mõelda. Sellised refleksid on automaatsed ja väga olulised, kuna võimaldavad sensoorsele infole reageerida otsekohe. Seljaajus on teine tähtis ülesanne ja see on vastutada tingimatute reflekside eest. Peaaju: Peaaju asub koljuõõnes. Peaaju koosneb 5 osadest: piklik, taga, kesk, vahe- ja otsaju. Piklikaju kuulub vanemate osade hulka. Seal asuvad mitu elutähtsat refleksi- hingamis, südametalitluse, seedimis ja osa kaitsereflekside keskused. Nende keskuste vigastused võivad põhjustada inimese surma. Piklikajus on närviakkude kogum, mida nimetatakse võrkmoodustiseks ehk retikulaarformatsiooniks. Võrkmoodustise ülesanne on toimida kas aktiveerivalt või pärssivalt kogu närvisüsteemile ja veel osaleda une- ja ärkveloleku regulatsioonis. Tagaaju koosneb väikeajust ja ajusillast. Tema ülesandeks on reflektoorne tegevus ja peale selle närviimpulsside ülekanne. Väikeaju paikneb suuraju poolkerade all
ilma, et kasutatakse patsiendi aktiivset lihaskontraktsiooni. AROM- Aktiivne liigesliikuvus, liigese liikumine sooritatakse ja kontrollitakse ainult patsiendi lihasjõu poolt, ilma välise abi ja vastusurveta, teistest sõltumata. AAROM- Aktiivne assisteeritus liigesliikuvus, liigese liikumine ja kontroll suures või väiksemas osas on tehtud lihasjõu abil, mis on kombineeritud välisabiga. 17) Venitusharjutused füsioteraapias, meetodid, lihase kaitsereflekside ülesanne venitusel, reeglid venitusel Meetodid- Aktiivne venitus, passiivne venitus, staatiline venitus, dünaamiline venitus, pingutus-lõdvestus-venitus (PLV), PNF venitusmeetod, ballistiline venitus. Kaitsereflekside ülesanne- kaitsevad lihaseid ja liigeseid traumade eest. Reeglid venitusel- Enne venitust soojendus-ja lõdvestusharjutused. Venitusasend olgu mugav. Venita valupiirini. Keskendu korraga venitama üle ühe liigese kulgevaid liigutusi. Keskendu
Tarantlid kuuluvad huntämbliklaste sugukonda. Kõige tuntuma, Lycosa tarentula hammustus võib erinevalt müütidest ja vanadest arvamustest esile kutsuda vaid palavikku ja valu hammustuse kohast, mis on võrreldamatu karakurdi hammustusega. Tarantlid on suurte karvaste ämblike perekond huntämbliklaste sugukonnast. Neid peetakse kodudes kõige enam. Nende keha on tiheda karvastikuga kaetud ja nad on suurimad ämblikud maailmas. Mürgisuse üle saab kergesti otsustada tema kaitsereflekside järgi. Kui ta hõõrub enda tagakehalt maha karvakesi, ei ole tema mürk nõnda oluline. Kes seda aga ei tee, on arvatavasti tugevama toksilisusega ning tasuks olla ettevaatlikum.
