Kolmandaks osaleb ta ribosoomi koostises valgusünteesis. mRNA (5%) - informatsiooni RNA Info toimetamine RNAlt valgu sünteesi toimumiskohta. tRNA (15%) - transport RNA Aminohapete taransport valkude sünteesi toimumiskohta. rRNA (80%) - ribosoomi RNA Kuulumine ribosoomi koostisesse, millel leiab aset valgusüntees. Replikatsioon on Dna kahekordistumine enne raku jagunemist. Uus Dna ahel sünteesitakse vastavalt komplementaarsusele. Komplementaarsusprintsiip on kaksikahelaliste nukleiinhapete ehitusprintsiip. Dna on kromosoomide põhiline koostisosa. Päriliku info säilitamine ja selle täpne ülekanne tütarrakkudele(mis on tekkinud raku jagunemise käigus). RNA nukleotiide nimetatakse ribonukleotiidideks. Need on DNA nukleotiididega sarnased, koosnedes samuti süsiveikust, fosfaatrühmast ja lämmastikalusest. DNA nukleotiide nimetatakse desosküribonukleotiidideks. Lämmastikaluseid on DNA monomeeride koostises 4
Kaheahelaline biheeliks on füüsikaliste ja keemiliste tegurite suhtes vastupidav, sest seal on väga palju vesiniksidemeid. RNA on biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid. Ribonukleotiidid on samuti moodustunud lämmastikalusest, riboosist ja fosfaatrühmast. Lämmastikaluseid on neli: A-adeniin, U-uratsiil, C-tsütosiin ja G-guaniin Nukleotiidide järjestus on esimest järku struktuur. Teist järku struktuuris vahelduvad üksikahelalised lõigud kaksikahelaliste lõikudega. RNA ülesanded: Tagab geneetilise info realiseerimise informatsiooni-RNA (mRNA) toob geneetilise info rakutuumast ribosoomi transport-RNA (tRNA) toob vastavad aminohapped, millest saan RNA järgi valku sünteesida ribosoomi-RNA (rRNA) osaleb valgusünteesis
komplementaarsus ongi päriliku info kopeerimise aluseks 7. DNA: Primaarstruktuur: fosfordiestersidemetega seotud deoksüribonukleotiidide järjestus polünukleotiidahelas Sekundaarstruktuur: kaksikspiraalne, antiparalleelne heeliks, ahelad on lineaarsed, antiparalleelsed, komplementaarsed RNA: Primaarstruktuur: Nukleotiidijääkide hulk ja järjestus RNAs. Tekib sünteesijärgselt. Sekundaarstruktuur: Molekul, milles üksikahelalised lõigud vahelduvad kaksikahelaliste lõikudega. omavahel paarduvad (A ja U)(G ja C) 8. DNA-polümeraas sünteesib mõlema DNA ahelaga komplementaarsed uued DNA ahelad RNA-polümeraas sünteesib ühe DNA ahela lõiguga komplementaarse RNA molekuli Nukleaas - Ensüümid, mis katalüüsivad fosfodiestersideme hüdrolüüsi 9. Päriliku info säilitamine ning täpne ülekanne tütarrakkudele, mis on tekkinud raku jagunemise käigus 10. mRNA Info toimetamine tuumas olevatest kromosoomidest valgu sünteesi
12.kl Kordamine: molekulaarbioloogilised põhiprotsessid 1. Mida nimetatakse pärilikkusaineteks? Inimese pärilik informatsioon on talletatud DNA-s,mis on kromosoomide põhielemendiks 2. Mis on geen? DNA-ahela funkstionaalne lõik,mis sisaldab informatsiooni ühe polüpeptiidi valgu sünteesiks. 3. Selgita, mida tähendab komplementaarsusprintsiip. Komplementaarsusprintsiip on kaksikahelaliste nukleiinhapete ehitusprintsiip. Selle kohaselt põhineb kindlate lämmasikualuste paardumine nukleiinhapete molekulides vesiniksidemete moodustumisel. 4. Võrdle DNA ja RNA ehitust. Too välja sarnasused ja erinevused. RNA-Koosneb ribonukleiididest ja on üheaheline DNA-koosneb desoksüribonukleiididest ja on 2 komplementaarset ahelat.Mõlemad on päriliku info kandjad. 5. Kuidas toimub DNA kahekordistumine? Ensüüm helikaas lõhub DNA biheeliksi
· 2) DNA sekundaarstruktuur - DNA levinuim esinemisvorm. (biheeliks ja kaksikspiraal) · 3) DNA tertsiaalstruktuur - tekib DNA ja valkude koosmõjul. DNA + valgud =kromosoomid. RNA ehitus: 1) RNA esmane struktuur - primaarstruktuur. Nukleotiidijääkide hulk ja järjestus RNAs. Tekib sünteesijärgselt. 2) Teisane struktuur. Molekul, milles üksikahelalised lõigud vahelduvad kaksikahelaliste lõikudega. Omavahel paarduvad (tRNA) RNA on ebastabiilne, et seda saaks vajaduse korral lagundada. See võimaldab rakul kasutada uute RNA järgi sünteesitud valke. Ilma selleta ei oleks rakk võimeline kiiresti vastata väliskeskkonnast telenevatele signaalidele.
