Eesti rahvuskangelane on Kalevipoeg, kes lahendas probleeme ,kasutades oma jõudu ja mõistust. Ta tegi küll palju head oma vägitegudega, kuid nii mitmeidki kordi tegi hoopis vastupidist ning minu arvates ta ei vääri tiitlit " Eesti rahvuskangelane". Oma suuremad roimad pani Kalevipoeg toime Soome reisil, kuhu ta jõudis ujudes. Aga veel enne Soome randa jõudmist lõppes mehel jaks ning ta pidi puhkust otsima ettejuhtunud saarel. Seal vägistas Kalevipoeg tema juures istet võtnud saarepiiga. Häbistatud tüdruk heitis end seepeale meeleheites kaljult merre. Ja ehkki "kangelane" talle sügavikku järele sukeldus, ei olnud sellest enam abi - neiu jäi igaveseks vee meelevalda. Soome sepaga mõõgaostu kaupa tehes läks Kalevipoeg sepa poegadega tülli, sest praalis purjus peaga viimaste ees oma kangelastegudega saaretüdruku kallal. Selles, et sepa pojad külalisele seepeale kõrri kargasid, pole ju midagi imeks panna. Aga mida teeb Kalevipoeg? Ta rabas r...
Kolmandal päeval jõudis ta ranna äärde. Merekaldal kalju külge aheldatult seisis Tuuslar-taadi paat. Kalevipoeg võttis paadi endale. Lepituseks ning päranduseks. Ta sidus paadi lahti, istus lootsikusse ja hakkas kiiresti kodu poole aerutama, samal ajal ise naistest lauldes. Siiski ei olnud saanud ta selget seletust viimasest vaenulikust peost. Kalevipoja mõõk ja riided olid verised. Saabus kesköö. Ta oli jõudnud saarele, kus ta tulles kogemata ühe neiu endasse armuma oli pannud. Kalevipojale tuli meelde, kuidas piiga oli laulnud, armunud, kuid õnnetul kombel vette kukkunud ja laintesse uppunud. Ta meel muutus kurvaks. Ta tahtis saare rannalt ära sõita kuna kartis tüdruku isa kurvastada ning ema ehmatada, kes tütarlast siiani leinavad ja taga nutavad. Järsku kuulis ta, kuidas keegi laulab. Ta pani aerud paadi äärele ja hakkas kuulatama. Kalevipojale tundus nagu seesama uppunud tütarlaps laulaks. Kalevipojale tundus nagu näeks ta tüdrukut vees. Ta hakkas tütarlast
juhuslikult tööl on. Kõik naeratasid viisakalt ja vangutasid pead ning mainisid midagi, et ta olevat puhkusel. Kalevipoeg ei mõistnud soome keeles midagi enamat küsida ning mõtles, et läheb õige hotelli puhkama. Jõudnud hotelli, viskas ta pikali ning mõtles veidi laevasõidust puhata. Suure ehmatusega ärkas ta järgmise päeva hommikul ning mõtles, et kauem ta enam viivitada ei saa, üks laevapilet juba läks raisku. Unise peaga meenus Kalevipojale, et Tuuslaril olevat puhkekodu 30 kilomeetrit Helsingist väljas. Nimi aga üldse ei meenunud talle ning ta otsustas internetist otsida, äkki seal on mingitki informatsiooni. Kalevipoeg leidiski artikli „Kinnisvara firma omaniku uhke puhkekodu“, juurde oli kirjutatud, et see asub Ruotsinkyläs. Kalevipoeg tormas esimese bussi peale, mis sinna viis. Bussi pealt maha minnes nägi ta uhket puhkekodu, lähemale minnes ning üle aia vaadates nägi ta Tuuslarit maas magavat
Kalevipoeg Kalevipoeg ei saanud sadat sammugi veel astuda, kui vana Tühi, Sarvik-taadi kälimees, 70. selli seltsis Kalevipojale järgi tõttas. Tühi-Taat tahtis Kalevipojale kätte maksta kälimehele tekitatud kahju eest. Aga noorem piiga võttis nõiavitsa ning muutis maa, mis Kalevipojast maha jäi mereks ning jalge ette silla. Imestunud sellid jäid veetaha ning Kalevipoeg pääses putku. Segaduses Tühi küsis Kalevipojalt, kas too päästis piigakesed. Kalevipoeg vastas pilkamisi, et tema päästis. Tühi päris veelgi:" Kas Kalevipoeg lõi Sarvik-taadi nagu teiba maasse?" Kalevipoeg kostis pilkamisi vasta, et jah tema torkas kälimehe maasse nagu teiba
Ta oli otsustanud sõita tagasi kodurannale ja minna vendade juurde tagasi. Niisiis hakkaski ta aerutama, ega temasugusel mehel jõust puudu juba ei tule. Päeva keskpaigaks oli ta juba pool maad ära sõitnud ning äkki märkas kolme suurt alust endale lähenevat. Ühes olid kaunid naised, teises targad naised ning kolmandas kõige armsamad näitsikud, keda Kalevipoeg oli näinud, igal ühel kallid ehted küljes ja kuldsed sõrmused sõrmes, juuksed pärgadega ehitud. Piigad kippusid vägisi Kalevipojale külge ja niimoodi pidi teiene nendele teada andma, et tema pole nende jaoks see õige mees, küll need õiged ka kunagi tulevad, kes on sobilikud ja hoolitsevad. Nii möödus Kalevipoeg laevadest ja tänas õnne et ta suutis piigade ilule vastu panna ja teekonda jätkata, sest kes teab, võibolla oleks midagi halba veel juhtunud, kui ta laevale oleks läinud. Ta jätkas teekonda, ning õhtupoolikul hakkasid talle silma talle tuttava saare piirjooned.