Autonoomne närvisüsteem tahtele allumatu (siseelundite, sisenõrenäärmete, südame ja veresoonte talitluse reguleerimine). Jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks süsteemiks (mõlemad osalevad organismi ainevahetuses). KNS koosneb pea- ja seljaajust. Seljaaju peamine ülesanne on ühendada kehas toimuvat peaajuga ja vastutada tingimatute reflekside eest. Peaaju koosneb 5'st osast. Piklikajus asuvad elutähtsate reflekside (nt seedimisrefleks) ja kaitsereflekside (nt aevastamisrefleks) keskused. Tagaaju koordineerib liigutusi ja hoiab keha tasakaalus. Keskajus asub automaatsete liigutuste keskus. Vaheajus paikneb koorealune tundlikkuskeskus, seega saadetakse kogu informatsioon ajukoorde. Hüpotalamus kontrollib sisenõresüsteemi ning autonoomset närvisüsteemi. Otsaaju katvas ajukoores toimub kõrgem närvitalitlus. Ajukoores on 4 sagarat: otsimikusagar (seotud liigutuste planeerimise, teostamise ja
suureneb, saavutab maksimumi päeval ja õhtuks väheneb. Painduvuse sõltub Treenitusseisundist Lihasmassist, rasvkoest ja sidekoest Õhutemperatuurist Keha ja lihase temperatuurist Vanusest, soost, tervislikust seisundist, hormonaalsest seisundist Vaimsest pingest, stressist, lõõgastusvõimest Liigese liikuvust piiravad tegurid Liigese ehitus, liigeskapsel, liigest ümbritsevad kõõlused, liigessidemed, lihased ja nahk Lihaste kaitsereflekside süsteem, mis tõmbab lihaseid kokku Painduvuse arendamise meetodid üldarendavad harjutused liigeste liikuvuse suurendamiseks. abistavad harjutused, eesmärgiks liigeste maksimaalse liikuvuse arendamine spetsiaalarendavad harjutused, mis tagavad painduvuse maksimaalse arengu Kordusmeetod Põhiline meetod on kordusmeetod, mis tähendab, et harjutust tuleb teha 15 korda järjest, 3-5 seeriat, kuna ühekordne
1. Aju poolkerade erinevus. • Vasak ajupoolkera-paremakäelisus, loogika, kõnelemine, kirjutamine, arvutamine, teadus, analüütiline infotöötlus. • Parem ajupoolkera-vasakukäelisus, emotsioonid, musikaalsus, kunstimeel, kujutlusvõime, 3-mõõtmelised kujundid, sünteetiline infotöötlus. 2. Olulisemad aju osad – kõrgem närvitegevus a)Piklikaju - seljaaju jätk koljuõõnes, vastutab elutähtsate- ja kaitsereflekside eest. Väikeaju – reguleerib lihaste koostööd ja tasakaalu b)Tagaaju - toimub reflektoorne tegevus, närviimpulsside ülekanne, liigutuste koordinatsioon ja tasakaalu hoidmine. c)Keskaju- asuvad automaatsete liigutuste ja optiliste ning akustiliste orienteerumisreflekside keskused. d)Vaheaju- paiknevad koorealune tundlikkuskeskus ning sisenõresüsteemi, autonoomset närvisüsteemi ja emotsioone kontrolliv hüpotalamus, reguleerib emotsionaalset käitumist, mälu, õppimine, motivatsioon.
samuti emotsioone, valu jms. Tundlikkuskeskus: Selle keskuse kaudu saadetakse peaaegu kogu meeleelunditest tulev info ajukoorde. Keskaju Automaatsete liigutuste keskus aju eri osadest tulevad närviimpulsid kantakse üle lihastele Tagaaju Ajusild: Reflektoorne tegevus ja närviimpulsside ülekanne; Väikeaju: Koordineerib liigutusi ja hoiab keha tasakaalus. Piklikaju Südametalitluse, hingamis-, seedimis- ja osa kaitsereflekside keskused. Seljaaju Ühendab kehas toimuva peaajuga ja vastutab tingimatute reflekside eest. 3. Refleksid Refleks - vastus ärritusele, mis tuleb väliskeskkonnast või organismist. Tingimatud refleksid: kaasasündinud tahtmatud reaktsioonid nt imemine, neelamine, põie ja pärasoole tühjendamine, kaitserefleks, pupillirefleks, aevastamine jne. Tingitud refleksid: kujunevad kogemuste ja õppimise teel elu jooksul: teadmised, oskused,
nahka. 15. Suurim ja võimsaim närv inimkehas on istmikunärv 16. Peaaju asub koljus ja kaalub 13001400 grammi 17. Seljaaju jätkuks koljuõõnes on piklik aju (nimetage aju osa) 18. Nimetage piklikus ajus asuvad elutähtsad keskused: Hingamis, südametegevus ja vasomotoorsed keskused, tingimatute seedereflekside (süljeeritus, imemine, neelamine, seedemahlade eritumine) ja kaitsereflekside (köha, aevastamine, oksendamine) keskused. 19. Väikeaju põhifunktsiooniks on lihaste toonuse ja liigutuste, eeskätt tasakaaluliigutuste koordineerimine. 20. Keskaju funktsiooniks on tugimotoorika, lihastoonus, nägemis ja kuulmiserutuste mõjul toimuvate reflektoorsete põgenemis ja orienteerumisliigutuste keskused (näiteks pea pööramine heli või valguse suunas).
