Turunduskommunikatsioon- TMM0860 Tallinna Tehnikaülikool 2016 Loetud artikli „Women in Marketing Communications“ autor on Meeta Kratz, kes on asepresident turunduses Labelmaster-i ettevõttes. Artikli peamine eesmärk oli kirjutada ja lahti mõtestada, milline on edukate äri- ja karjäärinaiste elu tööturul. Peamisteks näideteks oli neli edukat naist, kes kirjutasid oma nägemuse ja kogemuse põhjal, milline elu on edu soovivate naiste elu karjääri tegemisel, nendeks on: esimeseks Meeta Kratz, kes on ka selle artikli peamine autor, teiseks Renee Appert, kelle ametiks on olla direktor brändi arendamise osakonnas Meijer-i firmas ning, kolmandaks on Amy Walker Barrs, kes on tuntud hetkel kui gloobalse turunduse liidrina ning neljandana Sarah Fromson, kes on sotsiaalse meedia turunduse juht Kmart Apparel äriüksuses Sears Holding Corporation ettevõttes. Mind enim puudutas või pani mõtlema, see et mis põhjusel peavad naised valima pere ja karjäär...
Turunduskommunikatsioon- TMM0860 Tallinna Tehnikaülikool 2016 Artikli „Kuidas üles ehitada agentuuri“ peamine autor on David Kaiser, kes on juhtiv partner „Kaiser Lachance Communications Inc.“ firmale, lisaks töödanud paljudes erinevates suurtes ettevõtetes, näiteks Nova Chemicals. Artikli peamine sisu kirjutas lahti, milline peaks olema edukas agentuur, millest tuleks alustada ja mida arendama peamiselt. Kohe artikli alguses kirjutati kolm peamist komponenti ettevõtlikuks olemisele, need on teadmised, finants ja julgus võtta märkimisväärne kuid läbimõeldud ja kalkuleeritud risk avastamaks erinevaid võimalusi. Pean tunnistama, et see lause võttis kokku kogu artikli mõttekäigu ja idee, mida on vaja, et üks suur ettevõtte oleks edukas. Teadmiste all näen mina, teadmisi - milliseid inimesi ettevõttesse palgata, teadmisi - kuidas neid motiveerida, teadmine - mis on ettevõtte missiooniks, visiooniks, teadmised – kes kliendid. Finantsi all ...
Turunduskommunikatsioon- TMM0860 Tallinna Tehnikaülikool 2016 „Lean In: Women, Work, and the Will to Lead“ raamatu valguses mille autoriks on Sheryl Sandsberg on kirjutatud „Women in Marketing Communications. Continuing the Conversation in the Wake of Lean In“ artikkel mille valmimisel on osa võtnud viis erinevat ja edukat naist, need on Leslie Zaikis, Meeta Kratz, Renee Appert, Amy Walker Barrs ja Sarah Fromson. Kõik need naised on väga edukad olnud läbi oma elu karjääris. See loetud artikkel valgustas turunduskommunikatsiooni naissugu professionaalide elu, milliseid valikud on need naised pidanud tegema. Artikkel oli ülesehitatud just eespool välja toodud nelja eri inimese arusaamade ja mõtteviiside peale, välja tuues just nende kogemusi ja tegemisi, kuidas nemad asju näevad ja kuidas on nemad toiminud. Peamiselt kirjutati naiste maailma äris. Tänapäeval on järjest enam ja enam naistel võimalus ettevõtlusega tegeleda, see on huvitav...
Turunduskommunikatsioon- TMM0860 Tallinna Tehnikaülikool 2016 Artikkel peamiselt seletas lahti mõiste „internet kui teine elav maailm“ ja „korporatsioonid muutuvad teenuse põhisteks ettevõteteks“ tuues näiteid erinevate edukate hiina firmade edulood. Millest olid tingitud nende ettevõtete edu ja arenemine. Autor alustas nende mõistete lahti seletamist, et tänapäeval on ühiskond muutunud täielikult internetist sõltuvaks. Väga hea näide oli aplikatsioonide kasutusest, kui laialt on see levinud. Kui sõltuvuses on juba inimesed interneti kasutamisest. Et tänapäeva äris ellu jääda tuleb järjest enam ja enam välja töötada süsteeme interneti sõbralikumaks kasutamiseks. Mõningaid näited, mida on tehtud internetis: ettevõtted on kasutusel võtnud virtuaalsed kontorid; virtuaalne raha (Q coins, Bitcoin); firmad hakkavad järjest enam kasutama internetti, tuues kokku läbi interneti erinevate kategooriate spetsialistid ja eksperdid, et luua reaalse...