Süüdistuskõne Kalevipojale Tere kallid klassikaaslased ja lugupeetud õpetaja! Täna ma tahan esitada süüdistuskõne Kalevipojale. Kalevipoega küll peetakse Eesti eeposeks, ning Kalevipoeg peaks olema kui eeskuju, kuid miks on Kalevipoja tegudes seda, mida olema ei peaks. Kalevipoeg oli küll heatahtlik, ja kaitses inimesi, kes olid talle kallid, näiteks toon selle: Kui Kalevipoeg sai teada , mis tema emaga oli juhtunud, siis läks ta kohe ema päästma, mis näitas tema ustavust oma emale. Teada saades , et ema enam ei olnud, läks ta üle maa ja mere soome tuuslarit otsima, selleks , et talle tasuda
saadab sinna hoopis Kalevite kannupoisi. Vetevaimul oligi plaan Alevipoeg tappa, aga Kalevite kannupoiss, kes tegelikult Vetevaimu juurde läks, pääseb minema. Seepeale otsustab Kalevipoeg teha Vetevaimuga kiviviskevõistluse, et selgitada välja, kes jääb õigeks kas Vetevaim või Alevipoeg. Kalevipoeg võidab võistluse, Vetevaim tahab uuesti proovida, tehakse vägikaika vedu ja selle võidab ka Kalevipoeg. Alevipoeg peab tasuma Kalevipojale tasudes mõõga-võla Soome. Enne minekut tehakse puhkus, aga Alevipoeg kuuleb Ilmaneitsit nutmas. Ilmaneitsi nutab taga oma sõrmust, mis olevat vette kukkunud. Alevipoeg nõustub selle ära tooma, aga vees olles ei leia ta seda. See oli tegelikult lõks, mille Vetevaim seadis Alevipojale eesmärgiga ta uputada. Üheteistkümnes lugu. Kalevipoeg peab hakkama üle Peipsi lauakoormat vedama, aga kuna ta ei näe paate ega muid vahendeid, millega sõita, peab ta seda tegema käsitsi
kaasa, pean vanematelt juurde laenama. (Lähevad vetevaimu maja juurde. Vetevaimu vennad tahavad Kannupoisi kinni võtta, kuid ta põgeneb. Vetevaim läheb talle järele ja viskab kullakoti käest. Kannupoiss põrkab Kalevipojaga kokku.) Kalevipoeg: Noh, poiss, mis sa tormad siin? Asoo... jälle sina vetevaim! Ehk tahad minuga võidelda, kui sa loomolikult julged? Vetevaim:Mul pole midagi kaotada. (Võtavad püssid vöölt ja hakkavad võitlema. Kalevipoeg jälle võidab) Alevipoeg: (räägib Kalevipojale) Ma panin seifi tiigi põhja ja Vetevaim ei jõudnud seda kulda täis tassida. Sarvist härga seotakse, sõnast meest sõlmitakse. Kalevipoeg: Õigus, mul tuli nüüd meelde et soome sepale on püssi eest võlg tasumata. Alevipoeg, ehk saad selle töö enda peale võtta. Ma pean hiljem minema peipsi taha laudu tooma, et linna ehitada. Jutustaja: Alevipoeg tõttas käsku täitma, Kalevipoeg aga istus põõsa alla puhkama ja rahva elu üle järele mõtlema. Virust toodud
tuuslarit maas magavat. Kalevipoeg läks natuke maad eemale tammemetsa, kust ta tõmbas ühe tüvekama tamme kõige juurtega maast üles. Sellest sai ta tubli nuia, millega ta tahtis tuuslarti nuhelda. Nii sammusgi ta nüüd tuuslari hoovi poole. Tuuslar ärkas Kalevipoja sammude peale üles. Ei olnud tuuletargal enam võimalik pakku põgeneda. Tuuletark haaras põuest peotäie udusulgi ja puhus need õhku keerlema. Siis lausus ta salasõnu ning muutis suled sõjameesteks, kes kohe Kalevipojale kallale tormasid. Kalevipoeg lõi sõjamehed maha ja viimased põgenesid pakku. Tuuslar hakkas nüüd Kalevipoja käest armu paluma. Ta tunnistas oma süü üles ja tunnistas, kuidas Linda oli kaduma läinud. Kalevipoeg ei uskunud teda ja tappis tuuslari. Kalevipoeg otsis läbi kogu tuuslari talu, lootes et leiab veel ema üles. Kuskilt ei leidnud ta kadunud ema jälgi. Kalevipoeg heitis puhkama ja unenägi kustutas kurvad mõtted mehe meelest
vennad võtsid ta kinni kuid oma nutikusega sai Kannupoiss vabaks. Vetevaim kihutas talle järele ja nad põrkasid Alevipoja ja Kalevipojaga kokku. Kuna vetevaim ei jõudnud üksinda varandust kanda, pidi ta selle maha jätma. Vetevaim ja Kannupoiss pidid muudmoodi rammu katsuma. Nad otsustasid linguga kivi visata. Kalevipoeg oli tugevam. Vetevaim tahtis mõnel muul alal võistelda ja otsustas vägikaigast vedada. Kalevipoeg võitis jälle. Kaabujutt tuletas Kalevipojale meelde Soome sepa võla ja palus Alevipojal selle eest hoolt kanda. Ise tahtis ta minna Peipsi taha laudu tooma, et ehitada linnu. Enne jäi ta magama. Sel ajal kui ta magas käis kaevu juures Ilmaneitsi, kes pillas oma sõrmuse kaevu ja hakkas nutma. Selle peale ärkas Kalevipoeg üles ja hüppas kaevu sõrmust otsima. Sortsid nägid seda ja kukutasid talle veskikivi kaela, kuid Kalevipoeg tuli natukese aja pärast välja ja keerutas seda sõrmes.
nutikusega sai Kannupoiss vabaks. Vetevaim kihutas talle järele ja nad põrkasid Alevipoja ja Kalevipojaga kokku. Kuna vetevaim ei jõudnud üksinda varandust kanda, pidi ta selle maha jätma. Vetevaim ja Kannupoiss pidid muudmoodi rammu katsuma. Nad otsustasid linguga kivi visata. Kalevipoeg oli tugevam. Vetevaim tahtis mõnel muul alal võistelda ja otsustas vägikaigast vedada. Kalevipoeg võitis jälle. Kaabujutt tuletas Kalevipojale meelde Soome sepa võla ja palus Alevipojal selle eest hoolt kanda. Ise tahtis ta minna Peipsi taha laudu tooma, et ehitada linnu. Enne jäi ta magama. Sel ajal kui ta magas käis kaevu juures Ilmaneitsi, kes pillas oma sõrmuse kaevu ja hakkas nutma. Selle peale ärkas Kalevipoeg üles ja hüppas kaevu sõrmust otsima. Sortsid nägid seda ja kukutasid talle veskikivi kaela, kuid Kalevipoeg tuli natukese aja pärast välja ja keerutas seda sõrmes.
võtsid ta kinni kuid oma nutikusega sai Kannupoiss vabaks. Vetevaim kihutas talle järele ja nad põrkasid Alevipoja ja Kalevipojaga kokku. Kuna vetevaim ei jõudnud üksinda varandust kanda, pidi ta selle maha jätma. Vetevaim ja Kannupoiss pidid muudmoodi rammu katsuma. Nad otsustasid linguga kivi visata. Kalevipoeg oli tugevam. Vetevaim tahtis mõnel muul alal võistelda ja otsustas vägikaigast vedada. Kalevipoeg võitis jälle. Kaabujutt tuletas Kalevipojale meelde Soome sepa võla ja palus Alevipojal selle eest hoolt kanda. Ise tahtis ta minna Peipsi taha laudu tooma, et ehitada linnu. Enne jäi ta magama. Sel ajal kui ta magas käis kaevu juures Ilmaneitsi, kes pillas oma sõrmuse kaevu ja hakkas nutma. Selle peale ärkas Kalevipoeg üles ja hüppas kaevu sõrmust otsima. Sortsid nägid seda ja kukutasid talle veskikivi kaela, kuid Kalevipoeg tuli natukese aja pärast välja ja keerutas seda sõrmes.