Peaaju asub koljuõõnes. kaal täiskasvanutel on keskmiselt 1245 - 1375 g ( meestel on aju kaal suurem ) Vastsündinul 370 - 400 g. Kõik peaaju osad ja seljaaju on omavahel ühenduses juhteteedega, Aju osad: PIKLIKAJU (m e d u l l a o b l o n g a t a) IX, X, XI, XII- peaajunärvi tuumad - hingamis-, südametegevus- ja vasomotoorsed keskused, - tingimatute seedereflekside (süljeeritus, imemine, neelamine, seedemahlade eritumine) -kaitsereflekside (köha, aevastamine, oksendamine) keskused. TAGAAJU ajusild (pons) - V, VI; VII; VIII - Peaajunärvi tuumad, läbivad juhteteed VÄIKEAJU (cerebellum) - kaalub 120-150 g F: lihaste toonuste regulatsioon, tasakaalu reg-on. - koosneb kahest väikeaju poolkerast ning poolkerasid ühendavast osast - ussist ( vermis) Uss automaatsed liigutused K E S K A J U (m e s e n c e p h a l o n) Keskaju on kõige väiksem peaaju osa
ISCHIADICUS - pärineb ristluupõimikust. 12. PEAAJU asub koljuõõnes ja kaalub täiskasvanul u 1300g ning vastsündinul u 400g. EDULLA OBLONGATA 13. Seljaaju jätkuks koljuõõnes on PIKLIK AJU M 14. Nimetage piklikus ajus asuvad elutähtsad keskused: ● südametegevuse, hingamise ja vasomotoorsed keskused ● tingimatute seedereflekside (imemine, neelamine, seedenõred, süljeeritus) keskus ● kaitsereflekside (köha, aevastus, oksendamine) keskus 15. TAGAAJU osad: 1) ajusild PONS 2) väikeaju CEREBELLUM 16. Väikeaju CEREBELLUM p õhifunktsioon: ● lihastoonuse, tasakaaluliigutuste koordinatsioon ● tahtlikud liigutused ● ussi abil kogu keha automaatsete liigutuste koordinatsioon 17. KESKAJU funktsioon: ● olla koorealuseks nägemis-, kuulmis- ja pupillaarrefleksi keskuseks
mõj lähedus ja hoolitsus NÄRVIRAKU JA PEAAJU EHITIS. Peaaju ehituse ül- 1)Mõhnkeha-ühendab 2 ajupoolkera 2)Naalduv tuumake-naudingukeskus 3)Hüpotalamus-kontrollib sisenõresüsteemi ja autonoomset (ainevah, tempkohanemine, janu/nälg),seksuaalkeskus,valukeskus,stressikeskus 4)Ajuripats 5)Ajusil-refektoorne keskus,närviimpulsside ülekande keskus,une ja ärkveloleku regulatsioon 6)Piklikaju e seljaaju- südametalitluse-,seedimis-,kaitsereflekside- ja hingamiskeskus 7)Väikeaju-kordineerib liigutusi,hoiab keha tasakaalus 8)Keskaju-kordineerib liigutusi,selle vahendusel kantakse edasi lihastesse reflekse,liigutusi. 9)Talamus-läbi talamuse saadetakse infot ajukoorele töötlemiseks 10)Ajukoor-kogu kurruline "maastik",keskeltläbi 3mm paksune,selles toimub kõrgeim närvitalitlus (kogu info) Limbiline süsteem e emotsionaalne aju. Koosneb keks-ja vaheajust. Informatsioon jõuab küll siia,aga kuidas see töötab sõltub ajukoorest
Piklikus ajus paiknevad järgmised närvistruktuurid: a) üheksanda kuni kaheteistkümnenda peaajunärvi keskused, 9. keeleneelunärv (?), 10. uitnärv, 11. lisanärv, 12. keelealune närv – sisenevad piklikku ajju. Nende kaudu juhitakse tundlikkust. Juhitakse kaela- ja näopiirkonna lihaste tööd. b) piklikaju läbivad kõik selja- ja peaaju ühendavad juhteteed c) piklikus ajus asuvad hingamiskeskus ja vasomotoorne keskus – juhib veresoonte toonust d) piklikus ajus paiknevad mitmete kaitsereflekside keskused – köhakeskus, aevastamiskeskus, oksekeskus. Nendest keskustest tulenevalt on piklikaju funktsioon on mitmekesine. 9. keeleneelunärvi kahjustusega tekivad neelamishäired. 12. kahjustus häirib keele liigutusi. Piklikaju kahjustused võivad tekkida ajuturse puhul (see omakorda ajutraumast – tekib ajju paistetus)Ajuturse korral esimene hädaoht selles, et hingamiskeskustest närviimpulsid ei jõua enam pärale. ..Nii ülenevad kui ka alanevad juhteteed läbivad piklikaju..
