ressurssidele ja kulude arvestusele. Paljud ettevõtted aga toetuvad oma juhtimisotsustes hoopis finantsarvestusele, mõtlemata sellele, raamatupidamislikult jäävad paljud kulud hoopis tootele või teenusele kandmata. Käesoleva ainetöö eesmärgiks ongi kirjeldada erinevaid kuluarvestusmeetodeid. Millal tasuks ettevõttel praktiseerida tellimusjärgset kuluarvestust , millal protsessijärgset kuluarvestust ning mis vahe on üldse kulude kalkuleerimise meetoditel. Kuluarvestussüsteemi ja ka kulude kalkuleerimise meetodi valik on väga oluline, et välja arendada uusi tooteid ja teenuseid, mis toodaksid kasumit, aga vastaksid ka klientide ootustele. Samuti aitab õige kuluarvestussüsteem suunata toodangu struktuuri ja investeerimisotsuseid, valida õigeid hankijaid, organiseerida tootmisprotsesse, valida alternatiivide vahel. Aga mis kõige tähtsam, õige
2) Erineva tulutasemega inimeste elustiil lähenes. Kõik see vähendas ühiskonnas klasside ja gruppide sotsiaalset vastasseisu. 1.6 Modernism ja postmodenrism kui XX saj sotsiaalfilosoofilised teooriad Modernismi põhijooned: progress, areng, emantsipatsioon, avanhard, vaimuvalgus. Modernism on optimistlik elufilosoofia ning tulevikku suunatud filosoofia. Metropolides kasvas välja moderne elustiil, mis surub peale kainuse, ratsionaalsuse, punktuaalsuse, pideva kalkuleerimise. Intellekt muutub elus tähtsamaks kui traditsioonid. Postmodernism: täielik modernismi vastand. Selle kohaselt on ajastud, kultuurid ja inimeste maitsed niivõrd erinevad, et mingisuguseid universaalseid väärtusi ei saagi olemas olla. Postmodernism väljendab pessimismi ka ühiskonna arengu ratsionaalsuse ning loogilisuse suhtes. Georg Simmel-esimene modernismi sotsioloog. Huvitus selles, kuidas muudab uuelaadne keskkond inimese elustiili ja indiviide- ühiskonna suhtlemisskeemi.
põhjalik tootmise kontrolli süsteem, kvaliteetne tehnoloogiline algdokumentatsioon, ajaarvestussüsteem, standardiseeritud protseduurid ja protsessid, kulutuste tehniline mõõdetavus. Tulenevalt sellest, millistel eesmärkidel ja missugust infot juhtkond vajab, valitakse kuluarvestuse põhimõtted (Haldma, Karu, 1999, lk 89). 1.3 Erinevused seoses kuluarvestuse metoodikate kasutamisega Tehnoloogiline protsess määratleb ettevõtte kulude arvestamise ja kalkuleerimise võimalikud metoodikad. Üksiktoodete ja tellimustega seotud ettevõtete arvestussüsteemid on erinevad masstootmisega tegeleva ettevõtte vastavatest süsteemidest, mida iseloomustavad eelkõige kõrged püsivad ühistootmise kulud. Seega üleminek kõrgtehnoloogilisele tootmisele tingib vajaduse kasutusele võtta kaasaegsed kalkuleerimismeetodid (Haldma, 2005, lk 1). Oluline erinevus tekib tootmise üldkulude juures. Kui täiskuluarvestus vaatleb
ja lõpus 40 000 € ning perioodi jooksul osteti materjale 150 000 € eest? 50 000+150 000-40 000= Tootmiskulud otsesed materjalikulud + otsesed tööjõukulud + tootmise üldkulud = tootmiskulud ÜL. Millised olid tootmiskulud, kui otsesed materjalikulud olid 160 000 €, otsesed tööjõukulud 330 000 € ja tootmise üldkulud 150 000€? 160 000+330 000+ 150 000= OMAHINNA e KULUDE KALKULEERIMINE kalkuleerimise ülesandeks on teatud printsiibi järgi kulude kandmine (seostamine ja jaotamine) kulukandjatele ehk kalkulatsiooni objektidele; kalkulatsiooni objektideks on tooted, teenused või toodete ja teenuste kompleksid aga ka tegevused, protsessid, tellimused ja projektid Otsekulud seotakse kuluobjektiga. Kaudsed kulud jaotatakse arvestuslikult kuluobjektide vahel. KULUDE JAOTAMINE Kulude jaotamine täidab järgmisi ülesandeid:
I 1,00 nt piim II 0,710,99 nt põllult korjatavad viljad (kartul, teravili) III 0,510,70 IV 0,410,50 V Kuni 0,40 3) Omahinna OHp ja OHq kalkuleerimise seaduspärasused veokauguse muutumisel OHp= Kulutused kokku/veotöö OHq= Kulutused kokku/töömaht Veokauguse muutmumisel muututvad kulutused kokku ehk muutuvad kulutused kütteainele, määrdeainele, amortisatsioon, remont, rehvid. Samuti muutub ka tööjõukulu. Pilet 3 1) Logistika ahela lülid laotöö Logistika lülis kasutatakse ladu veose säilitamiseks. Ladu võib paikneda logistika ahela alguses, vahepeal või lõpus. Laosüsteemi logistilised funktsioonid:
liinivedudest, siis seda siin töös ei käsitleta. Samuti ei vaatle autor antud töös tšarterlende või muid graafikuväliseid lende Estonian Air AS-i kuulub täielikult ka tütarettevõtte Estonian Air Regional, kes teostab lende Eesti lähinaabrusesse. Kuna antud töö mahtu arvestades ei ole mõistlik töös käsitleda Estonian Air Regional-i tegevust, siis sellega seoses ei ole ka mõtet hilinemiskulude kalkuleerimise lennukipõhises arvestuses leida lennuki Saab 340 kulusid. Seega võib välja tuua, et antud töös leitakse hilinemiskulud lennukitüüpidele Boeing 737-300 ja Boeing 737-500. Selleks, et töös arvutada lennujaama tasusid ning sellega seotud piirkulusid, leiab töö autor vajalikud lennujaama tasud alljärgnevatele Estonian Air poolt kasutatavatele lennujaamadele: Tallinn Amsterdam – Schiphol Berliin – Tegel
homogeenset kaupa (näiteks nafta või teras), aga ka diferentseeritud kaupa (näiteks autod). KARTELL- Kartell tagab firmale suurema kindlustunde konkurentide käitumise suhtes ja tõrjub ühiselt uute firmade katseid sellesse harusse tulla. Kartelli firmad vähendavad oma tootmismahtu, tõstavad hinda ja takistavad uute firmade juurdepääsu. Kartellid maksimeerivad oma kasumi ikka ja jälle tingimusega: MC = MR Kulupõhine hinna kalkuleerimise strateegia tähendab seda, et hinna kehtestamisel kalkuleeritakse keskmine muutuvkulu, millele lisatakse teatav protsent, mida hinnakõrgendiks nimetatakse. Murtud nõudluskõver selgitab, miks mõne oligopoli hinnad ei muutu isegi siis, kui firma kulud muutuvad. Kartelli mudel põhjendab, miks oligopolid võivad soovida koopereeruda turuhinna ja -koguse kindlaksmääramiseks. Hinnaliidri mudel näitab, kuidas ja miks firmad hinna kehtestamisel kooskõlas
Tuumajaamad on Ringhalsis, Oskarshamnis, Forsmarki ja Barsebaeckis Tööhõive: Rootsi rahvastikust, viimaste andmete kohaselt (31. august 2003.a.) 8,966 miljonist, moodustas tööhõives olevate inimeste arv 2003. aasta septembri lõpuks 4,235 miljonit. Töötute arv ulatus 2003. aasta septembri lõpuks 217 tuhandeni, olles suurenenud eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 0,6% võrra. Töötuse määr oli 2003. aasta septembris 5,4%, mille kalkuleerimise eripära seisneb selles, et töötute hulka ei arvestata erinevates tööhõiveprogrammides osalevaid inimesi ning parajasti ümberõppel olevaid töötuid. Rootslaste eesmärgiks oleks saavutada nn. täistööhõive, mille elluviimiseks tehakse tõsiselt tööd. Lähemaks eesmärgiks on püstitatud 2004. aastal saavutada 80% tööhõive tööealise elanikkonna seas, kuid ilmselt saab selleni jõudmine olema raskendatud praeguses majandusolukorras
Tuumajaamad on Ringhalsis, Oskarshamnis, Forsmarki ja Barsebaeckis Tööhõive: Rootsi rahvastikust, viimaste andmete kohaselt (31. august 2003.a.) 8,966 miljonist, moodustas tööhõives olevate inimeste arv 2003. aasta septembri lõpuks 4,235 miljonit. Töötute arv ulatus 2003. aasta septembri lõpuks 217 tuhandeni, olles suurenenud eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 0,6% võrra. Töötuse määr oli 2003. aasta septembris 5,4%, mille kalkuleerimise eripära seisneb selles, et töötute hulka ei arvestata erinevates tööhõiveprogrammides osalevaid inimesi ning parajasti ümberõppel olevaid töötuid. Rootslaste eesmärgiks oleks saavutada nn. täistööhõive, mille elluviimiseks tehakse tõsiselt tööd. Lähemaks eesmärgiks on püstitatud 2004. aastal saavutada 80% tööhõive tööealise elanikkonna seas, kuid ilmselt saab selleni jõudmine olema raskendatud praeguses majandusolukorras.