Turunduskommunikatsioon- TMM0860 Tallinna Tehnikaülikool 2016 Vaikimine suhtluskäitumises: kultuuride vahelised erinevused artikli autoriks on Piibi-Kai Kivik. Artiklis kirjutas autor peamiselt eestlaste ja kanadalaste suhtlemis erinevusi just „vaikuse“ ja „vaikimise“ kontekstis põhinedes uuringule/küsitlusele, milles osalesid eesti ja kanada üliõpilased ja samuti eestis ka mõningad õppejõud. Küsitluse põhjal võib teha järeldusi, et eestlased aktsepteerivad rohkem vaikimist jutuajamises kui seda teevad põhjaameeriklased. Põhjaameeriklasi tuntakse peamiselt just „small-talk“-i oskustes, nimelt nende jaoks ei ole probleem rääkida kõigest ja kõigist, millest võimalik. Nemad näevad seda kui võimalust inimesega paremini tutvuda ja lähemalt tuttavaks saamist. Ameeriklaste jaoks on vaikimine kui väga ebamugav hetk ja soovitakse igati selliseid hetki vältida. Küsitluse põhjal tuli ka väga selgelt välja, et ameerika üliõpilased eestis tunnista...
Turunduskommunikatsioon- TMM0860 Tallinna Tehnikaülikool 2016 Artikli autor on professor Gang Chen, prodekaan ajakirjandus ja kommunikatsiooni erialal Pekingi ülikoolis. Tema kirjutatud artikkel põhines seisukohal, et toimunud on suured muutused ehk siis vana „kommunikatsioon on turundamine“ on muutunud uueks „kommunikatsioon on juhtimine“. See on muutunud just peamiselt digitaalsel tasandil. Ehk siis CCM ( Loomingulise Kommunikatsiooni Juhtimine) lubab meedia tasandil teha suuri muudatusi selle juhtimis alal. Tänapäeval turundamine hoolib rohkem ja rohkem uuest meediast kui massimeediast. Internet kui kõige parem meedialiik on muutunud kui uueks elavaks virtuaaleluks. Interneti kasutajad üle maailma kogunevad kokku vastavalt nende hobidele, käitumisviisidele jne luues oma virtuaal kohvikuid, keskuseid vms. See kõik on muutumas kui reaalseks eluks. Selline käitumisviis on muutnud ka massi meedia olemust. Kõik eelnimetatud muutused on ...
Turunduskommunikatsioon- TMM0860 Tallinna Tehnikaülikool 2016 Selle artikli autor on Laura Coy Grainger-i ettevõtte sotsiaalse vastutuse protsessi üks vedajatest. Autor alustas oma artiklit sellest, et milline on olnud läbi aegade ameerika heategevus ja kuidas on see jõudnud tavainimesteni. Mis mind pani üllatama oli see, et kunagi aastatel 1970 hakkasid suur firmad mõtlema heategevusele ja läksid ise kohalikkesse kommuunidesse/küladesse/linnadesse suurte rahaliste tšekkidega. 80-ndatel hakkasid ettevõtjad aru saama, et heategevus ehitab olulisi suhteid ja positiivsed suhted annavad rohkem kui lihtsalt häid firmaväärtuseid. Firmad hakkasid mõistma, et „andmine on saamise rõõm“ ehk siis kui sa saad miskit (kasumit vms) siis tuleb ta tagasi anda (heategevus) ja läbi selle sa saad tagasi veel rohkem (häid suhteid jne). Artikkel kui selline pikemalt, seletas lahti sellise tööstustootmis ettevõte nagu Grainger-i firma poliitika muutmisest ...
Turunduskommunikatsioon- TMM0860 Tallinna Tehnikaülikool 2016 Loetud artikkel on kirjutatud Kaisa-Kitri Niit ´i poolt raamatust „Eesti ja eestlased võrdlevas perspektiivis“. Antud artikkel oli siis täpsemalt kirjutatud „Eesti tudengite väärtused 1990.aastal“. Sisu seisnes siis täpselt selles, et millised on erinevate inimeste väärtused. Termin „väärtus“ on omandanud mitmesuguseid üldlevinud tähendusi, isegi teadlased on seda erinevas tähenduses kasutanud. Laiemas plaanis võib pidada väärtusi kogu kultuuri südameks. Nii oli kirjas sissejuhatuses ja see on ka minu jaoks täpselt nii, iga inimese jaoks on termin „väärtus“ täiesti erinev, igaüks tõlgendab seda enda jaoks erinevalt. Artikkel peamiselt on üles ehitatud Schwartz´i väärtusteooria uuringu põhjal, mis tehti 1990. aastatel Eesti tudengitele. Tema arvates väärtused: 1. Teenivad mingit sotsiaalset olemusvormi huve; 2. Võivad motiveerida tegevust, andes sellele suuna ja em...
Turunduskommunikatsioon- TMM0860 Tallinna Tehnikaülikool 2016 Kaisa-Kirti Niit kirjutas artikli „Eesti tudengite väärtused 1990. aastatel“ , mis peamiselt põhines Schwartsi väärtusteooria uuringu põhjal, mille ta viis läbi aastatel 1990. Samuti nagu ka artiklis kirjutas on ka minu arvates väärtused põhinenud kolmele tingimusele, mis on omased kõigile inimestele ja ühiskondadele: 1. Indiviidide kui bioloogiliste organismide vajadused 2. Koordineeritud sotsiaalse interaktsiooni nõuded, ja 3. Gruppide sujuva funktsioneerimise ja püsimise tingimused. Artiklis toodi välja ka väärtustüübid, mis on enesemääratlemine, stimulatsioon, hedonism, saavutus, võim, turvalisus, konformsus, traditsioon, hingelisus, heasoovilikkus ja kõikehaaravas. Varasemalt ei oleks ma arvanud, et neid tüüpe võib nii palju olla. Schwarts tegigi uuringu just nendele väärtustüüpidele põhinedes aastatel 1992 ja 1999 Eesti tudengitele. Käesolev uuringu kokkuvõtt...