merre ja kunagi enam ei naasnud. Neiu vanemad aga istutasid suure tamme-mille hiljem pisike vennike,kes kotka tiiva alla elanud,maha raius.Tamme tüvest tehti vägev silda,ladvast tehti uhkeid laevu,tehti kalleid kaubalaevu,oksadest sai orjalaevu ja laastudesta lastelaevu. Tuuletarga juurde jõudes,ning tuuletarga käsilasi hävitades,ei leidnud Kalevipoeg oma kallist ema Lindat,ning lõpuks unenägu oli see mis andis Kalevipojale aru,et ema enam elavate seas pole. Tuuletark aga suikus surmaunne,vot nii tugev oli Kalevipoja vops. Järgmine päev asus Kalevipoeg soome kuulust seppa otsima,kes Kalevipojale ka uhke ning vägeva mõõga müüs.Ainukese mis ei purunenud kalevipoja löökide all. Uhketel liikudel Kalevipoeg aga tappis soome sepa poja. Kalevipoeg tõttas toast välja,et väsinuna mäekünkal puhata. Koju jõudes sai Kalevipoeg kuningas,oli ju tema liisu viskamise võitnud.Just nii nagu isa oli soovinud
Kui ta kaldale jõudis istus ta kivi peale ja vaatas enda ümber, aga ei ühtegi hingelist. Ta hakkas Tuule targa talu poole minema. Kalevipoeg vaatas üle õue värava ja nägi seal Tuuslarit maas magamas. Kalevipoeg läks tammikusse, võttis ühe tamme ja tegi sellest endale nuia ning läks Tuuslarile kallale. Tuuslaril polnud enam kuhugi minna ja hakkas vastu ., viskas udusuled õhku ja puhus need õhku keerlema ning hakkas salasõnu sosistama. Sulgedest muutusid sõdalased, kes läksid Kalevipojale kallale, aga Kalevipoeg võitis. Pärast väsitavat sõda läks ta magama. Järgmisel päeval andsid linnud Kalevipojale nõu: "Pööra päeva veeru poole, veere videviku vastu!" Kalevipoeg võttis linnukeste nõu kuulda ning pääses paksust metsast lagedamale ja hakkas edasi minema. Lõpuks jõudis Kalevipoeg sepa juurde, kus sai endale mõõga ja rajus sepa pojal pea otsast. V Kuningaks saamine pojad läksid koju ja mõtlesid et täidavad isa viimase käsu ning lähevad
Kalevipoja seiklused reisil maailma otsa 16. peatükis Kalevipojale tuli tahtmine minna kohta, kus keegi teine varem käinud ei ole. Lind rääkis talle maailmalõpust, kus pidi väga hea olema. Kalevipoeg mõtles, et äkki leiab Soomest inimesi, kes on teda nõus aitama. Ta lasi laeva hõbedast ehitada. Kui see valmis sai, nimetas Kalevipoeg selle Lennukiks. Ta kogus kokku meeskonna ja läks siis merd-mööda seilama. Laeval oli nii sõjamehi kui ka perepoegi. Kalevipoeg pani mehed laeva sõudma, ise viibis ta tüürimehe juures. Sõidu ajal tekkis
" või lõpuvärsi juppi ,, Aga ükskord algab aega, kus kõik piirud kahel otsal ...". Neid osasid tsiteerivad mitmed Eesti autorid oma teostes. See on vaid üks näide sellest, mida rahvuseepos annab meie keelele juurde. Paljudes publitsistlikes artiklites ja arvamuslugudes tuuakse paralleele ,,Kalevipoja" sündmustikuga või vihjatakse mõnele tegelasele. On kujunenud välja mitmeid lemmikkohti teosest, näiteks siili tarkussõnad Kalevipojale või Kalevipoja karakteristlikud jooned, mis leiavad meediakajastust ajakirjanike sule läbi kui mitte iga nädal, siis kuus korra kindlasti. Tihti kõrvutatakse päevakajaliste persoonide tegevusi või väljaütlemisi eepose olukordade või tsitaatidega. Raamatust on pärit ka mõningad vanasõnad, mida kasutatakse tänapäevalgi väga usinalt. Vahel kasutatakse ka parafraseeringuid, mis iseloomustavad olukordi hästi ja mida annab tõlgendada vastavalt autori soovile.
Neiuke ei saa saarelt minema ega tema kaasa sealt tulema. Neiu oli väga kurb. Oma laulus soovis ta oma kaasale kõike head. Kalevipoeg tahtis neiukest näha. Udu oli ja saarel polnud midagi näha peale ühe tamme all oleva tulukese, mille all oligi laulev neiu. Nüüd hakkas kalevipoeg talle vastu laulma. Kalevipoeg kutsus neiukest enda juurde ja andis mõista et nende vahel pole merd ega mingit taksitust koos olla. Ta ütles: "Siinap soojem armukaissu". Neiu tuligi kalevipojale lähemale. Nad hakkasid omavahel rääkima ning neiuke läks kalevipojale isegi kaissu. Kuid järsku hakkas neiuke kalevipoja kaisus appi hüüdma. Neiu magavad vanemad kuulsid seda kisa. Neiu isa läks asja kaema. Kui ta sinna jõudis ehmus ta kõvasti. Kalevipoeg küsis taadilt kartuseta, kas ehk eile õhtul hilja Soome tuuslar, tuuletarka, Virust tullest saarest mööda oli sõudnud? Saare taat aga polnud tuuslarit juba ammu näinud.
