika? Aines: RIT6101.YK Õppimine kõrgkoolis Seminarijuhendaja: Nikolai Kunitsõn Tallinn 2019 Kuidas mõjutab mind poliitika? Meie igapäevaelus on kõik seotud poliitikaga, kus me elame, mida me sööme, mida kanname, kuhu reisime ja paljuski kuidas käitume. Kõige suurem poliitiline mõjutus minu elus on Eesti Vabariigi loomine ja demokraatia meie riigis. Tänu sellele saan ma õppida eesti keeles, valida kus õpin ja mida õpin. Mul on õigused ja kohustused ning suur vabadus. Ma saan reisida, valida poes milliseid riideid ostan, sest piirid on lahti ja kauba valik poes on suur. Ma saan reisida erinevatesse riikidesse, õppida välismaal, juua kohvi hommiku söögi ajal. See kõik on poliitiline mõju.
4. seintel olevate märkide järgi paigaldame lakke juhtlaua, mille surume tugevasti vastu pinda 5. vuugilõikurit vastu juhtlauda hoides lükkame seda kergelt edasi ja lõikame pooltardunud mördisse ühtlase laiuse ja sügavusega vuugi 6. lõpuks eemaldame juhtlaua, puhastame rustiksoone mördikübemetest ja viimistleme vuugi ääred hõõrutiga 4. kirjelda avakülgede krohvimist. 1. paigaldame raamsablooni või juhtlaua 2. kanname avakülgedele mördikihi ja tasandame selle, toimingut tuled korrata niikaua kuni avaküljed on lõplikult mördiga täidetud ja tasandatud. 3. höörume avaküljed siledaks ja kontrollime pinna täpsust rihtlatiga 4. vasaraga kergelt koputades eemaldame juhtlaua või raamsablooni 5. lõpuks tuleb krohvihöörutiga parandada pisivead s.o. juhtlaudade kinnituskohad ja ukseavade nurgad 5. kirjelda krohvpinna pragude parandamist. 1
Muinasaja kombed tänapäeval Muistsel maarahval olid omad kombed, kuidas valitseda maad, mõista kohut, sõlmida lepinguid, jagada ja pärida vara. Neid iidse tavaõiguse jälgi kanname me endaga tänases päevas edasi, eelkõige just oma keeles ja kommetes. Tuues näidet tänapäevast, võib võtta aluseks nt kihlveod. Need on levinud kogu maailmas ning tegelikult olid kihlveod olemas juba muinasajal. "Kihlad" tähendasidki maarahva õiguses eelkõige lepingut. Kihlumise, st muistse lepingu läbi, toimus näiteks abiellumine. Kõige tähtsamad haldusüksused, kihelkonnad, tekkisid külakondade vabatahtliku ühinemise tagajärjel
savikausid ja neile tehakse peale kammi meenutava hambulise templiga lohukesi ja täkkeid. Peale savipottide valmistamist oli aeg õhtusöögiks. Söögilauas arutasime, kuhu vanake matta. Rituaali kohaselt kaevasime tema hüti põrandasse augu. Kaevamine oli suhteliselt vaevaline. Panime vanakesele kaasa luust valmistatud loomakujukese, noa ja tema enda valmistatud ehte, et ta tuleks toime teises elus. Meie elu siin on tore, koos meid on palju ning kanname põlvest põlve edasi rituaale, õpime valmistama savinõusid ja riideid. Meessoost esindajad käivad kalal ja küttimas. Meie esivanemate hinged kaitsevad meid halbade vaimude eest, et me tuleks toime kõigi katsumustega, mis elus ette võivad tulla. Sander Kulp 10a
Vaatamata sellele, et ma olen huvitatud muusika kuulamisest, tegelen ka ise oma vabast ajast sellega. Ise ma küll kirikus ei esine. Olen kirjutanud mõned laulud ise noodijoonestikule. Õnneks on just leiutatud noodijoonestik tänu Guido Arrezosele. Seda lihtsam on mul muusikat luua. Mul on väga musikaalsed sõbrad. Tihti istume kokku ja esitame rüütlining kangelaslaule. Vahest kanname ette ka minu loodud muusikat. Mina ise mängin orelit, kuid ülejäänud mu sõbrad mängivad portatiivi, fiideli, rebekki ja torupilli. Kokkuvõtteks võin õelda, et minu elu printsessina oleks väga palju seotud muusikaga. Suurt rõhku paneksin välimusele ning enda ilu nimel olen valmis kõigeks. Püüdleksin selle poole, et paista aina naiselikum.
