7. Itaalia skulptuur 15. Sajandil 1. Renessansi skulptuur saab alguse 1401. aastal korraldatud uuelaadsest üritusest võistlusest, mille käigus selgitati välja parim kunstnik, kes valmistaks Firenze toomkiriku ees seisva väikese ristimiskiriku (baptisteeriumi) põhjapoolse pronksukse. Selleks kunstnikuks osutus noor kullassepp LORENZO GHIBERTI (1378-1455). 2. See järgneva paariküme aasta jooksul valmistatud 28 kullatud pronksist reljeefiga Firenze toomkiriku baptisteeriumi põhjapoolne pronksuks ongi üks tema peateoseid. Sellel uksel on kujutatud Vanas Testamendis kirjeldatud sündmusi. 4. Reljeefe ümbritseb gootipärane ehisraam kuid inimesed on kujutatud realistlikumalt kui gootikas. Firenzelased olid sellest nii vaimustatud, et tellisid temalt ka teine kahe poolega uks. 4. See oli 10 suure reljeefiga sama hoone idapoolne kullatud pronksuks (2. Paradiisi värav), reljeefide raamid on nelinurksed ning kasutatud on tsentraalperspektiivi. Re...
Lisa tabelisse pilte, mis iseloomustavad ajastutvõi kunstnikku kõige paremast küljest. Kirjuta tekstina põhitunnused ja olulisemad märksõnad. Enda lisatud tekst kirjuta värviliselt või kaldkirjas. Vajadusel suurenda tabelit. Täidetud tabel salvesta pdf formaadis. Skulptuur Ajastu Riik Inimene/kunstnik Kirjuta teose nimi, autor, tähtsus Arhitektuur/stiili tunnused Millises riigis Keda nimetatakse tekkis? humaanseks inimeseks?
1. Võrdle alküüd- ja akrüülvärve. Alküüdvärv Akrüülvärv Eelised Puudused Eelised Puudused Hea voolavus Sisaldab Lihtne värvida lahtised Nakkub hästi lakibensiini Nakkub hästi poorid,millesse Imendub hästi (lahustipõhine värv) Palju võib niisketes Palju värvitoone Koltub ajapikku, värvitoone ruumides kergesti Tugev ja eriti pimedates Värvitoon ja tekkidab ruumides. läige püsivad kaua hallitus(väära vastupidav pind Kui...
,,Jumalaema kirik Pariisis" Victor Hugo See prantsuse kirjaniku tuntud romaan räägib mitme tegelase elust 15. sajandi Pariisis. Oskuslikult on vahele põimitud peatükid, mis käsitlevad Pariisi arhitektuuri. Jutustuse peategelasteks on noor poeet Pierre Gringoire, ülemdiakon Claude Frollo, kellalööja Quasimodo ja ilus mustlasneiu Esmeralda, kes ühendab tegelased jutustuseks. Vähesel määral on mainitud kuulsaid tolle aja inimesi. Tegelased on väga erinevad: Claude Frollo on paheline isiksus. Jutustuses jääb kõlama Claude Frollo moto:" Kui ei saa mina teda, ei pea teda keegi saama." Seevastu Quasimodo, poolenisti valmis, nagu ta ise ütleb, on läbinisti hea. Olles kirikus varjul, ei ole ta näinud inimeste viha ja silmakirjalikkust. Kuigi loodus pole temaga helde olnud, suudab ta rõõmu leida sealt, kust keegi teine seda otsidagi ei oska. Quasimododoga peaaegu üh...
Kõik teistele autoritele kuuluvad seisukohad ja andmed tuleb töös esitada kas täpselt viidatud tsitaatidena või refereeringutena. Kõik töö sisulises osas kasutatud teiste autorite originaalsed seisukohad, probleemipüstitused, tsitaadid, arvandmed jm peavad olema viidatud. Samuti tuleb lisada viited tabelitele ja joonistele, kui nad pärinevad teistest allikatest. Viitamisel tuleb kasutada APA-stiili.“ Juhend : Raamat Autori nimi, Initsiaal(id). (Aasta). Raamatu pealkiri kaldkirjas. Linn: kirjastuse nimi. Näide: Chow, T. W., & Cummings, J. L. (2000). The amygdala and Alzheimer’s disease. In J. P. Aggleton (Ed.), The amygdala: A functional analysis(pp. 656–680). Oxford: Oxford University Press. Artikkel kogumikust Autori nimi, Initsiaal(id). (Aasta). Artikli või peatüki pealkiri. Toimetajaeesnime initsiaal(id). Toimetaja perekonnanimi. (Toim), Kogumiku nimi kaldkirjas. Linn:kirjastuse nimi. Näide: Vapra, A. (1988). Vananemine ja eaka inimese tervishoid. H
Kirjeid võib reastada tähestikulises järjekorras. Tähestikuliselt järjestatakse allikad kirje st autori perekonnanime või autorita allika puhul pealkirja esimese tähe järgi. Pealkirjades lühendeid ja jutumärke ei kasutata. Näited. Teatmeteos Teatmeteose pealkiri. Linn: kirjastuse nimi Raamat P e r e k o n n a n i m i , Eesnimi 2008. Raamatu pealkiri. Linn: kirjastuse nimi Artikkel ajakirjas P e r e k o n n a n i m i , Eesnimi 2008. Artikli pealkiri. Ajakiri kaldkirjas, number, lk 1-16 Artikkel ajalehes P e r e k o n n a n i m i , Eesnimi 2008. Artikli pealkiri. Ajalehet kaldkirjas, number, kuupäev Kogumik P e a l k i r i . 2008. Peatoim. Eesnimi Perekonnanimi, toim. Eesnimi Perekonnanimi. Linn: kirjastuse nimi Artikkel kogumikust P e r e k o n n a n i m i , Eesnimi 2008. Artikli pealkiri. Kogumiku pealkiri kaldkirjas. Koost. Eesnimi Perekonnanimi, Linn: kirjastuse nimi, lk 87-89 Internetiallikas L e h e k ü l j e o m a n i k u n i m i . 2008
Kirjeid võib reastada tähestikulises järjekorras. Tähestikuliselt järjestatakse allikad kirje st autori perekonnanime või autorita allika puhul pealkirja esimese tähe järgi. Pealkirjades lühendeid ja jutumärke ei kasutata. Näited. Teatmeteos Teatmeteose pealkiri. Linn: kirjastuse nimi Raamat P e r e k o n n a n i m i , Eesnimi 2008. Raamatu pealkiri. Linn: kirjastuse nimi Artikkel ajakirjas P e r e k o n n a n i m i , Eesnimi 2008. Artikli pealkiri. Ajakiri kaldkirjas, number, lk 1-16 Artikkel ajalehes P e r e k o n n a n i m i , Eesnimi 2008. Artikli pealkiri. Ajalehet kaldkirjas, number, kuupäev Kogumik P e a l k i r i . 2008. Peatoim. Eesnimi Perekonnanimi, toim. Eesnimi Perekonnanimi. Linn: kirjastuse nimi Artikkel kogumikust P e r e k o n n a n i m i , Eesnimi 2008. Artikli pealkiri. Kogumiku pealkiri kaldkirjas. Koost. Eesnimi Perekonnanimi, Linn: kirjastuse nimi, lk 87-89 Internetiallikas L e h e k ü l j e o m a n i k u n i m i . 2008
