Seente ehitus ja elutegevus Enamus seeni koosneb pikkadest silinderjatest rakkudest, mida nimetatakse seeneniitideks ehk hüüfideks. Mullas, puidus ja muudel kasvusubstraatidel moodustavad harunenud hüüfid seeneniidistiku ehk mütseeli. Seene viljakehas asetsevad seenehüüfid tihedalt pakituna ja läbipõimunult, mis tagab viljakehale vajaliku püsivuse ja tugevuse. Seenehüüfid jagunevad enamasti vaheseinte abil üksikuteks rakkudeks, mis on omavahel ühenduses vaheseinas oleva ava kaudu. Selle ava kaudu liigub tsütoplasma ja osadel seentel ka tuumad ühest rakust teise. Evolutsiooniliselt vanemates seenerühmades rakuvaheseinad puuduvad ja seenehüüf on sisuliselt hulktuumne rakk
Bary - eksperimentaalne mükoloogia. Seente ontogenees. Seente morfoloogia. Kniep - tähtis panus seente seksuaalsuse ja geneetika uurimisel. Flemming - penitsilliini avastaja. Seente vanimate tõepäraste leidude vanus ulatub üle 500 milj. aasta. Kirjeldatud ca. 100 000 liiki, Eestist teda üle 6000 liigi. 2. Seente iseloomustus. Seened on üks eukarüootsete organismide riikidest. Seeneriiki eristatakse taimeriigist ja loomariigist. Erinevus on näiteks selles, et seentel koosneb rakukest kitiinist, taimedel tselluloosist, loomadel aga rakukest puudub. Tüüpiliselt mitteliikuvad. Toituvad absorbtsiooni teel. Heterotroofsed organismid. Mõisted: Autotroofid - organismid, kes sünteesivad elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest, kasutades selleks valgusenergiat või keemilist energiat. Heterotroof - organismid, kes saavad energiat oma elutegevuseks mõne teise organismi poolt loodud orgaanilisest ainest.
.7 4.SEENED INIMESE TERVISE JA ELUKESKKONNA OHUSTAJATENA...............................8 KOKKUVÕTE...........................................................................................................................9 KASUTATUD KIRJANDUS.....................................................................................................10 SISSEJUHATUS Enamik seen koosneb pikkadest silinderjatest seeneniidtest ehk hüüfidest. Mullas, puidus ja muudel kasvupindadel moodustavad harunenud hüüfid seeneniidistiku ehk mütseeli. Seene viljakehas asetsevad hüüfid tihedalt pakituna ja läbipõimunult, mis tagab vilakehale vajaliku püsivuse ja tugevuse. Enamasti jagunevad seened vaheseinte abil üksikuteks rakkudeks, mis on omavahel ühenduses vaheseinas oleva ava kaudu. Kõik seened on heterotroofsed organismid, mis hangivad elutegevuseks vajalikke orgaanilisi ühendeid väliskeskkonast. Seened eritavad ümbritsevasse keskkonda ensüüme, mis lagundavad keerulised
* suuteline kasvama küllalt kuivades tingimustes * väga kiire areng sobivates tingimustes * pruunmädanik – kiire tugevuskadu * looduslikult esineb Nepaalis (Serpula lacrymans) ja majamädik (Coniophora puteana). Mädaniku tüübid: pruunmädanik, Laguneb hemitselluloos ja tselluloos Ligniini modifitseeritakse Sagedasem okaspuudel pruunid, kuubikjad, kerged, rabedad puidutükid puidu tugevus kaob kiiresti-suur oht puitrajatistele ja linnapuude varisemisele ainult kandseened: torikseened ensüümid: tsellulaasid: ekso-ja endoglükanaasid kiire protsess, oluline huumuse tekkes valgemädanik, lagundab hemitselluloosija ligniinijärgi jääb valge, kiuline puidumass - biotehnoloogiline kasutus paberitööstuses ei kaota tugevust mädanemise algstaadiumides põhjustavad ainult kandseened kiire protsess ensüümid: Mn-peroksidaasid, lakaasid, ligniini peroksidaasid pehmemädanik. sarnane pruunmädanikule põhjustavad eranditult kottseened aeglane protsess