Turunduskommunikatsioon- TMM0860 Tallinna Tehnikaülikool 2016 Loetud artikkel „Eestlaste viisakuskäitumisest vahekeele suhtluses ameeriklastega“ on kirjutatud Krista Vogelberg-i poolt raamatust „Eestlaste suhtlemisstiilid“. Artiklis on peamiselt kirjutatud eestlastele tehtud uuringust, kus nad pidid vahekeeles ehk võõrkeeles (inglis keeles) läbi mängima situatsiooni, kus nad taotlevad Ameerika ülikooli sisse saamiseks stipendiumi. Sellel hetkel, kui viidi läbi interviu salvestati seda ning hiljem hinnata kolmele Tartus elavale ameeriklasele ja kahekümnele eestlasest inglis keele õpetajale (ülekaaluliselt oli tegemist eakamate õpetajatega) 10-palli süsteemis. Uuring oli kokku pandud Brown-i ja Levinson-i mudeli põhjal, mis valiti selline, mis mitte üksnes ei too esile erinevusi eestlaste ja ameeriklaste viisakuskäitumises, vaid ka kõige otsemalt dokumenteerib neist erinevustest tulenevad suhtlushäireid. Uuringu kokkuvõtteks võib öelda,...
Turunduskommunikatsioon- TMM0860 Tallinna Tehnikaülikool 2016 Artikkel kirjutas kultuuri ja demokraatia koostööst. Autoriks on Ronald Ingelhart. Autor tõi sissejuhatuses välja, et on kaks peamist väidet kultuuri mõjutustest demokraatias. Esimeseks, toetudes Weberi traditsioonidele, et kultuuritraditsioonid on äärmiselt vastupidavad ning kujundavad tänapäeval ühiskondade poliitilist ja majandusliku käitumist. Teiseks aga uuenduslik mõtteviis, väidetakse et industriaalühiskonna tekkimine on seotud loogiliste kultuurimuutustega, mis seisavad traditsioonilistest väärtussüsteemidest eraldi. Mulle väga meeldib Roland Inglehart-i väide et kultuur vormib demokraatiat, mitte vastupidi. Miks nii, kuna nagu ka artiklist oli võimalik välja lugeda siis eesti inimesed on siiani väga kinnised, usaldamatud ja enesekesksed, seda selle tõttu et oleme saanud läbi aegade alati nn peksa võõrvõimu all, meid on alati lükatud ja tõmmatud. See kõik on ka meid...
Turunduskommunikatsioon- TMM0860 Tallinna Tehnikaülikool 2016 Hille Pajupuu kirjutas raamatu teemal „Kuidas kohaneda võõras?“ ning loetud artikkel oli teemal „Mis on kultuur“. Artikkel on kirjutatud kultuuride erinevuste teemadel, ehk siis mis on täpsemalt kultuur, mis on kultuuride vaheline suhtlus, kuidas kultuuri uuritakse ja tõlgendatakse, kuidas toimub kohanemine võõras kultuuris jne. Ühesõnaga artikkel oli suhteliselt hariv ning sellistest teemadest oled küll teadlik kuid ei teadvusta, kuidas toimub üleüldiselt kultuuride vaheline suhtlus. Artiklis tulid välja mõned väga huvitavad faktid minu jaoks ning tooksin need siin kohal välja: • Mis on kultuuride vaheline suhtlus - selles punktis toodi välja selline fakt, et tahest tahtmata suheldes erinevate kultuuride vahel tuleb mängu vastavate isikute isikuomadused ning suhtlust mõjutavad ka kultuurid. Inimene kes pole kultuuride erinevustest teadlikud ja ei oska neid näha, kaldu...
Turunduskommunikatsioon- TMM0860 Tallinna Tehnikaülikool 2016 Krista Vogelberg kirjutas artikli teemal „Eestlaste viisakuskäitumisest vahekeeles suhtluses ameeriklastega. Artikli sisu seisnes eri keelt suhtlevate isikute vahelisest viisakuste väljendamiste vääriti mõistmisest. Kirjutatud artikkel on kirjutatud autori poolt 1995 aastal läbi viidud Eesti tudengitele mõeldud uuringus, kus pidid õppurid läbi mängima rollimängu interviud läbides ameeriklastega. Uuring viidi läbi Levinsoni ja Browni mudeli põhjal, mis on võimeline kõige selgemalt seletama vääriti mõistmisi eri keelt rääkivate isikute vahel. Uuringus pidid eestlased vastama viiele küsimusele: 1. Miks Te taotlete seda stipendiumi? 2. Kas Teie õpinguleht peegeldab adekvaatselt Teie jõupingutusi õpingute ajal? 3. Milliseid raskusi näete ette õppimisel USAs? 4. Kuidas kujutate ette omaenese panust antud programmi? 5. Milliseid küsimusi Teil on selle prog...
