Kambalugu 28. oktoobril Dirk Walbrecker Raamat räägib tüdrukust nimega Larissa, kes oli täiesti tavaline 12- aastane koolitüdruk päevani, mil tema ellu sekkus Chris. Chris oli tüdruk koolibändist ning tahtis ka Larissat kampa kutsuda, kuna ta oskas hästi klaverit mängida. Larissa oli sellega nõus, kuid bändi minekuga kaasnesid ka lubadused ja probleemid. Bändil oli kokkulepe mehega, kes nende tegemisi rahaliselt toetas. Larissa oli bändis kõige noorem ning temagi käis punkris, kuhu teda kutsus Chris. Seal oli kõike vabalt saada: alkoholi ja tubakat. Tüdruk ei osanud oodata, et asi nii kaugele läheb, et ta hakkab jooma ja suitsetama ning lõpuks ka narkootikume kasutama. Larissal tekkisid probleemid koolis, kuid vanemad seda ei märganud. Nad olid harva kodus, sest olid hõivatud oma ajakirjanikutööga ja olid hoopis õnnelikud, et nende tütar Larissa võtab osa koolibändist. Nad ei pannud isegi
ning tema suust tuligi see imelik lõhn. Raamatupidaja pistis Karinale otsekohe ühe raamatu pihku, see raamat rääkis justkui Karinast endast, kõik mida ta luges käis tema kohta, ta polnud kunagi nii huvitavat raamatut näinud, raamatul oli nagu võlujõud. Karina hakkas raamatut ostma aga üks ratastooliga mees krabas tal selle käest ja läks nii kiiresti ära, et Karina talle järgi ei jõudnud. Karina oli kurb. Juba oligi aeg minna haiglasse. Haiglas seati Karina operatsiooniks valmis, operatsioon pidi toimuma hommikul. Karina põgenes öösel haiglast. Ta läks bussile, et sõita oma vana tuttava juurde, Viilupi tallu. Bussis oli pime ja Karinale tundus, et bussijuhiks on seesamune pooliku kõrvaga raamatupidaja. Karina ehmatas, kui bussi tuli ka Pärt. Oli tunne nagu poiss jälitaks teda. Bussi tuli ka teisi inimesi. Õues oli pime ja Karina ei näinud kus ta maha peab minema ja läks küsis
igal alal tarkpea, kelle käest vastusi küsiti.Kõik said läbi. Poisid kirjutasid lahendused üles, et viia need ligidal asuvasse tüdrukute kooli(brilj.tegi neile sama töö). Riks pidi Virvele viima paberi, kes tüdrukute kooli poolt seda ootas.Riks ei ilmund kooli tagasi. · Peale tunde helistas Virve Jaagule, et küsida, miks ta vastuseid ei saanud. Jaak otsustas Riksi koju minna asja uurima. Ukse avas Riksi õde, kes ütles, et Riks ja ema on haiglas.Jaak helistas kooliarstile ja kuulis, et Riks oli trammi alla jäänud ja tal oli koljupõhimiku murd.Ta oli teadvuseta. · Jaak läks Riksi vaatama. · Riks oli teadvusele tulnud. Toimus koolipidu. Jaak ja Virve tantsisid, kuid pidevalt läks jutt Virve poolt Riksi peale. Penn tahtis peolt jalga lasta, kutsus ka Jaaku, aga Virve tahtis koju ja Jaak läks teda koju saatma. Ta oli tüdruku käitumisest pettunud. Jaak küsis miks Virve tahtis koju minna
Tütarlaps oli Sloveenia pealinnas Lubljanas, Villete hullumajas, kus ta oli viibinud viimased kaks nädalat ja viis päeva. Tütarlaps ei teadnud õieti sedagi enam, kes ta oli ja mis ta seal tegi. Veronikale ütles õde, et ta oli viibinud rahustite poolt esilekutsuvas püsivas uneseisundis ning ta süda sai pöördumatu ajukahjustuse ning tal on elada nädal aega. Tegelikult see nii ei olnud, kuid tüdruk ei teadnud seda. Dr. Igor, kes oli haiglas arst, kasutas Veronikat ära, et ta saaks oma ravimimeetodit katsetada. Ravimi nimeteati ,, Vitrioliks" selle peamine eesmärk oli tahe. Vitrioli ehk kibestuse all kannatavad inimesed ei taha enam midagi ja mõne aasta möödudes ei suuda nad oma maailmast välja tulla; neil on seal kindluse ladumiseks meeletult energiat kulutanud, et reaalsus saavutaks just sellise, nagu nad tahavad. Kibestusemürgituse suureks probleemiks on see, et kaovad ka kired - viha, armastus, meeleheide ja uudishimu. Dr