Kirjeid võib reastada tähestikulises järjekorras. Tähestikuliselt järjestatakse allikad kirje st autori perekonnanime või autorita allika puhul pealkirja esimese tähe järgi. Pealkirjades lühendeid ja jutumärke ei kasutata. Näited. Teatmeteos Teatmeteose pealkiri. Linn: kirjastuse nimi Raamat P e r e k o n n a n i m i , Eesnimi 2008. Raamatu pealkiri. Linn: kirjastuse nimi Artikkel ajakirjas P e r e k o n n a n i m i , Eesnimi 2008. Artikli pealkiri. Ajakiri kaldkirjas, number, lk 1-16 Artikkel ajalehes P e r e k o n n a n i m i , Eesnimi 2008. Artikli pealkiri. Ajalehet kaldkirjas, number, kuupäev Kogumik P e a l k i r i . 2008. Peatoim. Eesnimi Perekonnanimi, toim. Eesnimi Perekonnanimi. Linn: kirjastuse nimi Artikkel kogumikust P e r e k o n n a n i m i , Eesnimi 2008. Artikli pealkiri. Kogumiku pealkiri kaldkirjas. Koost. Eesnimi Perekonnanimi, Linn: kirjastuse nimi, lk 87-89 Internetiallikas L e h e k ü l j e o m a n i k u n i m i . 2008
Viidete ja kasutatud kirjanduse loetelu vormistusel tuleks juhinduda ajakirjas Akadeemia kasutatavast süsteemist. Selleks et seda hõlpsam teha oleks, on alljärgnevalt esitatud mõned näited. Kirjanduse ja allikate loetelu · Raamat P e r e k o n n a n i m i, Eesnimi Aasta. Raamatu pealkiri. Linn: kirjastuse nimi (Vahtre , Sulev 1997. Eesti ajalugu elulugudes. Tallinn: Olion) · Artikkel ajakirjas P e r e k o n n a n i m i, Eesnimi Aasta. Artikli pealkiri. Ajakiri kaldkirjas, number, lk ...-... (V o l k e , Veljo 2004. Saaremaal toovad lapsi sookured - Eesti Loodus, nr 6, lk 34-38 Kättesaadav ka Internetist: http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?id=733 (22.03.2006)) · Artikkel ajalehes P e r e k o n n a n i m i , Eesnimi Aasta. Artikli pealkiri. Ajaleht kaldkirjas, kuupäev (V a l l i k , Aidi 2006. Keelamine pole lahendus. Õpetajate Leht, 8.09) · Artikkel Internetis P e r e k o n n a n i m i , Eesnimi Aasta. Artikli pealkiri
Kõik materjalid kantakse loetelusse kindla skeemi kohaselt, mis sõltub materjali liigist. Pealkirjades lühendeid ja jutumärke ei kasutata. Olenemata valitud viitamise süsteemist on viitekirjete elemendid samad, erineb vaid ilmumisaasta asukoht: numbrilise viitamise korral on see kirje lõpul, nimelise korral aga autori nime järel. Alljärgnevad näited on toodud numbrilise viitamissüsteemi kasutamise kohta. · Ühe autori raamat: AUTORI NIMI, Initsiaal(id). Raamatu pealkiri kaldkirjas. Linn: kir- jastuse nimi, aasta. Näide: EDULA, E. Koduümbruse linnud. Tallinn: Valgus, 2003. · Kahe autori raamat: AUTORI NIMI, Initsiaal(id). & AUTORI NIMI, Initsiaal(id). Raamatu pealkiri kaldkirjas. Linn: kirjastuse nimi, aasta. Näide: TALI, E.-M. & TALI, T. Tähtraamat: aastaring Maarjamaal. Tallinn: Maalehe Raamat, 2001. · Artikkel kogumikust: AUTORI NIMI, Initsiaal(id). Artikli või peatüki pealkiri. Toimetaja eesnime initsiaal(id). Toimetaja perekonnanimi
.." · Iga lõigu lõpus järeldus, kokkuvõttev lause lõigu mõtte kohta (saad pärast kokkuvõttesse panna) Kokkuvõte · 2-4 lausega võtad teemaarenduses räägitu kokku (lõikude lõpus olnud järeldused) · Vastad sissejuhatuses esitatud küsimusele Kui kirjutad arvutis... · Kirjastiil ehk srift Times New Roman · Kirjasuurus 12 · Reavahe 1,5 · Tavaline püstkiri · Paigutus rõhtne blokk-kiri · Võõrkeelsed sõnad kaldkirjas Kui kirjutad käsitsi... · Taandread · Käekiri!
neid vältida. Peale värskete laensõnade kuuluvad tsitaatsõnade hulka ka võõrkeelsed fraasid ja väljendid, mis on kogu maailmas tuntud nende originaalkujul, näteks de iure `õiguslikult` (ladina k). Tsitaatsõnad kirjutatakse alati nende algupärasel kujul ja hääldatakse nagu päritolukeeles. Mõni nesit ei satese lauses samas kohas, kus vastav sõna või väljend eesti keeles asuks. Trükitekstis kirjutatakse tsitaatsõnad kaldkirjas, käsitsi kirjutatud tekstis tõmmatakse alla laineline joon. Harjutus. Tõlgi järgmised üldkasutatavad tsitaatsõnad ja –väljendid. Kasuta neid lausetes. exclusive inclusive pro pro et contra à la a priori ceteris paribus sic! vice versa Anno Domini ad hoc bona fide et al. ca. i.e.
peaks sellest aru saama. ÕIGE: Muinasjuttud õpetavad lapsi, et kõik on erinevad ja laps peaks sellest aru saama. Kirja suurus peab olema 12. Reavahe VALE: Erinevalt müüdist on muinasjutt teadlikult väljamõeldisele rajatud või meelelahutuslik jutustus. ÕIGE: Erinevalt müüdist on muinasjutt teadlikult väljamõeldisele rajatud või meelelahutuslik jutustus. Reavahe PEAB olema 1,5. Võõrsõnad Võõrsõnad peavad olema kaldkirjas. Õige: Hello! Vale: Hello! Leheküljenumber Lehekülje number hakkab alates sisukorrast numbriga 2. Kasutatud kirjanduse loetelu Kasutatud kirjanduses PEAVAD ennem olema raamatud ning alles siis interneti leheküljed. NB! Vikipeedia leheküljed on viimased.