Turunduskommunikatsioon- TMM0860 Tallinna Tehnikaülikool 2016 Loetud artikkel „Kuidas kohaneda võõras?“ on kirjutatud Hille Pajupuu poolt 2000 aastal. Artikli alguses kirjutas autor kurtuuri tähendust: „Tavaliselt räägitakse kultuurist tema kitsamas tähenduses: kultuuri all mõeldakse ennekõike kõrgkultuuri ja selle tooteid (kunsti, kirjandust, muusikat jms) ning rahvaloomingut, haridust ja kasvatust.“ Siinkohal pean kohe alguses protesteerima autori kirjutise vastu. Olen siiski kohanud enam jaolt inimesi, kes ei pea kultuuri all silmas kirjandust, kunsti jms, pigem siiski kultuurilist rahvust, milline on nende inimeste usulised, poliitilised vms väärtushinnangud, nagu ka autor seletab, mis kultuur tähendab laiemas pildis. Väita, et tavaliselt räägitakse kultuurist kitsal pildil vaidlen ma vastu. Need inimesed, kes nii räägivad ja kultuuri nii mõistavad ei ole endid väga harinud ja on sellel teemal suhteliselt kitsa maailmavaatega. Nag...
Turunduskommunikatsioon- TMM0860 Tallinna Tehnikaülikool 2016 Loetud kirjandus kui selline oli võetud Nicky Hayes-i raamatust Sotsiaalpsühholoogia alused. Nagu raamatu pealkiri ka ütleb kirjutatakse lahti põhimõtteliselt suhtlemis-, suhtumis- ja hoiakute aluseid. Kuna lugeda tuli raamatust ainult mingi osa siis peamised teemad olid hoiakud ja eelarvamus. Esimesena käitles autor hoiakuid- selle mõiste, käitumine, milleks on vaja hoiakuid, kuidas need kujunevad, erinevate inimeste teooriad, hoiakute muutmine, jne. Teise peamise teemana käsitleti eelarvamust. Selle teemaga seletati lahti eelarvamus kui mõiste, selle teooriad, kultuuriline seletus, etnilise eelarvamuse põhimõtted ning viis peamist eelarvamuse vähendamise põhitingimuse olemasolu. Tooks välja loetu põhjal kõige enim mind üllatanud fakti, millele ei oleks ise ma ilma seda lugedes mõelnud. Tean, et sellised asjad eksisteerivad kuid siiski pole sellele nii põhjalikult mõelnud....
Turunduskommunikatsioon- TMM0860 Tallinna Tehnikaülikool 2016 Artikkel on kirjutatud sotsiaalpsühholoogia alustest. Autoriks on Nicky Hayes. Peamine rõhk on artiklis pandud hoiakute ja eelarvamuste peale. Autor alustas hoiakute kirjeldamisest. Hoiakutes olevat kolm põhimõõdet- tunnetuslik mõõde, afektiivne mõõde ja tungide ehk käitumismõõde, need kolm mõõdet on siis hoiaku kujunemisel põhilisteks. Hoiakute näidetest kõnetas ja pani mind mõtlema kõige rohkem Bemi enesetaju teooria, kus ta seletas lahti kus kohast võtavad inimesed endile hoiakud- inimene võtab endale hoiakuid just teisi inimesi matkides, vaadeldes ja uurides, ehk siis loome me iseendile just kõige sobivamad hoiakud teisi vaadates. Inimeste hoiakud võivad muutuda vastavalt kogemustele, olukordadele ja läbi elamistele. Näiteks toodi suitsetamise kahjulikus. Inimesed võivad küll teada kui kahjulik on tegelikult suitsetamine ja kuidas see organismi tapab, kui aga sind ümbri...
Turunduskommunikatsioon- TMM0860 Tallinna Tehnikaülikool 2016 Artikli „Kultuur ja demokraatia“ autoriks on Ronald Inglehart, kes on poliitteadlane Michigan-i ülikoolis. Autori ideeks oli artikli põhjal välja tuua, kui suurelt on oma vahel seotud kultuur ja demokraatia. Alustas ta oma idee arendamist artiklis kahe erineva väitega kultuuri ja demokraatia kohta. Esimeseks oleks siis: areng on seotud oodatavate muutuste sündroomiga, see väide on siis pigem uuenduslik. Teiseks oleks siis: kultuur sõltub siiski mõtteviisist, see väide on Weberi traditsioonidele põhinedes. Inglehart soovis siis näidata, et mõlemad väited on tõesed, üks üht moodi ja teine veidi teisiti õige. Selle artikli kirjutamisel põhineb ta faktidel, mis on kogutud erinevates kirjandustest vms. Autor kirjutas, et kultuuride vahelised erinevused jäävad kestma isegi juhul, kui majandusareng toob endaga kaasa süstemaatilisi kultuurilisi muutusi. Pean selle väitega igati nõu...