Riks kooli tagasi aga ei ilmunud. Peale tunde tahtis Jaak Virvele helistada, kuid arvas, et siis tundub ta liialt armukade. Õnneks helistas aga Virve ise. Ta soovis teada, miks neile vastuseid ei viidud. Jaak ütles imestades, et Riks pidi seda tegema. Kumbki ei mõistnud, mis juhtunud oli, sest Riks oli tavaliselt väga kohusetundlik. Jaak otsustas poisi juurde koju minna ja vaadata, kas kõik on ikka korras. Jaagule tuli ust avama Riksi väike õde Ella, kes ütles, et Riks ja ema on haiglas. Midagi rohkemat ta öelda ei osanud. Kuna Jaak ei teadnud, millises haiglas, helistas ta oma kooliarstile ning see rääkis, mis oli juhtunud. Nimelt oli Riks teel Bürgeri poole trammi alla jäänud ning nüüd oli tal koljupõhimiku murd. Päeval polnud ta veel teadvusele tulnud ja jäi ainult loota, et tuleb. Jaak rääkis kodus asjast põgusalt ning helistas siis Virvele, kes ehmatas väga ära ja ütles, et helistab arstile ning siis Jaagule ka, kui midagi teada saab.
Peale tunde tahtis Jaak Virvele helistada, kuid arvas, et siis tundub ta liialt armukade. Õnneks helistas aga Virve ise. Ta soovis teada, miks neile vastuseid ei viidud. Jaak ütles imestades, et Riks pidi seda tegema. Kumbki ei mõistnud, mis juhtunud oli, sest Riks oli tavaliselt väga kohusetundlik. Jaak otsustas poisi juurde koju minna ja vaadata, kas kõik on ikka korras. Jaagule tuli ust avama Riksi väike õde Ella, kes ütles, et Riks ja ema on haiglas. Midagi rohkemat ta öelda ei osanud. Kuna Jaak ei teadnud, millises haiglas, helistas ta oma kooliarstile ning see rääkis, mis oli juhtunud. Nimelt oli Riks teel Bürgeri poole trammi alla jäänud ning nüüd oli tal koljupõhimiku murd. Päeval polnud ta veel teadvusele tulnud ja jäi ainult loota, et tuleb. Jaak rääkis kodus asjast põgusalt ning helistas siis Virvele, kes ehmatas väga ära ja ütles, et helistab arstile ning siis Jaagule ka, kui midagi teada saab.
Riks kooli tagasi aga ei ilmunud. Peale tunde tahtis Jaak Virvele helistada, kuid arvas, et siis tundub ta liialt armukade. Õnneks helistas aga Virve ise. Ta soovis teada, miks neile vastuseid ei viidud. Jaak ütles imestades, et Riks pidi seda tegema. Kumbki ei mõistnud, mis juhtunud oli, sest Riks oli tavaliselt väga kohusetundlik. Jaak otsustas poisi juurde koju minna ja vaadata, kas kõik on ikka korras. Jaagule tuli ust avama Riksi väike õde Ella, kes ütles, et Riks ja ema on haiglas. Midagi rohkemat ta öelda ei osanud. Kuna Jaak ei teadnud, millises haiglas, helistas ta oma kooliarstile ning see rääkis, mis oli juhtunud. Nimelt oli Riks teel Bürgeri poole trammi alla jäänud ning nüüd oli tal koljupõhimiku murd. Päeval polnud ta veel teadvusele tulnud ja jäi ainult loota, et tuleb. Jaak rääkis kodus asjast põgusalt ning helistas siis Virvele, kes ehmatas väga ära ja ütles, et helistab arstile ning siis Jaagule ka, kui midagi teada saab.