", nagu tõendab maailmakirjanduslase kogemus. Suudavad vaid sellised tekstid genereerida(tekitama) uute erisuunaliste tekstide rohkust. Rein Veidemanni artiklis kiidab autor samuti ,,Kalevipoja" eepose teksti. Ta ütleb artiklis, et "oli eepos ühtlasi rahvust loov tekst, eestlaste kui rahvuse tüvetekst." Sellised tekstid toovad esile ja võimendavad antud rahvusele iseloomulikkust, väljendavad sõnas rahvuse kollektiivseid ihasid ja hirme. Veidemani arvates suurelt osalt tänu ,,Kalevipojale" tekkis eesti keele poeetiline struktuur. Kalevipoeg pani aluse eesti kirjanduse arengule. Kust otsast me Kreutzwaldi ,,Kalevipojale" ka ei läheneks, mis külgedest me seda ka ei mõtestaks, ikka toob see Jaan Unduski sõnul enesega kaasa avastusretke eesluse aluspõhja. Kreutzwaldi ,,Kalevipoeg" on paradoksaalne teos nii oma tekke, vastuvõtu kui ka mõju poolest. Tegemist on eliidiprojektiga. See ei ole rahvaeepos nagu soomlaste ,,Kalevala", mille Lönnrot oma
Kalevipoeg võttis kivi kätte ja viskas selle sõlmeks vesivärava ette. Selletõttu vesi enam ei voolanud, ning nõiatütar närtsis ära. Seejärel jäi Kalevipoeg uuesti magama. Hommikul kui üles ärkas sõi ja jõi ning seadis sammud kodu poole. Kodu väravas ootas Olevipoeg. Olevipoeg päris Kalevipojalt, et kus ta need lauad sai ja Kalevipoeg vastas talle kavalalt, et sealt, kus need ennem kavanud olid. Nad rääkisid omavahel ja said sõpradeks, Olevipoeg lubas linna ehitada Kalevipojale. Kalev pidi kive kandma, palke tooma, Olevipojale palka maksma. Kui Olevipoeg oli 3 päeva paaastu pidanud, hakkas ta ehitama. Põrgust toodud piigad andis Kalevipoeg Alevite hoole alla. Alevi poeg kosis omale kõige noorema naiseks. Sulevipoeg sai omale kõige vanema piiga, aga keskmine tüdruk ei saanud meest omale. Alu taga elavale tuuslarile meeldis keskmine piiga ja ta röövis ta ära. Alevipoeg ja Sulevipoeg said sellest teada ja läksid tüdrukut päästma
Kui Kalevipoeg unest üles ärkas, asus ta teele kodu poole. Kõndis mitu päeva läbi laante, mööda jõgesid ja mägesid, kui lõpuks jõudis mereranda. Rannas kalju küljes nägi Kalevipoeg Tuuslar-taadi paati. Kalevipoeg võttis Tuuslari paadi ja hakkas üle mere tagasi kodu poole sõudma. Tugevad tuuled kandsid paadi Viru poole. Kesköö paiku jõudis Kalevipoeg saare juurde. Ta tundis saare kohemaid ära, sest seal oli ta tulles Saare neiuga tutvunud ja aega veetnud. Kalevipojale tulid meelde piiga kisa, kole merrekukkumine ja uppumine. Need mõtted muutsid Kalevipoja meele kurvaks. Äkitselt kuulis ta läbi lainete piiga laulu. Kalevipoeg jättis aerutamise ja hakkas laulu kuulama. Neiu laulis oma õnnetust elust, Kalevipoja veretööst ja sellest, kuidas meri ta tõeline kodu on. Kalevipoega kurvastas neiu laul väga. Ta hakkas mõtlema Soome sepa poja surmast, mis kuidagi meelest ära ei tahtnud minna. Kalevipoeg hakkas uuesti aerutama
laulu ning ema hoiatavat häält mõõga eest. Vennad jutustavad nooremale pojale, et käisid maha pika maa, kuid ema ei leidnud. Kalevipoeg käib isa haual, kes soovitab tal need kaks kuritegu aegamisi heaks teha. Kalevi pojad lähevad Saadjärve juurde liisku heitma ning kuningaks osutub noorim poeg. Kalevipoeg alustab isa eeskujul künniga, kuid puhkama asudes murtakse hobune maha. Leides, et hobune on kadunud, läks Kalevipoeg metsa ning murdis maha kõik loomad, kes ette jäid. Kalevipojale teatatakse, et sõda on tulemas. Vanade eestlaste jumal Uku annab noorimale pojale nõu. Kaks paharetti vaidlevad soo pärast, mille Alevipoeg kaheks jagab ning petab rumalat vetevaimu. Kalevipoeg saab vetevaimust võitu võidukivi visates ja vägipulka vedades. Saadab Alevipoja koos raha ja varaga sepale võlga viima. Kalevipoeg otsib kaevust Ilmaneitsi sõrmust, kuid ei leidnud. Kalevipoeg läks üle Peipsi laudu tooma ning heitis järvekaldale puhkama, magades varastas sorts ta mõõga
Jäätmetest saaks Järva linna, riismetest Riia ja laastudest Lääne linna, varjukoha Virumaale, peidupaiga Põltsamaale. Jäägid jätku jällegi alles, kuna riismetest saab rahukoja, varjupaiga vaestele, leinakambri leskedele, kurbadele kurtmisekambri. Viru saab vihmavarju, talurahvas tuulevarju jne. Olev ütles, et ta teab mida teeks, kui leiduks mees, kes tamme maha raiuks. Mindi meest otsima- toodi mehi Turjamaalt, sõnatarku Soomemaalt. Need ütlesid Kalevipojale, et kui ta tahab maailmaotsa jõuda, tuleb sõita põhja, pöörata Põhjanaela poole, seejärel Vana Vankri poole. Sinna sõiduks ei sobi aga puust laev ( see läheks virmaliste sähvimisel põlema). Laev peab olema valmistatud rauast, terasest ja vasest. Laeva nimeks sai "Lennuk". Ka laeva meestele valmistati korralikud riided, et neil laevareis ilusti õnnestuks ja ei juhtuks õnnetusi. Laev asus teele, sõitis mitu päeva. Soome sortsid muutsid aga ilma tormiseks, mille
Kas ei kohus karistada?" Selle mõttega lõikab ta mehel mõlemad jalad põlvist saadik maha. Vägimees sureb rohkest vere voolamisest. "Põrmu paelust pääsend vaimu lendas lustillinnu kombel pikil tiivul pilvedesse, tõusis üles taeva' asse", kus tema" seletatud kehaga" jumalikest pidudest osa võtab. Siin võiks nüüd tema elukäik lõppeda. Aga vana jutt ei lepi sellega, vaid lisab, kuidas Taara mures olnud, kuna ei teadnud, millise ameti ta taevas Kalevipojale peaks andma. Jumalike otsuste tegemisel läheb tükk aega, kuni leitakse, et kõige parem oleks Kalevipoeg põrgu värava ette vahiks panna, et Sarvik sealt välja ei pääseks. Nüüd peab vägimehe hing mullasesse kehasse tagasi pöörduma, mille puuduvaid jalgu ei suuda ka jumalad asemele panna. Ta tõstetakse hobuse selga ja saadetakse põrgu. Sinna saabudes lööb ta ülevalt kõlanud hääle sunnil rusikaga kaljust väravat. Käsi jääb prao vahele kinni ja sedaviisi valvab ta, ise
