kahelda. Ehk kõiges peab kahtlema, milles saab kahelda. Kui mõni väide on kaheldav, kui väiksemgi eksimisevõimalus on olemas, oletagem väide valeks ja vaadakem, kas pärast äärmiselt ranget sõelumist üleüldse mõni tõde alles jääb. 3.Cogito ergo sum! Mõtlen, järelikult olen olemas! Metoodilise kahtlemise järgi peaksime kahtlema kõiges, milles loogiliselt on võimalik kahelda. Milles aga ei saa kahelda, on see, et kui ma ka kahtlen kõiges, siis ma pean ise subjektina olemas olema ehk saan kahelda vaid olemas olles. 4.Kaasasündinud ideed ja ratsionalism: Descartes on uusaja ratsionalismi aluse panija. Ratsionalismi alusveendumus: 1.) usk, et kaheldamatu teadmise allikas on mõistus, 2.) et neil on teatud kaasasündinud ideed, teadmised. Need on need teadmised, mis ei ole tulnud elu jooksul LOCKE 1.Ratsionalismi kriitika: Locke usub, et me sünnime absoluutselt teadmatuna kõigest meist ümbritsevast, mitte
Kui ma koolist ära jooksin ja räästad tilguvad Mõnikord reegleid tundmata neid rikun Kui põgenedes rahu leida püüan Jooksin jälle koolist ära Sellel lörtsisel kevadpäeval Kui päike paistis Kõik tilkus ja peegeldas Sundis mu silmad kissi Kui keegi mult küsiks, miks läksin Õigustust, põhjendus mul polnud Vahelejäänud ju niikuinii olen: Hirmust mahakirjutamata konspektid Kõik need ausalt saadud kahed Ja hingest kirjatööd hindega "kolm" Lihtsalt pettun Ja kahtlen vahel Kas milleski muuks Kui mõttetuks vormiks Mind üldse on vaja Sellest jooksus päevast Ei muutu midagi Ainult mina püüan kasvada Mitte riigis, vaid betoonlinnas Kus kõik hävib Nii sundimatult igast reeglist Eal mõistmata mind hukka Rahulikult püüan olla Ilu ja hirmu piirimail Aga äärmustest olen ma pärit Kuhu põgenen kui kahtlen? Kuhu põgenen Kui eksinud olen ja Jälle teadmata iseendast Ma kahtlen, Et pildil sinust Või kellekski teiseks Mulle selgust võiks tuua
jooksul kogunenud kogemustest. Üks tuntuimaid ratsionaliste Rene Descartes on öelnud väite "Mõtlen, järelikult olen" ("Cogito ergo sum"), mis viitab sellele, et ainus, mida kahtluse alla panna ei saa on eneseteadvus ehk iseenda olemasolu. Decartes'i arvates tuleb kõiges muus kahelda. Mina usun, et selles väites on tõetera sees, sest loomulikult ma võin kahelda ümbritsevate esemete, kaasinimeste ja enda keha olemasolu üle. Ent kui ma kahtlen, siis olen ma igatahes enda kahtlusest ja enda kahtlevast minast teadlik, seega kahtluse suhtes ei saa ma enam kahelda. Kui ma kahtlen, et ma kahtlen, siis see kahtlus ju tühistaks iseennast. Kahtlus on mõtlemine ja kui ma mõtlen, siis olen ma oma mõtlemisest vahetult teadlik. Ratsionalistide arvates on olemas kaasasündinud ideed, mida ei saada kogemusest. Need ideed on olemas sõltumatult mis tahes kogemusest. Nad kas tulenevad kuidagi
Kas eestlane on see, kellel on Eesti pass? Ma ei usu, et Eesti passi omanikuna ollakse automaatselt eestlane, eestlaseks olemiseks peab olema soov olla üks meist. Minu arvates on eestlane on inimene, kes oskab eesti keelt ja soovib olla eestlane. Meid ühendab üheks rahvaks isamaa, eestlaste kohus on hoida oma maad puhta ja väärikana. Tähtis on isamaa-armastus. Just selle tunde puudumist on ette heidetud tänapäeva noortele eestlastele. Mina isiklikult tugevalt kahtlen selle süüdistuse õigsusest. Meie esivanemad võitlesid Eesti vabaduse eest ja saavutasid selle. Meie kohus on nende tööd iseseisvumisel säilitama. Tänapäeva noored eestlased ei saa oma isamaa-armastust näidata Eesti eest lahingus võideldes vaid saame näidata õppides Eesti kultuuri, keelt ja ajalugu. Eestlasi ühendab tugevalt kokku meie ainupärased traditsioonid. Ainuld eestlased tähistavad maailmas jaanipäeva. Lapsed käivad hilissügisel kadri- ja mardisantidena majast
