Uurimisküsimused algavad tavaliselt sõnadega mis? kuidas? missugune?. Uurimisküsimusest on näha, keda või mida uuritakse. Näide: Kuidas põhjendavad õpilased oma puudumisi? (uuritakse õpilasi) Uurimisküsimus(ed) on sisuliselt uurimuse eesmärgi või uurimisprobleemi sõnastamine küsimuse vormis. 7 1.3. Kirjandusega tutvumine Töö koostamiseks vajaliku kirjanduse leidmine, läbitöötamine ja analüüsimine on õpilase iseseisev ülesanne, sest ainult nii on võimalik endale selgeks teha töö teoreetiline taust. Alguses on kasulik tutvuda mõne võimalikult uue uuritavat teemat käsitleva artikli või monograafiaga. Paralleelselt raamatu sisukorraga jälgida ka selle lõpus asuvat märksõnade ning kirjanduse loetelu, et leida rohkem teavet otsitava probleemi kohta. Oluline on otsida varasemaid, aga kaasaegseid sama valdkonna uurimusi ja tutvuda nende
internetiallikad). 5.3. Kava koostamine Teema valiku ja kirjanduse alusel püstitatakse tööle eesmärgid ja sõnastatakse uurimisküsimus ning mõeldakse uurimistöö hüpotees(id). Kirjanduse analüüsi, töö eesmärkide ja uurimisküsimuste alusel koostatakse töö esialgne kava. Selles näidatakse kavandatavate peatükkide pealkirjad ja esialgne järjestus. Oluline on, et kava oleks terviklik, selge ja loogiline, ning töö ülesehitus oleks allutatud töö eesmärkidele. 5.4. Andmete kogumine uurimuse jaoks Uurimistöö käigus kogutakse materjali töö hüpoteeside kontrollimiseks. Teoreetilise materjali allikaks on kirjandus. Empiiriliseks materjaliks on uurimisküsimusest lähtuvad andmed. Viimaste kogumiseks kasutatakse vastavalt vajadusele andmekogumismeetodeid, näiteks vaatlust, küsitlust, eksperimenti, intervjuud või dokumentide analüüsi.
................................................................... 7 2. LÕPUTÖÖ KOOSTAMINE .................................................................................................. 7 2.1. Lõputöö etapid ................................................................................................................. 7 2.1.1. Teema valik .............................................................................................................. 8 2.1.2. Juhendaja leidmine, töö eesmärgi püstitamine ja kalenderplaani koostamine ......... 8 2.1.3. Avalduse esitamine ................................................................................................... 8 2.1.4. Materjali otsimine ja lugemine ................................................................................. 9 2.1.5. Töö ettevalmistamine ja kava koostamine................................................................ 9 2.1.6
Kokkuvõtvas osas ei tohi tuua mingeid uusi väiteid ega muud uut infot. Kasutatud kirjanduse loetelu. Koostatakse siis, kui essee kirjutamisel on kasutatud kirjandusallikaid. Loetellu kantakse ainult need allikad, milledele on tekstis viidatud. Heale esseele omaseid tunnusjooni: Teemas käsitletud nähtust on oluliselt piiritletud. Kirjutaja tunneb käsitletavat teemat, ega kopeeri teiste mõtteid. Sisu vastab pealkirjale. Essee ülesehitus on loogiline ja teksti osad on omavahel seotud. 12 Tekst on hästi mõistetav, sisaldab väiteid ja seisukohti. Sõnastus on täpne ja tabav. Kogu esseed läbib ühtne stiilikasutus, mis seisneb läbimõeldud sõnavalikus ja lausestuses. Kirjutusstiil on konkreetne, objektiivne ja asjalikult analüüsiv ning sobib kokku käsitletava teemaga.
Liigendamisel võib järjekorranumbreid joondada ka otse (mitte astmeliselt). Õpilasuurimuse maht on 15-20 lehekülge ning see koosneb 2-3 peatükist. Peatükkides esitatakse töö tulemused. Mõnedes ainevaldkondades saab tulemusi kajastada ka tabelite ja jooniste abil. Oma tulemusi on soovitatav võrrelda teiste uurimuste tulemustega (kirjanduses avaldatuga) ja kirjutatut teoreetiliselt põhjendada. Praktilise suunaga töö ülesehitus võib olla pisut erinev ja seal võib esitada probleemi lahendusvariante ja teha ettepanekuid, mida võiks praktikas ellu viia. Töös esitatud seisukohad peavad olema argumenteeritud ja põhjendatavad. Uurimistöö ei saa piirduda pelgalt oma arvamuse kajastamisega ning järeldused ei pea olema üksnes positiivsed. Ka püstitatud hüpoteese võib vaidlustada. 5.5. Kokkuvõte
eeldab refereeritava teksti sisu ja põhiidee mõistmist ja adekvaatset edasiandmist. Kui on tegemist tekstidega, mis pärinevad erinevatelt autoritelt, kes võivad kasutada erinevaid mõisteid, siis tuleb refereerimisel leida neid tekste ühendav metakeel. Hinnatakse üliõpilase oskust analüüsida erinevaid tekste , tuua välja neid ühendav või eristav põhiidee ja kui vaja, esitada see omas mõistetesüsteemis. Oluline on referaadi loogiline ülesehitus. See tagatakse referaadile selge ja täpse eesmärgi püstitamisega. 2.2. Essee Essee on mingi teoreetilise või praktilise probleemi käsitlemiseks esitatud küsimuste loogiline, argumenteeritud , selgepiiriline ja soovitatavalt uudne püstitus ja/või põhjendatud vastuste otsimine ja lahenduste leidmine nendele küsimustele. Erinevalt referaadist avaneb essees selle autori isiklik arusaamine ja suhtumine käsitletavasse ainesse
konkreetsel teemal. Essee koosneb kolmest peamisest osast: sissejuhatus, teema arendus ja lõpetus. Essee kui teaduskirjandi oluline struktuurielement on probleem, mis sõnastatakse Kuressaare G?mnaasium Uurimistöö koostamisest sissejuhatuses selgelt ja täpselt ning millele antakse kokkuvõttes ka vastus. Essee eesmärgiks on esitada mingi väide (väited, mitte üle kolme) ning seejärel seda sobivate argumentidega tõestada, tuues ära nii poolt kui vastuargumendid. Essee võib sisaldada ka teiste mõtteid, mida koostaja seostab iseenda seisukohtadega. Uurimistöö ei tohi alla plagiaat (kellegi uurimistööst seisukohtade sõnasõnaline mahakirjutamine allikale viitamata, loomevargus). Uurimistöös võib kasutada uuritavat probleemi käsitlevaid refereeringuid erinevatelt autoritelt, kuid nende võrdlemise ja analüüsi käigus tuleb jõuda omapoolsete järeldusteni
SISUJUHT Kuressaare Gümnaasium Uurimistöö koostamisest tuses selgelt ja täpselt ning millele antakse kokkuvõttes ka vastus. Essee eesmärgiks on esitada mingi väide (väited, mitte üle kolme) ning seejärel seda sobivate argumentidega tõestada, tuues ära nii poolt kui vastuargumendid. Essee võib sisaldada ka teiste mõtteid, mida koostaja seostab iseenda seisukohtadega. Uurimistöö ei tohi alla plagiaat (kellegi uurimistööst seisukohtade sõnasõnaline mahakirju- tamine allikale viitamata, loomevargus). Uurimistöös võib kasutada uuritavat probleemi kä- sitlevaid refereeringuid erinevatelt autoritelt, kuid nende võrdlemise ja analüüsi käigus tuleb jõuda omapoolsete järeldusteni
Kõik kommentaarid