Tõde ja õigus II köide. I. Indrek saabus rongiga linna, kus inimesed trügides lükkasid ta rongijaama. Sealt võttis voorimees ta peale ja viis majutus kohta, voorimees hoiatas teda kooli direktori rahaahnusest ja laimas kooli, koolis kohtas ühte tütarlast, kellest jäi ta mäletama ainult tema naeratust. Kui Indrek oli oma asjad ära pannud , siis peatas teda majutuskoha omanik kinni oma pika jutuga. Lõpuks jõudis Indrek kooli juurde. II. Indrek sisenes kooli ja sealt saadeti ta üles, teisele korrusele direktori jutule. Direktor kuulas ta üle ja võttis talt kõik raha ära , ainult ühe rubla jättis talle. Seejärel hakkas direktor teda mööda maja ringi lohistama, kuni jõudis söögituppa, kus kõik veel sõid. Ta kamandas sealt lätlase ja eestlase Indreku kasti järele. Lõpuks aeti Indrek ühte tuppa, kus olid veel kaks härrat ja seal oli tema ase. III Indrek äratati koos teistega hommikul üles ja nad läksid endid pesema. Pärast poole müüs Lible aka väike lo
võtnud, nüüd proovis ta survestada relvaga Liisi kinni hoidnud tüüpi, kuid samal ajal tulistas teda seljatagant neljas. Seth sai haavata rindkeresse, kuid enne mahakukkumist suudab ta tulistada veel Liisi kinnihoidvat tüüpi ja metsas passivat kutti. Mõlemad lasud tabavad. Kuid samal ajal hakkab Seth kullihaava pärast verest tühjaks jooksma. Seejärel tekib suur vaidlus, et kas helistada abi järgi või mitte, kuid siiski võetakse kõne 112-te. Seth toibub haiglas alles mitme päeva pärast. Samal ajal on Eestisse ka tema isa lennanud. Lõpuks on isa otsuse teinud ja tahab lahkuda koos oma pojaga, kuid Seth tahab lahkuda ka koos Liisiga ja nii see ka läheb. 1.1.2.1 Reeli Reinaus Reeli Reinaus on sündinud 1977. aastal Keilas ning on lõpetanud sealse gümnaasiumi. Ta on lõpetanud Tartu Tehnoloogia Akadeemia ja Tartu Ülikooli eesti ja võrdlev rahvaluule erialal ja kaitsnud samas ka magistrikraadi.
Harry Potter ja tulepeeker SISUKOKKUVÕTE Harry Potter on igas mõttes ebatavaline poiss: ta vihkab suvevaheaega, talle meeldib koolis käia ja koduseid ülesandeid teha. Samuti on ta võlur. Tema lemmikspordiala on lendluudpall ja lemmikloomana peab ta lumekakku. Veel on tal süütu mõrvarist ristiisa, keda jälitavad dementorid ning ta on üle võlurimaailma kuulus selle poolest, et ta kukutas väikeses beebina võimult kõigi aegade suurima musta maagi Voldemorti. 11 aastat elas Harry oma onu ja tema perekonna juures, kuna ta vanemad hukkusid autoõnnetuses, millest Harry pääses õnnekombel ja ainult välgukujulise armiga laubal. Tegelikult tappis Harry vanemad Voldemort ja ta püüdis seda teha ka Harryga, aga iidne kaitse, mille ema Harryt kaitstes sai, andis Voldmorti surmavale needusele (Avada Kedavra) vastulöögi, nii et Voldemort ise oli peaaegu suremas. Talle jäi alles ainult tema hing, maine keha oli
Karl Ristikivi "Rohtaed" Esimene jagu Esimene peatükk Märts 1890 kroonugümnaasium. Oli õpetaja Semmulni ladina keele tund. Elmar pidi vastama, kuid ta ei osanud. Tema selja taga istuv Kilimit sosistas talle valesti ette. Sellise vale vastuse eest pandi Elmar nurka. Järgmisena pidi vastama Julius Kilimit, kes teeskles, et temagi ei oska vastata. Kilimit pääses karistuseta. Pinginaaber Sagrits ei mõistnud, miks Julius ei vastanud, kuigi ta tegelikult oskas. Julius Kilimit elas kindlate põhimõtete alusel. Ta ei võtnud tavaliselt kunagi kellegi abi vastu ning püüdis õilsalt käituda. Peale matemaatika tunni lõppu tõi Landmann junior talle raamatu, mida Julius oli ihanud. Vastutasuks soovis noormees, et Kilimit ta matemaatika ülesande ära teeks. Julius läks koju koos Sebedeus (Sebastian) Koik`uga. Teine peatükk Lapsena elas Julius külas, kus kolme kihelkonna peale oli vaid üks kool. Tema isa Aleksander Kilimit (kooliõpetaja) püüdis om
