Selle kõrgemate pinnamood on peamiselt tasane, kuigi ainult lääne osa äärealade (Ghatid) jalamil paiknevad kitsad rannikumadalikud (ümbes 1/4 Kanada territoriumist) on mägine. (Malabari ja Koromandeli rannik). Induse-Gengese madalik on alluviaaltasandik. Andmed Factbook'ist Kanada India · Pindala: 3 287 263 km2 · Pindala: 9 985 000 km² · Rahvaarv: 1,324,171,354 inimest · Rahvaarv: 36 155 487 inimest
GDP elaniku kohta: 2000 USD poole väiksem kui Eestil Majanduskasv: 5 % Inflatsioon: 5,2 % Põhilised majandusharud: tekstiil, põllumajandus, tsement, vaibad, keemiatööstus. Pinnamood Hindustani poolsaar on eelkambriumi platvorm, millel loodes lasuvad paksud basaltkatted. Valdav on 300-800 m kõrgune sügavate orgudega lõhestunud lainjas, üksikute lavamägedega tasandik- Dekaani kiltmaa. Selle kõrgemate äärealade jalamil paiknevad kitsad rannikumadalikud. Induse-Gangese madalik on alluviaaltasandik, mis on kujunenud neogeeni mere- ja kvaternaari jõesetetega täitunud mäestikuesise nõo kohale. Kõrgmäestikes asub suuri liustikke, lumepiir on 4500- 4800 meetri kõrgusel. Maavarad Tähtsaim maavara on süsi, mille varu küünib hinnangu järgi 70 miljardi tonnini. Peamised maardlad asuvad Biharis, Orissas ja Madhya Pradeshis. Gujaratis, Assamis ja Maharashtra rannikul selfimeres leidub naftat. Orissas, Biharis ja Maharashtras on maailma suurimad rauamaagimaardlad. India rauamaagivarud
ainult vihmast toituvail jõgedel on kõrgvesi juunist novembrini. Sageli on jõgedel, eriti Himaalajast lähtuvail, suuri üleujutusi. Pinnamood Hindustani poolsaar on eelkambriumi platvorm, millel loodes lasuvad paksud basaltkatted. Valdav on 300-800 m kõrgune sügavate orgudega lõhestunud lainjas, üksikute lavamägedega tasandik-Dekkani kiltmaa. Selle kõrgemate äärealade (Ghatid) jalamil paiknevad kitsad rannikumadalikud (Malabari ja Koromandeli rannik). Induse-Gengese madalik on alluviaaltasandik, mis on kujunenud neogeeni mere- ja kvaternaari jõesetetega täitunud mäestikuesise nõo kohale. Alpi kurrutusel tekkinud Himaalaja mäestik asub madaliku põhjaserval kolme astanguna (Siwalik, Madal- ja Kõrg-Himaalaja; viimase kõrgus ületab 8000 m). Kõrgmäestikes on suuri liustikke, lumepiir on Himaalaja lõunanõlvul 4500-4800 m kõrgusel. Maavarad Maavarasid on palju (kivisüsi, nafta, maagaas, rauamaak, mangaan, boksiit, vilgukivi, värviliste metallide maagid, kuld, teemandid )
2.Lõunaosas paikneb Hindustani poolsaare Dekkani kiltmaa 3.Nende vahel asub Induse-Gangese madalik India kaart India asetsemine maailmakaardil Pinnamood Hindustani poolsaar on eelkambriumi platvorm,millel loodes lasuvad paksud basaltkatted.Valdav on 300-800m kõrgune sügavate orgudega lõhestunud lainjas,üksikute lavamägedega tasandik Dekkani kiltmaa.Selle kõrgemate äärealade jalamil paiknevad kitsad rannikumadalikud(Malabari ja Koromandeli rannik).Induse-Gangese madalik on alluviaaltasandik,mis on kujunenud neogeeni mere-ja kvaternaari jõesetetega täitunud mäestikuesise nõo kohale.Alpi kurrutusel tekkinud Himaalaja mäestik asub madaliku põhjaserval kolme astanguna(Siwalik,Madal-ja Kõrg-Himaalaja)India kõrgeim tipp on Karakorumis(8611m).Kõrgmäestikes on suuri liustikke,lumepiir on Himaalaja lõunanõlvul 4500-4800m kõrgusel. Kliima Suurem osa Indiat asub lähisekvatoriaalses vöötmes,kus talvel on valdav mandriline