talamusse. Hallaines paiknevad IX-XII peaajunärvi tuumad: IX peaajunärv keeleneelunärv, X uitnärv, XI lisanärv, XII keelealune närv. Nende tuumadega on seotud piklikaju reflektoorne funktsioon. Tagaaju silla tagumises osas asetsevad nelja peaajunärvi: V kolmiknärvi, VI eemaldajanärvi, VII näonärvi ja VIII tasakaalu-kuulmisnärvi tuumad. Rombaugus on V-XII peaajunärvi tuumad. Siin asuvad hingamis-, südametalitluse, tingimatute seedimisreflekside ja kaitsereflekside (köha, aevastamine, oksendamine jm) keskused. Väikeaju ülesanne on inimese kõikide keeruliste liigutuste koordineerimine ja keha tasakaalu säilitamine. Ussi ja tätrakese abil täpsustatakse keha automaatseid, väikeaju poolkerade abil tahtelisi liigutusi. Keskaju ümber veejuha olevas tsentraalses hallaines leiduvad III ( silmaliigutajanärvi) ja IV ( plokinärvi) peaajunärvi tuumad. Nelikkeha küngastes asuvad tuumad. Ülaküngaste tuumad on koorealused
vastab ühele seljaajunärvi paarile, nim seljaaju segmendiks. Segmente on 31, neist 8 kaela-, 12 rinna-, 5 nimme-, 5 ristluu- ja üks õndrasegment. 110. Nimeta peaaju osad, üksikosade tähtsamad ülesanded: peaajul on viis osa: piklikaju, tagaaju, keskaju, vaheaju ning otsaju. Piklikaju tähtsaim ülesanne on erutuse edasi kandmine mööda vastavaid vääte väikeajju või talamusse. Tagaajus asetsevad nt hingamis-, südametalitluse ning kaitsereflekside keskused. (Väikeaju ülesandeks on inimese kõikide keeruliste liigutuste koordineerimine ja keha tasakaalu säilitamine.) Keskajus paiknevad ülaküngaste tuumades koorealused nägemiskeskused (pea ja silmade pööramine vastuseks valgusärritusele, pupilli ahenemine valgusärrituse korral) ning kuulmiskeskused (akustilised orienteerumisrefleksid pea pööramine ootamatu heliärrituse korral). Vaheaju talamus on kõikide tundlikkuse liikide (v.a haistmine) koorealune keskus
b) Tagaaju: Sild - siin asetsevad nelja peaajunärvi tuumad: V - kolmiknärvi, VI - eemaldajanärvi, VII - näonärvi ja VIII - esiku-teonärvi (tasakaalu-kuulmisnärvi) tuum. Silla ja piklikaju ülemise osa dorsaalsel pinnal väikeajuvartega piiratult asetseb rombauk, milles asuvad V-XII peaajunärvi tuumad. Siin asuvad hingamise ja südametalitluse juhtimise keskused. Samuti paiknevad rombaugus seedimisreflekside ja kaitsereflekside keskused. Väikeaju - tema põhjaks on rombauk, kus paiknevad V-XII peaajunärvi tuumad. Siin asetsevad organismi mitme tähtsa talitluse juhtivad keskused. Väikeaju ülesanne on inimese kõikide keeruliste liigutuste koordineerimine ja keha tasakaalu säilitamine. c) Keskaju - Hallaines asuvad tuumad, suurim on punatuum. Ümber veejuha olevas tsentraalses hallaines asuvad III silmaliigutajanärvi ja IV plokinärvi peaaju tuumad. Suuraju sääre ja katendi piiril