- Järgmisel päeval saatis direktor Schulzile Indrekuga kirja, kirjas seisab õpetaja lahtilaskmine ja viimane tasu - Maurus oli keelanud Indrekul õpetajaga juttu rääkima jääda, kirja üle andes pidi kohe lahkuma, kuid Schulz kutsus ta ikkagi sisse ja Indrek viisakusest ka astus, ning seejärel jäi ta siiski õpetaja juttu kuulama, mis keskendus isamaa ja oma emakeele armastusele - „Inimene, kel pole õiget keelt ega kodumaad, ei austa iseennast; ei võigi austada, sest inimesel peab esmalt midagi olema, ainult siis hakkab ta iseend austama. Tõelise inimese esimene varandus on tema keel ja kodumaa.“ – Schulz lk 139 - tagasi jõudes valetas ta Maurusele, et ei jäänud õpetajaga rääkima, kuid siis suundus oma tuppa ja hakkas Schulzi sõnade üle mõtisklema, mõtles, keda tema armastab, mõttes keerles Ramilda ja tema sõnad XIV - külla tuli Mäeberg, kelle Indrek sammudest kohe ära tundis
Mees, kes teadis ussisõnu – märkmed *minategelane = mt. = Leemet 1. - mets on vaikseks jäänud, vaevu kohtab kedagi, kui minna allikale vett tooma - minategelane oskab ussisõnu ehk loomadekeelt, uued loomad on kartlikud ja pelgavad teda tema oskuse pärast, eelistaksid põgeneda, kuid ussisõnad ei luba - mt. sisistas neid nimme korduvalt, et loomi enda juurde kutsuda ja nendega vanadele kommetele vastavalt rääkida, ussisõnu aga uued loomad ei teadnud ning see vihastas mt.-d nii, et ta sõnu veelgi tugevamini sisistas ja loomad pingest lõhki läksid, ta polnud oma teo üle uhke - ühel korral oli aga teisiti, kui allikalt tulles mt. põtra nägi ja teda ussisõnadega kutsus, reageeriski loom sellele ja tuli aupaklikult mt. juurde nagu vanadel headel aegadel, mil niiviisi perele toitu hangiti – kutsudes sõnadega looma alistunult enda juurde ja lõigates tal kõri läbi - mt.-le tundus naeruväärne, kuidas külainimesed jahti pidasid, vahel koguni päevi, kui oleks
I Naise ettekujutus kodust oli teistsugune. Kodupoole sõites arutasid nad ringi vaadates pidasid nad plaani, mida nende kohtadega peale hakata. Koju jõudes kuulsid nad et üks lehm oli sohu kinni jäänud ja too tuli seal mitmete inimestega välja tõmmata. Naisel hakkas kodus aga igav ja otsustas neile vastu minna. Ta oli väga rõõmus kui nägi lehma tulemast- tahtis teda isegi kallistada ja oleks ääre pealt nutma hakanud. II Lõpuks Andres läks koos Krõõda ja sauna- Madisega maad üle vaatama. Nad rändasid mitu tundi soodes ja vees. Mees ei teadnud selle koha ostes tema tõelist väärtust, vaid tegi kohe plaane et mida selle kohaga võiks peale hakata- üks asi, mida ta plaanis oli teha soos põld, mis vilja kannaks. Ta tahtis sealt kraavi jõkke suunata. Räägiti veel muudest asjadest maal. Andres sai aru et Madis arvab et ta on nõrguke, selle peale pakkus ta välja et nad katsuks rammu- nii hakkasidki nad kive loopima. Kohe algul taipas Madis et peremees on ikka täits
,,Tõde ja õigus" Anton Hansen Tammsaare I osa I Vargamäele tulid uued omanikud- naisele eriti koht kuhu nad elama läksid ei meeldinud- tema ettekujutus kodust oli teistsugune. Kodupoole sõites arutasid nad ringi vaadates pidasid nad plaani, mida nende kohtadega peale hakata. Koju jõudes kuulsid nad et üks lehm oli sohu kinni jäänud ja too tuli seal mitmete inimestega välja tõmmata. Peremees läks kohe appi aga naine pidi koju jääma ja seal töid tegema hakkama. Andres ei vahetanud riideid enne kui läks( kirikuriided seljas). Pika pusimise peale saadigi lehm välja. Naisel hakkas kodus aga igav ja otsustas neile vastu minna. Ta oli väga rõõmus kui nägi lehma tulemast- tahtis teda isegi kallistada ja oleks ääre pealt nutma hakanud. II Taluga tutvumine- lõpuks Andres läks koos Krõõda ja sauna- Madisega maad üle vaatama. Nad rändasid mitu tundi soodes ja vees. Mees ei teadnud selle koha ostes tema tõelist väärtust, vaid tegi kohe plaane