DNA molekuli ülesanded organismis * kromosoomide põhiline koostisosa * päriliku info säilitamine ja selle täpne ülekanne tütarrakkudele (mis on tekkinud raku jagunemise käigus) RNA ehitus 1. RNA esmane struktuur primaarstruktuur. Nukleotiidijääkide hulk ja järjestus DNAs. Tekib sünteesijärgselt. 2. Teisane struktuur molekul milles üksikahelalised lõigud vahelduvad kaksikahelaliste lõikudega. Omavahel paarduvad (A ja U) (G ja C) U uratsiil -U-C-A-G-U-A-G-C- ; -A-G-U-C-A-U-C-G- RNA 3 erivormi: mRNA 5% informatsiooni RNA (info toimetamine RNA-lt valgu sünteesi toimumiskohta) tRNA 15% transport-RNA (aminohapete transport valkude sünteesi toimumiskohta) rRNA 80% ribosoomi- RNA kuulumine ribosoomi koostisse, millel leiab aset valgusüntees RNA tähtsus
Tähtsus päriliku info eraldaja, realiseerib info e. valmistab valgud.TÄHTSUS:mRNA-informatsiooni toimetamine RNAlt valgu sünteesi toimumiskohta, valkude süntees; tRNA-transpordi (toob AH ribosoomi); rRNA-ribosoomi RNA moodustab ribosoomi enda ,on valgusünteesi toimumise keskkonnaks. EHITUS: esmane s- nukleotiidijääkide hulk ja järjestus RNAs, tekib sünteesijärgselt. Teisane s- molekul, milles üksikahelalised lõigud vahelduvad kaksikahelaliste lõikude omadega. VALGUD(proteiinid) aminohapetest moodustunud polümeerid. JAOTUS: Lihtvalgud-koosnevad aminohappejääkidest, nt munavalge ja Liitvalgud, koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast.(kromosoomid) ÜL: ensümaatiline funktsioon- ensüümid kiirendavad reaktsioone; ehituslik(karvad, suled,kabjad); transport(juhivad molekule raku sisse ja välja, hemoglobiin transpordib hapnikku) ; retseptoorne.
kogum, mille 19. Miks on hea see, et valgumolekul võib de- ja renatureeruda? Ehk siis mis tähtsus on valgu molekuli struktuuridel? · 20. Mis on nukleiinhapped? Näited. · Biobolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid (NT: DNA, RNA) 21. Mis on DNA? Mis on selle monomeerideks? Mis nukleotiidid on DNAs? · Desoksüribonukleiinhape, mille monomeeriks on · DNA's on desoksüribonukleotiidid 22. Mis on komplementaarsusprintsiip? · kaksikahelaliste nukleiinhapete ehitusprintsiip 23. Kuidas DNA puhul komplementaarsus välja näeb? · A-T / G-C 24. Miks on DNA oluline? Kus see asub? Teada ka seda, et kui rakk jaguneb, siis mõlemal tütarrakul on idee kohaselt täpselt samasugune pärilik info rakus. · DNA on oluline, sest see säilitab pärilikkuse infoja kannab selle täpselt edasi · DNA asub rakutuumas 25. Kaks põhjust, miks on hea, et DNA on meil rakkudes kaheahelalise biheeliksina. · Siis ta seob rohkem vesinikuahelaid · 26
Kui ei rikuta primaarset struktuuri on sobivate tingimustes võimalik valku taastada s.o renatureerumine. 15.Mis on nukleiinhapped? Näited. Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid DNA ja RNA 16.Mis on DNA? Mis on selle monomeerideks? Mis nukleotiidid on DNAs? DNA on polümeer, mille monomeerideks on nukleotiidid. (A,T,C,G)Mis on komplementaarsusprintsiip? Komplementaarsusprintsiip on kaksikahelaliste nukleiinhapete ehitusprintsiip. 17.Kuidas DNA puhul komplementaarsus välja näeb? A ja T ning G ja C 18.Miks on DNA oluline? Kus see asub? Teada ka seda, et kui rakk jaguneb, siis mõlemal tütarrakul on idee kohaselt täpselt samasugune pärilik info rakus DNA-s säilitatakse info.Asub igas rakus olevas tuumas 19.Kaks põhjust, miks on hea, et DNA on meil rakkudes kaheahelalise biheeliksina. Sest see seob nii rohkem vesiniksidemeid. 20.Mis on RNA? Mis on selle monomeerideks
aminorühmi kui ka karboksüülrühmi. · Desoksüribonukleiinhape- ehk DNA on enamikus elusprganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappejääkidest koosnev polümeer. · Desoksüribonukleotiid on keeruka struktuuriga ühend, mis moodustub kolme keemilise rühma - lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma - liitumisel. · Komplementaarsusprintsiip on kaksikahelaliste nukleiinhapete ehitusprintsiip. Selle kohaselt põhineb kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete molekulides vesiniksidemete moodustumisel, kusjuures DNA molekulis paarduvad ehk on komplementaarsed C ja G ning A ja T, RNA molekulis C ja G ning A ja U. (Tähistused: A adeniin, G guaniin, C tsütosiin, T tümiin, U uratsiil.) · Lämmastikalus nukleiinhapate monomeeride koostisse kuuluvad tsüklilised orgaanilised ühendid