Jäätmetest saaks Järva linna, riismetest Riia ja laastudest Lääne linna, varjukoha Virumaale, peidupaiga Põltsamaale. Jäägid jätku jällegi alles, kuna riismetest saab rahukoja, varjupaiga vaestele, leinakambri leskedele, kurbadele kurtmisekambri. Viru saab vihmavarju, talurahvas tuulevarju jne. Olev ütles, et ta teab mida teeks, kui leiduks mees, kes tamme maha raiuks. Mindi meest otsima- toodi mehi Turjamaalt, sõnatarku Soomemaalt. Need ütlesid Kalevipojale, et kui ta tahab maailmaotsa jõuda, tuleb sõita põhja, pöörata Põhjanaela poole, seejärel Vana Vankri poole. Sinna sõiduks ei sobi aga puust laev ( see läheks virmaliste sähvimisel põlema). Laev peab olema valmistatud rauast, terasest ja vasest. Laeva nimeks sai "Lennuk". Ka laeva meestele valmistati korralikud riided, et neil laevareis ilusti õnnestuks ja ei juhtuks õnnetusi. Laev asus teele, sõitis mitu päeva. Soome sortsid muutsid aga ilma tormiseks, mille
Linda oli Kalevi naine. Ühel päeval röövis Soome tuuslar Linda ning Linda sai surma.Teel Soome, Lindat otsima minnes kohtas Kalevipoeg saarepiigat, kes Kalevipoja teadmiste peale ehmatas ja kukkus merre ning uppus.Pärast laudade toomist Peipsist nägi Kalevipoeg musta suitsu ja läks asja uurima ja ta jõudis ukseni, kust oli piigade laulu kuulda. Neiud tundsid Kalevipoja vanadest juttudest ja nad pidasid lõbusat pidu.Teisel päeval näitasid piigad Kalevipojale maja. Vasest tuba oli tütarlaste töötuba. Kalevipoeg päästis nad ja viis koju. Neidudel olid võluvõimed ja iga neiu kositi hiljem.Hiiglaneitsi oli Hiiglataadi tütar ja kord pani Hiiglaneitsi Kalevipoja käsilased põlle sisse ja sõitis nendega hõbelaevas muudkui põhja poole kuni kolmanda rannani. Kalevipoeg oli väga sõjakas. Ta oli kuningas ja Kalevi poeg, Teda kutsutakse vägilaseks. Kalevipoeg võitis paljud sõjad, kuid viimse andis ta üle Olevipojale ning lahkus
Alevipoeg haistab midagi kahtlast ja saadab sinna hoopis Kalevite kannupoisi. Vetevaimul oligi plaan Alevipoeg tappa, aga Kalevite kannupoiss, kes tegelikult Vetevaimu juurde läks, pääseb minema. Seepeale otsustab Kalevipoeg teha Vetevaimuga kiviviskevõistluse, et selgitada välja, kes jääb õigeks kas Vetevaim või Alevipoeg. Kalevipoeg võidab võistluse, Vetevaim tahab uuesti proovida, tehakse vägikaika vedu ja selle võidab ka Kalevipoeg. Alevipoeg peab tasuma Kalevipojale tasudes mõõga-võla Soome. Enne minekut tehakse puhkus, aga Alevipoeg kuuleb Ilmaneitsit nutmas. Ilmaneitsi nutab taga oma sõrmust, mis olevat vette kukkunud. Alevipoeg nõustub selle ära tooma, aga vees olles ei leia ta seda. See oli tegelikult lõks, mille Vetevaim seadis Alevipojale eesmärgiga ta uputada. Üheteistkümnes lugu. Kalevipoeg peab hakkama üle Peipsi lauakoormat vedama, aga kuna ta ei näe paate ega muid vahendeid, millega sõita, peab ta seda tegema käsitsi
tüdrukutega minema(vara sügis) Viieteistkümnes lugu (Tagaajajad. Olevipoeg ja linnaehitus. Piigade saatus. 220-233). Sarviku sellid peavad tagaajamisest loobuma tekkinud mere pärast(221) ja kui vanatühi kuulis, et Kalevipoeg kavatseb tagasi tulla, jooksis ta minema(222-224). Kalevipoeg sai teada, et magamise ajal oli sõda olnud(224). Tuuletuuslar proovib Kalevipoega uputada(225) kuid Kalevipoeg viskab kivi veele ette ning sellest tekib Raudaoja(226). Kalevipojale tuli koduõuest vastu Olevipoeg, kes hakkas linna ehitama ning Kalevipoeg tõi juurde nii kive kui laudu(227-228). Põrgust toodud piigakesed jäid Alevite juurde, kus vanima võttis Sulevipoeg ning noorima Alevipoeg. Keskmine jäi leseks(229-230). Tuuslar varastas keskmise tüdruku, kuid ta saadi kätte ning Olevipoeg kosis ta(232-233). Kuueteistkümnes lugu (Laevaehitus ja sõidu algus. Teekond maailma otsa. Lapumaa ja Varrak. 234-254)
Kalevpoeg palus peatust Lali alla, Lindanese lahe poole, viru poole kuhu Olev teinud hooned, tornid 17 Nii Olev, Sulevipoeg kui Alevipoeg ehitasid endale linna(255). Kalevipoeg läks oma uhke hobusega (256-257) Assamalla lahingusse(258). Teel koju jõuti põrgukatla juurde, kus Olevi-, Sulevi-, Kalevi- ja Alevipoeg kordamööda katelt valvasid. Ainult Kalevipoeg ei andnud härjapõlvlasele suppi(260-267). Kui pojad magavad, tantsivad murutütred nende juures ja annavad Kalevipojale nõu(268-269) (Kodus oli rahulik kuni võõraste vägede ilmumiseni. Kalevipoeg, Alevipoeg, Olevipoeg ja Sulevipoeg sõitsid hobustega neile vastu ja hakkasid sõdima. Kalevipoja hobune hukkus ja sõda lõppes. Nad jaotasid omavahel sõjasaagi ja sammusid kodu poole. Teel kodu poole kohtasid nad vanamoori, kes küpsetas kapsapäid ja härjapõlvlast.Järgmisel hommikul oli härjapõlvlane kadunud ja ümbrus oli hoopis teistsugune)18.
Kõige noorem poeg võitis liisu heitmise ja saigi uueks kuningaks. Kuningana rändas Kalevipoeg palju ringi. Ta oli rahvale heaks kuningaks. Kalevipoeg tõi Peipsi tagant laudu ja ehitas linnadele suured müürid ette. Ta andis siilile oma kasukast tükikese, et siilil soojem oleks ja käis ka allmaailmas Sarvik-taadiga võitlemas. Ta proovis ka käia laevaga maailma otsas, kus polnud käinud veel keegi. Laeva nimeks sai Lennuk ja see oli valmistatud hõbedast. Kalevipojale tehti hea mõõk, mis valmis kaua. Kord kukkus mõõk aga järve. Kalevipoeg ei saanud seda enam kätte. Mõõgaga rääkides läksid tal sõnad sassi ning Kalevipoeg ütles kogemata, et mõõk tal jalad alt ära raiuks ja mõõk tegigi seda. Kalevipoeg läks taevasse ning, et ta seal niisama ei istuks pandi Kalevipoeg põrguväravat valvama.