1.2 Pealkirjade vormistamine Tekstitöötlusprogrammides on olemas pealkirjade (Heading) stiilid, mis vormistavad pealkirjad vastavalt nende tasemele ühtlaselt ja võimaldavad moodustada automaatselt sisukorra. Enne töö vormistamist tuleb üle kontrollida nende tähesuurus ja vormindus ning vajadusel teha parandused. 1. PEATÜKI PEALKIRI (Heading 1) üldjuhul 16 p, rasvane, kõik suurtähed 1.1 Alapeatüki pealkiri (Heading 2) 14 p, rasvane ja kaldkirjas, suur algustäht 1.1.1 Punkti pealkiri (Heading 3) 1314 p, rasvane, suur algustäht 1) Tuleb meeles pidada, et kõik, mis on trükitud Heading-stiilis, korjatakse sisukorda. Seepärast tuleb hoiduda pealkirjade stiili kasutamisest muuks otstarbeks.; 1 Tiitellehele (vt Lisa ) märgitakse: 1) kooli nimetus (tähe suurus 16 p); 2) klass; 3) õpilase ees- ja perekonnanimi; 4) töö pealkiri;
hakkamist. Liugehõõrdejõud jõud, mis mõjub juba liikuvale kehale ja takistab keha liikumist. Reaktiivliikumine liikumine, mis toimub impulsi jäävuse seaduse kohaselt ja mille korral keha heidab endast eemale teatud koguse massi. Jäikus keha vastupanu deformatsioonile. 5. Defineerida gravitatsioonidjõud (+valem, valemi selgitus) Gravitatsioonijõud on kahe massi tõmbumise jõud (parem selgitus lk 55 kaldkirjas). F = Jõud (N) = universaalne gravitatsiooni konstant * mass (kg) * mass (kg) / kaugus kahe keha vahel (m) 6. Mis on keha kaal? Millest sõltub? Keha kaaluks nimetatakse jõudu, millega keha mõjutab alust või riputusvahendit. Kaal sõltub massist, kaugusest Maast ja kiirendusest. 7. Defineerida hõõrdejõud (+valem, valemi selgitus) Jõud, mis takistab keha liikuma hakkamist või liikumist. Fh = * N
Tekst kirjutatakse enne valmis ja alles siis (redigeeritakse) kujundatakse. Arvu ja ühiku vahele jäetakse tühik. 7 kg, 7 cm, 7 kr, 7 EEK Enne ja pärast mõttekriipsu jäetakse tühik. Indrek Ojara mitte ainult Sten. Tulpade tegemiseks kasutan klaviatuurilt TAB klahvi. Kuupäeva kirjutamine 1.september 1.september 2005.a 1. sept 1.sept 2005.a 01.09 01.09.05 Võõrsõnad kirjutatakse kaldkirjas Komöödianäitleja kandis tavaliselt pehmeid susse (socci) ja trikootaolisi ihuvärvi pükse. Tabeli tegemine Wordi`s Table Insert Column (veerg) Row (rida) Lehekülje häälestus Fail Pge Setup Paper Size Landscape (horisontaalne) Portrait (vertikaalne) Lehekülgede nummerdamine Insert (lisa) Page Numbers (leheküljenumbrid) Positsion Footer (allserv) või Header (ülaserv) Aligment (vasakule, keskele, paremale)
Teksti redigeerimise ülesanne. 1. Käivita tekstitöötlusprogramm ning kopeeri kogu Harjutus 1 tekstitöötlusprogrammi. 2. Salvesta dokument ,,redigeerimine_perekonnanimi" NB! Vaata, et dokument jääks personaalsesse kausta 3. Täida ära failis olevad ülesanded. 4. Salvesta dokument üle ning välju programmist. Harjutus 1 1. Millist osa tekstist (täht, sõna, lause, lõik) märgitakse ära, kui tegutsed nii, nagu on paremal pool öeldud? Vastuse teadasaamiseks võta hiir ja proovi siinsamas järele! Vastused kirjuta punktide asemele. Tselekteeris sõna kaks klõpsu sõnal hiire vasaku nupuga. Tselekteeris rea lohistame hiirekursori üle sõnade, hoides samal ajal vasakut nuppu all. Tselekteeris rea üks klõps rea ees vabal pinnal (kui hiirekursor on noolekujuline). Tselekteeris rea kaks klõpsu lõigu ees vabal pinnal (kui hiirekursor on no...