VERESOONTESSE NIM. VASOMOTOORSETEKS, NÄÄRMETESSE NIM. SEKRETOORSETEKS NÄRVIDEKS. SENSOORNE (ÜLENEV) ehk AFERENTNE (TOOMA)NÄRV. AFERENTSED ehk SENSOORSED ehk RETSEPTOORSED NÄRVI (TUNDENÄRVID) TOOVAD ERUTUSI ELUNDITE TUNDENÄRVI LÕPMETEST ehk RETSEPTORITEST JA VIIVAD GANGLIONIDE KAUDU NEED KNS-i. PIKLIK AJUS ON(ASUVAD)- HINGAMIS-, SÜDAMETEGEVUS- JA VASOMOTOORSED KESKUSED, TINGIMATUTE SEEDEREFLEKSIDE (SÜLJEERITUS, IMEMINE, NEELAMINE, SEEDEMAHLADE ERITUMINE) JA KAITSEREFLEKSIDE (KÖHA, AEVASTAMINE, OKSENDAMINE) KESKUSED. PIKLIK AJU ON SELJAAJU JÄTKUKS KOLJUÕÕNES. EHITUS SARNANE SELJAAJUGA. PIKLIK AJU ON ELUTÄHTIS KNS-i OSA. TEMA KAHJUSTUSE KORRAL (VEREVALANDUS, TRAUMA, KASVAJA jm.) VÕIB HÄIRUDA HINGAMINE, SÜDAMETALITLUS jm. FUNKTSIOONID. VASAK KOPS ld.k. ja kus asub- (PULMO SINISTER). PAIKNEB VASAKUL POOLEL RINDKEREÕÕNES PLEURAKOTIS. KOPSUVÄRAT ld.k ja kus asub- (HILUS PULMONALIS). ASUB KOPSU MEDIAALSE PINNA KESKOSAS. PERINEUM- ehk LAHKLIHA
19. Ülajäset innerveerivad närvid paiknevad õlapõimkus Alajäset innerveerivad närvid aga nimme-ja ristluupõimikud 20. Suurim ja võimsaim närv inimkehas on istmikunärv - ishiaadikusnärv 21. Peaaju asub koljuõõnes ja kaalub 1300g 22. Peaaju ja seljaaju on omavahel ühenduses juhtetee varal Seljaaju jätkuks koljuõõnes on piklik aju 23. Piklikus ajus on hingamis-, südametegevus- ja vasomotoorsed keskused ja kaitsereflekside keskused 24. Väikeaju põhifunktsiooniks on tasakaal¸lihastoonus ja koordinatsioon 25. Keskaju funktsiooniks on kuulmine, nägemine ja mälumise-neelamise koordinatsioon 26. Vaheaju taalamustes paiknevad retseptorid, mis võtavad vastu ärritusi meeleorganitest 27. Hüpotaalamuses paiknevad vegetataiivse NS kõrgemaid keskused 28. Retikulaarformatsioon mõjustab ajukoore aktiivsust, ärkvelolekut 29. Limbiline süsteem on seotud emotsioonidega ja nende tahtmatu väljendamisega (punastamine)
Koostanud M. Kolga 9 Tartu Tervishoiu Kõrgkool 2005 NS PIKLIKAJU medulla oblongata Piklik aju on seljaaju jätkuks koljuõõnes. Siin asuvad hingamis-, südametegevus- ja vasomotoorsed keskused, tingimatute seedereflekside (süljeeritus, imemine, neelamine, seedemahlade eritumine) ja kaitsereflekside (köha, aevastamine, oksendamine) keskused. Piklik aju on elutähtis KNS-i osa. Tema kahjustuse korral (verevalandus, trauma, kasvaja jm.) võib häiruda hingamine, südametalitlus jm. funktsioonid. TAGAAJU Ajusild asetseb piklikust ajust eespool ja kujutab endast jämenenud ajutüve osa, mis on piklikust ajust eraldatud ristipidise vaoga. Väikeaju paikneb pikliku aju ja ajusilla tagaküljel, suuraju poolkerade kuklasagaratest allpool tagumises koljuaugus
Kahe kuu möödudes spinaalsokk läheb mööda ja asendub hüperrefleksiaga (vastupidine rekatsioon, refleksid järsult tugevnevad). Piklikaju: Piklikaju - aju osa, mis altpoolt piirdub seljaajuga ja ülevalt poolt sillaga. Koos keskajuga moodustab piklikaju ajutüve. Piklikus ajus paiknevad 9.-12. peaaju närvikeskused. Veel paiknevad piklikus ajus mitmed elutähtsad regulatsioonikeskused (hingamiskeskus ja vasomotoorne (juhib veresoonte toonust) keskus) (vas - veresoon lad.k), kaitsereflekside keskused (oksekeskus, köhakeskus, aevastuskesus (tegelt need neuronid, mis võtavad aevastamisrefleksist osa)). Piklikaju läbivad kõik selja- ja peaaju siduvad ülenevad ja alanevad juhteteed. Piklikaju läbib suurt kuklamulku ja turse korral võib ta suhteliselt kergelt kitsuda. Ajuturse on kõige tüüpilisem ajutrauma. Piklikaju f-nid tulenevad anatoomilistest iseärasustest, temas paiknevatest närvistr-dest.