Kõige noorem poeg võitis liisu heitmise ja saigi uueks kuningaks. Kuningana rändas Kalevipoeg palju ringi. Ta oli rahvale heaks kuningaks. Kalevipoeg tõi Peipsi tagant laudu ja ehitas linnadele suured müürid ette. Ta andis siilile oma kasukast tükikese, et siilil soojem oleks ja käis ka allmaailmas Sarvik-taadiga võitlemas. Ta proovis ka käia laevaga maailma otsas, kus polnud käinud veel keegi. Laeva nimeks sai Lennuk ja see oli valmistatud hõbedast. Kalevipojale tehti hea mõõk, mis valmis kaua. Kord kukkus mõõk aga järve. Kalevipoeg ei saanud seda enam kätte. Mõõgaga rääkides läksid tal sõnad sassi ning Kalevipoeg ütles kogemata, et mõõk tal jalad alt ära raiuks ja mõõk tegigi seda. Kalevipoeg läks taevasse ning, et ta seal niisama ei istuks pandi Kalevipoeg põrguväravat valvama.
mitte kaua. Koopas oli nii pime, et Kalevipoeg sai edasi liikuda aeglaselt kompamise teel. Kuid taaskord sai ta abi loomalt. Nimelt ütles hiir talle, et ta kellukest helistaks. Seda tehes pimedus kadus. Edasi tuli takistuseks võrk. Kui ta seda lõhkuda püüdis siis see muutus aina tugevamaks. Taaskord tuli appi kelluke. Seekord andis nõu konn. Kellukese helina peale võrk purunes. Takistusi tuli veel jõgi millest ei saanud üle ning tohutu parv sääski ja muid putukaid. Alati tuli kalevipojale abiks kelluke. Siis sai Kalevipoja tulekust teada Sarvik. Ta käskis teenritel Kalevipoja vastu astuda, seda nad ka tegid. Kalevipoeg võitles nendega ja ka võitis. Peale võitlust ta puhkas natuke ja jätkas teekonda. Põrguväravateni jõudes avastas ta, et Sarvik oli ukse ette tõkked pannud. Kuid need tõkked Kalevipoega ei takistanud. Ta lõi väravatel tõkked eest ja läks Sarviku ukse taha ning lõi ukse ühe hoobiga maha. Seal majas nägi ta ühte eite kes ketras
Tagasiteel käib kuulsa Soome sepa juures ja saab Kalevile mõeldud mõõga. Õhtul joomahoos tapab Soome sepa poja ja sepp nõiub ta mõõga ära. II Vaatus Kalevipoeg pöördub tagasi Eestisse, kus kohtub oma vendadega. Vennad viskavad kiviga kaugust, et näha kes kuningaks saab. Kalevipoeg võidab kivi viskamise ja ta vennad lahkuvad maalt. Kalevipojal tuleb isu maailma lõppu sõita. Tehakse hõbedast laev ja Kalevipojale ning laevameestele kullast rüüd. Maailma lõppu küll ei leita aga käiakse erinevates huvitavates maades. III Vaatus Kalevipoeg rändab Peipsi lähedal, kus leiab sortsi, kes ta magama nõiub ja mõõga ära varastab. Kui Kalevipoeg ärkab, leiab järve põhjast mõõga ja neab selle ära. Kalevipoeg rändab koos Olevipoja ja Sulevipojaga edasi, kuni jõuab metsas elava vanamammini.
Kalevipoeg 1. Kalevipoeg Leidis tuuslari Soomes haljas orus kena metsatuka ääres. Ta haaras põuest peotäie udusulgi ja puhus need õhku keerlema. Siis aga hakkas salasõnu sosistama ning muutis suled sõjameesteks, kes jala ja ratsa Kalevipojale kallale tormasid. (2) Kalevipoeg tappis tuuslari. 2. Kalevipojal oli unenägu kuidas Linda noore neiuna rõõmsalt kodukiigel kiikus ja laulis. 3. Selleks, et endale uue mõõka osta. Kalevipoeg mõõtis mõõga pikkust ja tunnistas tera tugevust. Keerutas siis mõõka tuulekiirul paar korda peakohal ja raksatas vastu kaljupakku. 4. Sest Kalevipoeg rääkis seppa pojale saarepiigast ja sattus sellepärast temaga tülli
aale, heina riisuma ta omaenda kotka oli mees ll oli kirves otkas tõi neile targa kohale, kes raius ta Reisi Jätkamine oeg ärkas ja imestas, et magas terve päev s, hakkas ema ja Tuuslarit otsima alju peale ja nägi kuristiku kõrval tuuletarg Kättemaks Tuuslarile amme juurest välja ja jooksis Tuuslari poole, kes m kas põuest udusuled tuulde pöörlema ja nõia sõnu dest sõjalased (hobuse- ja jalavägi) tsid tormasid Kalevipojale kallale virutas tammega sõjalasi eemale aatas kõiki surnud sõjalasi ja hakkas paluma a äkis, kuidas ta Linda röövis udes ta minestas, kuna alganud äike tabas ted ar ärkas oli ema kadunud, kotkaga ära lennanu leidnud Lindat es jooksuga koju, kuna kartis kotkapoegi g kuulas Tuuslari ära aga nimetas teda valeta g lõi tuuletarga maha Ema otsimine Kalevipoeg otsis siiski ema edasi Otsis läbi Tuuslari talu Käis läbi metsad, laudad ja kambrid
Vene (2008), Läti (2009) ja Prantsuse (2014). Raamatu põhjal on tehtud mitmeid teatrilavastusi. Raamatust ilmus ka selle aasta alguses film, mis on olnud sammuti edukas. Kuid kuidas suutis üks raamat nii populaarseks osutada? Üheks raamatu kirjutamise põhjuseks oli Kivirähkil kusagilt loetud Tuglase arvamus sellest, et eestlastel ikkagi pole oma õiget eepost, sest Kreutzwald jättis kasutamata tohutul hulgal rahvapärimusi, keskendudes üksnes Kalevipojale. Mõned inimesed peavad sellepärast ka raamatut 21. sajandi eeposeks. ,,Rehepappi" iseloomustab väga hästi tüüpilisi eestlasi koomilises võtmes. ,,Kultusromaan "Rehepapp" ei kujuta eestlasi ja meie elu kõverpeeglis, vaid annab vägagi vahetu pildi meist ning meie tõelisest loomusest. Võtame nüüd hetkeks aja maha ja mõtleme rahulikult oma tutvuskonna ning laiemalt kogu meie ühiskonna peale. Ma olen kindel, et igaüks meist tunneb/teab mõnd tegelast "Rehepapist"
see pidanud tunnistama, kuhu ta ema peitis. Unes näeb Kalevipoeg ema noorust, tema kosilasi ja Kalevit. Ärgates sai Kalevipoeg aru, et sõnumid saadeti Uku õuelt ja et eit on maisest ilmast lahkunud. 6. LUGU. MÕÕGA OSTMINE. LIIGUD JA TAPLUS. TAMME RAIUMINE. Kalevipoeg asutab koduteele, aga plaanitseb enne Soome sepalt väärt mõõga osta. Metsas kohtab ta vanaeite, kes juhatab teed sepa juurde. Sepa juures asuti kaupa tegema, Kalevipojale pakuti mõõku katsuda. Kalevipoeg purustab kaks mõõka vastu kaljut, talle tuuakse tugevam mõõk. See ei purune, aga nüriks saab ometi. Lõpuks tuuakse mõõk, mida seitse aastat on valmistatud ja mis vana Kalev kunagi enese tarbeks tellinud. Kalevipoeg on kaubaga rahul, lubab maksta nõutud hinna, tulgu aga sepp ise tasule järele. Siis hakati pidutsema, et mõõga müüki tähistada. Kõik olid õllest arust ära. Kalevipoeg