Emotional intelligence and self-esteem mediate between perceived early parental love and adult happiness. E- Journal of Applied Psychology, 2(2), 3848. http://ojs.lib.swin.edu.au/index.php/ejap/article/view/71/100 Artiklid kogumikus. Artikli autor. Ilmumisaasta sulgudes. Artikli pealkiri. Lühend sõnast "raamatus" (Rmt. või ingliskeelsete teoste puhul In) kogumiku autor(id) või toimetaja, sulgudes märkega Toim.; ingliskeelsetel Ed./Eds.; saksakeelsetel Hrsg.. Kogumiku pealkiri kaldkirjas. Trükikordusandmed. Ilmumiskoht: Kirjastus., Artikli leheküljed kogumikus. Nt: Paats, M. & Tiko, A. (1999). Lääne-Virumaa koolinoored ja huvitegevus. Rmt. T. Tulva (Koost.). Teaduselt praktikale: Uurimusi ja arutlusi sotsiaaltöö teemadel. Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikool, 1120. Veebiallikas Elektroonilised allikad Interneti materjalide puhul alustatakse sama informatsiooniga nagu paberkandjatel: autori nimi, ilmumise aasta, pealkiri
Kolmandas peatükis on täpsemat räägitud dielektrik-barjäärlahenduse toimest, praktilisest kasutusest ning selle arengust. Neljas peatükk hõlmab töö empiirilist ehk analüüsivat osa, kus retsenseeritava töö autor kirjedab dielekter-barjäärlahenduse põhimõtetel toimivat enda poolt ehitatud seadet ning selle valmimisprotsessi. Töös esineb vormistamises väikseid vigu. Näiteks sissejuhatus, kokkuvõte, summary, lisa 1 ja kasutatud allikad on kaldkirjas, mis ei vasta päris täpselt nõuetele ning mõned puuduvad tühikud. Üldiselt on töö hea ning vastab nõuetele. Suure plussina saab välja tuua allikate rohkuse ning usaldusväärsete allikate olemasolu. Töö analüüsis esitatud järeldused põhinevad ülesande lahendamise tulemusel, milleks on antud töös põhiliselt dielektrik-barjäärlahenduse põhimõtetel toimiva seadme ehitamine ning selle katsetamine. Kokkuvõte annab lugejale hea
tähistav väiketäht. Nt: 1999a, 1999b. 8.6.1. Trükised 8.6.1.1. Tervikteosed Tervikteoste (raamatute, lõputööde, brosüüride jms) puhul esitatakse järgmised andmed: Autor(id) (ilmumisaasta). Pealkiri. Trükikordusandmed. Ilmumiskoht: Kirjastus. Autori perekonnanimi (nimed) esitatakse koos initsiaalidega. Ilmumisaasta esitatakse sulgudes, sulu järel on punkt. Ilmumisaasta puudumise korral asendatakse see lühendiga s.a. (sine anno). Pealkiri esitatakse kaldkirjas (italic), alapealkirjad eraldatakse põhipealkirjast kooloniga. Väljaande number antakse sulgudes, vajadusel koos iseloomustusega (3., parand. tr.) (esimese trüki puhul pole vajalik). Kui raamat on korraga mitmes kohas välja antud, siis märgitakse esimesena nimetatu. Kirjastus eraldatakse ilmumiskohast kooloniga. Kirjastuse nimes ei kasutata lühendeid ega jutumärke. Lehekülgede arvu märkimine raamatute puhul ei ole vajalik. Kera, S. (1989). Õpilaste tegevus isiksuse kujundajana
Ergonoomika - uurib inimesi psüühikat, kehaehitust ja liikumist eesmärgiga luua inimesele kõige sobivam keskkond. Less is more – „Less is more“ ehk „Vähem on rohkem“ väljendab veendumust, et just võimalikult lihtne vorm on kõige ilusam. Kes seda põhimõtet järjekindlalt rakendama hakkas? - Mies van der Rohe oli saksa arhitekt, samuti Bauhausi kuulsaim arhitekt. Tema üks tuntum ehitis on „Seagram building“. Palun kriipsutage kaldkirjas trükitud tekstis valed variandid maha. Õige tekst: KRIIPSUTA MAHA VALED! Walter Gropius asutas 1919 aastal Weimaris esimese kunstikooli, kus õpetati ja loodi kõiki visuaalseid kunste, kuid ühendavaks jõuks sai arhitektuur. Pingete tõtti ümbruskonnaga viidi kool üle Dessausse. Sinna ehitati ka Gropiuse projekti järgi ka uus funktsionalistlik koolihoone Millistele nõudmistele peab vastama disaineri looming? Disaineri looming peab vastama
ning mis räägib maailma ja elu tekkimisest Naljand rahvaluule liik: lühike, humoristliku või satiirilise sisuga rahvajutt Novell tiheda sündmustiku ja vähese tegelastega lühijutt, mis piirdub harilikult ühe keskse teemaga ja lõpeb puändiga Puänt üllatuslik lõpplahendus Realism kirjandussuund, mis taotleb tegelikkuse võimalikult täpset kujutamist Remark autori selgitav märkus lavastajale või näitlejale, tavaliselt sulgudes või kaldkirjas Robinsonaad kirjandusteos, milles räägitakse üksikule saarele sattunud inimese võitlusest ellu-jäämise nimel metsiku loodusega Romaan ulatuslik jutustav kirjandusteos, millele on loomulik avar elukujutlus, keerukas sündmustik, probleemiderohkus, arvukas tegelaskond ja pika ajavahemiku kujutamine Romantism kirjandussuund, milles on rõhk tunnetel ja väärtustatakse üllaid tegusid. Kesksed mõisted armastus ja usk, tähtis osa loodusel.
Tsiteerimisel esitatakse täpne, sõnasõnaline väljavõte teise autori tekstist. Tsitaat peab täielikult vastama originaalile nii sõnastuse kui ka kirjavahemärkide poolest. Tsitaati ei lisata omapoolseid sõnu ega jäeta välja autori mõtet moonutavaid sõnu. Tsitaati ei liiideta üheks lauseks mitmest kohast võetud lausekatkendeid. Tsitaat pannakse jutumärkidesse või esitatakse kaldkirjas, v ä l j a j ä e t a v a d s õ n a d a s e n d a t a k s e m õ t t e p u n k t i d e g a ( / . . . / ) . Tsitaadi lõppu lisatakse viide originaalile. 2. Pealkirjade vormistamine Tekstitöötlusprogrammides on sisse ehitatud pealkirjade (Heading) stiilid, mis vormistavad pealkirjad ühtlaselt, olenevalt pealkirja astmest, nummerdavad pealkirjad ja võimaldavad automaatselt moodustada sisukorra
internetileht, ning ava tunnitöö fail on töölaualt (Desktop´ilt) 2. ,,Lükka" kujundust vajav tekst järgmise lehe algusesse (Insert- Break- Page Break) 3. Pealkiri kujunda järgmiselt: Algerian (Format- Font)Kui arvutiprogrammil ei ole valikus just sellist stiili, siis võid valida ka mu kirjastiili; suurte tähtedega (Format- Font-Effects-All caps); kirjasuurus 14pt; tumedas kaldkirjas (Format- Font-Font Style-Bold Italic); joonda pealkiri vasakule küljele (Aling Left); tee pealkiri värviliseks (värv- vabal valikul); tõmba üks joon alla (Format- Font- Underline Style); 4. Muu tekst kujunda järgmiselt: kirjastiil Arial Narrow; kirjasuurus 12pt; joonda tekst kahelt poolt (Justify); Lisa reavahe 1,5 (Format- Paragrahp- Line Spacing) 5
järele, seejärel väljaandmiskoht ja kirjastus. Nt: Vabakasvatus. (1992). Tallinn: Eesti Õppekirjanduse Keskus. Artiklid, mis on ilmunud kogumikus. Artikli autor. Ilmumisaasta sulgudes. Artikli pealkiri. Lühend sõnast "raamatus" (Rmt. või ingliskeelsete teoste puhul In) kogumiku autor(id) või toimetaja, sulgudes märkega Toim.; ingliskeelsetel Ed./Eds.; saksakeelsetel Hrsg.. Kogumiku pealkiri kaldkirjas. Trükikordusandmed. Ilmumiskoht: Kirjastus., Artikli leheküljed kogumikus. Nt: Paats, M. & Tiko, A. (1999). Lääne-Virumaa koolinoored ja huvitegevus. Rmt. T. Tulva (Koost.). Teaduselt praktikale: Uurimusi ja arutlusi sotsiaaltöö teemadel. Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikool, 11-20. Artiklid, mis on ilmunud ajakirjas. Artikli autor. Ilmumisaasta sulgudes. Artikli pealkiri. Ajakirja või jätkväljaande nimetus kaldkirjas. Väljaande number kaldkirjas, artikli leheküljed.