148. Nimeta peaaju osad Piklikaju, tagaaju, keskaju, vaheaju, suuraju 149. Nimeta peaaju üksikosades paiknevate funktsioonide keskused, peaajunärvide tuumad Piklikaju – hallaines paiknevad 9-12 peaajunärvi tuumad(neelunärv, uitnärv, lisanärv, keelealune närv) Sild -V-kolmiknärvi,VI-eemaldajanärvi,VII-näonärvi ja VII-esik-teonärvi(tasakaalu-kuulmisnärvi) tuum Keskused-seedimisreflekside(sülje ja teiste seedenõrede erituse) ja kaitsereflekside(köha,aevastamine,oksendaminejm) keskused Väikeaju- V-XII peaajunärvi tuumad Keskused- uss ja tätrake- nende abil tahmatud liigutused - poolekerad- nende abil tahtelised liigutused Keskaju- punatuum, mustaine, III ja IV peaajunärvi tuumad Keskused: -Ülaküngaste tuumad- koorealused nägemiskeskused - Alaküngaste tuumad- kuulmiskeskused. Vaheaju – emotsioonide kujundamine Keskused:
Temast lähtub 21 paari närve. 2. Seljaaju teine tähtis ül on vastutada tingimatute reflekside eest ( nt tõmbad käe ära tulikuumalt pliidilt enne kui jõuad üldse midagi mõelda ) Aju piirkondade funktsioonid ja spetsialiseerumine Peaaju koosneb evolutsiooniliselt vanematest ja uuematest osadest. Eristatakse 5 osa: piklik-, taga-, kesk-, vahe- ja otsaju. Piklikaju: Mitmete elutähtsate reflekside keskused: hingamis-, südametalitluse-, seedimis- ja osa kaitsereflekside( nt aevastamis- ja oksendamis-reflekside) keskused. Nende keskuste vigastused võivad põhjustada inimese surma. Piklikajust tuleb läbi ajusilla ajukoorde närvirakkude kogum - võrkmoodustis e retikulaarformatsioon. Võrkmoodustise ülesanne on toimida kas aktiveerivalt või pärssivalt kogu NSile ning osaleda une- ja ärkveloleku regulatsioonis. Tagaaju: Koosneb ajusillast ja väikeajust. Ajusilla ülesandeks on reflektoorne tegevus ja närviimpulsside ülekanne
148. Nimeta peaaju osad Piklikaju, tagaaju, keskaju, vaheaju, suuraju 149. Nimeta peaaju üksikosades paiknevate funktsioonide keskused, peaajunärvide tuumad Piklikaju – hallaines paiknevad 9-12 peaajunärvi tuumad(neelunärv, uitnärv, lisanärv, keelealune närv) Sild -V-kolmiknärvi,VI-eemaldajanärvi,VII-näonärvi ja VII-esik-teonärvi(tasakaalu-kuulmisnärvi) tuum Keskused-seedimisreflekside(sülje ja teiste seedenõrede erituse) ja kaitsereflekside(köha,aevastamine,oksendaminejm) keskused Väikeaju- V-XII peaajunärvi tuumad Keskused- uss ja tätrake- nende abil tahmatud liigutused - poolekerad- nende abil tahtelised liigutused Keskaju- punatuum, mustaine, III ja IV peaajunärvi tuumad Keskused: -Ülaküngaste tuumad- koorealused nägemiskeskused - Alaküngaste tuumad- kuulmiskeskused. Vaheaju – emotsioonide kujundamine Keskused:
PIKLIKAJU MEDULLA OBLONGATA ● seljaaju jätk koljuõõnes, ehitus sarnane seljaajuga: sees hallollus ja perifeerselt valgeollus ● siin on IX, X, XI ja XII peaajunärvide tuumad ● läbivad JUHTETEED nii ülenevas kui alanevas suunas ● ELUTÄHTIS AJU OSA, kus asuvad järgmised keskused: - südametegevus-, hingamis- ja vasomotoorsed keskused - tingimatute seedereflekside (süljeeritus, imemine, neelamine, seedemahlade eritumine) - kaitsereflekside (köha, aevastamine, oksendamine) keskused ● Piklikaju kahjustuse korral (verevalandus, trauma, kasvaja jm) võivad häiruda: - hingamine, südametalitlus jm funktsioonid. TAGAAJU ● siin asuvad V, VI, VII ja VIII peaajunärvide tuumad ● ehitus sarnane piklikajuga: sees hallollus ja perifeerselt valgeollus ● läbivad nii ülenevas kui alanevas suunas JUHTETEED ● sisaldab erinevaid tuumasid