Turunduskommunikatsioon- TMM0860 Tallinna Tehnikaülikool 2016 Loetud artikli „Vaikimine suhtluskäitumises: kultuuride vahelised erinevused“ autor on Piibi- Kai Kivik. Artikli peamine rõhk on pandud ameerika ja eesti üliõpilaste poolt täidetud küsitlusele, mille teemaks oli nende kahe rahvuste vaheline vaikimisse suhtumine. Nagu ka artiklis kirjutatud: „Mõne inimesega ei ole meil „Mitte millestki rääkida“ , samas kui teisega suhtlemisel „pole sõnu vaja“. “. Artiklis on välja toodud peamised ja tähtsaimad „vaikiva karakteri“ tunnusjooned, mis on välja toodud Kari Sjavaari ja Jaakko Lehtoneni poolt, et vaadata küsitluse tulemusi: 1. Räägitakse ainult siis, kui on midagi ütelda. Selles punktis tuli selgelt välja, et Eesti vastajad väitsid, et neid ei häiri kui uues seltskonnas tekib vaikus hetki. Samas kui Ameeriklaste jaoks see aga on pigem probleem, et ei ole vabalt võimalik Eesti inimestega teemasid alustada. Mina ...
Turunduskommunikatsioon- TMM0860 Tallinna Tehnikaülikool 2016 Kaiser Lachance Communication Inc on ettevõte mille üks võtme isikuks on David Kaiser, kes on ka artikli „How to Build an Agency:What We Wish Someone Had Written Years Ago“ kaasautor. Nagu siis ka artikli pealkiri siis selle sisu seisnes selles, kuidas peab välja nägema ettevõtlikult suur rahvusvaheline agentuur või isegi ettevõte/firma. Artiklis on toodud peamiseks ettevõtte näiteks eespool nimetatud Kaiser-i firma, mis on loodud Torontos Canadas aastal 2011. Artikli sisu seisnes selles, et kuidas oleks võimalik alustada uut suhtekorraldusfirmat. Kirjutatud oli samm sammult, mida ja kuidas teha. Kindlasti see artikkel on väga paljudele uutele ettevõtetele väga oluline infokild, kuna paljud alustajad ei oska võib-olla vaadata selliste asjade peale, sellise pilguga kuidas see kirjutatud on. Mina kui oma ettevõtte juba alustanud isik tean neid kõiki punkte. Tooks siin kohal v...
Turunduskommunikatsioon- TMM0860 Tallinna Tehnikaülikool 2016 Artikli autor on Laura Coy, Seenior ettevõtte sotsiaalse vastutusala juht, Grainger-i ettevõttes. Ettevõtete juhid nagu Henry Ford ja Alexander Graham Bell kasutasid oma ettevõtteid platvormidena parandamaks personaali tähtsust. Globaalset heategevust juhtisid suured juhid nagu Ema Teresa, Mahatma Gandhi ja kuningas Martin Luther. Neid heategusid nähakse tänaseni kui kangelastegudena. Ettevõtted hakkasid heategevusega peamiselt tegelema alates aastatest 1970. Peamiselt toimus heategevus ettevõtjatel minnes ise kohalikkesse kommuunidesse suurte tšekkidega. Seda võib isegi nimetada tänapäevase ühiskonna heategevuse rajamiseks. Grainger-i ettevõtte oli üks esimestest firmadest, kes hakkas panema rohkem rõhku inimesse ja tema heaolule. Kuna tegemist on firmaga, kes on tegev just tootmisettevõttena siis leidis Grainger-i juhtkond, et on aeg hakata mõtlema roheliselt. Ehk oma töö...
