Makroökonoomika Kodutöö 2 Vastused 25.04.2014 1. Nominaalne vahetuskurss kirjeldab ühe valuuta hinda teises valuutas. Reaalne vahetuskurss võtab lisaks nominaalse vahetuskursile arvesse ka hinnataseme muutust kahes riigis. Riigi A reaalse efektiive vahetuskursi kallinemine riigi B suhtes toimis siis kui näiteks fikseeritud vahetuskursi puhul, mida vaadeldaval perioodil ei muudetud, kallinesid A hinnad rohkem kui B hinnad. Kui fikseeritud vahetuskursi puhul oli Eesti inflatsioon 4% ja EMU riikides 2%, siis krooni reaalne efektiivne vahetuskurss kallines 2%. / = e/e- Pw/Pw+P/P / = 1 2/100 + 4/100= 2/100 ehk eesti krooni reaalne vahetuskurss kallines 2% võrra. 2. Riigis on sularaha ringluses 10 miljardit krooni, nõ udmiseni hoiuseid on 5 miljardit krooni, tähtajalisi hoiuseid 2 miljardit krooni, SKP on 20 miljardit krooni
Töötud = aktiivsed tööga hõivatud = 600-500=100 tuhat Tööpuuduse protsent = töötud/aktiivsed = 100/600=0,1666 ehk 16,7% Loomulikud töötud = (0,07+0,03)*600= 60 tuhat 2. Riigis on järgmine tarbimise struktuur: toidukaupadele kulus 40% sissetulekust, tööstuskaupadele 30%, eluasemekulud olid 15% ja autokütusele läks 5% ning muud kulud moodustasid 10%. Aasta jooksul toidukaubad odavnesid 5%, tööstuskaubad kallinesid 2%, autokütus kallines 10% eluasemekulud ning muud kaubad kallinesid 4%. Milline oli inflatsioon antud riigis? (2 p.) Ip=0,4*(-0,05)+0,25*0,02+0,15*0,04+0,05*0,1+0,15*0,04= -0,02+0,005+0,006+0,005+0,006=0,2%. 3. Okuni seadus, mida väljendab valem (Y*-Y)/Y*=k(u-u*) Olgu teada k=2,5, potentsiaalne Y* ületab tegelikku 10% (ressursid on 10% võrra alarakendatud), loomulik tööpuudus u* on 8,5%. Kui palju on tegelik tööpuudus? (2 p.)
aastal. Munad olid aga 9,4% odavamad. Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2012. aasta septembris võrreldes eelmise aasta septembriga 3,8%. Kaubad olid 2011. aasta septembriga võrreldes 3,3% ja teenused 4,6% kallimad. Võrreldes eelmise aasta sama kuuga mõjutasid tarbijahinnaindeksit jätkuvalt enim eluasemekulutused. Sellest omakorda kallines soojusenergia aastaga 14.7%. Toit ja mittealkohoolsed joogid tõusid aastaga 4,4%. Kõige rohkem kallinesid liha- ja lihatooted ning puuvili. Mootorikütus oli 10,5% kallim. Mulluse septembriga võrreldes on toidukaupadest enim kallinenud mitmesugune puuvili (32%) ning odavnenud kartul (11%). Hüpotees järgnevateks aastateks Kuna iga aastaga on THI tõusnud, ehk siis toit, kütus, küte, joogid, tarbekaubad jne. on kallinenud, siis arvatavasti lähimate aastate jooksul THI kahjuks ei lange. Ainuke asi, mis võib odavamaks minna on kütus, kuna Venemaalt enam ei osteta nii suurtes kogustes kütust