- väsimusest passiivne paraneb, aktiivne halveneb; - pärilikkusest, soost ja east lapsed ja naisterahvad on paindlikumad. Liigeste liikuvust piiravad tegurid: · Liigesekapsel (47%) Lihased ja sidekirme (41%) Kõõlused ja liigesesidemed (10%), Nahk (2%). · Suurimaks piirajaks on lihaste sidekude, mis on lihasest jäigem ja seega kohaneb venitusele aeglasemalt. Sidekoe hulk ja ehitus on tingitud soost, vanusest ja ka kehatüübist. · Lihaste kaitsereflekside süsteem, mis tõmbab lihaseid kokku. Refleksid on automaatsed reageeringud, mis kaitsevad lihaseid ja liigeseid traumade eest. Müotaatiline venitusrefleks hoiab lihast venimast liiga kiiresti liiga pikaks, autogeenne venitusrefleks pidurdab ja kaitseb lihasrebestuse eest. Esimene venitusrefleks hoiab kontrolli all lihaspikkust, teine aga lihaspinget Painduvust võiks üldiselt jagada: · Üldine painduvus tähtsamate liigeste liikuvus
Asendi järgi eristatakse 3 osa: ajutüvi, väikeaju, suuraju poolkerad 152) Nimeta peaaju üksikosades paiknevad funktisonaalsed keskused, peaajunärvide tuumad PIKLIKAJU – piklikaju hallaines paiknevad 9-12 peaajunärvi tuumad (neelunärv, uitnärv, lisanärv, keelealune närv) Nende tuumadega on seotud piklikaju reflektoorne funktsioon. TAGAAJU –5-8 peaajunärvi tuumad saavad alguse sillast. Piklikaju ja silla dorsaalsel pinnal asetseb rombauk, kus asuvad seedimisreflekside ja kaitsereflekside (köha, oksendamine, aevastamine), südametalituse ja hingamise keskused. VÄIKEAJU-ül.on kordineerida kõiki keerulisi liigutusi ja tasakaalu säilitamist. KESKAJU –3-4 peaajunärvi tuumad. Pea ja silmade pööramine vastuseks valgusärritusele (optiline orienteerumine) ja pea pööramine ootamatu heliärrituse korral (akustilised orenteerumisrefleksid). I ja II peaajunärvi tuumal pole kindlat asukohta VAHEAJU – talamus on kõikide tundlikkuse liikide koorealune keskus
5) SUURAJU koosneb kahest suuraju poolkerast ja neid ühendavast mõhnkehast 132) Peaaju üksikosade tähtsamad ülesanded? PIKLIKAJU piklikaju hallaines paiknevad 9-12 peaajunärvi tuumad (neelunärv, uitnärv, lisanärv, keelealune närv) Nende tuumadega on seotud piklikaju reflektoorne funktsioon. TAGAAJU 5-8 saavad alguse sillast. piklikaju ülemise osa dorsaalsel pinnal asetseb rombauk, kus asuvad hingamis ja südametalitluse tingimatute seedimisreflekside ja kaitsereflekside (köha, oksendamine, aevastamine) keskused. Väikeaju ülesanne on inimese kõikide keeruliste liigutuste koordineerimine ja keha tasakaalu säilitamine. Siin täpsustatakse ka keha automaatseid ja taktikalisi liigutusi. 72 VÄIKEAJU-ül.on kordineerida kõiki keerulisi liigutusi ja tasakaalu säilitamist. KESKAJU 3-4 peaajunärv+mustaine+punatuum.nelikkeha koosneb kahest