"Romeo ja Julia" William Shakespeare Tegelased: vürst Escalus- Verona valitseja Paris- vürsti sugulane Mercutio- vürsti sugulane, Romeo sõber Montecchi sinjoora Montecchi- Montecchi naine Romeo- Montecchi poeg Benvolio- Montecchi vennapoeg, Romeo sõber Balthasar- Romeo teener Abraham- Montecchi teener Capuletti sinjoora Capuletti- Capuletti naine Julia- Capuletti tütar vana mees- Capuletti sugulane Tybalt- Capuletti naise vennapoeg Samson- Capuletti teener Gregori- Capuletti teener Pietro- Julia amme teener vend Lorenzo- frantsiskaanlane vend Giovanni- sama ordu liige Kokkuvõte. Tegevus toimub 16.saj. Itaalias linnas nimega Verona. Linnas elavad kaks suurt perekonda Montecchid ja Capulettid. Need kaks perkonda on omavahel juba pikemat aega vaenujalul. Loo alguses on Romeo sissevõetud Rosalindest, mis kustub täna Juliaga kohtumisele. Romeo saab tänu Capuletti teenrile teada toimuvast peost Capulettide majas ning otsutab koos oma sõpr...
kommunikaator. 19. Nimeta massiteabevahendeid Raadio, teler, tänavareklaamid, lendlehed ... 20. 4 pöördepunkti filmiajaloos. 1.Filmitööstuse ja kultuuri amerikaniseerumine I maailmasõja järel 2. Televisiooni võidukäik 3. Filmi integreerumine teiste meediumitega 4. Uus meedia 21. Kellele ja miks on meedia ohtlik? Mõtle erinevatele inimrühmadele ja konkreetsetele näidetele PS! Lugege enne KT ajalehti ka! (Kaldkirjas küsimused on arutlevad ja sellele tuleb endal vastus leida )
:Stiilivead Hoiatus!! Kaldkirjas laused on vigased ja toodu stiilivigade näiteks. 1. Poolikud, kohmakad, segase mõttega laused; ebakorrapärased laused (lause lõpuosa pole algusega kooskõlas): Unistused tulevikust, et tuleb aeg, mil inimesed hakkavad üksteist imetlema. Mehed, kes abistasid talu peremeest, olid jalas kummikud. Väike inimene õpib nägema ja armastama ümbritsevat. Armastama kodumaad. 2. Sõna- ja tüvekordused: Hüppaja hüppas hüppe. 3. Väärseos osalausete vahel:
cm kaugusele. Lubatud on kasutada tekstipäist. Soovitav on kasutada korrastatud veergu. Töö põhiosad algavad kolmanda rea kõrguselt. Uut pealkirjastatud jaotist ei tohi alustada lehekülje alläärest, kui pealkirja alla mahub ainult üks rida teksti; lõigu viimast, poolikut rida ei tohi viia järgmise lehekülje algusesse. Tekst peab olema 12- punktiline ja ühele leheküljele peab mahtuma vähemalt 30 rida. Paksemalt või kaldkirjas võib mõnd olulist terminit esile tõsta, ent sellega ei tohi liialdada. Sõrendust ei kasutata. Lõigud eraldatakse üksteisest kas esimese rea taandega 0,5 cm kauguselt või kasutatakse tühja vaherida. Viimasel juhul taandrida ei kasutata. 5. Viitamine ja kasutatud kirjandus Tsitaat peab olema täpne ja vastama originaalile (aluseks võetakse teose viimane trükk). Tsitaadi algusest, keskelt või lõpust ärajäetud sõnade asemele pannakse mõttepunktid. Tsitaat pannakse jutumärkidesse
serva ja pealkirja lõppu ei panda punkti. Pealkirjad vormistatakse: PEATÜKI PEALKIRI (Heading 1/Pealkiri 1 ) Times New Roman ,16 pt, rasvane, kõik suurtähed. Kui arvuti pakub midagi muud (nt Heading 1/Pealkiri 1 suuruseks 12pt ja teist kirjastiili), siis antakse tähtede suuruse või esiletõstu muutmiseks korraldused: Format-Styles/Fondi suurus Avaleht-nt Heading 1/Pealkiri 1 ja muudetakse vormindust. · Alapeatüki pealkiri (Heading 2/Pealkiri 2) Times New Roman, 14 pt, rasvane ja kaldkirjas, esimene suurtäht. · Punkti pealkiri (Heading 3/Pealkiri 3 ) Times New Roman 12 pt, rasvane, esimene suurtäht. Kui arvuti pakub midagi muud (nt Heading 1/Pealkiri 1 suuruseks 12pt), siis antakse tähtede suuruse või esiletõstu muutmiseks korraldused: Format-Avaleht --» Style-Laadid.... Avanevas dialoogiaknas Style vasakul asuvast stiilide loetelust määratakse korrigeeritav pealkiri (nt Heading 1/Pealkiri 1) ja 4
Kreeka polised ja Kreeka-Pärsia sõjad [Õpik ptk 29; 31-33] KORDAMISKÜSIMÜSED Mis on „polis“ – kreeka keeles linn, selle sõnaga tähistasid kreeklased linnriiki 1. Mida tähendab mõiste „poliitika“? – poliitikaks nimetasid kreeklased „polise“ valitsemist. Tänapäeval nimetatakse nii riigi ja ühiskonna juhtimist 2. 2. Milliseid erinevaid valitsemisviise rakendati Kreeka polistes? Iseloomusta 1) demokraatiat; 2) aristokraatiat; 3) türanniat. a) Demokraatlik valitsemisviis „rahva võim“ võim kuulus rahvakoosolekule, kus kõigi kodanike poolt valiti riigiametnikud ja riiki valitseva nõukogu liikmed ning hääletati läbi kõik tähtsamad riigielu küsimused. (Eesti) b) Aristokraatlik valitsemisviis- „parimate valitsemine „võim oli polise rikkaimate ja mõjukamate inimeste käes. Aristokraadid kuulusid riiigiametisse ja riiki valitsevasse nõukogusse ning lih...