valge hallitusjuustu, salaami vorsti ja soja- kastmete valmistamisel. Farmaatsiatööstuses kasutatakse ravimite tootmiseks mitmesuguseid seente ainevahetussaadusi e. metaboliite.Üks tuntumaid metaboliite on penitsiliin antibiootikum, mis pärsib bakterite rakukesta sünteesi. Seente ehitus ja elutegevus Ehitus Enamik seeni koosneb pikkadest silinderjatest seeneniitidest e. hüüfidest. Mullas, puidus ja mujal kasvupinnastel moodustavad harunenud hüüfid seeneniidistiku e. mütseeli. Seene viljakehas asetsevad hüüfid tihedalt pakituna ja läbipõimunult, mis tagab viljakehale vajaliku püsivuse ja tugevuse.Enamasti jagunevad seeneniidid vaheseinte abil üksikuteks rakkudeks, mis omavahel ühenduses vaheseinas oleva ava kaudu. Selle ava kaudu liigub tsütoplasma ja osadel seentel ka tuumad ühest rakust teise. Evolutsiooniliselt vanemates seenerühmades rakuvaheseinad puuduvad ja seeneniit on sisuliselt üks suur hulktuumne rakk
Seened -1,5 miljonit liiki Teadus, mis tegeleb seentega on mükoloogia. Seened on eukareütsed (tuumaga) ja heterotroofsed (ainevahetusega): Evolutsioonliliselt vanematel seentel puuduvad rakuvaheseinad -> seenerakud ehk hüüfid (nad on niitjad). Ehitus: seenerakku ümbritseb membraan, mille peal on kitiinkest. Seenerakud ehk hüüfid hargnevad ja moodustavad seeneniidistiku ehk mütseeli. Osad seentel on mütseel nii tihe, et moodustab palja silmaga nähtava viljakeha (kübarseen). Võrdlus: Seened Taimed Loomad Ei liigu Ei liigu Liiguvad Kest (kitiin Kest ( tselloloos) Puudub (glükokalüks) Plastiidid puuduvad Olemas Puuduvad
See moodustub kandseene kübara all. 1. Kübara all võivad eosed paikneda eoslehekestel(kukeseen, pilvikud, kärbseseened). 2. Eosed paiknevad torukestel(puravik, tatikas). 3. Narmastel(põdramokk), eosed tekivad väljaspool seent. · Eoskannad on lehtede või torukeste pinnal paiknevad väljakasvudega rakud(igal rakul neli eost). · Eoskannad kokku moodustavad eoslava. · Seened jagunevad nelja hõimkonda- ikkeseened, kottseened, kandseened ja viburseened. Viburseened- elavad vees, paljunevad eostega ja liiguvad viburitega. Kõige vähem uuritud hõimkond. Ikkeseened- Evolutsiooniliselt vanemad seened, millel puuduvad rakuvaheseinad. Meenutavad ühte hiidrakku. On olemas nii sapotroofid(paljunevad sparangiumite abil, nt musttäpphallik), kui ka biotroofe(palju ka sümbionte, nt mükoriisa). NT: prk täpphallik, prk kerahallik, prk sõnnikuhallik
3 1. SEENED 1.1. Ehitus Enamik seeni koosneb pikkadest seeneniitidest ehk hüüfidest. Need on pikad silindrikujulised rakud, mis soodsates tingimustes kasvavad ja harunevad kiiresti ning moodustavad omavahel läbipõimunud seeneniidistiku ehk mütseeli. Seene viljakehas asetsevad hüüfid tihedalt pakituna ja läbipõimunult, mis tagab viljakehale vajaliku püsivuse ja tugevuse. Enamasti jagunevad seeneniidid vaheseinte abil üksikuteks rakkudeks, mis on omavahel ühenduses vaheseinas oleva ava kaudu. Selle ava kaudu liigub tsütoplasma osadel seentel ka tuumas ühest rakust teise. Evolutsiooniliselt vanemates seenerühmades rakuvaheseinad puuduvad ja seeneniit on sisuliselt üks suur hulktuumne rakk. Seeneniidid kasvavad ja