5) SUURAJU – koosneb kahest suuraju poolkerast ja neid ühendavast mõhnkehast 132) Peaaju üksikosade tähtsamad ülesanded? PIKLIKAJU – piklikaju hallaines paiknevad 9-12 peaajunärvi tuumad (neelunärv, uitnärv, lisanärv, keelealune närv) Nende tuumadega on seotud piklikaju reflektoorne funktsioon. TAGAAJU –5-8 saavad alguse sillast. piklikaju ülemise osa dorsaalsel pinnal asetseb rombauk, kus asuvad hingamis ja südametalitluse tingimatute seedimisreflekside ja kaitsereflekside (köha, oksendamine, aevastamine) keskused. Väikeaju ülesanne on inimese kõikide keeruliste liigutuste koordineerimine ja keha tasakaalu säilitamine. Siin täpsustatakse ka keha automaatseid ja taktikalisi liigutusi. VÄIKEAJU-ül.on kordineerida kõiki keerulisi liigutusi ja tasakaalu säilitamist. KESKAJU –3-4 peaajunärv+mustaine+punatuum.nelikkeha koosneb kahest paarilisest künkast – üla ja alakünkast. Küngastes asuvad tuumad. Ülaküngaste
5) SUURAJU koosneb kahest suuraju poolkerast ja neid ühendavast mõhnkehast 132) Peaaju üksikosade tähtsamad ülesanded? PIKLIKAJU piklikaju hallaines paiknevad 9-12 peaajunärvi tuumad (neelunärv, uitnärv, lisanärv, keelealune närv) Nende tuumadega on seotud piklikaju reflektoorne funktsioon. TAGAAJU silla ja piklikaju ülemise osa dorsaalsel pinnal asetseb rombauk, kus asuvad hingamis ja südametalitluse tingimatute seedimisreflekside ja kaitsereflekside (köha, oksendamine, aevastamine) keskused. Väikeaju ülesanne on inimese kõikide keeruliste liigutuste koordineerimine ja keha tasakaalu säilitamine. Siin täpsustatakse ka keha automaatseid ja taktikalisi liigutusi. KESKAJU nelikkeha koosneb kahest paarilisest künkast üla ja alakünkast. Küngastes asuvad tuumad. Ülaküngaste tuumad osalevad optilistes orienteerumis 71
Kahe kuu möödudes spinaalsokk möödub ja asendub hüperrefleksiaga, kus refleksid tugenevad järsult. Piklik aju, ajusild, ehitus ja funktsioonid Piklikaju, mis altpoolt piirneb seljaajuga ja ülevalt poolt sillaga (ld. Pons). Koos keskajuga moodustavad nad kesktüve. Piklikus ajus paiknevad 9-12nda peaajunärvi keskused. Veel paiknevad piklikus ajus mitmed tähtsad keskused- hingamiskeskus ja vasomotoorne keskus (keskus, mis juhib veresoonte toonust), kaitsereflekside keskused nt. oksekeskus, köhakeskus, natuke ka aevastamiskeskus. Pikliku aju läbivad kõik seljaaju ja peaaju siduvad ülenevad ja alanevad juhteteed. Nad ei saa kuskilt mujalt mööda minna. Piklikaju läbib suurt kuklamulku (kont) ja ajuturse korra võib ta suht. Kergelt pitsuda. Funktsioonid tulenevad anatoomilistest iseärasustest, temas paiknevatest närvistruktuuridest. Piklikaju kaudu juhitakse hingamist ja
Nimetatud patsiendid ei ole sageli adekvaatsed ega suuda enda olukorda hinnata.. Selliste haigete sunniviisiline haiglasse toimetamine tähendab alati politsei kaasamist sest patsiendi vastuseisu kadumist ei ole oodata. Kui patsient käitub agressiivselt, tuleb alati enne abi osutamist hinnata kiirabitöötajate ohutust ning kindlasti situatsiooni lahendamisse kaasata politsei. Kui tekib vähimgi kahtlus elutähtsate funktsioonide toimimise või kaitsereflekside lakkamise kohta või kui anamneesi põhjal on oodata sümptomite süvenemist, tuleb patsient haiglasse toimetada. Siin nõuab olukord kiirabilt suurt ettenägelikkust. Sunniviisiliselt suunatakse patsient tavaliselt ravile ainult äärmuslikel juhtudel. Ained 1) Alkohol Taustinfo Meie oludes on alkohol kõige sagedamini kasutatav uimasti. Ligikaudu üheksal protsendil kõigist Euroopa haigusjuhtumitest võib põhjust otsida alkoholist. 40–60% kõigist surmaga lõppenud
annaabi.ee 