üksikasja füüsilisi komponente liikumises(mida on palju), ja siis tegema ennustused vastavalt nendele üksikasjadele. Tegelikult see intentsionaalne hoiak võimaldab ära tunda olulisi sõlmi(fookuse tasemel ehk) üldises maatriksi mustris, mille aluseks on käitumine. Sõlmed(kõrgema astme mustrid), mida saab väljendada, aga mis ei ole ära tuntavad füüsilisel hoiakul(madalam aste). Need sõlmed lubavad suurel hulgal andmetel olla koos, mis võimaldab hoopis tõhusama ja kiirema kalkuleerimise. Seega, erinevus on lihtsalt tõlgendamisel. Lõpuks, on see kõik sama tegelt, aga erinevad hoiakud annavad juurdepääsu asjadele, mis on erinevatel fookustasemetel. Erinevad mustrid tekivad erinevatel fookustasemetel. Intentsionaalne hoiaku(strateegia) võime. Kui kujutada ette mingit väga tarka marslast, kellele me oleme kui termostaadid teadlastele, nii et nad ei vaja ehituse või intentsionaalseid hoiakuid, et ennustada meie käitumist kui mingi ülim füüsik
osapoolte vahel ja tegevuste koordineerimine. Tarneahela osapoolteks võivad olla tarnijad, vahendajad, kolmanda osapoole teenusepakkujad ja kliendid. Sisuliselt integreeritakse tarneahela juhtimisel pakkumine ja nõudlus nii ettevõtte sees kui ka ettevõtete vahel. 12. Mis on tegevuspõhine kuluarvestus, milleks kasutatakse? Tegevuspõhist ehk ABC (activity based costing) kuluarvestust saab määratleda süsteemina, mis tegeleb individuaalsete tegevuste kulude kalkuleerimise ja nende kuluobjektide (tooted või teenused) jaotamisega iga toote või teenuse tootmiseks vajalikuks osutunud tegevuste alusel. ABC kuluarvestus aitab välja selgitada teatud kindla kliendi, tarnija või vahendajaga äri tegemise tegelikud kulud, võrreldes teenitud tulusid tehtud kuludega. Sellest tulenevalt saab ettevõte keskenduda oma siseste tegevuste kuludele, leidmaks lahendusi kuidas jätkata suhtlemist oma klientidega rohkem tulu tooval moel
· Analüüsib kulude ja kuluobjektide vahelisi seoseid. Tegevuspõhise kuluarvestuse puhul ei ole üldkulud seotud toote või teenusega otse, vaid esmalt on need seotud ettevõtte põhitegevusega (protsessiga). ABC kuluarvestus võimaldab teostada kulude kontrolli kahel tasandil: · Kulud on võimalik positsioneerida vastutusala järgi · Kulud on võimalik positsioneerida ettevõtte põhiprotsesside järgi 3. Eesmärgipärane omahinna kalkuleerimise metoodika ehk sihtkuluarvestus. Sihtkuluarvestus. See on kuluarvestusmeetod, mille eesmärgiks on pakkuda teatud omadustega tooteid/teenuseid prognoositud nõudlusest, turuhindadest ja sihtkasumist lähtuva sihtkuluga. Uue toote puhul püütakse kindlaks määrata optimaalne turuhind antud turusituatsioonis. Võrdlusbaasiks on oletatavad uue toote tootmiskulud. Tootmist alustatakse toodete ja protseeide pidevat täiustamist siis, kui eesmärgijärgse kalkulatsiooni kohaselt on toote