23. DNA molekuli ehitus? DNA molekuli ülesanded organismis? kaksikspiraal. selle ülessanded on kromosoomide põhiline koostisosa, päriliku info säilitamine ja selle täpne ülekanne tütarkudedele 24. Milles seisneb DNA kaheahelalise biheeliksi struktuuri tähtsus? ei tea 25. RNA molekuli ehitus? * RNA esmane struktuur - primaarstruktuur . Nukleotiidijääkide hulk ja järjestus RNAs. Tekib sünteesijärgselt. * Teisane struktuur. Molekul, milles üksikahelalised lõigud vahelduvad kaksikahelaliste lõikudega. omavahel paarduvad 26. Millised on 3 erinevat RNA molekuli ja milliseid ülesandeid need täidavad? RNA 3 erivormi mRNA (5%) - informatsiooni RNA I nfo toimetamine RNAlt valgu sünteesi toimumiskohta . tRNA (15%) - t ransport RNA Aminohapete taransport valkude sünteesi toimumiskohta. rRNA (80%) - r ibosoomi RNA Kuulumine ribosoomi koostisesse, millel leiab aset valgusüntees. RNA tähtsus RNA ülesanne on DNA informatsiooni kopeerimine ning
vesiniksidet. DNA sekundaarstruktuuris pole ahelad ühesugused. DNA molekuli ülesanded organismis Kromosoomide põhiline koostisosa Päriliku info säilitamine ja selle täpne ülekanne tütarrakkudele (mis on tekkinud raku jagunemise käigus). RNA ehitus RNA on üksikahelaline RNA esmane struktuur primaarstruktuur- nukleotiidijääkide hulk ja järjestus RNAs. Teisene struktuur- molekul, milles üksikahelalised lõigud vahelduvad kaksikahelaliste lõikudega; omavahel paarduvad (A ja U)(G ja C) RNA 3 erivormi mRNA (5%) - informatsiooni RNA Info toimetamine RNAlt valgu sünteesi toimumiskohta. tRNA (15%) - transport RNA Aminohapete taransport valkude sünteesi toimumiskohta. rRNA (80%) - ribosoomi RNA Kuulumine ribosoomi koostisesse, millel leiab aset valgusüntees. Nukleiinhapete võrdlus DNA RNA Polümeer Polümeer Nukleotiid Nukleotiid
· DNA naaberahelaid kaksikspiraalis hoiavad koos vesiniksidemed. (A ja T) 2 vesiniksidet (G ja C) 3 vesiniksidet. · DNA sekundaarstruktuuris pole ahelad ühesugused. 30. RNA molekuli ehitus? · RNA esmane struktuur primaarstruktuur. Nukleotiidijääkide hulk ja järjestus RNAs. Tekib sünteesijärgselt. · Teisane struktuur. Molekul, milles üksikahelalised lõigud vahelduvad kaksikahelaliste lõikudega. omavahel paarduvad (A ja U)(G ja C) 31. Millised on 3 erinevat RNA molekuli ja milliseid ülesandeid need täidavad? 1. mRNAinformatsiooni RNA(info toimetamine DNAlt valgusünteesi toimumiskohta) 2. tRNAtransport RNA(aminohapete transport valkude sünteesi toimumiskohta) 3. rRnaribosoomi RNA 32. Komplementaarsus DNA ja RNA molekulidel, nende erinevus? DNA informatsiooni kopeerimine ning transportimine informatsiooni realiseerimiseks. DNA RNA
viirustes sekundaarstruktuur levinuim esinemisvorm(biheeliks ja kaksikspiraal) tertsiaalstruktuur tekib DNA ja valkude koosmõjul (DNA+ valk=nukleoproteiin e kromosoom) DNA ülesanded: kromosoomide peamine koostisosa, päriliku info säilitamine ja selle täpne ülekanne tütarrakkudele. RNA ehitus: Esmane struktuur nukleotiidijääkide hulk ja järjestus RNAs. Tekib sünteesi järgselt Teisene struktuur molekul, milles üksikahelalised lõigud vahetuvad kaksikahelaliste lõikudega omavahel paaduvad RNA ülesanded: info kopeerimine ja transportimine info realiseerimiseks · RNA kolm põhivormi. mRNA informatsiooni RNA, info toimetamine RNAlt sünteesitoimumiskohta. tRNA transport. Aminohapete transport valkude sünteesi toimumiskohta. rRNA ribosoomi RNA; kuulumine ribosoomi koostisesse Komplementaarsus DNA ja/või RNA nukleotiidide omavaheline sobivus. DNA koosneb A (adenosiin), C
sünteesiprotsessides ja teatud viirustes * DNA sekundaarstruktuur levinuim esinemisvorm (biheeliks-koosneb kahest ahelast ja kaksikspiraal) * DNA tertsiaalstruktuur tekib DNA ja valkude koosmõjul, tekib nukleoproteiin ehk kromosoom 22.Kirjelda RNA monomeeri ehitust. * RNA esmane struktuur lihtne nukleotiidide järjestus * RNA teisene struktuur molekul, milles üksikahelalised lõigud vahlduvad kaksikahelaliste lõikudega (A ja U) (G ja C) 23.Millised lämmastikalused esinevad DNA-s ja RNA-s? * DNA-s: A ja T, G ja C * RNA-s: A ja U, G ja C 24.Kuidas avaldub komplementaarsus DNA molekulis ja RNA molekulis? 25.Mis on DNA põhilised ülesanded? * Kromosoomide põhiline koostisosa * Päriliku info säilitamine ja selle täpne ülekanne tütarrakkudele, mis on tekkinud saku jagunemise käigus 26.Mis ülesanded on RNA molekulidel (mRNA, tRNA, mRNA)?