Linda Kaljundi artikli "Performatiivne pööre" kokkuvõte ja analüüs Järgnev on kokkuvõte ja analüüs Linda Kaljundi 2011. aastal kogumikus „Humanitaarteaduste metodoloogia“ ilmunud artiklist „Performatiivne pööre“. Käesoleva kirjatöö eesmärgiks on esitada kokkuvõte autori põhiideedest ning analüüsida, kuidas neid rakendada etenduse, täpsemalt lavastuse „Life Is Very Hard“ analüüsis. Linda Kaljundi tegeleb oma artiklis mõiste „performatiivsus“ ja selle tuletistega ning on seadnud omale eesmärgiks kaardistada vastava mõistestiku tähendus- ja kasutusvälja laienemine, nn performatiivne pööre ning ühtlasi tegeleda sellest tingitud metodoloogiliste ja terminoloogiliste probleemidega. Esimeses peatükis annab autor ülevaate performatiivse pöörde eelkäijatest, neist esimesena kirjutab ta 1940.-1950. aastatel sotsioloogias ja antropoloogias käibele tulnud nn
ANDMISE KAUDU INIMESI JULGUSTADA JA ÄRGITADA NEID ETTEVÕTLUSEGA ALUSTAMA. Mis on Garage48? • Garage48 eesmärgiks on jõuda ideest töötava teenuseni (või prototüübini) 48 tunni ehk ühe nädalavahetusega. • Üritusele registreerimisel on 100 kohta jagatud erinevaid rolle arvestades järgmiselt: 50 programmeerijat, 20 disainerit, 15 projektijuhti ja 15 turundajat. Algus • 2010. AASTA MÄRTSIS LEIDSID VIIS NOORT EESTI ETTEVÕTJAT (JÜRI KALJUNDI, RAIN RANNU, MARTIN VILLIG, RAGNAR SASS JA PRIIT SALUMAA), ET ON PARAS AEG LUUA EESTIS TOIMUVATE ÄRIPLAANI HINDAMISE VÕISTLUSTE JA MUUDE PIGEM TEOREETILIST LAADI KONKURSSIDE KÕRVALE ÜKS PRAKTILINE ETTEVÕTMINE. • ALGATUSE KÄIVITAMISEL JUHINDUTI MÄRKSÕNADEST TOOTEARENDUS, KIIRUS, SÄÄSTLIKKUS, MEESKONNATÖÖ, RAHVUSVAHELISUS JA SUHTLEMINE. • GARAGE48 SOBIB HÄSTI INIMESTELE, KELLEL ON ERINEVAID TEHNOLOOGIAGA SEOTUD ÄRIIDEID, KUID KES EI OLE ERINEVATEL
Madalmaadesse. Norra 18.sajandil 1760. aastal algas Norras rahvusteadvuse tõus, mida oli märgatavalt näha. Hakkasid ilmuma ajalehed ning nõuti oma panka ja ülikooli. 1780. aasta Taani reformid puudutasid ka Norrat. 1788. aastal kaotati taani kaupmeeste viljakaubanduse monopol. Ametnike kohale määrati eelkõige Norras sündinud mehi. Hakkas valmima pinnas iseseisvumisele. Kasutatud allikad Piirmäe, H., Laur, M., Klaassen, O., Kivimäe, J., Kaljundi, O. 1993. Uusaeg 2. Tallinn: Kirjastus ,,Avita". Interneti allikas Miksike Google pildid TÄNAN KUULAMAST!
3 Tiina Kala, Linda Kaljundi, Juhan Kreem, Ivar Leimus, Kersti Markus, Anu Mänd, Inna Põltsam-Jürjo, Erki Russow, Anti Selart, Marek Tamm, Heiki Valk Eesti ajalugu II Eesti keskaeg Koostanud ja toimetanud Anti Selart 4 SISSEJUHATUS Projektijuht Aivar Kriiska Retsensent Jüri Kivimäe Keeletoimetaja Siiri Rebane Kujundaja ja küljendaja Kristel Külljastinen
a. konserveeriti linnuse läänemüüri välispindu ning plommiti varisenud avasid. Aastatel 1975-87 läbi viidud uurimistöödel eemaldati täitepinnas ning varingukiht lõuna-eeshoovist, konvendihoone tubadest ja põhjapoolsest zwingerist, millele järgnesid piiratud mahus arheoloogilised kaevamised (T. Aus, J. Tamm). 1989. a. avati taaniaegse hoonestuse jäänused konvendihoone siseõues (K. Jaanits). Linnusekompleksi konserveerimisel (1975-87, arh. F. Tomps, ins. G. Kirss, kunstiajal. J. Kaljundi; 1989-92, arh. M. Keskküla, kunstiajal. K. Alttoa) on rakendatud nn. varemetepargi meetodit, konvendihoone esimese korruse osas ka rekonstrueerimist. Jaan Tamm Eesti arhitektuur III. Üldtoimetaja V. Raam. Tln., 1997 Vanimad muinasesemed linna territooriumilt - keskmisse rauaaega kuuluv odaots ja nooleots - on leitud Vallimäelt Vallikraavi ja Pika tänava vaheliselt alalt 30-50 cm sügavuselt. Noorema rauaaja juhuleidudest on muuseumi jõudnud vaid 1 pronksist
der Geschichte der deutschen Ostseeprovinzen Rußland") (S.o L. von Maydell, Fünfzig Bilder aus der Geschichte der deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands nebst erklärendem Text, 12. Dorpat: C. A. Kluge, 1839, 1842) kommenteeritud uusväljaande sissejuhatuses tõdetakse: ajaloo populariseerumise ja sellealase ülikoolihariduse kõrval kolmandaks ,,ajaloo avastamisega" kaasnevaks nähtuseks oli ajaloo sidumine rahvuse ja Maaga. (L. Kaljundi, T-M. Kreem, J. Kreem, A. Mäesalu, I. Põltsam-Jürjo, Sissejuhatus. Friedrich Ludwig von Maydelli pildid Baltimaade ajaloost. Koost L. Kaljundi, T-M. Kreem. Tallinn: Eesti Kunstimuuseum Kadrioru kunstimuuseum, 2013, lk 13. Vt ka Linda Kaljundi artiklit ,,Balti ajalugu, kolonialism ja kul-tuurimälu. Friedrich Ludwig von Maydelli ajaloopildid" käesolevas erinumbris.) Maalilisus ja romantilisus olid ajastu maastikupiltide domineerivaks jooneks: enami-kus 19.