I Vargamäele tulid uued omanikud Naisele eriti koht kuhu nad elama läksid ei meeldinud- tema ettekujutus kodust oli teistsugune. Kodupoole sõites arutasid nad ringi vaadates pidasid nad plaani, mida nende kohtadega peale hakata. Koju jõudes kuulsid nad et üks lehm oli sohu kinni jäänud ja too tuli seal mitmete inimestega välja tõmmata. Peremees läks kohe appi aga naine pidi koju jääma ja seal töid tegema hakkama. Andres ei vahetanud riideid enne kui läks( kirikuriided seljas). Pika pusimise peale saadigi lehm välja. Naisel hakkas kodus aga igav ja otsustas neile vastu minna. Ta oli väga rõõmus kui nägi lehma tulemast- tahtis teda isegi kallistada ja oleks ääre pealt nutma hakanud. II Taluga tutvumine Lõpuks Andres läks koos Krõõda ja sauna- Madisega maad üle vaatama. Nad rändasid mitu tundi soodes ja vees. Mees ei teadnud selle koha ostes tema tõelist väärtust, vaid tegi kohe plaane et mida selle kohaga võiks peale hakata- üks asi, mida ta plaanis oli
Keisri hull Autor: Jaan Kross Sisu: Lugu algab sellega , et üks noormees otsustab tema jaoks tähtsal hetkel pävikut pidama hakkata. Algul räägib , kuidas olud on. On aasta 1827 ning koju vanglast oodatakse tema õe abikaasat Timot. Nad sõidavad selhetkel kodu mõisa... vankris istuvad peale tema veel ta õde Eeva, tema 9 aastane poeg Jüri, teener Käsper, toaneitsi Liiso, kutsar Juhan.... Timo tahab natukene ratsutada. Kui päevad mööduvad siis härra Mettich (Jakob;minategelane) kirjutab ka varem juhtunu kohta , et lugejale rohkem selgust tuua, miks ja milleks mõned asjad on sündinud.Ta alustab kohe päris algusest. Kui Eeva oli alles 14 aastane elasid nad perega talus ning too läks mõisa tööle.. See pereisale küll ei meeldinud aga mis seal ikka lapse tahtmise vastu saad. Seal märkas teda aga sõjakäigult tagasi tulnud noorhärra (mingi mõisniku sugulane või sõber) ning tüdruk jäi talle
- Teel jäi nende lehm Maasik sohu kinni, koduhoidjad (sauna-Madis, karjane, eit) tulid appi, tegid lõkke, et sohu kinni jäänud lehma jalgu soojendada, et too edasi liiguks, lõpuks saadi lehm välja ja jõuti uude koju - Krõõt pärib, miks Andres just selle koha valis, mees vastab et paremat ei olnud müügil või teised kohad olid liiga kallid, lohutab naist, et Vargamäel pole ka väga hull, tuleb ära harjuda II - järgmine päev oli uue kodukohaga tutvumiseks, esmalt taheti külastada naabrit, Tagapere Pearut, kuid ta oli kõrtsis - Saunatädi ja sauna-Madis tutvustasid uutele peremeestele ümbrust, see oli vaikne, soine, vesine, krunt oli suur, Andres mõtles ümbrust vaadates, mida maaga võiks teha, planeeris ja kavatses, Krõõt korjas vaikides lilli - ,,Elame siin nagu kärbsed sitahunniku otsas" sauna-Madis, lk 15 - Andres planeeris kraavi kaevamist kohta, kuhu Maasik kinni jäi, idee juhtida liigne vesi läbi
A.MÄLK ’’HEA SADAM’’ Tegelased: Juuljus – minategelane, noor ja tark poiss. Luisi – Juuljuse õde. Taavi – viinalembeline, tark ja igati positiivne vanamees. Liisu – Taavi naine, kes tahab, et maailm tiirleks tema ümber. Aadi – Liisu ja Taavi poeg, kes oli memmekas. Kristiine – Taavi kunagine armastus, nüüd aga Jaaguõue perenaine. Sessi – Kristiine tütar, kelle tegelik isa oli Taavi. Jaaguõue Prits – meremees. Isa – Juuljuse ja Luisi isa, kelle Juuljus leidis Tallinnast. Orge Heino – Taavi naaber, Juuljuse klassivend. Sergei – väikese laeva kapten, millega Juulijus käis merel. Tegevuskoht: Põhiline tegevus toimub Saaremaal asuvas külas, rannavabadiku-paadimeistri majas. Kokkuvõte: Vallakantseleis jagati inimestele lapsi, kellel enam vanemaid polnud, nendele, kellel oli võimalus neile tööd ja elukohta pakkuda. Julli ja Luisi ema oli surnud ning isa oli kadunud ja nemad ei teadnud isast midagi. Luisi oli saanud endale juba „võtja“, kuid J