DNA eisneb rakus sünteesiprotsessides ja teatud viirustes * DNA sekundaarstruktuur – levinuim esinemisvorm (biheeliks-koosneb kahest ahelast ja kaksikspiraal) * DNA tertsiaalstruktuur – tekib DNA ja valkude koosmõjul, tekib nukleoproteiin ehk kromosoom 22.Kirjelda RNA monomeeri ehitust. * RNA esmane struktuur – lihtne nukleotiidide järjestus * RNA teisene struktuur – molekul, milles üksikahelalised lõigud vahlduvad kaksikahelaliste lõikudega (A ja U) (G ja C) 23.Millised lämmastikalused esinevad DNA-s ja RNA-s? * DNA-s: A ja T, G ja C * RNA-s: A ja U, G ja C 24.Kuidas avaldub komplementaarsus DNA molekulis ja RNA molekulis? 25.Mis on DNA põhilised ülesanded? * Kromosoomide põhiline koostisosa * Päriliku info säilitamine ja selle täpne ülekanne tütarrakkudele, mis on tekkinud saku jagunemise käigus 26.Mis ülesanded on RNA molekulidel (mRNA, tRNA, mRNA)?
mitokondrid Ribosoomid, Translatsioon Valkude süntees tsütoplasma, Kogu aeg Tulemuseks mitokondrid, lihtvalgud kloroplastid 8. Komplementaarsusprintsiip: mõiste ja millised nukleotiidid on komplementaarsed. Kaksikahelaliste nukleiinhapete ehitusprintsiip. Nukleiinhapped, A-adeniin, T-tümiin, G- guaniin, C- tsütosiin. 9. Mis on geenide avaldumine e geeniekspressioon? Kui suur osa geenidest rakus avaldub? Organismi geneetilise info avaldumise protsess. Avaldub geenidest pärilik materjal. 10. Mõisted suguliiteline, intermediaarne, dominantne, retsessiivne, kodominantne Suguliiteline- pärilike tunnuste liitmine või ahendumine sootunnustega Intermediaarne- tunnuse vahepealne avaldumine
palju vesiniksidemeid. RNA - biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid. Ribonukleotiidid on samuti moodustunud lämmastikalusest, riboosist ja fosfaatrühmast. 1. Lämmastikaluseid on neli: A-adeniin, U-uratsiil, C-tsütosiin ja G-guaniin 2. Nukleotiidide järjestus on esimest järku struktuur. Teist järku struktuuris vahelduvad üksikahelalised lõigud kaksikahelaliste lõikudega. RNA ülesanded: 1. Tagab geneetilise info realiseerimise 2. informatsiooni-RNA (mRNA) toob geneetilise info rakutuumast ribosoomi 3. transport-RNA (tRNA) toob vastavad aminohapped, millest saan RNA järgi valku sünteesida 4. ribosoomi-RNA (rRNA) osaleb valgusünteesis Mõisted 1. Lipiid biomolekul, mis koosneb alkoholist ja rasvhappejäägist 2. Adeniin nukleotiidi koostisesse kuuluv lämmastikalus 3
DNA sekundaarstruktuur levinuim esinemisvorm (biheeliks-koosneb kahest ahelast ja kaksikspiraal) DNA tertsiaalstruktuur tekib DNA ja valkude koosmõjul, tekib nukleoproteiin ehk kromosoom 24.KirjeldaRNA monomeeri (nukleotiidi) ehitust. RNA esmane struktuur lihtne nukleotiidide järjestus RNA teisene struktuur molekul, milles üksikahelalised lõigud vahlduvad kaksikahelaliste lõikudega (A ja U) (G ja C) 25.Millised lämmastikalused esinevad DNA-s ja RNA-s? DNA-s: A ja T, G ja C RNA-s: A ja U, G ja C 26.Kuidas avaldub komplementaarsus DNA molekulis ja RNA molekulis? 27.Mis on DNA põhilised ülesanded? Kromosoomide põhiline koostisosa Päriliku info säilitamine ja selle täpne ülekanne tütarrakkudele, mis on tekkinud raku jagunemise käigus
Omavahel seonduvad kindlad lämmastkalused (A ja T)(G ja C) - komplementaarsed. 1) DNA naaberahelaid kaksikspiraalis hoiavad koos vesiniksidemed. (A ja T) - 2 vesiniksidet (G ja C) - 3 vesiniksidet. 2) DNA sekundaarstruktuuris pole ahelad ühesugused. 30. RNA molekuli ehitus? 1)RNA esmane struktuur - primaarstruktuur. Nukleotiidijääkide hulk ja järjestus RNAs. Tekib sünteesijärgselt. 2)Teisane struktuur. Molekul, milles üksikahelalised lõigud vahelduvad kaksikahelaliste lõikudega. omavahel paarduvad (A ja U)(G ja C). 31. Millised on 3 erinevat RNA molekuli ja milliseid ülesandeid need täidavad? · 1).mRNA-informatsiooni RNA(info toimetamine DNAlt valgusünteesi toimumiskohta) · 2).tRNA-transport RNA(aminohapete transport valkude sünteesi toimumiskohta) · 3).rRna-ribosoomi RNA 32. Komplementaarsus DNA ja RNA molekulidel, nende erinevus? DNA informatsiooni kopeerimine ning transportimine informatsiooni realiseerimiseks. DNA - RNA