teiseltpoolt ka Läti olemasolu, mis oli teine heas mõttes "pingekolle". Meie suurim korvpallialane õnn oli NL-i impeeriumisse sattumine. NL-i korvpallisüsteem oma suure sisemise konkurentsivõimega oli läbi aastakümnete Eesti korvpalli edasiviiv jõud. Iga möödunud aasta või põlvkonna tulemus tootis järgnevate aastate või põlvkondade tulemusi. Ja oli õnn ka see, et Eesti inimene pealtvaatajana täistuubitud Kadrioru Tennisehallis või Kalevi Spordihallis tuli korvpalliga kaasa. Kahtlen sügavalt, kas omariikluse jätkudes oleksime suutnud seda pingekollet leida kas siis omast Eesti liigast või kusagilt Põhjamaadest või Euroopast. Spekulatsioon teemal, et I. Kullami aegne "Kalev" oleks EM-i medalivõitja olnud, jääbki selleks. Kahtlen sügavalt, kas tollane esiviisik oleks olnud sama mängutasemega ainult Eesti liigas mängides või mingis Euroopa sarjas olles. Ja lõpuks meie kõik arvukad tiitlid ja medalid oleksid olematud olnud, kui SSSR asemel oleks
Samuti fotograaf rõhutas väga palju inimeste silmi .Mõnel pildil oli väga selgelt näha kuidas oli tehtud silmadele piirjooned ,see ei rikkunud pilti vaid näitas kui ilusad võivad ühed või teised osad olla inimese kehas . Kõige rohkem meeldis mulle külmal ilmal tehtud rannas pilt ,kus seisis ema koos oma lapsega. Pilt oli sinakas toonis, merel oli hõbedane läige mis peegeldus arvatavasti päikesest , mis küll pildile ei jäänud . Kahtlen ,et pildil olevad inimesed teadsid või teavad ,et nad on üks väike , kuid ilus osa Dmitri Kotjuhi foto näitusest. Praegu näidetakse seda näitust Viljandis hiljem läheb see Tartusse ja lõppude lõppuks on see esindatud Pärnus .
Sbrad on palunud, et tdrukud paigale jks, kuna neile ei tehta midagi, kui asi karmiks lheb, saab aga abi kutsuda. Miks tehakse selliseid asju? Igavuse peletamiseks vi on testi noored nii julmad ning ei suuda aktsepteerida venelasi kui normaalseid inimesi. Ise ei suhtu ma venelastesse halvustavalt. On nad ju inimesed nagu meiegi. Ometi olen pidevalt kuulnud spradelt lauseid: Oleks nad siin, peksaks lbi!, Haiged olevused! jne. Ma kahtlen, et selliseid asju igavusest tehakse. On ju tnapeval kllalt vimalusi vaba aja sisustamiseks. Tnavale tullakse pigem spradega kokku saama. Eriti kui on tegemist suurema rhmaga. Kuhu minna kahekmnekesi? Tallinnas puuduvad sellised kohad, kus lihtsalt kokku saada ja olla. Kui on umbes kmme inimest, siis jah saab minna kuhugi kohvikusse. Aga kahekmnekesi ei saa kuhugi. Sellest soovitus, kui linn tahab vhendada noortekampade kogunemisi
kontot, et määrata kindlaks nende finantskäitumist. Tegemist oleks kliendi nõusolekul toimiva ühekordse ligipääsuga ja kasu saaksid nii laenutaotlejad (seda muidugi juhul kui tarbimisharjumused on mõistlikud) kui ka pangad, sest selge on see, et mida vähem on pangal inimese tarbimise kohta informatsiooni, seda suurem on võimalus, et laen läheb nö hapuks. Tundmata kasutatava programmi töömeetodeid, kahtlen ma analüüsi täpsuses ja selles, kas ma ikka ei saaks tulemusi endale sobivaks kallutada. Sest kui mina laenutaotlejana tean, et otsustamisel võidakse kasutada minu Facebook'i kontol olevat informatsiooni, siis võin ma ju meelega osa kas valikuliselt välja jätta või ajaloost lihtsalt pangale sobimatu ära kustutada. Meie ajastul on oluline ka turvalisuse küsimus. Kas pank on valmis garanteerima, et minu andmed