palju rohkem infot said aga ajaloolased linnuluudelt. Kuigi arheoloogid ei julge veel midagi kindlat väita, näitavad kõik faktid, et tegemist on tõepoolest laevamatusega. Läänemere regioonis uhkeima matusega! Artikkel oli väga põnev sest kajastas Eestist leitud ja ajalooliselt väga tähtsat objekti. Kindlasti nõustun sellega ,et tegu on väga tähtsa leiuga nii Eesti kui ka terve Läänemere äärsete riikide ajaloo jaoks. 2) Eesti lugu: Eduard Vilde ,,Mahtra sõda" Linda Kaljundi Eesti Päevaleht 03. jaanuar 2009 00:00 Mahtras võttis rahutustest osa 700800 talupoega. Seda oli rohkem kui üheski teises 18.19. sajandi vastuhakus. Sümboli staatuse omandas sündmus siiski alles Eduard Vilde romaaniga ,,Mahtra sõda" (1902). Romaani tegevus toimub uue talurahvaseaduse tuleku ajal. Vilde tegelased on seadust terve elu oodanud. Kuigi Vilde kasutas ohtralt arhiivimaterjali ja mälestusi, ei ole põhjust pidada ,,Mahtra sõda" dokumentaalromaaniks
TURBA GÜMNAASIUM Kristi Kaljundi MAJANDUSTEADUSE AJALUGU Referaat õppeaines ,,Majandusõpetus" Turba 2009 LK Sissejuhatus 3 ANTIIKMAAILMA MAJANDUSLIKUD ÕPETUSED 4 Vana-Idamaade majandusõpetused 4 Vana-Kreeka majanduõpetused 4 Vana-Rooma majandusõpetused 5 KESKAAJA MAJANDUSLIKUD ÕPETUSED 5 Skolastikute majandusmõte 5 MERKANTILISM 6 POLIITÖKOMOOMIA 6 FÜSIOKRATISM 7 KAPITALISMIAJASTU 8 Kokkuvõte 9 Kasutatud kirjandus 10 2 SISSEJUHATUS Refer...
Taanil ja Norral. Rootsil oli kogunisti 7 valitsejat. Üldiselt oli 18.sajand stabiilne aeg, nendega seoses toimub vähe sõdasid, kuid neil oli selle- eest palju troonil olijaid. 18.sajandil oli kõikides riikides ikaldusaasta, tööpuudus ja nälg. Sain teada, et Taanis pakuti nälja leevendamiseks odavat leiba, mida aga kõikidele ei jätkunud. Kasutatud allikad Piirmäe, H., Laur, M., Klaassen, O., Kivimäe, J., Kaljundi, O. 1993. Uusaeg 2. Tallinn: Kirjastus ,,Avita". Miksike. Kättesaadav: www.miksike.ee/docs/referaadid/norra_18.saj_htm 21.05.2011 Miksike. Kättesaadav: www.miksike.ee/docs/referaadid/18saj_taani_liina.htm 21.05.2011 Google pildid
ka Jüri Üdi luulega.Romaanis "Rahvusvaheline mees" kajastab Mutt oma kogemusi tööst välisministeeriumis. Raamatu nimitegelase prototüübiks on peetud toonast välisministrit, hilisemat presidenti Lennart Merit. "Grotesksusest hoolimata on "Rahvusvahelisest mehest" kujunenud mõjukaim Meri-aegse diplomaatia jäädvustus ja võib-olla isegi üks olulisemaid Eesti taasiseseisvumise kroonikaid," iseloomustab romaani Linda Kaljundi .Mitmes Muti jutukogus ja romaanis ("Fabiani õpilane" (1980), "Vana Fabiani nutulaul" (1988), "Rahvusvaheline mees" (1994), "Progressiivsed hiired" (2001)) on peategelaseks Fabian, Muti alter ego.2009. aastal ilmunud mälestuste III köites keskendub Mutt oma suguvõsale ja lapsepõlvele. 2010. aastal ilmunud III köide kujutab kooliaega, IV köide ülikooliaastaid. Marie Under Marie Under sündis 27. (15.) 03.1883 kooliõpetaja perekonnas.