Teist järku struktuur onkeerdumine jagunemise käigus). RNA ehitusRNA esmane (nõrgad sidemed).Kolmandat järku struktuuron struktuur - primaarstruktuur. Nukleotiidijääkide hulk gloobul (nõrgad sidemed).Kui ühinevad mitu ja järjestus RNAs. Tekib sünteesijärgselt. polüpeptiidi, siis on neljandat järku struktuur. Teisane struktuur. Molekul, milles üksikahelalised Valgustruktuuride muutumisest Valkude lõigud vahelduvad kaksikahelaliste lõikudega. denaturatsioon valkude kõrgemat järku omavahel paarduvad (A ja U)(G ja C) U uratsiil struktuuride lagunemine (kuumutamisel, tehnilisel RNA 3 erivormi mRNA (5%) - informatsiooni RNA töötlemisel)Valkude renaturatsioon kõrgemat järku Info toimetamine RNAlt valgu sünteesi struktuuride taastumineValkude hüdrolüüs toimumiskohta.tRNA (15%) - transport RNA
Leia DNA teine ahel: A A T C G G T T C DNA MOLEKULI ÜLESANDED ORGANISMIS Kromosoomide põhiline koostisosa Päriliku info säilitamine ja selle täpne ülekanne tütarrakkudele (mis on tekkinud raku jagunemise käigus). RNA EHITUS RNA esmane struktuur - primaarstruktuur. Nukleotiidijääkide hulk ja järjestus RNAs. Tekib sünteesijärgselt. Teisane struktuur. Molekul, milles üksikahelalised lõigud vahelduvad kaksikahelaliste lõikudega. omavahel paarduvad (A ja U)(G ja C) U uratsiil -U-C-A-G-U-A-G-C- -A-G-U-C-A-U-C-G RNA 3 ERIVORMI mRNA (5%) - informatsiooni RNA Info toimetamine RNAlt valgu sünteesi toimumiskohta. tRNA (15%) - transport RNA Aminohapete taransport valkude sünteesi toimumiskohta. rRNA (80%) - ribosoomi RNA Kuulumine ribosoomi koostisesse, millel leiab aset valgusüntees. RNA TÄHTSUS RNA ülesanne on DNA informatsiooni kopeerimine ning transportimine informatsiooni realiseerimiseks
7. Biopolümeer valgud ja polüsahhariidid. 8. Denaturatsioon valgu kõrgemat järku struktuuride hävimine. 9. Desoksüribonukleiinhape DNA. 10. Desoksüribonukleotiid DNA üks monomeer. 11. Desoksüriboos lihtsuhkur. 12. Ensüüm biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk. 13. Fosfolipiid fosfaatrühma sisaldav lipiid. 14. Hormoon bioloogiliselt aktiivne ühend, mis reguleerib ainevahetust, organismi talitlusi ja protsesse. 15. Komplementaarsusprintsiip kaksikahelaliste nukleiinhapete ehitusprintsiip. 16. Kontraktsioonivalk liikumisfunktsiooni täitev valk. 17. Lipiid rasvad, õlid, vahad, steroidid. 18. Lämmastikalus tümiin, adeniin. 19. Makroelemendid organismis kõige enam esinevad keemilised elemendid: O, C, H, N, P. 20. Mikroelemendid organismi elutegevuseks vajalikud keemilised elemendid: Cu, Zn, Ni. 21. Monosahhariid madalamolekulaarne orgaaniline ühend, mille süsiniku arv on 3st-6ni. Glükoos, fruktoos, riboos, desoksüriboos. 22
mitokondrites ja kloroplastides interfaasi ajal. Geeni ekspressiooni esimene etapp. tekib kolm rnad: mRNA, tRNA, rRNA translatsioon - protsess, mille tulemus on valk primaarstruktuuris. Toimub ribosoomidel, raku tsütoplasmas, interfaasis. Geeni ekspressiooni teine etapp. 8. Komplementaarsusprintsiip: mõiste ja millised nukleotiidid on komplementaarsed. Komplementaarsus - kui tead ühe DNA ahela ehitust, tead ka teise oma. On kaksikahelaliste nukleiinhapete ehitusprintsiip. Selle kohaselt põhineb kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete molekulides vesiniksidemete moodustumisel. Komplementaarsed on: o DNA: A-T ja C-G o RNA: A-U ja C-G 9. Mis on geenide avaldumine e geeniekspressioon? Kui suur osa geenidest rakus avaldub? Selle käigus avaldub geenides sisalduv pärilik materjal RNA või valguna. 4% avaldub. 10. Mõisted suguliitelisus - geenide paiknemine sugukromosoomis