SEENED. * 1,5 miljonit liiki * eukarüoodid * heterotroofsed * seenteteadus = mükoloogia. * seene keha koosneb seeneniitidest ehk hüüfidest. - hüüfid jagunevad rakuvaheseintega paljudeks osadeks (rakkudeks); igas rakus on oma tuum rakkude vahel olevad kestad on suurte pooridega * evolutsiooniliselt vanematel seentel rakuvaheseinad puuduvad, seega moodustub üks suur paljurakne hüüf * hüüfide liitumisel = seeneniidistik ehk mütseel. * seenerakkudel puuduvad kloroplastid, pole taim. * kand- ja kottseentel moodustavad seeneniidid väga tiheda mütseeli (viljakeha),
· koosnevad hüüfidest e. seeneniitidest (pikad torujad rakud) · mütseel e. seeneniidistik harunenud ja omavahel põimunud hüüfide kogum; headel kasvutingimustel tekib substraat (puu, muld...) · viljakeha tihedalt pakitud ja läbipõimunud hüüfide kogum sugulise paljunemise organ, kus asuvad eosed koosneb kübarast ja jalast eosed valmivad kas eoslehtede või torukeste pinnal Seenerakk: · rakukest koosneb peamiselt kitiinist · plastiide pole · ei ole klorofülli · väikesed lipiidivakuoolid · hüüfides on vaheseinad => tsütoplasma ja rakutuumade liikumine ühest rakust teise või hüüf on hulktuume ja vaheseinad puuduvad ning tuumad liiguvad · varusüsivesik on glükogeen (nagu loomadel) · olemas ergotserool (tsükliline lipiid rakumembraanis) · hüüf on suur hulktuumne rakk Toitumine:
annab taimedele ka kasvuhormoone. Seened saavad aga taimelt süsivesikuid jt orgaanilisi aineid. Saprofüüte on looduses 3 korda enam kui parasiite. Parasiidid on tavaliselt spetsialiseerunud kindlale peremeestaimele, teisi liike nakatamata. 2.4. Seente klassifikatsioon (Mycota, Fungi) Seeneriik jagatakse hõimkondadeks paljunemisviiside alusel. Seened jagatakse 3 hõimkonda: 1) Vetikseened - Phycomycota 2) Kottseened Ascomycota 3) Kandseened Basidiomycota 4) Lisaks on mittetäielike seente rühm teisseened (Deuteromycetes, Fungi imperfecti) 2.4.1. Hmk vetikseened Vetikseente hõimkond jagatakse kaheks alamhõimkonnaks: ürgseened ja seigseened. Vetikseeni nimetatakse ka alamateks seenteks, sest nende seeneniidid on rakuvaheseinteta. Vetikseentel viljakehad puuduvad, nad paljunevad sugutult lülieoste abil (aga ka suguliselt). Metsale ohtlikke seeni kuulub siia hõimkonda vähe, ebajahukastelaadsete seltsi seened
Seened on hulkraksed organismid. Nad on heteroofid.Keha koosneb seeneniitidest e.hüüfidest. Need on pikad silindrikujulised rakud. Seeneniidistik e.mütseel. Seened paljunevad eoste abil. Moodustuvad sugulisel ja mittesugulisel teel.Sugulisel paljunemisel arenevad eosed viljakehades. Kandseente hõimkonda kuuluvad puravikud,riisikad,pilvikud,sampinjonid. Eosed valmivad kübara alaküljel paiknevate eoslehtede või torukeste pindadel. Hallikud on hallitust põhjustavad seened. Üherakulised pärmseened on ümarad , kuid hulkraksete seente hüüfe moodustavad rakud on pikad ja silindrikujulised. Mõned seeneliikide rakkudel otsmised rakuvaheseinad puuduvad ja seetõttu koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust. Membraanist väljapoole jääb seentele iseloomuliku koostisega rakukest