paremaks/kõrgemaks, kui teised on. Teiseks Jungi psühholoogia elemendiks on kompleks,milles peitub emotsionaalsed värvingud. Põhimõtteliselt seda, et vanemad on iga indiviidi jaoks pühad. Kompleksi tähendus on tänapäeval muutunud, näiteks kui mina kuulen kuskil, et kellelgi on mingid kompleksid olen ma mõistnud, et tal on midagi viga. Aga alles nüüd saan ma aru, et see on vale. Kolmandaks on persona, see on Mina mask. Kanname teiste inimeste ees, kui inimene seda maski pidevalt kannab võib ta samastuda personaga. Väidetakse, et need inimesed ei saa oma Minaga enam hakkama. Samas võib inimesel olla ka mitu mask, näiteks noorel üks mask on koolis õpilasena, teine sõpradega koos olles, kolmas perekonnas. Tihti ei taheta teistele oma tegelikke tundeid, mõtteid. Neljandaks on vari, mis on negatiivne peidetud isiksuse osa, mida inimene peidab ja väldib. Mida
elementaarseid käitumisnõudeid, koostööd ning head suhltust. Halva kasvatuse all võib mõista mitmeid aspekte - alustades perekondlikest võimalustest või vanemate pühendumisega karjäärile. Tegelikult võiks halba kasvatust mõista kui kasvatamatust ja teadmatust. Halb kasvatus seisneb arusaamistest, kui kasvatamine toimub teise inimese vägivaldsest mõjutamisest, tema sunniviisilisest kujundamisest ja alistamisest. Me anname edasi oma teadmisi, oskusi ja põhimõtteid ning kanname hoolt lapse heaolu eest. Tulevase lasteaiaõpetajana leian end tihti mõtisklemas kasvatuse olemuse üle. Võim ei pane kedagi oma mõtteviise muutma, vaid sunnib korrigeerima ainult käitumist. Kas meie ülesanne on viia võimukalt ellu õppekavasse raiutud mõtted ja juhtida lapsi vajalikus suunas? Tundub paradoksaalne, kuid võimu kasutades kaotab kasvataja oma mõjujõu. Kas meil on üldse piisavalt võimu, et oma tahet läbi suruda? Seetõttu ei olegi piiride seadmises põhiküsimuseks
x Näide Konstrueerida siugjoon, mille võrrand on x 2 y + 4 y - 8 x = 0 . Lahendus Avaldame joone võrrandist muutuja y: 8x ( x 2 + 4) y = 8 x y = 2 x +4 Anname muutujale x väärtused vahemikus [-4; 4], arvutame vastavad y väärtused, ja kanname leitud punktid koordinaattasandile: x y y -4 -1,6 2 -3 -1,85 -2 -2 1 -1 -1,6 0 0 -4 -3 -2 -1 0 1 2 3 4 x 1 1,6 -1 2 2 3 1,85 4 1,6 -2 Kahe joone lõikepunktide leidmine
(ühik mkg3 ), m on katsekeha mass (kg) ja V on katsekeha ruumala (m3 ). Torukujulise katsekeha ruumala arvutamisel lahutame välisdiameetri silindri ruumalast sisediameetri tühimiksilindri ruumala. 4. TÖÖ KÄIK, VALEMITE AVALDAMINE, ARVUTUSED 1. Mõõdame kehade metalliosa ruumala arvutamiseks elektroonilise nihikuga uuritavate katsekehade mõõtmed (pikkused, laiused, kõrgused) ning kanname saadud tulemused tabelisse nr 1. 2. Kaalume uuritavad katsekehad elektroonsel kaalul. 3. Arvutame katsekehade ruumalad kasutades valemeid: 2 3 V = a · b · c (risttahukas), V = (d2) · π · h (silinder) ja V = 4 3 · π· ( d2 ) (kera). m 4