Lühike sisukokkuvõte "Idioot" I osa Fjodor Dostojevski romaan "Idioot" algab tegevusega Peterburi- Varssavi raudteerongis. Sel udusel ja niiskel novembrilõpu hommikul kella üheksa paiku liikus rong Peterburi poole. Teose peategelane vürst Mõskin saabus just Sveitsist, kus ta viibis üle nelja aasta vaimuhaigust ravides. Peaaegu terve, kuid ikka veel haiglase väljanägemisega vürst kohtas rongis kaht meest, kellega tal tuli järgnevatel aastatel tihedalt tegemist- Parfjon Rogozin & Lukjan Timofejevits Lebedev. Rongilt maha astudes seadis ta ebakindlalt sammud Jepatsinite maja poole, ta ei tundnud ennast Venemaal eriti koduselt, ega teadnud täpselt kuhu minna. Öömaja oli ta endale õnneks leidnud, sest Rogozin pakkus oma suurt maja talle eluasemeks. Jepatsinite juurde läks ta kõhe seetõttu, et oli teadlik, et kindraliproua Lizaveta Pro
1. osa 1992,Lääne-Eesti Aliide Truu ajab toas kärbest taga. Ühel hetkel märkab ta aknast tundmatut kogu. Ta natuke kardab, kuid võtab vikati kaasa ja läheb uurima mis see on. See oli tüdruk nimega Zara. Zara oli segaduses ja meenutas Aliidele hullu. Zara oli räpane. Ta oli olnud teel Tallinnasse koos mehega kuid nende vahel tekkis riid ja ta põgenes ning jõudis Aliide murule kaskede alla. Zara oli välismaalane kuid oskas eesti keelt. Aliide ja Zara tutvusid. Zara hakkas meenutama kuidas ta oli sinna sattudud. Ta mõtles pidevalt Pasale ja Lavrentile, kes teda taga ajavad (nende juurest ta tegelikult põgeneski). Zara ka Aliide rääkisid noorte lahkumisest maalt ja varastest. Aliidetahtis teada kes Zara on ja hakkas pärima. Zara hakkas valetama, et saaks jääda Aliide juurde. Ta ütles et töötas ettekandiana Kanadas ja tuli koos mehega Tallinnasse puhkama. Tegelikult oli Zara saatnud Pasa juurde keegi Oksana, kes töötas Pasa jaoks
kus ta oma seltskonnaga hakkasid rääkima. Kuna seltskonda kuulusid ka kunstnikud, siis hakati loomulikult kunstist rääkima, kui teema kiskus elu ja surma peale, ja see viimane just meenutas proua Itamile tema lahkunud poega. Sellega lõpetatigi jutuajamine ja Karin palus temalt andeks. Nad läksid kohvikust välja ja Karin sai kokku Reneega, kes ruttas kooli poole. Karin läks üksi teda saatma. Renee saatis ta kuni haiglani ära ja Karin ütles, et üks tema mehe sõber on haiglas, keda ta vaatama läheb. Kuid kui Renee oli hakanud kooli poole minema, siis talle tuli meelde Paralepa verine nägu ja see pani teda kooli unustama ja ta jäi Karinit haigla ette ootama. Karin samal ajal rääkis Paralepaga haiglas, kes proovis ikka Karinit ennast armastama panna, kui Karin kaitses oma mmest ja ütles et armastab teda veel. Kuid Paralepp küsis et miks ta siis selle poisikesega jamab, mille peale Karin vastas, et ta tahab teada kas see on võimalik
Kostos vaatas mulle otse silma. Lõpuks , pärast kõiki neid päevi, vaatas ta mulle otse silma. Kui sina siin oleksid , paneksid sa mind selle üle naerma. Ma tahan , et sa oleksid siin. kalli, Lena. P.S Kas sa oled viimasel ajal midagi Beest kuulnud? Carmen vastas telefonile, see oli ema ülemus. Ta tahtis emaga rääkida aga Carmen ütles , et ema on haiglas, kuigi ta vaats üleval korrusel telekat. Talle meeldis emaülemust piinata. Ta läks ülakorrusele oma tuppa. Ta vaatas kalendrit , isa pulmapäevani oli jäänud kolm nädalat. Süüdunne oma käitumise pärast näris teda. 1.2.18 Soovi, mida tahad. Tööta selle heaks, mida vajad. ( Carmeni vanaema ) Effie tantsles Lena tuppa. Ta oli selle kelneriga söögikohast suudelnud. Lena ei suutnud uskuda , et Effie tema õde on. Nad ei olnud üldse sarnased. Lena seadis oma maalimis