Dioksiinisisaldus on tegelikult lubatust suurem. Väljaveole on kehtestatud piirang (kuni aastani 2007). Plussid ,,+" + Tolli- ja tariifivaba lai turg. Ekspordivõimalused. + Venemaa oli sunnitud lõpetama topelttollid Eestile ja Lätile (karistuseks keelepoliitika ja muu eest) Miinused ,,-,, - Jäigemaks ja kallimaks muutub kauplemine kolmandate riikidega - Hinnad peavad olema ühtlustatud, ei saa maale tuua EL-i ülejääke nagu varem, (suhkur ja banaanid kallinesid) Eesti ja Euroopa Liidu koostöö, mis algas juba enne Eesti liitumist 2004. TEADUS 29. oktoobril 2002 sõlmiti Euroopa Liidu ja Eesti vahel vastastikuse mõistmise memorandum Eesti ühinemise kohta EL-i teadusuuringute mitmeaastaste projektidega. HARIDUS, KOOLITUS ja NOORSUGU Koostöö programmid: Sokrates, Noored, Leonardo Da Vinci. Koostanud: Madis Somelar 5 Euroopa Liit alates 1. jaanuarist 2007. http://et.wikipedia.org/wiki/Euroopa_Liit
● Teke Palestiinas ● 5 peapiiskopkonda ○ Jeruusalemm, Aleksandria, Antiookia, Rooma, Konstantinoopol ● Kristlaste tagakiusamine ● 313 kuulutati ristiusk vabaks ● 381 kuulutatakse ristiusk riigiususks ○ Võeti vastu, et teha karjääri riigimehena ● Peetrus ja Paulus Lääne-Rooma ● Rooma impeerium nii suur, et ei tasunud majanduslikult ära ○ Inflatsioon ○ Tõsteti makse ○ Kaubad kallinesid ○ Suurem kihistumine, rohkem vaeseid, koliti maale ○ Epideemiad ● Linnad kergesti haavatavad ● Viimane Lääne-Rooma keiser kukutati 476 ● Hilise keisririigi ajal hakati rohkem germaanlaseid palkama sõjaväkke ○ Germaani väepealikest said Rooma ohvitserid ● Rahvasterände ajal tungisid germaanlaste hõimud keisririigi aladele ○ Tunnustati liitlasteks Ida-Rooma
Lõppkokkuvõttes jäi SKP kasvutempo aasta teisel poolel veidi aeglasemaks võrreldes esimese poolaastaga EESTI MAJANDUS 2007 AASTAL Euroopa Keskpank (EKP) jätkas suurenevat inflatsioonisurvet silmas pidades rahapoliitiliste intressimäärade tõstmist ka 2007. aasta esimesel poolel. Ameerika Ühendriikide pankadest väljastatud riskantsetest eluasemelaenudest alguse saanud ebakindlus levis augustis üle kogu maailma ning mõjutas ka EURIBORi tõusu suunas. Eestis kallinesid eluasemelaenud aastaga 1,8 ja äriühingutele antud pikaajalised laenud 1,2 protsendipunkti võrra. See koos majanduskasvu aeglustumise väljavaadetega vähendas laenunõudlust ja kiirendas juba 2006. aasta keskel alguse saanud laenumahu kasvutempo alanemist. 2008. aasta alguses oli reaalsektorile antud laenude maht eelmise aasta sama perioodiga võrreldes kasvanud vaid ligikaudu 30%.Kokkuvõttes oli rahapoliitiline keskkond 2007
hinnakasvule, siis 2004.a. kasv on muljetavaldav. Sellise hindade kasvu põhjuseks mitmete asjaolude kokkulangemine. Ühelt poolt on tegu välismõjudega odavnes USA dollar ja koos sellega samuti LVL. Läti pidevalt kasvav sisenõudlus tõi kaasa ka impordi kasvu. Nii tavatarbijad kui tööstus kasutavad EUR-i eest imporditavaid kaupu ja osiseid. Maailmaturul suurenes ka nafta hind. Läti oli k.a. sunnitud läbi viima mitmete kaupade hinnatõusu, alates 01.01.2004 kallinesid elekter, gaas; samuti mitmete teenuste hinnad. Tootjahinnad kasvasid 2004.a. keskmiselt 10%, metallitööstuses aga 15%. Oma mõju otsene ja kaudne (psühholoogiline) oli ka EL-ga liitumisel. Toimusid muudatused maksu- ja kindlustussüsteemis lähtudes EL nõuetest. Varimajandusest, maksude laekumisest ja maksubaasist üldiselt Läti Statistikaameti andmetel moodustas Läti varimajanduse osakaal 2004.a. seisuga 17-18% SKT-st