Vanemad räägivad ka sportimisest ja valivad sageli laste välja parimad trennid, kus need käia saaksid. Kui ei ole võimalus käis trennis, võib perega koos jalutamas või matkamas käia. Ma usun, et kõik need lapsed, kes on isa ja emaga palju jalutanud, teevad seda hiljem iseseisvalt oma sõpradega. Liikuv eluviis on tervislik ja see on ka keskkonnale kasulik, sest ei saasta keskkonda. Lapsepõlves me ei saa sellest aru, et me omandame need harjumused, mida me hiljem kogu elu kaasas kanname. Harjumus on ka see, mis kell me magama läheme ja kui palju telerit vaatame või arvuti taga istume. Harjumused võivad tekkida ka nii, et lapsed hakkavad tegema samu asju, mida nende vanemad. Näiteks, kui lapsevanemad suitsetavad, mõtleb laps, et see on normaalne, ta ei mõtle, et saab olla teisiti. Vanemate eeskuju on igas mõttes tähtis, ka eluviisi kujunemisel. Kui laps hakkab koolis käima, on tal võimalus muud elu näha, aga siis kõik sõltub palju ühiskonnast
Organismi hormonaalsed muutused tekitavad nahal plekke, nahk võib koguni muutuda rasuseks koos kuivade laikudega. Ka mõjutab meie nahka meid ümbritsev kliima ja õhk. Õhusaastatus on sageli süüdi selles, et esineb enneaegu vananevat nahka. Veel mõnda aega tagasi arvati, et nahk on vettpidav ja naha kaudu ei jõua midagi meie organismi. Tänapäeval on selge, et naha kaudu imendub organismi väga palju. Erinevatel andmetel kuni 70-80 % ainetest, mida me nahale kanname läbib nahka ja imendub meie vereringesse st kogu organismi. Naha läbivust saab pidada nii positiivseks kui negatiivseks omaduseks. On hea, et sellisel moel on võimalik viia organismi kasulikke ja vajalikke aineid, näiteks aroomiteraapia on seda naha omadust kasutanud juba sajandeid. Aroomi- ehk eeterlikud õlid imenduvad naha kaudu ja sellega saavutatakse kogu organismis soovitavaid positiivseid muutusi. Seda naha omadust on ära kasutanud ka ravimitööstus, näiteks nikotiiniplaastrid,
3. Lüliti K avatud olekus registreerime voltmeetri näidu, mis on sel juhul ligikaudu võrdne vooluallika elektromotoorjõuga. Ɛ= 9,42 V 4. Sulgeme lüliti K ning reguleerime reostaadi r abil lühisvoolu tugevus ahelas juhendaja poolt antud väärtusele. 5. Vähendame reostaadi R abil voolutugevust ahelas 10 mA kaupa kuni 10 mA-ni, registreerides iga kord volt- ja ampermeetri näidud. Tulemused kanname tabelisse. Täidame tabeli kasutades eespool toodud valemeid. Seejuures: Tabel: N1 ε-U Jrk.nr. I (mA) U (V) (mW) η (%) (V) r (Ω) R (Ω) R/r (Ω) 1 100,9 0,57 57,8 6,0 8,8 87,2 5,7 0,07 2 89,8 1,56 140,0 16,6 7,9 88,0 17,4 0,20