Kalevipoeg Kalevipoeg oli kangelane, kes oli inspireeritud Kreeka Heraklesest. Ta oli vastuoluline tegelene, kuna temas oli nii head, kui halba. Kalevipoja heaks iseloomujooneks oli see, et ta läks oma ema otsima nähes, et ta röövitud oli. Tema teised kaks venda otsisid samuti, kuid tulemusteta läksid nad magama vastupidiselt Kalevipojale, kes teda ruttu otsima tõttas. Soome ujudes läks ta Tuuletarga juurde, kelle käes väidetavalt tema ema oli. Ta hävitas Tuuletarga sõdalased ja rääkis temaga. Ta aga ei uskunud teda ja tappis ta kergekäeliselt. Päeva pärast sai ta teada, et Tuuletarga tapmine olnud põhjendatud ja ema oli juba enne röövi surnud, milles avaldub tema peata olek ja mõtlematu käitumine. Vägivalda kasutas ta rohkesti kasvõi näiteks
oli Kalevipoja ema viinud. Kalevipoeg peatus sammaldunud kivil, et puhata. Kalevipoeg märkas peenikest rannapiigat ning nad rääkisid natuke ning siis emblesid. Rannapiiga hakkas appi hüüdma ning teda kuulsid tema taat ning eit. Taat tõusis voodist üles, haaras vembla ning jooksis sündmuskohale. Nähes Kalevipoega pillas ta hirmust aga vembla maha. Taat küsis Kalevipojalt et kust ta pärit on ning Kalevipoeg vastas, et ta on Kalevi ning Linda poeg. Kuuldes seda, hakkas rannapiiga Kalevipojale lähemale liikuma kuid ta libises ning kukkus vette, kus ta uppus. Kalevipoeg üritas teda päästa, kuid see ei õnnestunud. Kalevipoeg jätkas oma teekonda Soome poole. Eit ja taat aga valmistasid rehad mille pulgad olid terasest, varred vasest ning käepidemed rauast ning hakkasid nendega merd riisuma, et oma tütart leida. Esiteks leidsid nad kuuse ja tamme, tamme viisid nad koju.Teiseks leidsid na raudkübara ja kotkamuna, kotkamuna panid nad raudkübarasse ning kandsid koju kambrisse.
"Kalevipoja" tähtsus tänapäeva inimesele "Kalevipoeg" rajas aluse eesti rahvuslikule kirjandusele ja kuulub samal ajal ka maailmakirjandusse. See on innustanud mitmeid eesti kirjanikke ja kultuuritegelasi ning sisaldab hulgaliselt muistened Kalevipoja-nimelisest vägimehest. Teose ilmumisajal oli "Kalevipoeg" igati tunnustatud, kuna mõjutas suurelt eesti kirjakeele arengut ja pani aluse rahvuslikule kirjandusele. Tänu "Kalevipojale" kogus tuntust kirjanik F.R.Kreutzwald, kuigi selle tegelikuks algatajaks oli Faehlmann. Tänapäeva inimesed kahjuks tolle suurepärase raamatu olulisust ei mõista, sest praeguseks ajaks on eesti keel juba välja kujunenud ja me ei kipu üldsegi mõtlema selle peale, kui tähtis see tegelikult on. Mina isiklikult arvan, et kui poleks olnud "Kalevipoega" ja Kreutzwaldi, siis oleks isegi võimalik, et seda teost poleks kunagi avaldatud ja eesti kirjakeell oleks vähem arenenud
Kalevipoeg 2.0 Kristian Kirsfeldt Enamus Eesti inimesi loeb või peab teatud eluetapis ,,Kalevipoega" lugema. Tänapäeva noortele on see raamat aga tõeliseks väljakutseks, sest igiammuse kangelase võistlused jäävad 21.sajandi inimesele liiga kaugeks. Kuid miks mitte lugeda kohustusliku kirjandusena ,,Kalevipoeg 2.0"? ,,Kalevipoeg 2.0" on rahvuseeposese uus ning moodne versioon. Eeposes on sarviku asemel kuri pangahärra, sortside asemel zombid ning tuuslarid on oma koha loovutanud bemmimeestele ja Soome suusahüppajatele. Kristian Kirsfeldt on noor reklaamitegija ning ka ,,Kalevipoeg 2.0" autor. Ta on Eesti üldsust mõjutanud järjekindlalt läbi televiisori, raadio ja trükimeedia. Tegemist on tegelikult suurt mõju omava inimesega, nagu seda on kõik reklaamitegijad. Autor on kirjutanud uuseepose ,,Kalevipoeg 2.0" omamoodi peegelpildina Eesti elus...
Siis lõi Kalevipoeg sõrmega Härjapõlvlase (kulmu peale) otsaette ning Sarviku poeg vajus maa-alla ja temast jäi järgi sinine suits. Siis ärkasid teised mehed ja vanaeit ülesse. Eit sai kohe aru, mis oli juhtunud (tundis ära Sarvik-taadi salariista) hakkas laulma ja tantsima ning kukkuk kuristikust alla. Mehed heitsid pärast söömist muruplatsile (pikali) puhkama ning siis saabusid sinna muruneidude noored tütred. Nad lasid meestel magada ja näitasid Kalevipojale unenägusid. Nad näitasid, et Kalevipoeg peaks tagasiteel oma surnud hobust ehtima. Veel rääkisid nad talle, et kui ta tahab taevasse pääseda, mis tal teha tuleb ning sama ka põrgusse ja sõttaminekuga. Siis kutsus muruneid oma piigad koju.
Ületades Kääpa jõge kukub sortsil mõõk vette. Sorts põgenes, kuid Kalevipoeg leidis ta ning nõudis mõõga kohta selgitust. Jättes seltsimehega hüvasti, luges Kalevipoeg mõõgale õpetussõnad peale. 12. lugu Kalevipoeg peab võitlema sortsi kolme tugeva pojaga, keda on viheldud nõiaveega. Teades, et Kalevipoja mõõk on sortside isa käes, ei tundnud nad hirmu. Lõpuks sundis Kalevipoeg vaenlased taganema. Öösel nõiub tige sorts unepaelad Kalevipojale ning viimane magab seitse nädalat. 13. lugu Ühel päeval kuuleb Kalevipoeg üht eite ussisõnu laulmas ning jätab need meelde. Paar päeva hiljem viib tee ta ühte koopasse, kus istusid põrgukotkad. Kalevipoeg otsustas ette võtta teekonna põrgusse. Seal kohtub ta neitsidega, keda ta päästa lubas. 14. lugu Kalevipoeg on allmaailmas ning tüdrukud näitavad talle maja, kuid Kalevipoega huvitab Sarvik, kes on piigade peremees. Pidades end võimsamaks kui Sarvik, ei lahku ta
Kalevipoeg oli aga vette kännu pannud ning saaiks ei saanud seda välja tõmmata. Samal ajal tõmbas Kalevipoeg veest välja hobusekorjuse. Ta saatis saadiku koju ja ütles, et ta on liiga nõrk. Kalevipoeg jõudis Kääpa jõe juurde. Seal lebas tema mõõk vee all. Kalevipoeg pistis jalad jõkke ja mõõk lõigas tema jalad maha. Kuigi Kalevipoeg oli seda ise mõõgalt palunud. Tema vanaisa ja teised taevaste targad mõtlesid, mida Kalevipoeg edasi peab tegema. Nad andsid Kalevipojale valge hobuse ja panid nad põrguväravat valvama.