RNA RNA osaleb mitmetes eluks vajalikes protsessides nagu näiteks geenide kodeerimine ja dekodeerimine, geenide regulatsioon ja ekspressioon. Koosneb ribonukleotiididest. Moodustunud lämmastikaluse, riboosi ja fosfaatrühma liitumisel. Neli erinevat nukleotiidi(lämmastikalused): A, G, C, U. RNA esmane struktuur primaarstruktuur, nukleotiidijääkide hulk ja järjestus RNAs, tekib sünteesijärgselt. Teisene struktuur- molekul, milles üksikahelalised lõigud vahelduvad kaksikahelaliste lõikudega, omavahel paarduvad (tRNA). RNA sünteesi katalüüsib ensüüm, RNA polümeraas, mis kasutab üht DNA- ahelat matriitsina, et sünteesida komplementaarne RNA ahel e transkript, seda protsessi nimetatakse transkriptsiooniks. REPLIKATSIOON (DNAst DNA) TRANSKRIPTSIOON (DNAst mRNA ja rRNA) TRANSLATSIOON (mRNAst VALK) INFO liigb DNA RNA VALGUD. Viirustel võib liikuda ka RNAlt DNAle. 4. Mida tähendab komplementaarsusprintsiip, mida DNA ahelate antiparalleelsus?
tümidiin, duaniin, tsütosiin; AT GC), suhkrust(pentoos, riboos, desoksüriboos) ja fosfaatrühmast. 3. Nukleiinhapete lühiiseloomustus. Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Nukleiinhape moodustub korduvatest nukleotiididest. On kahte liiki nukleiinhappeid: 1)DNA-desoksüribonukleiinhape 2)RNA-ribonukleiinhape 4. Mida tähendab komplementaarsusprintsiip, mida DNA ahelate antiparalleelsus? Komplementaarsusprintsiip- Kaksikahelaliste nukleiinhapete ehitusprintsiip. Selle kohaselt põhineb kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete molekulides vesiniksidemete tekkimisel. DNA: C-G; A-T RNA: C-G; A-U (uratsiil) DNA ahelate antiparalleelsus- See tähendab, et paarduvad DNA ahelad on orienteeritud vastupidistele suundadele. Üks DNA ahel on 3’-5’ ja teine vastupidi. 5. Millised on peamised erinevused DNA ja RNA vahel? erinevad suhrujäägid (DNA-desoksüriboos; RNA-riboos)
Komplementaarsus- nukleotiidide kindel vastavus üksteisele A, T, C, G Omavahel seonduvad kindlad lämmastkalused (A ja T)(G ja C) - komplementaarsed RNA (ribonukleiinhape) Päriliku info realiseerimine A, U, C, G RNA esmane struktuur - primaarstruktuur. Nukleotiidijääkide hulk ja järjestus RNAs. Tekib sünteesijärgselt. Teisane struktuur. Molekul, milles üksikahelalised lõigud vahelduvad kaksikahelaliste lõikudega. omavahel paarduvad (A ja U)(G ja C) RNA vormid: mRNA - informatsiooni RNA Info toimetamine RNAlt valgu sünteesi toimumiskohta. tRNA - transport RNA Aminohapete transport valkude sünteesi toimumiskohta. rRNA ribosoomide koostis RAKK JA RAKKUDE MITMEKESISUS Rakumembraan ümbritseb kõiki rakke. Membraan koosneb fosfolipiididest ja valkudest. Loomarakkudele annavad tugevust kolesterooli molekulid. Rakumembraani ülesanded: I Ainevahetus läbi membraani
Üksikahelaline DNA esineb rakus sünteesiprotsessides ja teatud viirustes. · 2) DNA sekundaarstruktuur - DNA levinuim esinemisvorm. (biheeliks ja kaksikspiraal) · 3) DNA tertsiaalstruktuur - tekib DNA ja valkude koosmõjul. DNA + valgud =kromosoomid. RNA ehitus: 1) RNA esmane struktuur - primaarstruktuur. Nukleotiidijääkide hulk ja järjestus RNAs. Tekib sünteesijärgselt. 2) Teisane struktuur. Molekul, milles üksikahelalised lõigud vahelduvad kaksikahelaliste lõikudega. Omavahel paarduvad (tRNA) RNA on ebastabiilne, et seda saaks vajaduse korral lagundada. See võimaldab rakul kasutada uute RNA järgi sünteesitud valke. Ilma selleta ei oleks rakk võimeline kiiresti vastata väliskeskkonnast telenevatele signaalidele. 5.Millised on peamised erinevused DNA ja RNA vahel: Peamisteks erinevusteks on 3, 1 ja 4 Tunnus DNA RNA