informatsiooni juhtimisotsuste langetamiseks ettevõtte tuleviku planeerimisel. Tegevust reguleerivad firma sisesed normatiivid(planeerimis & aruandlus skeemid). Siseminearuandlus ei pruugi olla kirjalikud aruanded. 3. Kulu arvestus Osa juhtimisarvestusest, mis tegeleb ettevõtte ja tema struktuuriüksuste tootmis ja tegevuskulude kogumise, töötlemise, analüüsi ja kontrolliga. Ning lisaks tootekulu kalkuleerimise ehk eelarvestamisega. Kulu arvestuse võib jaotada kaheks : raamatupidamisekulu arvestus & juhtimisinfoks vajalik kulu arvestus. Järelikult on kulu arvestus finantsarvestuse ja juhtimisarvestuse ühisosaks, varustades mõlemaid koondinfoga. Kulusid kajastatakse kasumiaruande vara vähenemise või kohustuste suurenemisel. Vara vähenemine on aga seotud kasu tulevase vähenemisega ning seetõttu tuleb seda usaldusväärselt võtta. 4. Maksuarvestus
Teenustaseme haldusprotsessi dokument ei ole hooldusleping Teenustaseme lepingus on fikseeritud käideldavusnäitajad Partnerleping sõlmitakse IT teenuse delegeerimiseks välisele partnerile Mahuhalduse eesmärk on hinnata sooritusvõimet Kõik mahuhaldusega seotud tegevused peavad alati olema üle vaadatud, et leida tasakaal pakkumise ja nõudluse vahel Talitluspidevusplaani peamine eesmärk on ärikahju vähendamine miinimumini Riski kalkuleerimise rusikareegel on (R=risk;D=kahju;P=ohu esinemise tõenäosus): R=D x P Milline kombinatsioon järgnevatest on käideldavuse mõõdikud? Maasoleku protsent, tõrke esinemise sagedus, tõrke mõju Mida saab mõõta MTBF abil? Kõvaketta vea esinemise keskmist sagedust Käideldavushalduse analüüsi tööriist on komponenti tõrke mõju analüüs Miks ei ole reeglina mõistlik tagada teenuse käideldavus 100% perioodi jooksul? Suured kulud
Ühikhinnaeelarve vorm ja tähtsamad arvutused Vormi 3 kasutatakse mistahes detailsusastmega kuluarvutuse esitamiseks ühikhinnakirjete tasandil. Vormi kasutatakse siis, kui kuluarvutuse aluseks on ühikhinded, st kalkuleerimise aluseks on töömahud ja vastavad hinnad, mitte aga ressursikogused ja neile vastavad hinnad. Veerus 1 esitatakse järjekorranumber. Veerus 2 näidatakse normi või ühikhinna kood, mis peaks olema seotud ehituskulude liigituse koodiga. Vormil on soovitav töökirjed grupeerida kuluarvutuse peatükkide, kulurühmade, kululiikide ja kulualaliikide kaupa, esitades ka vastavate vahekokkuvõtete summad. Lisatud vormide hulgas pole erivormi töömahtude loendile
hinna kujundam. kesksed momendid kujun. kululiikide ja kulukandjate detailse määratl. ning anal. kaudu. Üldjuhul kujuneb tooteühiku omahind: Tooteühiku omahind = (muutuvkulud / ühikute kulu) + (püsikulud / plaaniline ühikute kulu) Eeldab ühtlast ja kõrget tootmisvõimsuste koormatust, elimin. tootmisvõims. muutuste või kasu- tusintensiivs. muutuste mõju. Arvestuse meetodid: 23 · täiskulude meetod, · otsekulude meetod. Omahinna kalkuleerimise meetodid: 1) e/v ühtse üldkulu jaotusbaasi kasutam.; 2) osakondade jaotusbaaside kasutam.; 3) tegevuspõhise kuluarvestuse kasutam. Kui e/v toodab vaid ühte toodet jaot. tootmiskulud ainult 1 tootele. Mitme erineva toote või toote- grupi tootmisel saab üldkulude jaotam. määravaks kasutatava kulukäituri valik. Traditsiooniliste kuluarvestusmeetodite puhul kasut. enamasti mahupõhiseid käitureid: · tööaeg tundides, · masintunnid, · põhitööliste töötasu jt.