Venemaa poolt. Töötlemata ümarpuidu import Venemaalt vähenes 2007. aastal võrreldes 2006. aastaga 28,4%. Raieid pärssivaks teguriks oli järjekordne soe talv. Suurim hinnatõus sai osaks paberipuule. Riigimetskondade keskmiste vahelaohindade põhjal kasvasid 2007. aastal võrreldes 2006. aastaga männipaberipuidu hinnad 110% ja kuusepaberipuidu hinnad 100%, kasepaberipuidu hinnad 60%. Saematerjal ja küttepuit kallinesid üle 30%. Aasta algusest jõustus uus metsaseadus. Raieid soodustavaks teguriks võis uue metsaseaduse puhul lugeda lageraiete taaslubamist küpsusdiameetri alusel ning raievanuste alandamist keskmiselt kümne aasta võrra. Samas oli endiselt metsaomanikele siduvaks metsamajandamiskavade raiete osa uuendus- ja harvendusraieid võis teha ainult nendel eraldistel, mis on selleks metsamajandamiskavas ette nähtud.
varasema aasta tasemel, osades suurenes. Suurem osa väliskülastajate poolt Eestist kaasa ostetud alkohoolsetest jookidest ostsid endiselt somlased ja ka rootslased.Soome ja Rootsis on alkohoolile kehtestatud väga suured aktsiisimaksud, mis muudavad alkoholi jaehinnad kõrgeks.Olenevalt tootegrupist võivad alkoholi jaemüügi hinnad olla kolm kuni viis korda kõrgemad kui Eestis. Seejuures tõsteti Soomes aktsiisimäärasid 2009.aastal kaks korda, millel tulemusel alkoholi hinnad kallinesid 6,2% (Eestis kallines alkohol 2009.aastal 5,5%).Kõrged hinnad,alkoholi piirangutega kättesaadavus (alkohol müügil vaid erikauplustes) ning samas väga tihe ja suhteliselt soodne laevaühendus on nendeks teguriteks, mis soodustavad eriti soomlaste kaubaturismi Tallinnasse.Tallinna kaupluste hinnangul on alkoholi ostvate turistide keskmised ostukogused kasvanud ja kasvanud on ka alkoholi müük turistidele kauplustes kokku.Eriti on kasvanud
Eluasemekulude kasv tõi kaasa kogu teenustekorvi kasvamise. Kõige enam kiirenes toidukaupade hinnakasv. 1. jaanuarist 2006 tõsteti kaudseid makse ja üldine maksukoormus praktiliselt ei vähenenud. Valitsuse sääst suurenes pidevalt ja koondeelarve ülejääk kujunes 2005. aasta omast suuremaks. 2007. aastal algas majanduskasvu aeglustumine. 2007. aastal eksport ja import vähenesid võrreldes 2006. aastaga, kuid kasv oli kiire. Kuna kaubad ja tooraine kallinesid, siis puudujääk SKP suhtes paranes. Eluasemekulud suurenesid kaugküttele kehtestatud käibemaksu määra tõus ja energiakandjate kallinemine maailmaturul. Sel aastal kallines ka toidukaup. Aasta lõpul netotootemaksud kasvasid kiiresti, sest aktsiisimaksu tõusu eel soetati palju tubakatooteid ja kütust ning selle pealt palju aktsiisi. Kuna palk kasvas, suurenes ka maksukoormus. 2006 2007