Iraan, Afganistan, Hiina ja India. Pakistan paikneb Lõuna-Aasia loodeosas Himaalajast edelas, lõunas ulatub ta Araabia mereni. Pakistani pealinn on Islamabad ja rahaühik ruupia. Pakistan tuleneb pärsia sõnast "pak", mis tähendab "puhas" või "püha", "istan" aga tähendab "maa", mis kokku annab "pühade inimeste maa". Pakistanist lõuna pool asub Araabia meri. Looduslikult jaotatakse Pakistan 6 piirkonnaks: põhjaalade mäed, Himaalaja eeltasandik, Induse madalik ehk Induse alluviaaltasandik, Belutsistani platoo, läänepoolsed piirimäed ning kõrbealad. Geoloogiliselt paikneb Pakistan mitme laama kokkupuutealal: idaosa on India-Austraalia laama, lääneosa Iraani laama ja põhjaosa suure euraasia laama osa. Niisugune asend põhjustab sagedasi maavärinaid. Kogu Pakistani põhjaosa hõlmavad umbes 320 km ulatuses Himaalaja lääneahelikud, äärmises põhjaosas on Karakorami mäestik. Viis tippu ulatuvad kõrgemale kui 8000 m: Himaalajas
b)Lineaarne e. jooneline erosioon e. jõe kulutav tegevus JÕESÄNG - süvend, mida mööda jõe vesi liigub ORG - pikk ja suhteliselt kitsasnegatiivne pinnavorm, mida kahest küljest piiravad veerud ja mille põhi on suudme poole kaldu. LAMM - orupõhi, mille suurvesi üle ujutab MEANDER - jõelooge. Pidevas muutumises. Omane tasandikujõgedele Neid põhjustab küljeerosioon TERRASS - nõlvadega rõhtne väikese kaldega tasand ALLUVIUM - jõesete ALLUVIAALTASANDIK - jõesettetasandik . Jõeorgude tüübid ja morfoloogiline arengurida. Jõeorgude tüüpide eristamise aluseks on nende ristlõike profiili, mille kujunemine sõltub põhja või küljeerosiooni valdavusest Vastavlt külje- või põhjaerosioonile võivad tekkida erinevad jõeorud:_ SÄNGORG - ainult voolusängist koosnev algeline jõeorg, mida vesi täidab peaaegu pervedeni.Tugev külgerosioon (põhjustab looklevust) ja nõrk põhjaerosioon
Valitsev usund on hinduism, mida tunnistab 81% rahvastikust, 12% on muslimeid. Indias on levinud kastisüsteem, kuigi põhiseaduse kohaselt on kõik võrdsed. Linnades elab 29% rahvastikust. India jaotub loodusoludelt kolmeks: Dekkani kiltmaa ja seda ümbritsevad rannikumadalikud, Induse-Gangese madalik ja Himaalaja ja Karakorami mäestik. Dekkani kiltmaa paikneb Hindustani poolsaare keskosas ja on 300-800 meetri kõrgune ning lainjas. Induse-Gangese madalik on 240-370 km laiune alluviaaltasandik, mida keskosas poolitab 270 meetri kõrgune veelahe. Sellelt madalikult kõrgub kolme astanguna maailma kõrgeim kurdmäestik Himaalaja ning põhjapiiril Karakorami mäestik. Himaalaja mäestikus ja sellest lõunas paiknevatel aladel on palju maavärinaid. Suurel osal Indiast valitseb lähisekvatoriaalne mussoonkliima; talvel puhub kuiv kirdemussoon ja ilm on päikesepaisteline, suvel aga niiske edelamussoon ning sajab 80% aastasest sademehulgast. Riigi idaosas Cherrapunjis on
annaabi.ee 