2) DNA sekundaarstruktuur - DNA levinuim esinemisvorm. (biheeliks ja kaksikspiraal) 3) DNA tertsiaalstruktuur - tekib DNA ja valkude koosmõjul. DNA + valgud =kromosoomid. RNA ehitus: 1) RNA esmane struktuur - primaarstruktuur. Nukleotiidijääkide hulk ja järjestus RNAs. Tekib sünteesijärgselt. 2) Teisene struktuur. Molekul, milles üksikahelalised lõigud vahelduvad kaksikahelaliste lõikudega. Omavahel paarduvad (tRNA) RNA on ebastabiilne, et seda saaks vajaduse korral lagundada. See võimaldab rakul kasutada uusi RNA järgi sünteesitud valke. Ilma selleta ei oleks rakk võimeline kiiresti reageerima väliskeskkonnast tulenevatele signaalidele. 5.Millised on peamised erinevused DNA ja RNA vahel: Peamisteks erinevusteks on 3, 1 ja 4 Tunnus DNA RNA
Üksikahelaline DNA esineb rakus sünteesiprotsessides ja teatud viirustes. 2) DNA sekundaarstruktuur - DNA levinuim esinemisvorm. (biheeliks ja kaksikspiraal) 3) DNA tertsiaalstruktuur - tekib DNA ja valkude koosmõjul. DNA + valgud =kromosoomid. RNA ehitus: 1) RNA esmane struktuur - primaarstruktuur. Nukleotiidijääkide hulk ja järjestus RNAs. Tekib sünteesijärgselt. 2) Teisane struktuur. Molekul, milles üksikahelalised lõigud vahelduvad kaksikahelaliste lõikudega. Omavahel paarduvad (tRNA) RNA on ebastabiilne, et seda saaks vajaduse korral lagundada. See võimaldab rakul kasutada uute RNA järgi sünteesitud valke. Ilma selleta ei oleks rakk võimeline kiiresti vastata väliskeskkonnast telenevatele signaalidele. 5. Nukleotiidid on kolmekomponendilised süsteemid, mis koosnevad: 1. 5C suhkrust ehk pentoosist 2. N-alusest 3. ühest või mitmest fosforhappe jäägist Biofunktsioonid 1
· 2) DNA sekundaarstruktuur - DNA levinuim esinemisvorm. (biheeliks ja kaksikspiraal) · 3) DNA tertsiaalstruktuur - tekib DNA ja valkude koosmõjul. DNA + valgud =kromosoomid. RNA ehitus: 1) RNA esmane struktuur - primaarstruktuur. Nukleotiidijääkide hulk ja järjestus RNAs. Tekib sünteesijärgselt. 2) Teisene struktuur. Molekul, milles üksikahelalised lõigud vahelduvad kaksikahelaliste lõikudega. Omavahel paarduvad (tRNA) RNA on ebastabiilne, et seda saaks vajaduse korral lagundada. See võimaldab rakul kasutada uusi RNA järgi sünteesitud valke. Ilma selleta ei oleks rakk võimeline kiiresti reageerima väliskeskkonnast tulenevatele signaalidele. 5.Millised on peamised erinevused DNA ja RNA vahel: Peamisteks erinevusteks on 3, 1 ja 4 Tunnus DNA RNA
Nukleiinhappeteks on : 1) RNA (ribonukleiinhape) – osaleb geneetilise informatsiooni avaldumises. Koosneb ribonukleotiididest. Moodustunud lämmastikaluse, riboosi ja fosfaatrühma liitumisel. Neli erinevat nukleotiid(lämmastikalused): A, G, C, U (A=T, G=C) - RNA esmane struktuur - primaarstruktuur. Nukleotiidijääkide hulk ja järjestus RNAs. Tekib sünteesijärgselt. - Teisene struktuur. Molekul, milles üksikahelalised lõigud vahelduvad kaksikahelaliste lõikudega. Omavahel paarduvad (tRNA) 1) DNA (desoksüribonukleiinhape)- päriliku info süilitamine ja selle täpne ülekanne tütarrakkudele. Koosneb desoksüribonukleotiididest. Neli erinevat nukleotiidi: A, G, C, T. Moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. Nukleiinhapete sünteesil on kindel suund: 5´ (prim) ots + 3´ (prim) ots. Kaksikahelaline, nn biheeliks. Ahelad