pessimistlikest ennustustest jäi kroon püsima. (Einar Värä, 2009). Lisas 1 on toodud võrdlev tabel põllumajandussaaduste kohta aastate lõikes. 1993. aastal süvenesid majandusliku stabiliseerumise protsessid. Inflatsioonitempo on vaatamata sügis-talvisele tõusule osutunud oodatust aeglasemaks (kogu 1993. aasta jooksul 35.6% 1992. aasta 1053% vastu). Kõige madalam oli kuu inflatsioonimäär augustis - 0.7%. 1993. aastal kallinesid kõige enam tervishoid (115.1%), eluase (83.3%), isiklik tarbimine (51.3%) ning riietus ja jalatsid (42.8%). Toit, mille osakaal ostukorvis on 43.5%, läks 27.1% vôrra kallimaks. Kaubaagregaatide mõjuulatused 1993.a. tarbijahinnaindeksile (THI), arvestades nende osatähtsust, olid järgmised: toit - põhjustas 32% THI kasvust (s.h. liha ja lihatooted - 22%), eluase - 26%, riietus ja jalatsid - 14% ning transport ja side - 7%. Teiste komponentide mõjuulatused
Eestlaste toidulauale lisandusid nisutooted rukkileivast palju hiljem ja saia kasutati rohkem pidusöögina. Kui esimese Eesti Vabariigi ajal söödi leiba-saia umbes 730g elaniku kohta päevas (leiba sellest ¾), siis kuuekümnendatel tarvitati neid vaid 200-400g päevas ja saia osakaal tõusis kuni pooleni, hakati rohkem maiustama kondiitritoodetega. Üheksakümnendatel tõusis uuesti leiva-saia ning putrude tarbimine, kuna loomsed toiduained kallinesid märgatavalt. Eesti täiskasvanud elanikkonna tervisekäitumise uuringust (A. Kasmel, A. Lipand ) selgus, et 1996. aastal sõi rukkileiba iga päev 91%, saia 84% ja sepikut 12% inimestest. Enamus neist (69%) sõi 1-4 viilu rukkileiba päevas, ainult 16% tarbis 5-6 viilu ja üle 7 viilu leiba vaid 6% elanikest. Miks on siis leib nii oluline? Tänapäeval saame me leivast kolmandiku toiduenergiast ja kolmandiku valgu ja süsivesikute kogusest. Leiva tarbimise vähenemisega on oluliselt
Peamiseks mõjuriks seejuures kodumajapidamise tarbimiskulutuste kasv. Aasta kokkuvõttes oli Eesti netoeksport positiivne. 5 Tarbijahinnaindeks tõusis 2016. aastal 2015. aasta keskmisega võrreldes 0,1% (2015: -0,5%). Tarbijahinnaindeksi aastamuutuse suurimateks mõjutajateks olid alkohoolsed joogid ja tubakatooted, mis kallinesid vastavalt 6,7% ja 5,5%. Suuremat mõju avaldasid veel elekter, soojusenergia ja küte. Mootorikütused odavnesid 2015. aasta keskmisega võrreldes 4%. Kui aasta esimeses pooles mootorikütused odavnesid, siis aasta teises pooles olid need juba üheks suurimaks hinnatõusu mõuriks. Detsembris 2016 kallines eelmise aasta detsembriga võrreldes diislikütusega 16,7% ning bensiin 16,1%. Prognoositavalt mõjuvad 2017. aastal Eesti hinnakasvu peamiselt energiahinnad ja aktsiisitõusud.