Sellised olemismetafoorid nagu INIMVAIM ON HABRAS ESE -"Ta kannatus katkes" - on nii loomulikud, et neid peetakse tavaliselt vaimsete nähtuste enesestmõistetavateks kirjeldusteks, tajumata nende metafoorusust. Need on entiteedi- ja ainemetafoorid. On olemas ka mahutimetafoorid, mis tulenevad sellest, et (tänu nahale) kogeme maailma endast väljaspool asuvana - oleme mahutid - ja selle sees/väljas orientatsiooni kanname me üle teistele pinnaga ümbritsetud füüsilistele objektidele. Taolistel piiritletud objektidele on omane suurus, mis võimaldab neid mõõta. MAA-ALAD: Läheme metsa, tuleme metsast. NÄGEMISVÄLI : Ta on praegu väljaspool nähtavust. Sündmused ja teod on metafoorselt mõistestatud objektidena, tegevused ainetena ja seisundid mahutitena (võib keeliti mõnikord natuke erineda). Näiteks spordivõistlus on ruumiline ja ajaline, tal on selged piirid ja seetõttu mõistame seda kui
voolualiika elektromotoorjõuga. =8,95 V c. Sulgeme lüliti K ning reguleerime reostaadi r abil lühisvoolu tugevuse ahelas juhendaja poolt antud väärtustele. Edasises katusekäigus aga jätame reostaadi r väärtuse muutumatuks d. Vähendame reostaadi R abil voolutugevust ahelas 10mA kaupa kuni 10mA'ni, registreerides iga kord volt- ja ampermeetri näidud. Tulemused kanname tabelisse vastavatesse veergudesse. Täidame tabeli ülejäänud osa kasutades eespool toodud valemeid. Seejuures: Tabel 1 Jrk. I U N1 U r R R/r Nr mA V mW % V 1. 100,2 0,641 64,23 7,16% 8,309 82,9 6,40 0,08
4. Töökäik. 4.1. Mõõtmised nihikuga. 1. Määrata juhendaja poolt antud nihiku täpsus. 2. Mõõtke antud viie katsekeha põhimõõdud. Selleks asetage katsekeha, vastavalt soovitud mõõdule, mõõtotsikute vahele ning lükake need tihedalt vastu katsekeha ja leidke lugem. Korrake iga põhimõõdu mõõtmisel mõõtmisi viiest erinevast kohast ning leidke keskmine mõõt ja tema keskmine absoluutne viga ning relatiivne(suhteline) viga. Tulemused kanname tabelisse. Keha 1 Mõõtmine D, mm Δ=d k −d i ,mm h,mm Δ=h k −hi ,mm 1. 23,97 -0,004 29,92 0,008 2. 23,96 0,006 29,93 -0,002 3. 23,97 -0,004 29,94 -0,012 4. 23,96 0,006 29,94 -0,012 5. 23,97 -0,004 29,91 0,018
c. Reguleerime etalonvoltmeetri näidu pingele U. d. Kui galvanomeetri osuti ei asetu viimasele jaotisele, siis tuleb täpsustada eeltakisti suurust Re katseliselt. e. Leiame kaliibritava galvanomeetri 10-le erinevale skaalajaotisele vastavad etalonmeetri näidud kahel korral: pinge monotoonselt kasvades 0-lt U-le monotoonselt kahanedes U-lt 0-le. Jälgime, et galvanomeetri osuti liiguks valitud jaotisele ühelt poolt. Mõõtetulemused kanname tabelisse Tabel 1 Jrk. Nr Galvanomeetri U1, V kasvades U2, V kahanedes Uv=U1-U2, V jaotised 1. 10 0,981 0,976 0,065 2. 20 1,936 1,999 -0,063 3. 30 2,998 3,261 -0,263 4
c. Reguleerime etalonvoltmeetri näidu pingele U. d. Kui galvanomeetri osuti ei asetu viimasele jaotisele, siis tuleb täpsustada eeltakisti suurust Re katseliselt. e. Leiame kaliibritava galvanomeetri 10-le erinevale skaalajaotisele vastavad etalonmeetri näidud kahel korral: pinge monotoonselt kasvades 0-lt U-le monotoonselt kahanedes U-lt 0-le. Jälgime, et galvanomeetri osuti liiguks valitud jaotisele ühelt poolt. Mõõtetulemused kanname tabelisse Tabel 1 Jrk. Nr Galvanomeetri U1, V kasvades U2, V kahanedes Uv=U1-U2, V jaotised 1. 10 0,981 0,976 0,065 2. 20 1,936 1,999 -0,063 3. 30 2,998 3,261 -0,263 4