vaesema rahva toit näljast pääsemiseks. Ilmselt põhjustas tungaltera ka keskajal väga kõrget laste suremust. Siiski on Tungaltera tänapäevani asendamatu meditsiinis tema preparaate vajatakse günekoloogias. Kottseente hulgas (liudikulaadsed) on ka hinnatud söögiseeni, eriti kevadseeni. Kogritsad (kupatamata võib osutuda väga mürgiseks), mürklid, kurrelid. Kõige kallimate söögiseente hulka kuuluvad trühvlid maa-aluse viljakehaga seened. Hk. Kandseened - Basidomycota Maailmas üle 22 000 liigi, Eestis teada ~2000 liiki. Seeneniidid enamasti kakstuumsed, rakkudeks jagunenud. Sugutu paljunemine lülieostega esineb suhteliselt harva. Sugulisel paljunemisel moodustub eoskand, enamasti 4 eosega. 3 klassi: 1. Tüsiskandseened (parasiitseened taimedel: roosteseened), Roosteseened väga keeruline paljunemistsükkel, sageli elutsüklis peremeestaime vahetamine. Majanduslikult olulisi seeni: kõrrerooste, männi-koorepõletik
vaesema rahva toit näljast pääsemiseks. Ilmselt põhjustas tungaltera ka keskajal väga kõrget laste suremust. Siiski on Tungaltera tänapäevani asendamatu meditsiinis tema preparaate vajatakse günekoloogias. Kottseente hulgas (liudikulaadsed) on ka hinnatud söögiseeni, eriti kevadseeni. Kogritsad (kupatamata võib osutuda väga mürgiseks), mürklid, kurrelid. Kõige kallimate söögiseente hulka kuuluvad trühvlid maa-aluse viljakehaga seened. Hk. Kandseened - Basidomycota Maailmas üle 22 000 liigi, Eestis teada ~3300 liiki. Seeneniidid enamasti kakstuumsed, rakkudeks jagunenud. Sugutu paljunemine lülieostega esineb suhteliselt harva. Sugulisel paljunemisel moodustub eoskand, enamasti 4 eosega. 3 alamhõimkondai: 1. Roosteseened väga keeruline paljunemistsükkel, sageli elutsüklis peremeestaime vahetamine. Majanduslikult olulisi seeni: kõrrerooste, männi-koorepõletik. Äratuntavad oranzide-roostepruunide-mustjate eoslate järgi. 2
Esiviburlaste riigi mõni esindaja (nt ränivetikad) Silmviburlaste riigi osad esindajaid Osad alveolaadid (nt neelvetikad) Punavetikad Sinivetikas(bakter) esiviburlased(kõik rohelised taimed) ja üks veel mingi ainurakne vist on. Taimeraku erilised osad: plastiidid(kloro, kromo, leuko, amülo), vakuool, rakukest-tselluloosist, hemitselluloosist, pektiinist või ligniinist, erilised rakkude vahelised ühendused- plasmodesmid. Rakukest seab rakkudevahelisele kommunikatsioonile teatud piirangud. Seetõttu on taimerakkudel olemas plasmodesmid - rakukesta läbivad kanalid, mis ühendavad naaberrakkude tsütoplasmat. Fotosünteesi 4 vaianti ja näited aint 3 leidsin B.1) fotoheterotroofid- kasutavad valgusenergiat ATP saamiseks. Rohelised mitte-väävli bakterid. B.2) foto-autotroofid- toodavad org anet anorg. Varal. B.2.1)Fotosünteesivad väävlibakterid (rohelised ja punased)- obligatoorsed anaeroobid
1. Taimeraku erilised osad: plastiidid(kloro, kromo, leuko, amülo), vakuool, rakukest?. Plastiidide funktsioon on fotosüntees, varuainete (näiteks tärklis) säilitamine ja paljude ainete süntees (nende seas on rasvhapped ja terpeenid, mis on vajalikud taimeraku struktuuride ehituseks). Plastiididel on võime diferentseeruda. Kõik plastiidid põlvnevad proplastiididest (varem nimetati neid eoplastiidideks) ja asuvad taime meristeemis. *kloroplastid fotosüntees; kloroplastide eellased on etioplastid. Rohelise värvusega, mille annab neile klorofüll.