kordaja üldkogumis on 0 H1: kor. kordaja üldkogumis ei ole 0 Leiame testistatistiku tr on jaotunud t-jaotusega vabadusastmete arvul n-2 Kasutame Studenti t jaotust, t-jaotuse tabeli väärtus (a=0.05, df=8) on 2.306 -> t tabel < tr ehk 2.306< 5.04 ehk lükkame H0 ümber (ttabel < tr põhjal leitud olulisuse tõenäosus on 0.006) Äripäev 07.12.2007 kirjutab: "Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2007. aasta novembris võrreldes eelmise aasta novembriga 9,1%, enim kallinesid teenuste ning toidukaupade hinnad". Mis näitajat aegridade teooriast on kasutatud? Milliseid andmeid on arvutustes kasutatud ning milliste matemaatiliste tehete tulemusena saadud näitaja saadud? Tegu on juurdekasvutempoga Juurdekasvutempo = (Tarbijahinnaindeks_nov2007 / Tarbijahinnaindeks_nov2006 1) * 100 = 9,1%
sõjad 1494 - 1559, mille peamiseks sõjatandriks sai Põhja-Itaalia. Konkistadooride poolt Ameerikast leitud kulla ja hõbeda sissevedu Euroopasse kiirendas ettevõtlust. Samas tekitas see ka hindade revolutsiooni – raha väärtus vähenes ja toimus hindade hüppeline tõus. Varauusaeg UUSAEG I Koostaja: P.Reimer 7 16.saj kallinesid hinnad keskmiselt 5 – 6 korda. Ameerikast levisid Euroopasse kartul ja tubakas (Eestis algas laiem levik 18.saj), mais, kakao, tomat ja kodulindudest kalkun. Eurooplased viisid Ameerikasse seal veel seni tundmatud haigused - tüüfuse ja rõuged ning Ameerikast toodi Euroopasse suguhaigus süüfilis. Maadeavastuste käigus rajatud kolooniatesse (eriti Ameerikas) algas eurooplaste väljaränd. See tõi enesega kaasa
Eesti Pank alustas lühiajaliste laenusertifikaatide emissiooni, mis omakorda aitas käivitada pankadevahelist (üleöö)laenuturgu. Inflatsioon 1993. aastal süvenesid majandusliku stabiliseerumise protsessid. Inflatsioonitempo on vaatamata sügis-talvisele tõusule osutunud oodatust aeglasemaks (kogu 1993. aasta jooksul 35.6% 1992. aasta 1053% vastu). Kõige madalam oli kuu inflatsioonimäär augustis - 0.7%.1993. aastal kallinesid kõige enam tervishoid (115.1%), eluase (83.3%), isiklik tarbimine (51.3%) ning riietus ja jalatsid (42.8%). Toit, mille osakaal ostukorvis on 43.5%, läks 27.1% vôrra kallimaks. Kaubaagregaatide môjuulatused 1993.a. tarbijahinnaindeksile (THI), arvestades nende osatähtsust, olid järgmised: toit - pôhjustas 32% THI kasvust (s.h. liha ja lihatooted - 22%), eluase - 26%, riietus ja jalatsid - 14% ning transport ja side - 7%.