Nukleiinhappeteks on : 1) RNA (ribonukleiinhape) osaleb geneetilise informatsiooni avaldumises. Koosneb ribonukleotiididest. Moodustunud lämmastikaluse, riboosi ja fosfaatrühma liitumisel. Neli erinevat nukleotiid(lämmastikalused): A, G, C, U (A=T, G=C) - RNA esmane struktuur - primaarstruktuur. Nukleotiidijääkide hulk ja järjestus RNAs. Tekib sünteesijärgselt. - Teisene struktuur. Molekul, milles üksikahelalised lõigud vahelduvad kaksikahelaliste lõikudega. Omavahel paarduvad (tRNA) 1) DNA (desoksüribonukleiinhape)- päriliku info süilitamine ja selle täpne ülekanne tütarrakkudele. Koosneb desoksüribonukleotiididest. Neli erinevat nukleotiidi: A, G, C, T. Moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. Nukleiinhapete sünteesil on kindel suund: 5´ (prim) ots + 3´ (prim) ots. Kaksikahelaline, nn biheeliks. Ahelad
DNA tertsiaarstruktuuri sobivaks näiteks on kromosoomid. RNA e. Ribonukleiinhape. RNA koosneb nukleotiitidest. Iga nukleotiid koosneb 3 komponendist : *5C riboos. *4 lämmastikalust. a) kahetsüklilised (A ja G) b) ühetsüklilised (C ja U) *fosforhappejääk. RNA ehitus : 1) RNA esmane struktuur. Nukleotiidijääkide hulk ja järjestus RNAs. Tekib sünteesijärgselt. 2)Teisane struktuur. Molekul, milles üksikahelalised lõigud vahelduvad kaksikahelaliste lõikudega. omavahel paarduvad (A ja U)(G ja C) 3) RNA kolmanda järgu struktuur on RNA molekul kompleksvalkudega. Valkude süntees toimub ribosoomides. RNA esineb 3. eri vormis : a) mRNA (5%) - informatsiooni RNA - info toimetamine RNAlt valgu sünteesi toimumiskohta. b) tRNA (15%) - Transport RNA - Aminohapete taransport valkude sünteesi toimumiskohta. c) rRNA (80%) - Ribosoomi RNA - Kuulumine ribosoomi koostisesse, millel leiab aset valgusüntees.
A-minoorne interakstioon- hoiab rRNA ruumilist struktuuri paigas. RNA kaksikheeliksi väikese vao kaudu toimub interaktsioon A-nukleotiidide (A nukleotiidid pärinevad üksikahelast; adeniin) ja rRNA vahel. Moodustatakse põhiliselt vesiniksidemeid kaheahelalises osas osalevate 2’ hapnikega (riboosi hapnikud). Eristatakse 4 erinevat tüüpi interaktsiooni, olenevalt sellest, milliste kaksikahelaliste piirkondadega sidemet tekivad. 16S rRNA sekundaarstruktuur: Sisaldab 4 domeeni : 5’-domeen : KEHA, tsentraalne : PLATVORM, 3’-Major : PEA, 3’-minor : PENULTIMATE STEM. Domeenid 30S tasemel suhteliselt iseseisvad. Domeenide liikumine teineteise suhtes valgusünteesi käigus. 23S rRNA sekundaarstruktuur 23S rRNA : Sisaldab 6 domeeni, Domeenid tihedalt läbipõimunud - moodustavad 50S tasemel monoliitse ja väheliikuva struktuuri, Erandiks L1 ja
siis kaoks ära üks evolutsiooni ehituskividest). RNA koostises on pentoosiks riboos, lämmastikalused:ühetsüklilised (tsütosiin C ja uratsiil U) ja kahetsüklilised (adeniin A ja guaniin G), fosforhappe jääk. Primaarstruktuuriks on RNA üksikahel, kus on oluline nukleotiidijääkide hulk ja järjestus, teatud RNA viirustes ja RNA sünteesiprotsesside vaheetapis. RNA sekundaarstruktuur on molekul, kus üksikahelalised lõigud vahelduvad komplementaarsete kaksikahelaliste piirkondadega (A-U ja G-C). Transport RNA (tRNA) molekul. RNA tertsiaarne struktuur- RNA molekulide seostumine valgumolekulidega, RNA süntees toimub ribosoomides. RNA leidumine/vormid ja ülesanded: RNA leidub RNA viirustes, eeltuumsetes tsütoplasmas ja päristuumsetes tuumas, kromosoomides, mitokondrites/kloroplastides, tsütoplasmas. Põhivormid (3 tükki): mRNA, tRNA, rRNA. Kõik RNA vormid sünteesitakse DNA-lt, valgusüntees ei toimi kõigilt RNA-delt.
annaabi.ee 