kõneviisi; ● töö kirjutatakse umbisikulises vormis; ● pealkirjades ei kasutata lühendeid; ● lühendite esmakasutamisel tekstis tuuakse ära lühendi tähendus; ● vähetuntud terminite kasutamisel tuleb nende esmasel mainimisel ära tuua nende seletused; ● terminitel, millel puuduvad eesti keeles tunnustatud vasted, tuleb lisaks (näiteks sulgudes) anda ka originaalkeelne vorm; ● võõrkeelsed sõnad eestikeelses tekstis tuuakse kaldkirjas, va kasutatud kirjanduse loetelus. Uurimistöö põhiosa on 12–15 lehekülge. Uurimistöö esitatakse formaadis A4 (210 x 297 mm) pehmes köites. Töö peab olema trükitud arvutil. Tekst kirjutatakse ainult lehekülje ühele poolele. Töö kirjutatakse kirjatüübis Times New Roman tähesuurusega 12 punkti ja reavahega 1,5. Lehekülje vormistamisel tuleks kasutada järgmist formaati: ● üleval ja all peab olema 3 cm vaba ruumi;
HTML: "tag"-del visuaalne semantika
5)trigeri skeem Siin on paks tekst
Siin on kaldkirjas tekst
XML: "tag"-del semantika puudub
KOHTLA-JÄRVE AHTME GÜMNAASIUM Karina Kozintseva 10.A KOOLIVORM-JAH VÕI EI? Uurimistöö Juhendaja: Kaire Roosimäe Kohtla-Järve 2016 1. Ülesanne (Home - Font): See lõik, mis siin on, tuleks "rasvaseks" teha. Käesolev lõik peaks olema kursiivis e. kaldkirjas. Seda lõiku loeme eriti tähtsaks ja joonime ta alla! Kui kõik eelnevad tööd on tehtud, siis muuda käesolev lause rasvaseks, lükka ta kaldu ja jooni alla ka! 2. Ülesanne (Home - Font): Muutke vasakpoolse teksti kujundus parempoolsega samasuguseks rasvane (bold) kursiiv (italic) üla indeks(superscript) alaindeks(subscript) sõrendatud tekst (expanded) pidev ühekordne allakriipsutus (single) katkestatud allakriipsutus (words only) punktiiriga allatõmmatud tekst (dotted)
KOHTLA-JÄRVE AHTME GÜMNAASIUM Karina Kozintseva 10.A KOOLIVORM-JAH VÕI EI? Uurimistöö Juhendaja: Kaire Roosimäe Kohtla-Järve 2016 1. Ülesanne (Home - Font): See lõik, mis siin on, tuleks "rasvaseks" teha. Käesolev lõik peaks olema kursiivis e. kaldkirjas. Seda lõiku loeme eriti tähtsaks ja joonime ta alla! Kui kõik eelnevad tööd on tehtud, siis muuda käesolev lause rasvaseks, lükka ta kaldu ja jooni alla ka! 2. Ülesanne (Home - Font): Muutke vasakpoolse teksti kujundus parempoolsega samasuguseks rasvane (bold) kursiiv (italic) üla indeks(superscript) alaindeks(subscript) sõrendatud tekst (expanded) pidev ühekordne allakriipsutus (single) katkestatud allakriipsutus (words only) punktiiriga allatõmmatud tekst (dotted)
takse spetsiifilisemad lühendid koos selgitustega täpselt ja pikalt välja. Lühendite kirjutamine - Levinud lühendite järele punkti ei panda. See on praegune keelenorm! a, dl, e, eKr, jm, jne, jrk, jt, kd, lk, lp, nn, nr, nt, saj, sh, st, u, v, vms, vrd, õa ... - Kui lühend langeb kokku mõne sõnaga või meenutab sõna, siis pannakse sisepunkt: v.a, k.a, p.o, s.o, e.m.a ... (NB! erandlik: n-ö niiöelda) - Ladinakeelsetel lühenditel on omad normid, kaldkirjas ja sageli punktidega: v.s. (versus), op. (opus), ca (circa), a. D. (anno Domini, tühikuga ja punktidega). - Suurtähtlühendi lõppu ega sisse punkte ei panda. Suurtähtlühendeid loetakse kas tähekaupa veerides või kokku sõnana, kui lühend annab kõlaliselt vastuvõetava häälikuühendi. Käänamine lähtub lühendi hääldamisest: EHISe, PÖFFi, FIATiga, RRile, EList... Järgi ka arvutiteksti ,,grammatikat"!
Need ongi füüsikalised objektid. Objekt on see ese, nähtus või kujutlus, mida me parajasti uurime või millele meie tegevus on suunatud. Füüsika eesmärgiks on välja selgitada looduses toimivad üldised põhjuslikud seosed ja teha need üldarusaadavaks (tõlkida inimkeelde). Füüsika keeles tuleb (erinevalt tavakeelest) kasutada korrektselt füüsikaliste suuruste ning mõõtühikute nimetusi ja tähiseid. Suuruste tähised esitatakse kaldkirjas (l, t, m,...) , ühikute omad püstkirjas (cm, s, kg...). Suuruse tähis on reeglina vastava ladinakeelse sõna esitäht (longitudo, tempus, massa...) Füüsikaline suurus on füüsikalise objekti mõõdetav iseloomustaja (karakteristik). Füüsikaline objekt (loodusnähtus) on olemas ka ilma inimeseta. Füüsikaline suurus on inimlik vahend objekti kirjeldamiseks. Suuruse mõõtmine on tema väärtuse võrdlemine mõõtühikuga.