(Arnold Rüütli ja Lennart Meri) vahel Riigikogul. Riigikogu valis taasiseseisvunud Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks Lennart Meri. Riigikogu valimiste järel lõpetas oma tegevuse Eesti Kongress ja pagulasvalitsus. 1993. aasta kevadel alustas tööd Riigikohus. Suurt tähelepanu pöörati kaitsejõudude, piirikaitse ja politsei loomisele. Üleminek turumajandusele ja selle tulemused: Okupatsiooniajast Eesti pärandina sai laostatud majanduse, toidu hinnad tõusid 7 korda, tarbekaubad kallinesid 6 korda ja teenused 3 korda. Seati talongidesüsteem. 1992. aastal Ülemnõukogu kehtestas ajutise eriolukorra, eriolukord tühistati ja seadi eesmärgiks majanduse kiiret liberaliseerimist. Iseseisvuse taastamine lõi poliitilised ja majanduslikud eeldused üleminekuks turumajandusele. Majandusreformi põhialuseks oli 1992. aasta juunis toimunud rahareform, millega võeti kasutusele kroon. Rahareformiga eralduti rublatsoonist, see võimaldas muutuda Eestikeskseks majanduspoliitikal. Eesti
Hindade revolutsioon Hindade revolutsioon 15. sajandi lõpul selle põhjuseks oli Uuest Maailmast sissevoolanud väärismetall. Maadeavastuste järel kasvas järsult väärismetallide sissevedu Euroopasse. Peamiselt toodi kulda ja hõbedat Hispaania Ameerika valdustest. Idakaubanduse koondumine eurooplaste kätte vähendas omakorda väärismetallide väljavedu. Nii kujunes olukord, kus kulla ja hõbeda väärtus kiiresti kahanes, tuues kaasa hindade revolutsiooni: ainuüksi 16. sajandil kallinesid hinnad keskmiselt viis-kuus korda. Üheks põhjuseks oli kulla-hõbeda massiline sisse vedu Euroopasse ja ka Euroopas endas hõbeda tootmise suurendamine. Kaasnes hüperinflatsioon. Enim tõusid just toiduainete hinnad, mis süvendas varanduslikku kihistumist. Valusamini tabas hindade tõus linnaelanikkonda, esmajoones palgatöölisi. Vähenesid ka maarendist elatuvate aadlike sissetulekud. Talupoegadele tuli hindade revolutsioon kasuks nii toiduainete hindade tõusu kui ka
nõukogude sotsialistlikeks vabariikideks ning paluda need vastu võtta NSV Liidu koosseisu. 3-6. aug 1940. vormistas Nõukogude Liidu Ülemnüukogu Balti riikide annekteerimise ning liitis need enda koosseisu. Saanud NSV Liidu osaks, pandi Eestis maksma nüukogude kord. Eestis kehtestati nõukogude seadused ja elukorraldus. Majandus riigistati, eraettevõtlus langes surve alla. Tõusid palgad ja paranes sotsiaalabi, kaupade hinnad kallinesid. Poodidest hakkasid kaduma esmatarbekaubad, tekkis defitsiit. 2. Parlament (kojalisus, komplekteerimine). Riigikogu Parlamendi ( kahe või ühe kojalised) formaalõigusliku strukruuri osad on parlamendi juhatus (esimees, aseesimehed) ja komisjonid. Parlamedis on ka poliitiline struktuur. Poliitilise struktuuri osad on: 1) Saadikurühmad e. fraktsioonid 2) Koalitsioon ja opositsioon Koalitsiooni kuuluvad need erakonnad, kelle baasil on moodustatud valitsus. Opositsioonis e
Euroopas toimunud muudatused: 1. Atlandi ookean tähtsustus Lääne- ja Vahemere kõrval 2. uued taimeliigid, kalkun Põllukultuurid (kartul, tomat, mais), tubakas, kohv ja tee (kaupadena). 3. süüfilis 4. silmaringi laienemine 5. väärismetallid Väärismetallide sissetoomisega kaasnes hindade revolutsioon ehk hinnatõus, kuid raha väärtus vähenes (inflatsioon), sest raha (kuld ja hõbe) saadi tasuta ja palju avastatud maadest. Näiteks on teada, et esmatarbekaubad kallinesid 5-kordselt. Maailmas toimunud muutused: 1. Indiaani kõrgkultuuride hävimine Indiaanlased surid Euroopast toodus haigustesse, tulirelvade haavadesse ja alkoholisse, mille taluvus neil väike oli. On teada, et 25 miljoni indiaanlaste asemel jäi alles ainult 1,5 miljonit indiaanlast. 2. kaubateede ümberpaiknemine Avastati uued kaubateed Indiasse. 3. Euroopa riikide koloniaalpoliitika Maailm jaotatakse huvisfäärideks. 1494 jaotatakse maailm Tordesillas'e lepingu
Lisaks kolmele klassikalisele seisusele kujunesid varauusajal suurte ühiskonnagruppidena ametnikud ja sõjaväelased. Das ganze Haus Majandus Hindade revolutsioon, selle põhjused ja tagajärjed: Idakaubanduse koondumine eurooplaste kätte vähendas väärismetallide väljavedu. Kujunes olukord, kus hõbeda ja kulla väärtus kahanes, tuues kaasa hindade revolutsiooni. 16. sajandil kallinesid hinnad 56 korda. Enim just toiduainete hinnad, mis süvendas varanduslikku kihistumist. Hindade tõus tabas valusalt linnaelanikke, palgatöölisi. Aadlil vähenesid maarendist saadav tulu. Talupoegadele tuli rev. kasuks nii toiduainete hindade tõusu kui ka rendi maksmise hõlbustumise tõttu. Samuti põhjuseks maadeavastused, mille tõttu paikenevad ümber kaubateed ja tekib koloniaalmajandus.