Uurimis- ja arenduskulud on seotud uute toodete või teenuste väljatöötamisega ja turule toomisega (uurimislaborite ülalpidamiskulud, uute toodete katseeksemplaride valmistamisekulud). Finantseerimiskulud on ettevõtte finantseerimisest tulenevad kulud ehk intressikulud. (Alver & Reinberg, 2002, lk 45-46) Ettevõtte tegevuse käigus tekkivad kulud otseselt või kaudselt mõjutavad toote või teenuse omahinna kujunemist. Omahinna kalkuleerimise aluseks on mõõdetavad kulud. Teades kulude kujunemisest ja nende liigitamisel muutuv- ja püsikuludeks, tootmis- ja mittetootmiskuludeks on ettevõtte juhtidel võimalik tulevikus korrigeerida omahinna suurust kulude mõjutamise kaudu. 1.2 Omahinna arvutamine Omahind on ettevõtte toote tootmise ja realiseerimise kulud kokku rahalises väärtuses (Себестоимость продуктции, s.a.). Toote omahinda arvestatakse erinevaid
Menüüde koostamise põhimõtted 80 Menüüde tüübid 82 Toidukorrad, toidukordade menüüde koostamine 85 Toidukaart, selle koostamise põhimõtted ja tööbid 92 Toidukaartide ja menüüde koostamine erinevatele klientidele 93 6. Kalkuleerimise alused 95 Külm- ja kuumtöötlemiskaod toitude valmistamisel 97 Toiduainete koguste ja kaduse arvutamine tooraine kalkuleerimisel 99 Toiduportsjoni ja eine hinna kalkuleerimine 103 7. Toiduvalmistamise alused 108 2
igal pangapäeval arvestatav eurotsooni pankadevahelise rahaturu intress), LIBOR, HELIBOR, TALIBOR jne EURIBOR european inter bank offered rate euroopa rahaturu intressimäär Libour londoni Need on intressimäärad, millega pangad üksteisele laenu annavad Lühendi neli viimast tähte tähistavad sõnu inter, esimesed aga rahaturu keskust. LAENUINTRESSIMÄÄRA PÕHIELEMENDID JA KALKULEERIMISE MEETODID Panga tulususe juhtimise seisukohalt on tähtis nii akktsepteeritava laenuintressimäära suuruse kindlaksmääramine kui ka selle arvutamise ja võtmise optimaalse meetodi valimine. 31 LAENUINTRESSIMÄÄRA PÕHIELEMENDID Panga tulususe juhtimise seisukohalt on tähtis nii aktsepteeritava laenuintressimäära suuruse kindlaksmääramine kui ka selle arvutamise ja võtmise optimaalse meetodi valimine.
Võrreldes vajadusega tekib ikkagi energia-ja proteiinidefitsiit 106-75,6=30,4 MJ 1367-1032= 335 g Defitsiiti on vaja vaadata, tuleb kehas katta. SEEGA PEAVAD EMISEL OLEMA KEHAVARUD Meelde !!! Kui emisepiima energiasisaduseks võtta 5 MJ/kg, siis saab 1 kg kehamassiga toota ligikaudu 4 kg piima. Sigadel on 12% keharsvasisaldust, kui emis on lahjem siis on jama majas. Lean sow syndrom (LSS). Lahja emise sündroom. 19. Imetavate emiste partsiaalsed tarbenormid (elatustarve, piimatootmistarbe kalkuleerimise meetodid). 20. Sugukultide söötmisnormide partsiaalne arvestus : elatustarve, kehamassi juurdekasvu tarve, reproduktsioonitarve ( energiakulu paaritamiseks, ejakulaadi energia). SUGUKULTIDE SÖÖTMISNORMID Elatustarve ligilähedane emistega 415 kJ KM 0,75 KEHAMASSI JUURDEKASVU TARVE 7-9 kuu vanuses hakatakse noori kulte kasutama ja nende kehamass on ~150 kg. Täiskasvanud suurt valget tõugu kult kaalub 300 kg, isegi 400 kg.