ABJA GÜMNAASIUM Mirell Põllumäe Amedeo Modigliani Referaat Juhendaja: Maile Kreevs Abja-Paluoja 2013 Sissejuhatus ,,Elu on väheste, kes teavad ja askavad, kingitus paljudele,kes ei tea ega oska." Amedeo Modigliani (joonistusele kirjutatud sententsist) Amedeo Modigliani oli väga keerulise isksusega kunstnik ja samuti keeruline oli tema loomingu tee. Paljudes küsimustes pole aga siiani tulemuseni jõutud. Vaieldakse isegi kas tema puhul oli tegemist Itaalia või Prantsusmaa kunstnikuga. Modigliani te
SISUKORD Originaali tiitel: Sissejuhatus 7 Dr. med. Rüdiger Penthin WARUM IST MEIN KIND SO ACCRESSIV? MIS ON AGRESSIIVSUS? 10 Ursachen erkennen - sicher reagieren, Melanie juhtum 11 verständnisvoll handeln Urania-Ravensburger Ralfi juhtum 19 MIS KUTSUB ESILE AGRESSIIVSUST? 23 Saksa keelest tõlkinud Triin Pappel Instinktiteooria 23 Malliõppimise Toimetanud Anne Käru Kujundanud teooria 24 Hingeelu-teooria 24 Tiiu Allikvee Kaanefoto: Tiit Rehepap Frustratsiooni-agressiooniteooria 25 Sotsioloogilised teooriad 25
põhitegevuse jälgimist. Kirjutamise ajal oli aga see teos küllaltki hinnatud ning nii võib 11 öelda ka praeguse aja kohta. Ka annab ta lugejale hea realistliku pildi 19.sajandi maaelust - eks see ole muutnudki Vilde üheks olulisemaks kirjanikuks realismiajastul. 7. Fjodor Dostojevski elu ja looming. ,,Idioodi" või ,,Kuritöö ja karistuse" analüüs Elu: Pärit aadliperekonnast, poja sünniks isa vaesunud. Isa vaeste haiglas arst. Ta on karm, range, kohati julma käitumisega, kinnine, ihne. Ema keskklassi hulgast. Ta on vaikne, leebe, suure lugemusega. Dostojevski õppis vennaga pansionis. Kooli korraldus oli talle vastuvõtmatu. Süvenes lugemishuvi, muutus kinnisemaks, püüab reaalse elu eest põgeneda raamatute maailma. 1839 isa sureb. Sokk, kuna isa surm saladuslik (jutt, et pärisorjad tapsid). Saab närvisoki, mis jääb elu mõjutama: sellest kujuneb langetõbi
Tõde ja Õigus V I Indrek tuleb vargamäele Ta leiab eest muutund vargamäe pole enam pedajaid vaid nende asemel on kivihunnik, pole enam pihlakat mis sai jussi kuuse asemele istutatud, saunast leiab ta isa kes on vanaks jäänud ja nad träägivad kuidas läinud on ja kas ajalehes olnud artikkel vastab tõele et Indrek on mõrtsukas selle peale läheb jutt lahti jumala teemal kas Jeesus oli jumala poeg või ta ainult pidas ennast selleks. Indrek ütleb isale et ta jääb vargameäle, mis teeb ise korraks rõõmsaks , kuid siis ütleb isa et vargamäe on nagu sunnitööpaik ja Inderk nõusutb sellega etsunnitöö on hea kui ennast vabana tunned ja linn ajabgi kõhu lahti kõigil. Suss on saanud varvamäe peremeheks. II Maret tuleb isale süüa tooma ja näeb Indrekut ja hakkab nutma, vahetvad paar lauset ja Indrek otsustab minna vanu maid üle vaatama, isa annab talle oma vandand pastlad jalga, mille ta vahetult enne ära lapi
Kirjanduse arvestus. Talv 2008. Secunda aste. Pilet nr. 1 Jevgeni Onegini analüüs. Onegin oli elupriiskaja, armastuses pettunud, sai päranduseks maamõisa. Ta kolis maale ning kuna seal väga palju haritud inimesi ei olnud, sõbrunes ta noore poeedi Lenskiga. Lenski tutvustas Oneginit kahe õega- Olga ja Tatjanaga.Tatjana armub Oneginisse ja kirjutab talle kirja. Onegin ei vasta talle samaga. Tatjana nimepäevapeol hakkab Onegin Olgaga flirtima, mille peale Lenski Onegini duellile kutsub. Onegin tapab Lenski. Oma teo kohutavust mõistnud on Onegin ka ise kohkunud ning läheb kolmeks aastaks eemale. Kui Tatjana ja Onegin uuesti kohtuvad, on Tatjana juba abiellunud ja väga austatud daam. Onegin armub Tatjanasse ning kirjutab talle kirja, millele Tatjana ei vasta. Oneginis oli nii vooruslikkust kui kõlvatust. Vooruslikkust selles mõttes, et ta oli ikkagi intelligentne ja haritud inimene. Kõlvatust selles mõttes, et ta hakkas Olgaga flirtima ning tappis Lenski, kuigi oleks või