kosilasest: kuu, päev, vesi, tuul, Kungla iseloomustas kosilaste välimust ja kosjas käiku kuningas, Kalev. ,, Kui Kuu Lindale viiekümnel hobusel kuuekümne kutsariga kosja sõitis, polevat Linda võtnud vaevaks saunast väljagi tulla." Rahvaväljaandes ei meeldinud Kalevipojale see, Enn Vetmea teoses arvas Kalevipoeg, et Linda et Tuuslar üritas Lindat kosida. oleks võinud ikkagi Tuuslarile naiseks minna. ,, Nüüd jälle mõeldes Linda kosilastele, pean tunnistame, et ega nad kõik mulle ühtviisi vastumeelt ja läilad ei olnud. Teistest meeldis
Uku nägi seda pealt ning muutis Linda kivisambaks. Kaevipoeg läks Soome Tuuslarilt aru pärima ning tappis ta. Hiljem läks Kalevipoeg sepa juurde , et endale mõõk soetada. Leidis sobiva mõõga, tähsistasid nad koos sepa ja tema poegadega mõõgaostu ning tähistamise käigus tekkis tüli, kus Kalevipoeg tappis sepa vanima poja. Sepp pani mõõgale needuse peale. Eestis kohtas Kalevipoeg sortsi, kes rääkis Kalevipojale needusest, mida ta küll alguses ei uskunud, kuid siiski sorts sai mõõga kätte ning jättis selle Kääpa põhja. Kalevipoeg võitles Sarvikuga, kes kaotas ja ütles , et Kalevipoeg peab homme põrgus olema. Kalevipoega hakkkas see lause piinama, kuid ei surnud too mitmeid päevi juues ega sõjas, kus surid teised noored inimesed. Kalevipoeg ristis Eesti valitsejaks Olevipoja ning läks ise Kääpa jõe äärde, astus vette ning sai hukkaoma mõõga läbi
Seal kasvas kolm poega. Üks neist rändas Venemaale, hakkas kaupmeheks, teine tuiskas Turjamaale ja sai seal vapraks sõjameheks. Kolmas aga istus põhjakotka selga ja lendas üle mitmete maade ning merede Viru randa. Siia rajas Kalev riigi ja sai maa esimeseks valitsejaks. Lesk leidis teelt kana, pistis tedremuna pue ja sorkas varesepoja põlle sisse. Kanast kasvas kaunis neitsi Salme, tedremunast teine tütar Linda. Varesepojast oli saanud orjatüdruk. Salme läks tähele naiseks, Linda Kalevipojale. Linda ja Kalevipoeg elasid õnnelikult- neil oli kaks last. Kalev suri ning Linda ladus tema kalmule suure hunniku kive- seda kohta tuntakse tänapäeval Tallinna Toompeana. Kurbusest nuttis Linda Ülemiste Järve Üsna pea sündis ka kolmas, viimane poeg. Lindal käisid kosilased, kuid naine saatis nad kõik tagasi. Kui pojad jahile olid läinud, tuli soome tuuslar ning üritas Lindat röövida. Seda nähes muutis taevane taat Uku naise kivisambaks. Soome tuuslar läks
Nad läksid Närska mäele, kuid teel tulid neile vastu Kalevipoeg ja Alevipoeg. Kuulnud nende plaanidest, pani Kalevipoeg kannupoisi omale taskusse ja läks tema asemel jõudu katsuma. Nad viskasid kive võidu. Vetevaimu oma lendas Võrtsjärve kaldale, Kalevipoja oma aga Peipsi järve kaldale. Seepeale tahtis vetevaim veel rammu katsuda ja tegi ettepaneku vägikaika veoks. Kalevipoeg võitis teda jälle. Kalevipoeg, Alevipoeg ja kannupoiss olid väga rõõmsad, kuid siis meenus Kalevipojale sepa ähvardus Soomest. Ta käskis Alevipojal palju varandust soome sepale viia, et tolle viha raugeks ja Kalevipoega oht ei ähvardaks. Kui Alevipoeg oli läinud, istus Kalevipoeg maha ja hakkas tegema plaane, kuidas rahvast sõdade eest kaitsta ja õpetas kannupoissi. Ka jättis Kalevipoeg talle ülesandeks valvata, kuni ta Peipsi taga käib. Seejärel jäid nad magama. Ilmaneitsi lendas taevast maa peale, sest ta oli silmanud kaevu ja tahtis sealt oma janu kustutada.
Nad lasid meestel magada ja näitasid Kalevite pojale unenägusid. Nad näitasid, et ta peaks tagasiteel oma surnud hobuse ehtima, austuse märgiks.Veel öeldi talle, et kui ta tahab taevasse pääseda tuleb tal sõjas nõdrad nottimata, poisikesed puutumata ja laste isad tapmata jätta. Seejärel kutsus Murueit oma tütrekesed koju. Seitsmeteistkümnenda loo tähtsus kogu ,,Kalevipojas" Mina arvan, et seitsmeteistkümnes lugu oli tähtis selle pärast, et Murueide tütred ennustasid Kalevipojale tulevikku. Kalevipoeg koos oma väega võitis küll Assamalla lahingu, kuid ennustus näitas, et kõik ei ole ikkagi nii hästi kui arvatakse ja tuleb veel vaeva näha, et Eestimaal õnnerikas põlv saabuks.
hakkama saanud, veel vähem siis Põltsamaal. Inimesed olid üllatunud ja hakkasid jälle käima koos kuulama muude rahvaste tarkust ja kuulama huvitavaid jutte ja aegade jooksul neid jutte ka oma lastele edasi rääkima ja nemad oma lastele. Põhiliselt räägiti kümnest käsust ja Aadama ja Eeva alastusest ja seks-suhetest. Sellest ajast peale ongi Põltsamaal kirik ja alaealiste lastevanemate koht kuni siiamaani. Tänutäheks Kalevipojale oma vaeva ja töö eest rajasid targad inimesed, kes on targemad kui Kalevipoeg kunagi oli, Põltsamaale Kalevipoja skulptuuri.
kuni jõudis Kääpa jõe äärde, sinna kus ta mõõk vee all lebas. Kui nüüd kangelane ise vette astus, ei teadnud ta, et tema enda soov läheb täide vastupidi. Mõõk tundis ära tuttava ning lõikas jalad ära, nii nagu Kalevipoeg ise palunud oli. Hädaga roomas ta kaldale, kuid siiski heitis vägev Kalevipoeg hinge. Vanaisa soovis, et saaks kangelast veel tööle panna ning pidas taevaste tarkadega nõu. Nad otsustasid Kalevipojale valge ratsu anda ja panna ta põrguväravaid valvama.
annaabi.ee 