o Hinnaliidri mudel Teatud tootmisharudes on mõnel firmal juhtpositsioon hinnamuutustes. Sel juhul määrab see firma toodangu hinna kogu haru jaoks. Ülejäänud firmad järgivad liidri tegevust. Juhtpositsioonil olev firma on ainuke, mis hinnamuutusi alustab. o Kulupõhine hinnakalkulatsioon Kulupõhise hinna kalkuleerimise strateegia korral hinna kehtestamisel kalkuleeritakse keskmine muutuvkulu (AVC) ja lisatakse teatud protsent, hinnakõrgend. Hinnakõrgend on vajalik selleks, et katta kulud, mida ei saa otseselt siduda konkreetse kaubaühikuga, ja kindlustada firmale kasum. o Mänguteooria Mänguteooria vaatleb oligopolistlikku käitumist kui konkureerivate
Toodangu omahind põhineb samuti hinna väärtusteoorial, erinevuseks on vaid asjaolu, et kui hinnas väljendub toote väärtus ostja on nõusolekuna, siis omahinnas sisalduvad tootja kulutused asjastatud ja elavtööle. Toodangu omahinna analüüs võimaldab hinnata ettevõtte töö tõhusust ja seda muutvate tegurite mõjuulatust, kusjuures 19 kulude võrreldavuse tagab kulude arvestuse ja toodangu omahinna kalkuleerimise metoodika ühtsus ettevõtetes ja majandusharudes. 1. Omahinna kujunemine põllumajandustootmises Tootmisprotsessis valmib toodangu üheaegselt väga mitmesugusel kujul ja see tingib tema liigitamise vajaduse. Seetõttu jaotatakse põllumajandustoodang olenevalt tähtsuselt: · põhitoodanguks; · kaasnevaks toodanguks; · kõrvaltoodanguks. Põhitoodang on tootmise põhieesmärgina toodetav toodang. Näiteks
Üldjuhul ei eelda ettevõtte suurem tegevusmaht ja sellega seoses suurem kulude maht detailsemat kulukohtade klassifikatsiooni. Kuid tuleb arvesse võtta tõsiasja, et mida jämedam on kulukohtade klassifikatsioon, seda ebatäpsemad on kulude kalkulatsioonid ja vastavalt ka kontrolli teostamine kulude üle. Samas peavad nii kululiikide kui ka kulukohtade arvestus olema ökonoomsed ja efektiivsed. Kulukohtade liigse liigendamisega võib nõrgestada toodangu arvestuse ja omahinna kalkuleerimise teostuslikku poolt ja suurendada arvestustööde mahtu. Kokkuvõttes ei tohi kulukohtade arvestuse realiseerimisel kulud kasvada enam kui tulud süsteemi kasutamisest. Kulukohtade arvestus on olulisel määral suunatud kaudkulude (eelkõige üldkulude), milliseid ei ole võimalik otseselt siduda kulukandjatega, kujunemise võimalikult objektiivsete lähtealuste määratlemisele. Kulukohtade arvestus põhineb korrektsel kulukohtade klassifikaatoril. Kaudkulud mõjutavad kulukandjaid e
Nagu on näha esitatud skeemist, võivad kuritegude toime paneku taga olla erineval tasemel moraalsed otsustused, mis algavad karistuse vältimise lootusest ja lõppevad enda tajumisega tähtsa ürituse eest võitlejana (nt maffia või fundamentalistliku terrorivõrgustiku liige). Empiiriliste uuringutega on siiski korduvalt leitud, et valdav enamik kurjategijatest jab oma moraalses arengus pidama 1. ja 2 etappi.49 Sellest tulenevalt on püütud luua kurjategijatele moraalse mõtlemise, kalkuleerimise arendamise programme, millest tuntuim on Moral Reconation Therapy (MRT) (moraalse valiku taastamise teraapia).Programmi käigus esitatakse kurjategijatele lahendamiseks moraalseid dilemmasid (kas on lubatav varastada ravimeid oma haige naise jaoks?) ja grupidiskussioonide käigus püütakse tõsta osalejate moraalset mõtlemist kõrgematele tasemetele. Samuti püütakse arendada nende enesekontrollivõimet ja tugevadada vastuseisu grupilistele ebasoodsatele mõjudele
Vajalik on tegevuspõhise kuluarvestuse rakendmine. Tegevuspõhine kuluarvestus eeldab järgmiste momentide määratlemist: 1. Erinevate toodete tootmisega kaasnevate kulude tekkimine 2. Kulukäiturite liigitamine ja valik erinevate kulude tekkemehhanismide seisukohast 3. Samade kulukäituritega seotud kulude koondamine kulukogumitesse. 4. Käiturite ( jaotusbaaside) kasutamine kulude jaotamiseks toodetele lähtudes kulukogumist. 34. Toodangu omahind ja selle kalkuleerimise metoodikad. Eelnevalt vaatlesime, et tootmisomahind peaks sisaldama vaid tootmiseks tehtud otsekulusid ja tootmislikke üldkulusid. PROBLEEM seisabki tootmislike üldkulude jaotamise metoodikas toodangu liikidele. Üldjuhul kujuneb toodangu ühiku omahind järgmiselt: Toodanguühiku omahind = ( muutuvkulud + püsikulud)/toodanguühikud Tänapäeval tehnoloogilise protsessi muutuste tingimustes kasvab järjest tootmislike püsikulude ja
annaabi.ee 