Eesti areng on seotud Eesti-väliste tingimustega siseturg on väike, seega tuleb valida avatud majandus, areng sõltub välismajanduspartnerite käekäigust. Eesti tööstuse olulisemad harud on metsa-, puidu-, tselluloosi- ja paberitööstus, mis töötavad kohalikul toormel. Kõige suurem langus oli masinaehituses kui idaturuga kõige tihedamalt seotud tööstusharus. Seoses SRÜ riikidest saadavate materjalide ja komplekteeritavate osade hinna järsu tõusuga kallinesid Eesti masinaehituse tooted, nõudlus aga vähenes. Eesti majandus on suutnud ümber orienteeruda Lääneturule. Vaatamata positiivsetele nihetele väliskaubanduses lääneturuga, oli Eesti endiselt huvitatud sidemetest SRÜ riikidega, sh. Venemaaga. Põhjuseks olid selle regiooni rikkalikud tooraine- varud ja väga suur turg. Tekstiilitooted olid ekspordis I kohal. Põllumajandussaaduste osatähtsus ekspordis on viimastel aastatel pidevalt vähenenud. Ainsana
ettevõtluse, individuaaltööde ja finantstehingutega (laenud, väärtpaberite müük, kindlustustasud jms.). Keskmise brutopalk on pidevalt kasvanud: 1995. aastal oli see 2375 kr., 1997. aastal 3573 ja 1999. aastal 4440 kr (Statistikaamet, 2000: 186). Tegevusalade kaupa oli 1999. aastal suurim brutopalk finantsvahenduses (10 046 kr), maakonniti Harjumaal koos Tallinnaga (1,2 korda keskmisest kõrgem). Tarbekaupade ja teenuste hindade muutust iseloomustavad hinnaindeksid. Eestis kallinesid tooted väga kiiresti taasiseseisvumise algaastatel. Näiteks, 1993. aastal oli hinnaindeksi muutus, võrreldes varasema aastaga, 89,8%. Käesolevaks ajaks on hinnad enam-vähem stabiliseerunud (hinnaindeksi muutus 1999. aastal oli 3,3%). Samal aastal alanesid esmakordselt ka toidukaupade hinnad (hinnaindeksi muutus -2,2%). Kõige roh- kem on hinnaindeksit mõjutanud eluasemekulutuste suurenemine, sideteenuste ja
Hindade revolutsioon, selle põhjused ja tagajärjed. Maadeavastuste järel kasvas järsult väärismetallide sissevedu Euroopasse. Peamiselt toodi kulda ja hõbedat Hispaania Ameerika valdustest. Idakaubanduse koondumine eurooplaste kätte vähendas omakorda väärismetallide väljavedu. Nii kujunes olukord, kus kulla ja hõbeda väärtus kiiresti kahanes, tuues kaasa hindade revolutsiooni: ainuüksi 16. sajandil kallinesid hinnad keskmiselt viis-kuus korda. Enim tõusid just toiduainete hinnad, mis süvendas varanduslikku kihistumist. Valusamini tabas hindade tõus linnaelanikke, esmajoones palgatöölisi. Vähenesid ka maarendist elatuva aadli sissetulekud. Talupoegadele tuli hindade revolutsioon kasuks nii toiduainete hindade tõusu kui ka rendi maksmise hõlbustumise tõttu. Merkantilistliku majanduspoliitika põhijooned ja näited selle konkreetsest rakendamisest