In 1951 a new pier No 36A was constructed on the former piers No 36 and 37 which were built during the time of hangar construction for the purpose of shielding the water area from north winds. In 1962, Professor Heinrich Laul of the Tallinn Polytechnic Institute published, ,,Reinforced Concrete II", where he discusses Tallinn's seaplane hangars as unique construction objects of great importance, which have been unfortunately overlooked. In 1979, Jevgeni Kaljundi compiled the first comprehensive historical overview of the construction of seaplane hangars. On December 29th, 1989, a small enterprise SEK (the company was liquidated in 1998) was formed with the ESSR Construction Committee, which obtained control over industrial buildings in military use (wood processing) located on Küti street. On December 24th, 1991, SEK allegedly transferred the property (except the piers and hangars) to the joint company B&E.
abilaevastik. 1951-2006 1951.a. Vesilennukite angaaride ehitusaegsete kaide nr.37 ja 36 otsa ehitatakse uus kai nr.36 A, mis kaitseb akvatooriumi põhjatuulte eest. 1962 ilmus TPI professor Heinrich Laulu raamat "Raudbetoon II", kus ta tõi esile Tallinna vesilennukite angaarid, kui ainulaadsed ehitusmälestised kogu maailmas, mis paraku aga seni on teenimatult vähe tähelepanu saanud. 1977 koostas Jevgeni Kaljundi ENSV Ministrite Nõukogu Riikliku Ehituskomitee Arhitektuurimälestiste Kaitse Inspektsiooni ülesandel arvamuse angaaride rajamise kohta 1979 koostati esimene põhjalik vesilennukite angaaride ehitusajalooline ülevaade (autor Jevgeni Kaljundi, KRPI) 1986 Lennusadama kaide nr.37 ja 36 veepealne puitosa asendatakse rekonstrueerimise käigus betoonplokkidega. 29.12.1989 moodustati ENSV Ehituskomitee juurde riiklik väikeettevõte Sek (firma
abilaevastik. 1951-2006 1951.a. Vesilennukite angaaride ehitusaegsete kaide nr.37 ja 36 otsa ehitatakse uus kai nr.36 A, mis kaitseb akvatooriumi põhjatuulte eest. 1962 ilmus TPI professor Heinrich Laulu raamat "Raudbetoon II", kus ta tõi esile Tallinna vesilennukite angaarid, kui ainulaadsed ehitusmälestised kogu maailmas, mis paraku aga seni on teenimatult vähe tähelepanu saanud. 1977 koostas Jevgeni Kaljundi ENSV Ministrite Nõukogu Riikliku Ehituskomitee Arhitektuurimälestiste Kaitse Inspektsiooni ülesandel arvamuse angaaride rajamise kohta 1979 koostati esimene põhjalik vesilennukite angaaride ehitusajalooline ülevaade (autor Jevgeni Kaljundi, KRPI) 1986 Lennusadama kaide nr.37 ja 36 veepealne puitosa asendatakse rekonstrueerimise käigus betoonplokkidega. 29.12.1989 moodustati ENSV Ehituskomitee juurde riiklik väikeettevõte Sek (firma
Palun kirjeldage eesti kirjanduse kaanoni problemaatikat. (Kirjanduslugude maiskondlik vs keelepõhine printsiip; ilukirjanduslikud vs tarbetekstid jne.) Keel Cornelius Hasselblatt -: RAHVUSKIRJANDUS. Maiskondlik Jaan Undusk, Liina Lukas. 90ndatel algas vaidlus kaanoni üle 1996 traditsioon ja pluralism 1997 Tiit Hennoste 98/00 Epp Annus 1999 muutuste mehhanismid 2007 Linda Kaljundi 2008 Rahvuskultuur ja tema teised Kirjanduslugu kirjanduse ajaloost kirjutatud, teatud autoreid käsitlev, kindlaid rõhuasetusi ja hinnanguid sisaldav narratiiv. Kirjandusajalugu tähistab kirjanduse ajaloo virtuaalset arhiivi või ideaalset ruumi, mis sisaldab endas kõike. Rahvaluule roll või osalus kirjandusloos? Estofiilid. Gustav Suits ja Friedeberg Tuglas andsid uue essentsi kultuuriloo mõistmiseks.
Emmanuel Le Roy Ladurie, Montaillou, prantsuse küla 1294-1324, Tallinn 1996 Õppekirjandus: 1. Aron Gurevits, Keskaja inimese maailmapilt, Tallinn 1992. 2. Hans Hattenhauer, Euroopa õigusajalugu, Tallinn 2007. 3. Hermann Kinder, Werner Hilgemann, Maailma ajalugu esiajast tänapäevani (Maailma ajaloo atlas), Tallinn 2001. 4. Jacques Le Goff, Keskaja Euroopa kultuur, Tallinn 2001. 5. Jacques Le Goff, Pikk keskaeg Vikerkaar 4-5 (1998), lk 98-104. 6. Linda Kaljundi, Püha sõja otsinguil: ristisõdade uuemast historiograafiast Euroopas ja Läänemeremaades. Ajalooline ajakiri 2 (2007), lk. 193-223. 7. Keskaja inimene, Tallinn 2002. 8. Kristlike ordude kultuurilugu, Tartu 2004. 9. Ivar Leimus, Numismaatika alused, Tartu 1996. 10. John H. Lind jt., Taani ristisõjad. Sõda ja misjon Läänemere ääres, Tallinn 2007. 11. Tõnis Lukas, Tartu toomhärrad 1224-1558, Tartu 1998. 12. Heldur Palli, Rahvastik ja ajalugu, Tallinn 1973. 13
annaabi.ee 