Laseme miniautod stardikohast liikuma ja mõõdame horisontaalosas väravate vahe läbimiseks kulunud aega ( t ). 4 Arvutame igale miniautole kiiruse horisontaalosas liikumisel ( v ). Mõõdame seadme abil nende kiirusi horisontaalosas ja võrdleme p.6 arvutatud tulemustega. Leiame miniautode kineetilised energiad Ek (1) ja Ek (2) mõlemate kiiruste järgi. Kanname tulemused tabelitesse (Tabel 1, Tabel 2). 5 Tabel 1 Katsetulemused stardikõrgusel h1. Katse m h1 l t v1 v2 (otse) Ep Ek (1) Ek (2) keha (kg) (m) (m) (s) (m/s) (m/s) (J) (J) (J)
aeg t. 3.3.3 Mtmised teostame 6-e erineva pendliga 3.3.4 6-nda pendli perioodi mõõdame otse vastava seadme abil 3.3.5 Tuletame matemaatilise pendli perioodi (T) avaldisest g arvutamiseks valemi ja arvutame tabelis olevate andmetega kõik kuus g-d välja. 2 l 4 l 2 ¿2 T 2 g=4 2 l g= 2 g T T =2 l g T 2=¿ Tulemused kanname tabelisse. (Tabel 1) Tabel 3 Katsete mõõdud Katse nr. l (m) n t (s) T (s) T2 (s2) gi (m/s2) gk - gi(m/s2) 1 0,770 20 34,87 1,7435 3,0398 10,000 -0.130601694 2 0,550 20 29,72 1,486 2,2082 9,8329 0,03657721 3 0,800 20 35,79 1,7895 3,2023 9,8625 0,007065171
juurvilju. Välita rasvaseid toituaineid jne. Kui me olime väiksed, hoolitsesid meie eest meie vanemad. Tänu sellele sai juba natukene õppida kuidas hoida tervist ja toituda tervislikult. Väiksena oli energiat poole rohkem kui praegu, tänu sellele me liikusime väga palju ja suutsime kulutada oma toitu. Liikuv eluviis on tervislik ja kasulik iseendale. Väga palju loeb ka vanemate kasvatus. Väiksena ei saa me aru sellest, et me omandame endale need harjumused, mida me kanname edasi kogu elu. Me teeme tihti nii nagu vanemad. Näiteks kui vanemad suitsetavad, mõtleme, et see on täiesti normaalne tegevusviis. Väiksena on see külge jäänud ja suurena hakkad ka ise suitsetama. Vanemate eeskuju on väga tähtis eluviisi kujunemisel. Olles juba koolilaps, on näha muud elu, mis oli ennem. Väga palju sõltub ka ühiskonnast. Tihti valivad noored endale vale seltskonna või koolis on midagi halvasti, muutub ka iseloom. Hakatakse
Kaliibrimise eeltöö on lõppenud, kui galvanomeetri osuti asetseb viimasel jaotisel ja etalonampermeeter näitab voolutugevust I. e. Leiame kaliibritava galvanomeetri 10-le erinevale skaalajaotisele vastavad etalonampermeetri näidud kahel korral: voolutugevuse monotoonselt kasvades 0-lt I-ni ja voolutugevuse monotoonselt kahanedes I-st 0-ni. Jälgime, et galvanomeetri osuti liiguks valitud jaotisele ühelt poolt. Mõõtetulemused kanname tabelisse Tabel 1 Jrk. Nr Galvanomeetri I1, mA kasvades I2, mA kahanedes Iv=I1-I2, mA jaotised 1. 5 1,02 1,11 -0,09 2. 10 2,02 2,12 -0,1 3. 15 3,02 3,12 -0,1 4
annaabi.ee 