Numbri kirjutamisel arvestatakse, et number trükitakse lehekülje alumisse serva keskele või paremasse nurka. Lehekülgede nummerdamist alustatakse alates teisest lehest (lehekülje number puudub vaid tiitellehel), arvestades numbrilisse arvestusse ka tiitellehe. Tekstilõigud eraldatakse taandrea (1,25 cm) või tühja reavahega. Tekstis esiletõstmist vajavaid sõnu või lauseid võib vormistada sõrendatud , paksus või kaldkirjas. Tuleb jälgida, et kogu töö ulatuses kasutatakse ühte valitud stiilidest. Eristuskirjadega ei maksa liialdada. Töö liigendatakse peatükkideks ja alapeatükkideks, mis pealkirjastatakse ning nummerdatakse. Nummerdamine toimub hierarhilise numeratsiooniga ja araabia numbritega (peatükk 1, alapeatükk 1.1., selle allosa 1.1.1.). Sisukorra, sissejuhatuse, kokkuvõtte, kasutatud kirjanduse, lisade ette numbrit ei kirjutata.
seaduspärasusi. Need ongi füüsikalised objektid. Objekt on see ese, nähtus või kujutlus, mida me parajasti uurime või millele meie tegevus on suunatud. Füüsika eesmärgiks on välja selgitada looduses toimivad üldised põhjuslikud seosed ja teha need üldarusaadavaks (tõlkida inimkeelde). Füüsika keeles tuleb (erinevalt tavakeelest) kasutada korrektselt füüsikaliste suuruste ning mõõtühikute nimetusi ja tähiseid. Suuruste tähised esitatakse kaldkirjas (l, t, m,…) , ühikute omad püstkirjas (cm, s, kg…). Suuruse tähis on reeglina vastava ladinakeelse sõna esitäht (longitudo, tempus, massa…) Füüsikaline suurus on füüsikalise objekti mõõdetav iseloomustaja (karakteristik). Füüsikaline objekt (loodusnähtus) on olemas ka ilma inimeseta. Füüsikaline suurus on inimlik vahend objekti kirjeldamiseks. Suuruse mõõtmine on tema väärtuse võrdlemine mõõtühikuga.
andis. Sissejuhatus ja kokkuvõte peavad olema esitatud nii, et kõrvalseisja saaks neid lugedes ülevaate töö probleemidest, üldisest käigust ja tulemustest ilma põhiteksti lugemata. KASUTATUD KIRJANDUS Teema eduka lahendamise eelduseks on võimalikult täielik ülevaade kasutatud kirjandusest. Tsiteerimisel esitatakse tsitaat sõnasõnaliselt vastavuses autori tekstiga. Tsitaat pannakse jutumärkidesse või esitatakse kaldkirjas, väljajäetavad sõnad asendatakse mõttepunktidega (/..../). Tsitaadi lõppu lisatakse viide originaalile, mis paigutatakse ümarsulgudesse (autori perenimi, teose ilmumise aasta ja lehekülje number, mis eraldatakse aastast kooloniga). Näiteks: (Kiik 1991:35). Ka muu kirjandusest võetu viidatakse taoliselt. Eeltoodud kujul on tegemist lause viitamisega, punkt on lõpus. Kui viide on kujul . (Kiik 1991:35), siis on tegemist pikema viitega, punkt on pandud lõigu lõppu, enne sulge
Artikkel ajakirjast või ajalehest. Kirjes on näidatud autori nimi, initsiaal(id).aasta.artikli pealkiri-ajakirja nimi,ajakirja number:lehekülgede numbrid, millel artikkel asub. Näide. Tammes, L. 2005. Pikkade õhtute pleed - Kodukiri, 2, 86-87 Perek.nimi koma initsiaal punkt aasta punkt pealkiri sidekriips ajakiri koma number koma lehekülgede numbrid Artikkel Interneti koduleheküljelt. Kirjes näidatakse: autori nimi, initsiaal(id), artikli pealkiri kaldkirjas. URL-aadress, materjali kasutamise kuupäev. Näide. Praust, V. Appi tulevad matemaatika ja salakiri. URL=http://home.delfi.ee/ 09.10. 2002 Tekstis viitamine: Viitama peab igat lõiku, mis ei ole töö autori enda kirjutatud. Iga lõigu lõpus peab olema viide ka siis, kui on mitu järjestikust lõiku võetud samast allikast. Raamatu ja artikli puhul pannakse lõigu lõppu ümarsulgudesse number, mitmendal
Nurksulud. Nurksulgudesse pannakse teatmeteostes ja keeleteaduslikus tekstis sõnade hääldus: Marlowe [mälou] TÄHEORTOGRAAFIA TSITAATSÕNA, VÕÕRSÕNA, OMASÕNA TSITAATSÕNA Tsitaatsõna on sõna, mis võetakse täht-tähelt teisest keelest üle. Tsitaatsõnu kirjutatakse ja hääldatakse eesti keeles nii nagu lähtekeeles. Kuidas tsitaatsõna kirjutada? Tsitaatsõna kirjutatakse kaldkirjas või tõmmatakse sellele joon alla. Kui muu tekst on kaldkirjas, siis on tsitaatsõna püstkirjas. cum laude (ld) 'kiitusega' par excellence (pr) 'eriti, iseäranis' Kuidas tsitaatsõna käänata ja pöörata? Tsitaatsõnu tuleb käänata ülakoma abil. Käändelõppu ega ülakoma kaldkirjas ei kirjutata. 9 mängib petanque'i maitsestab curry'ga Kui üks osa liitsõnast on tsitaatsõna ja teine omasõna
muulegi allikale. Näiteks: Das polnlsche Strafgezetzbuch. Kodeks kamy. Zweisprachlge Ausgabe. Freiburg: luscrlm 1998. f) Viidates siseriiklikule kohtulahendile, tuleb esitada kohtu lühend, millest nähtub ka lahendi liik, kohtuasja number ja vajadusel ka lahendi kuupäev. Nt: RKÜko 3-4-1-33-09 g) Viidates Euroopa Inimõiguse Kohtu lahendile tuleb ära näidata kohtu lühend, lahendi kuupäev, taotluse number ja kohtuasja lühinimetus. Kohtuasja nimetus tuuakse kaldkirjas. Nt: EIKo 5.01.2006. 16944/03, Mlkotenko vs. Eesti. 10. Mida tuleb joonealusel viitamisel silmas pidada andes korduvalt viite ühele ja samale allikale (nt monograafiale)? Ühe autori töö, kui tal on neid ainult üks, viidatakse edaspidi ainult eesnime esitähe ja perekonnanime kaudu. Samas tuleb silmas pidada, et joonealuste märkuste maht ei tohi olla liiga suur, sest joonealune viide on eelkõige mõeldud allikaviidetele. Konkreetset artiklit või märksõna