Need on moodustunud pikkadest silindrikujulistest rakkudest. Need mikroskoopilised torjuated rakud võivad soodsates kasvutingimustes harunedes moodustada laiaulatusliku seeneniidistiku ehk mütseeli. Teadaolevalt asub maailma suurim seen Ameerika Ühendriikides. Selle puujuurte parasiidi mütseel kasvab rohkem kui 600-l hektaril ja tema vanuseks hinnatakse kuni 1000 aastat. (Biloogia Gümnaasiumile II 2000, Biloogia Gümnaasiumile I 2002) Kõigil seenerakkudel on rakukest, mille peamiseks ehitusmaterjaliks on polüsahhariidide hulka kuuluv kitiin. 1.2. Paljunemine Seened paljunevad peamiselt eoste abil, mis võivad moodustuda kas sugulisel või mittesugulisel teel. Seentele on iseloomulik, et ühel ja samal liigil võivad esineda mõlemdad paljunemisviisid. Mittesugulises staadiumis tekivad eosed, mis võivad idanedes anda alguse uuele organismile. Sugulisel staadiumil aga arenevad välja viljakehad (joon. 1.). Viljakeha on
paljunemine erinevatel arengustaadiumitel. 31. Viirused. 32. Bakterid. Autotroofsed ja heterotroofsed bakterid. Arhe- ja eubakterid. Bakterite osa evolutsioonis, bakterid teiste organismide osana (s.h. organellidena). 33. Seente himkonnad. Nende himkonnasisene mitmekesisus, tähtsus ja kasutamine. Seened kui polüfüleetiline organismirühm. 34. Hk. Limaseened 35. Hk. Nuuterseened 36. Riik Esiviburlased: Hk. Munasseened 37. Hk. Seigseened 38. Hk. Kottseened 39. Hk. Kandseened 40. Vetikate himkonnad. Nende himkonnasisene mitmekesisus ja kasutamine. Vetikad kui polüfüleetiline organismirühm. Primaarsed ja sekundaarsed plastiidid. 41. Hk. Punavetiktaimed 42. Riik Esiviburlased: Kollakate pigmentidega vetikate hõimkonnad. Hk. Ränivetiktaimed. Hk. Pruunvetiktaimed. 43. Hk.-d Neelvetiktaimed ja Vaguviburvetiktaimed. 44. Roheliste pigmentidega vetikate hõimkonnad. Hk. Silmviburvetiktaimed. Taimeriik kitsas käsitluses: Hk. rohevetiktaimed. Hk. mändvetiktaimed. 45
säsikiirte parenhüümis Pehmenenud puidupinnad, Säsikiirte ja säsikiirte rakud hävinud, rakuseinte Bakterid Sama mis eelmine mikroskoopilised tunnelid kahjustus rakuseintes Basidiomycota kandseened Ascomycota kottseened Deuteromycota teisseened Zygomycota ikkeseened Peamised puituasustavad mikroorganismid: Mädanikutekitajad (rakuseina erosioon ja/või suurte >2m poorjate tühikute teke) Valgemädanikud (üheaegsed lagundajad) Kahjustatakse kõiki rakuseina koostisosaid. Rakuseinte progresseeruv, luumenist lähtuv rünne. Põhjustajateks: kandseened, mõned kottseened. Valgemädanikud (järjestikku lagundajad) Kahjustatakse kõik rakuseina koostisosasid,
Koldadel on hulgaliselt pisikesi lehti, eoslad on koondunud varre tippudesse eospeadesse või asetsevad lehekaenaldes.Osjadel on lehed taandarenenud. Nende maapealsed võsud on hästi eristunud sõlmekohtade ja sõlmevahedega. Eoslad on varretippudes eospeadena. Sõnajalgadel on sageli suured lehed, mille alumisel küljel paiknevad eoslad eoskuhjades. Alamad taimed: (vetikas): tallus, kudedeks eristumine puudub või vähene. Koppvetikas on üherakuline rohevetikas. Rakku ümbritseb rakukest. Rakus on tsütoplasma ning rakutuum. Raku eesosas paiknev pulseeriv vakuool eemaldab rakust 4 liigse vee. Pulseerivate vakuoolide hulk ja asend rakus on koppvetikate liigiomane tunnus. Koppvetikas on rohelist värvi, mille tingib kopakujuline kloroplast. Viimase kuju järgi ongi antud sellele vetikale eestikeelne nimi. Rakku ümbritseb rakukest, mis määrab vetika kuju