tegevustesse sekkuda. Võõra orja tapmine ol i selgelt trahvitav. Samas isegi võõra orja tapmine ei pruukinud midagi muuta, kui nt tabas abielurikkumise. Keisri seadused näitavad, et keisri ajal hakkas riiklik huvi ja keisri regulatsioon olema kõrgemal kui indiviidide ja eraomanike huvid. Hiline keisririik( 3 saj lõpp- 5.saj) Paistab , et orjade arv on langenud, kuigi ajalookirjutus väidab, et muututi kaitsepositsioonile, st ei rünnatud teisi maid-> ei toodud uusi orje. Orjade hinnad kallinesid orju hakati asutsama taludesse. Viimase aja uurimused seadnud tõsise kahtluse alla selle, et orjus kaduma hakkas. Otsese orjatöö tähtsus on ilmselt langenud, alates 3 saj käsitöös ja kaevandustes ilmselt orje üha vähema ga eraorjade ja majapidamistes pole orjade arv langenud. Ei saa rääkida, et orjad oleksid põllumajandusest ära kadunud. Casari- orjad keda kasut taludes, karolingide ajal ka servicasati
See närvilisus ja kiirus rahandusministrite vahetamisel näitas, et riik üritas midagi teha. 1789ks aastaks riigil suur võlakoorem. Üheks lahendiks sellest vabaneda oleks olnud maksude tõstmine, kuid ka sellel olid oma piirid. sotsiaalsed (kodanluse tõus, talurahva ja vaesema linnaelanike olukord, aadlikkonna suurus ja positsioon, demograafilised), Olukord oli kehv aadelkonna ja õukonna pillava eluviisi tõttu. Kodanlus oli tõusuteel. Valitses tööpuudus, toiduained kallinesid. Seisustevahelised kohustused ja õigused jagunesid ebaõiglaselt. I ja II seisusel puudusid riigi ees kohustused ja kõik jäi kanda III seisusele, sh maksud. Aadelkond oli üks Euroopa suurimaid ja nad olid muidugi maksust vabastatud ja priviligeeritud. Aadlite hulk 18. sajandil kasvas kõvasti, kuna tiitlit oli lihtne omandada- piisas teatud summast. 18 saj II poolel 25 000 aadliperekonda, Inglismaal paartuhat.
Vastutasuks said Medicid monopoolse õiguse kogu Euroopas maarjajääga kauplemisele. Maadeavastuste järel kasvas järsult väärismetallide sissevedu Euroopasse. Peamiselt toodi kulda ja hõbedat Hispaania Ameerika valdustest. Idakaubanduse koondumine eurooplaste kätte vähendas omakorda väärismetallide väljavedu. Nii kujunes olukord, kus kulla ja hõbeda väärtus kiiresti kahanes, tuues kaasa hindade revolutsiooni: ainuüksi 16. sajandil kallinesid hinnad keskmiselt viis-kuus korda. Enim tõusid just toiduainete hinnad, mis süvendas varanduslikku kihistumist. Valusamini tabas hindade tõus linnaelanikkonda, esmajoones palgatöölisi. Vähenesid ka maarendist elatuvate aadlike sissetulekud. Talupoegadele tuli hindade revolutsioon kasuks nii toiduainete hindade tõusu kui ka rendi maksmise hõlpsamaks muutumise tõttu. 8090% aktiivsest rahvastikust oli tegev põllumajanduses. Teravilja toodang kasvas Euroopas
annaabi.ee 