13.10.2010 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi Muusika osakonna viidete vormistamise juhend Kasutatud kirjanduse loetelu peab sisaldama: (1) autori perekonna- ja eesnimi (püstkirjas) (2) ilmumisaasta (püstkirjas) lõpeb punktiga - sama autori samal aastal ilmunud publikatsioonid eristatakse aastaarvule lisatud väikese tähega nii lühiviites tekstis nt (Selke (2009a) ja (Selke 2009b) kui ka kasutatud kirjanduse loetelus (3a) raamatu pealkiri (kaldkirjas) lõpeb punktiga (3b) artikli- ja raamatupeatüki pealkiri (püstkirjas) (4) kogumiku või ajakirja pealkiri (kaldkirjas) lõpeb punktiga (5) linna nimi (lisandub koolon) (6) kirjastuse nimi (lk- nr puudumisel lõpeb punktiga) - kui järgneb (7), siis jätkub komaga (7) kogumike ja artiklite puhul lk-nr-id lõpeb punktiga Käesolevas kirjes on loetletud bibliograafeerimise põhiprintsiibid. Samuti leiab üldisi
6 põhitööle üritasid agaralt lisa teenida tisleri- ja nikerdajatööga." (Kaplinski 1995: 31). (NB! Pärast koolonit on tühik.) Kirjanduse nimestikus tuleb kirjed koostada vastavalt sellele viitamissüsteemile, esitades kõigepealt autori perekonna- ja eesnime ning siis ilmumisaasta. Sellele järgneb raamatu pealkiri kaldkirjas. Lõpuks on ilmumiskoht ja kirjastuse nimi, eraldatud kooloniga Kaplinski, Küllike 1995. Tallinn meistrite linn. Tallinn: Koolibri. (NB! Pärast koolonit on tühik.) Kui ilmumiskohti või kirjastusi on (a) kaks, tuleb mõlemaid märkida, neid semikooloniga eristades. Kui neid on (b) rohkem, piisab ühest ning lühendist jt. Võõrkeelse raamatu puhul on soovitatav kasutada vastaval juhul lühendit etc (a) Kassel: Bärenreiter; Stuttgart: Metzler ning (b) Kassel etc: Bärenreiter etc
9 Oppi, T. 2006. Põhjala noorte tuleviku rikuvad stress ja rämpstoit. Postimees. 18.november. 2.4. Interneti lehekülg Kui leidsid internetist materjali referaadi jaoks, siis uuri, kes on selle kirjutanud ja millal. Tavaliselt on interneti lehekülgedel nende koostamise aasta olemas ning tõenäoliselt samal ajal on ka sinna riputatud jutt kirjutatud. Interneti koduleheküljelt võetud artikli puhul näidatakse kasutatud kirjanduse kirjes: autori nimi, kaldkirjas artikli pealkiri, URL- aadress ja materjali kasutamise kuupäev. Näide Praust, V. Appi tulevad matemaatika ja salakiri. URL= http://home.delfi.ee/~vpraust. 09.10.2002 2.5. Arhiivimaterjalid ja õigusaktid Arhiivimaterjalide puhul näidatakse arhiivi nimetus, fond, nimistu, säilitusühiku number ja lehekülg, kust andmed võeti. Näide: Riiklik Keskarhiiv. Fond 80. Riigikogu. SÜ 46, lk 21-26. Õigusakti puhul antakse esmalt akti nimetus, siis akti
Teksti sees veebiaadressi ei esitata. See teave pannakse kasutatud allikate loetellu. Juhul kui ühele ja samale allikale viidatakse samal leheküljel mitu korda järjest, võib pärast esimest viidet kasutada järgmistel kordadel sõna ,,sealsamas" või ladinakeelse lühendina vastavalt Ibid. (Ibidem samas kohas), nt: (sealsamas, lk 22) või (Ibid., lk 22). Ladinakeelsete lühendite lõppu pannakse punkt ning need esitatakse kaldkirjas. Teine võimalus on numbriline viitamine. Pärast refereeringu lõppu märgitakse nurksulgudes viidatava allika number allikate loetelus, näiteks [15], ning tsitaadi või raamatu refereeringu puhul ka leheküljenumber, näiteks: [16, lk 163]. Kasutatud allikate vormistamine Kasutatud allikate loetelu töö lõpus hõlmab endas kõiki viidatud allikaid. Materjali, mille autor küll läbi töötas, kuid mida töö lõpptekstis ei ole refereeritud ega tsiteeritud, allikate loetellu ei lisata
TEKSTI VORMING Harjutus 1. See esimene lõik, mis siin on, tuleks "rasvaseks" teha. Kasuta selleks nupuribalt vastavat nuppu. Käesolev lõik peaks olema kursiivis e. kaldkirjas. Muuda ta siis selliseks! Seda lõiku loeme eriti tähtsaks ja joonime ta alla! Kui kõik eelnevad tööd on tehtud, siis muuda käesolev lause rasvaseks, lükka ta kaldu ja jooni alla ka! Harjutus 2. Muuda lausetes kirja suurus ja font vastavalt lause sisule : See on nii pisikene kiri, ainult 8 punktine. Kasuta nupuriba. See on normaalne, nr.12, kasutatakse dokumentides ja ametikirjades. Nr. 10 kirja kasutatakse ka tihti . Pealkirjade jaoks sobib näiteks 16 punktine kiri.
vahekaugust seadistava põhimuutuja DIMEXO väärtused vastavalt ehitusjoonistel kasutatavatele nõudmistele, Töö XII Maja plaan 2 3500 400 2300 100 400 1600 Mõõtmete üksikosade paigutus. Kaldkirjas, punase värvusega ja nooltega on tähistatud ehitusjoonistele kantavate mõõtme üksikosade asendid. Näiteks rõhtsale, plaani kohale esimesele mõõtahelale, on DIMEXO = 12, teisele reale DIMEXO = 19: Püstmõõtmetele: esimesele DIMEXO = 8, teisele mõõtahelale DIMEXO = 15. 1500 120 100 500
JUHEND MENÜÜ PÕHJENDUSE JUURDE Siin põhjenda oma valikut Lähtu põhimõttest KELLELE, MIDA, KUIDAS Kirjelda oma klienti ( minu klient on noor naine, liikuva eluviisiga, keskmise sissetulekuga). Ma tahaksin teda üllatada...... Mille puhul on korraldatud söömaaeg? Mida otsustasid talle pakkuda? .( ta armastab kalorivaest köögiviljatoitu, lemmiktoiduaine on... jne) Võõrkeelsed sõnad kirjuta kaldkirjas, näiteks panna cotta Kuidas lahendasid menüü pakkumise? Kuidas serveerid eri roogasid? Millisel temperatuuril? Milliste värvidega muudad toidud ahvatlemaks, värvilisemaks? Mida kasulikku saab klient minu poolt pakutavastest toitudest? Süsivesikud, valgud, rasvad, mineraalained, vitamiinid Ära häbene küsida nõu õpetajatelt 5 MENÜÜ (12pt)
annaabi.ee 