Koldadel on hulgaliselt pisikesi lehti, eoslad on koondunud varre tippudesse eospeadesse või asetsevad lehekaenaldes.Osjadel on lehed taandarenenud. Nende maapealsed võsud on hästi eristunud sõlmekohtade ja sõlmevahedega. Eoslad on varretippudes eospeadena. Sõnajalgadel on sageli suured lehed, mille alumisel küljel paiknevad eoslad eoskuhjades. Alamad taimed: (vetikas): tallus, kudedeks eristumine puudub või vähene. Koppvetikas on üherakuline rohevetikas. Rakku ümbritseb rakukest. Rakus on tsütoplasma ning rakutuum. Raku eesosas paiknev pulseeriv vakuool eemaldab rakust liigse vee. Pulseerivate vakuoolide hulk ja asend rakus on koppvetikate liigiomane tunnus. Koppvetikas on rohelist värvi, mille tingib kopakujuline kloroplast. Viimase kuju järgi ongi antud sellele vetikale eestikeelne nimi. Rakku ümbritseb rakukest, mis määrab vetika kuju. Raku peenemas osas on kaks viburit, mille abil koppvetikas liigub. 9. Bakterid. Autotroofsed ja heterotroofsed bakterid
Lisa nr. 5 Prokürootsete ja eukarootse... Lisa nr. 6 Bakterhaigused SEENED SEENED, NENDE PALJUNEMINE Se ened m o odustavad tänapäeval o maette riigi ja see on SEENERIIK. Se ened heideti taimeriigist välja, sest: 1. Nad on loo ms e toitumistüübiga, see tähendab heterotroofsed. 2. Se ened, nagu loo madki sisaldavad varuaineid (gl ükoge en). Se ened on taimede ga sarnased järg miste tunnuste poolest: 1. Neil on sa muti rakukest. Se ente rakukest koosneb p õhiliselt kitiinist. 2. Se entel on vakuoolid. 3. Se ened kasvavad piiramatult nagu taimedki. 4. Se ened on piiramatu jagune mise ga. Se eni võib jaotada ka nii: 1. S öö giseened (ka tindikud). 2. Mittesöödavad seened. 3. Mürgiseened (kärbsese ened, sapipuravikud). SEENTE SISEEHITUS 1. Rakukest. 2. Rakum e m braan. 3. Tsütoplas ma 4. Tsütoplas mavõrgustik 5. Väiksed vakuoolid 6. Ribosoo mid 7
Tekised 2. Vakuool: ümbritsetud membraaniga (tonoplast), varieeruva sisuga a. Kristallid (Ca-oksalaat) 3. Varuained a. Aleurooniterad: väikestest vakuoolidest b. Tärkliseterad: amüloplastid (alati ümbritsetud plastiidi strooma ja membraanidega!) c. Õlitilgad 4. Jääkained: vakuoolis, taime pinnal 5. Raku kest a. Vahelamell (primaarne rakukest) pektiin (hemitselluloos, ka tselluloos): kuni rakk kasvab b. Teisene rakukest: ladestub sissepoole, raku maht väheneb: tselluloos ->mitsellmikrofibrillid->fibrill + maatriks (pektiin, hemitselluloos) c. Puitumine (ligniin) d. Lipiidsed kihid (vaha, kutiin, suberiin) e. Ränistumine f. Plasmodesmid (rakumembraan; rühmiti) g. Poorid (esmane rakukest) 6. Eukarüootse raku sümbiogeneetiline kujunemine. 1) Kemolitotroofsete bakterite arengu käigus tõusis bioproduktsioon nii suureks, et osutus
tingimuste puhul. Tavaliselt kui on tegemist lüliliste koniidikandatega siis on tegemist hulkraksete seentega nt. pintsehallik, rohehallik (hallitusjuust!). 2) eostega paljunemine kottseentel eosed moodustuvad eoskotis raku sees. Eoseid on eoskotis 4-8. kottseente näideteks pärmseened, kübarseened (viljakihi moodustavad seened). Kübarseenest kuuluvad kottseente hulka: mürklid, kogritsad. 3) HÕIMKOND: kandseened eosed valmivad spetsiifilistel rakkudel eoskandadel. Eosed valmivad rakuväliselt. Eoskannad moodustavad eoslava ja see paikneb kübara alaosas kolmel erikujul. Esiteks eoslehekesed pilvikud, riisikad. Teiseks- eoslava moodustab torukesed puravikud, tatikad. Kolmandaks eoslava esineb narmasja kihina: narmikud ja põdramokk. Selleks, et tekiks mütseel, mis annaks viljakehi peavad liituma kahest erinevast eoses