Avinurme Keskkool 8.klass Perevägivallast Mariliis Oja Avinurme 2008 Sisukord 1 Sissejuhatus....................................................................................................................................3 Füüsiline ja vaimne vägivald..........................................................................................................5 Perevägivalla levimus.....................................................................................................................7 Diagnoosimine, sümptomid ja tagajärjed.......................................................................................8 Taustategurid..................................................................................................................................19 Ravi ja ennetamine.........................................................................................................................20 Seksuaalne vää
1) Eesti kirjanduse ja kultuurielu aastatel 1905-1940, kirjanduslikud rühmitused, kutselise teatri teke. · Aastal 1905 moodustati kirjanduslik rühmitus ,,Noor Eesti, kelle eesotsas oli Tuglas ja Sütiste. Sisaldas kultuurimehi, kes tahtsid arendada Eesti kirjandust. ,,Olgem Eestlased, aga saagem Eurooplasteks,, (taeti Eesti kultuur viia euroopa tasemele) · Aaata 1906 hakkas ilmuma ajakiri ,,Eesti kirjandus,,. Samal aastal avati Tartus esimene eesti keelega seotud keskkool (tütarlaste gümnaasium) · Samuti 1906 pandi alus ka kutselisele teatrile( Karl Menning) · Valmis uus ,,Vanemuise,, teatrihoone, mis avati näidendiga ,,Tuulte pöörises,, (A. Kitzberg) · Rahvuslik teater 1870 · Hakati korraldama kunstinäituseid. · 1909 avati Eesti Rahva Muuseum (Tartus) · Ajakirjandus arenes väga edukalt. Sajandi alguses hakkas ilmuma ,,Teataja,, (1901) ja ,,Uudised,,(1903). Sellest hoolimata ilmusid ,,Postimees,, ja ,,Sakala,, ikkagi edasi. ,,N
Enne inimese loomist oli Epimetheus loomadele ära jaganud kõik paremad omadused, nii et inimese jaoks polnud midagi järele jäänud. E hakkas liiga hilja kahetsema ja läks venna käest abi paluma . P võttis loomisülesande enda peale ta andis inimestele uhkema kuju, seadis ta nagu jumala püsti käima, P läks päikese juurde, pani tõrviku põlema ja tõi maa peale tule. 2. legend jumalad ise lõid inimese. Esmalt tegid nad kuldse tõu, algselt olid seda tõugu inimesed surelikud, kuid elasid nagu jumalad ilma mureta. Hõbedane inimtõug oli algselt halb, sest inimestel oli liiga vähe arukust. Pronksinimesed olid aga hirmuäratavad, nii et nad hävitasid oma tõu omaenda kätega. Neile järgnes jumalasarnaste kangelaste hiilgav tõug. Raudne tõug on see tõug, mis praegu maa peal elab. Inimesed on kurjad ja muutuvad järjest kurjemaks.
I. Esimest korda elus Indrek tundis end tõesti üksikuna, mahajäetuna ja nagu maailmast eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti. Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitses mingisugune h
Kirjanduse Eksam 2013 1) Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eepose mõiste. Eepos suur eepiline värssteos, lugulaul, mis kujutab maailma loomist, jumalate ja kangelaste vägitegusid, müütilisi või tegelikke ajaloosündmusi, looduskatastroofe. Vanimaid säilinud eeposi on sumerite "Gilgames", india "Mahbhrata" ning Vana-Kreekast pärit Homerose koostatud "Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eesti rahvuseepos on ,,Kalevipoeg" , Lätis ,,Karutapja" , Soomes ,,Kalevala" ."Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost. Ilias on üks väheseid säilinud kirjandusteoseid, mille tegevus toimub pronksiajal. Laulude praegune kuju pärineb allikatest, mis on kirja pandud 7.-6. sajandil eKr, tekstide aluseks arvatakse olevat aga palju vanem suuline traditsioon. Sõnavara erinevusi ja sarnasusi kirjeldav mudel näitas, et "Ilias" pärineb ligikaudu aastast 762 eKr. Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Eepos räägib ahhailas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