Mõni seen on kübara ja jalaga, mis kindlal ajal mullast välja trügib. Suur osa seeni on aga mikroskoopilised (neid on rohkelt mullas ja maapinnal kõdus). Paljud seened on roht- ja puittaimede parasiidid, osal on suured viljakehad, mida võib näha puutüvedel ja kändudel. Osa seeni aga moodustab koos teiste organismidega samblikke. Seente ehitus: hulkraksed seened koosnevad pikkadest peentest seeneniitidest, mis omakorda koosnevad piklikest rakkudest. Seenerakke ümbritseb õhuke rakukest, mis kaitseb lagunemise ja toitainete väliskeskkonda lekkimise eest. Seene rakukest koosneb kitiinist, samast ainest on ka putukate välistoes. Seenerakkudes on tuum, enamikel seentel on rakus tuumasid üks või kaks. Osal ürgsematel seentel pole rakuvaheseinu ning seeneniit on üks suur rakk, milles on palju tuumasid. Seeneniidid moodustavad seeneniidistiku ehk mütseeli. Seente toitumine: paljud seened lagundavad surnud organisme või ammutavad toitaineid mullast
EESTI ELUPAIGAD, KASVUKOHAD, TAIMEKOOSLUSED KASVUKOHT ehk ÖKOTOOP on abiootiliste tegurite kompleks koosluses: muld, veereziim, mikro- ja mesokliima KOOSLUS ehk BIOTSÖNOOS on ökotoobi elustik, see tähendab enam-vähem ühesuguste keskkonnatingimustega alal elavate organismide kogumit. ELUPAIK ehk HABITAAT on sarnaste keskkonnatingimustega ala, mida asustab stabiilne kooslus (biotsönoos) ÖKOSÜSTEEM kooslus ja abiootiliste tegurite kompleks moodustavad tervikliku isereguleeruva ja areneva terviku KASVUKOHATÜÜP erinevates paikades korduvad sarnased keskkonnategurite kompleksid. ELUPAIGATÜÜP ka kooslus on sarnane. Tüüp on klassifitseerimise, tüpologiseerimise alus. Pinnakate ehk kvaternaarisetted lasuvad aluspõhjal. Eesti pinnakate on kujunenud mandrijäätumise ja liustike tegevuse tulemusel. Ta koosneb põhilisest moreenist, lisaks liiv, savi, turvas, graniitsed rahnud. Moreen on materjal, mis on liustiku liikudes kaasa haaratud ja sulades maha jäetud. Pinnaka
lakkab, kasutavad taimed energia saamiseks tärklist. Selleks lagundatakse tärklis uuesti glükoosi molekulideks. Kartul tselluloos (ehitus, kaitse-taimed). Tselluloosi molekulid on ühinenud kimpudesse, mis omakorda moodustavad tselluloosikiude. Tselluloosi on rohkesti taimede tugikoe rakkude kestades ning see muudab varred tugevaks. Taimed ei saa ise tselluloosi energeetilisteks vajadusteks enam kasutada. Ka inimese seedeelundkonna ensüümid tselluloosi ei lagunda. Rohusööjatel loomadel aitavad seda siiski teha soolestikus elavad mikroobid. glükogeen (varuaine loomad, seened). Loomorganismides sälitatakse glükoosivarusid peamiselt maksas ja lihastes loomse tärklise ehk glükogeeni molekulidena. kitiin (ehitus, kaitse-loomad, putukad, seened). Lülijalgsete välisskeletis, aga ka seente rakukestas esineb kitiin, mis samuti kuulub polüsahhariidide hulka. Selle
valikut (tüüpiline väärarusaam on see, et organismides on palju neid aineid sellepärast, et neid on ka palju keskkonnas), nende elementide baasil saab moodustada lihtsaid anorgaanilisi ühendeid, mida saavad organismid kergelt eritada (H20; CH2; NH3- ammoniaak, mis on soojavereliste organismide jaoks toksiline). C süsinik elusorganismides keskne element. Põhjus: iga C aatom annab 4 piisavalt stabiilselt sidet (iseenesest ei lagune ära, kuid ensüümid suudavad neid tekitada ja lagundada), C baasil saab üles ehitada erinevaid struktuure (Sirged, hargnevad, tsüklilised), kahe C aatomi vahel võivad olla erinevad sidemed (üksik/kaksik, kolmik sidemed on ka, aga mitte eriri biosüsteemides), C-st koosnevad molekulid omavad erinevat ruumpaigutust. O hapnik valdavates organismides (aeroobides) oksüdeerija, organismid kasutavad hapniku vabu radikaale. Vaba radikaal on paardumata elektroniga osake, mis on väga reaktsiooni võimeline
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