Eestlasest teeb eestlase keel ja kultuur. Rass siinjuures on teisejärguline, kuna see, mida me Eestis praegu näeme on aastasadade assimilatsiooni, rahvasterände ning vöörvõimu tulem. Laine Jänes ütles oma kirjutises: Alguses ei olnud midagi. Inimene tuli alles hiljem ja siis tuli kultuur. Inimene on kultuuri aluseks. Esmatähtsad eestlaste tuleviku loomisel olid keele arendamine ja esimese ajalehe välja andmine, uuendades järk- järgult kultuuri. Kuhu suubub edasi? Kahtlen, kas keegi suudab sellele täpselt vastest praegu öelda. Eestlane, kui kultuurrahvas tähendab eelkõike seda, et meil on haritud inimesed, samuti laulu -, ja tantsurahvas.Mida saab näha iga aasta, kui toimub üldlaulu-, ja tantsupidu. Ja peame tõdema, et see on tõesti väga suur sündmus ja kõigile läheb see hinge, kõik vaatavad ja paljud paljud osalevad seal. Ja nii võibki öelda, et kultuuri ja identiteedi üks alustala ning silmapaistvam väljenduviis ongi üldlaulupidu
Nad arvavad, et tänapäevases eesti keeles on tohutult palju inglise keelest tuletatud sõnu, väljendeid ja slänge. Seega nad arvavad, et pole kaugel see aeg, kus eesti keelt kõnelevad vaid üksikud inimesed, nad karvavad, et keel sureb peatselt välja. Kas vanema generatsiooni poolt esitatud arvamus ühtib minu omaga? Tegelikult suures enamikus ma mõistan nende muret ning arvan, et selline asjade kulg võib tõepoolest teoks saada, kuid kahtlen selles natukene, sest tean, et tegelikult tuntakse isegi välismaal eesti keele vastu väikest huvi ning mõni isegi õpib iseseisvalt seda. Arvan, et eesti keele tulevik ei ole niivõrd drastiline. Tutvudes erinevate uute inimestega, kohtan ka inimesi, kellel on peaaegu igas lauses inglise keelest tuletatud sõnu. Käisin hiljuti ühel üritusel ning tutvusin huvitava inimesega, kellel oli selgesti kuuldav inglise keele aktsent, olenemata sellest, et isik on puhas eestlane. Osadest
tõestama, sest ratsionaalne inimene usub vaid mõistuspäraseid argumente Ontoloogiline Jumalatõestus Jumala olemasolu ei saa olla eraldatud tema olemusest, olemasolu on tema puhul olemuslik Jumala olemasolule viitab see, et inimesel on mõttes selge täiusliku olendi idee Täiuslikku olendit ei saa vaadelda ilma eksistentsita ( sest muidu poleks ta ju täiuslik) Kosmoloogiline Jumalatõestus Mina olen inimesena ebatäiuslik olend, sest ma kahtlen väga erinevates asjades ning mul pole täiuslikku tunnetust- leiab Descartes Kuid idee täiuslikkusest, mis minus on, on täiusliku olendi ehk jumala tekitatud, sest täiuslikkus ei saa tekkida ebatäiuslikkusest.
Eestlasest teeb eestlase keel ja kultuur. Rass siinjuures on teisejärguline, kuna see, mida me Eestis praegu näeme on aastasadade assimilatsiooni, rahvasterände ning vöörvõimu tulem. Laine Jänes ütles oma kirjutises: "Alguses ei olnud midagi. Inimene tuli alles hiljem ja siis tuli kultuur." Inimene on kultuuri aluseks. Esmatähtsad eestlaste tuleviku loomisel olid keele arendamine ja esimese ajalehe välja andmine, uuendades järk järgult kultuuri. Kuhu suubub edasi? Kahtlen, kas keegi suudab sellele täpselt vastest õelda. Eestlane, kui kultuurrahvas tähendab eelkõike seda, et meil on haritud inimesed, samuti laulu -, ja tantsurahvas. Kultuuri ja identiteedi üks alustala ning silmapaistvam väljenduviis ongi üldlaulupidu. Leidub andekaid muusikuid, lavastajaid, näitlejaid, kunstnikke, sportlasi. Eesti on rikas radio, teatri, filmi, kirikute ja vaatamisväärsustega. On olemas veel rahvuslill, -puu, -lind, ning peale
saadakse aru, mida see antud hetkel kellegi jaoks tähendab. On olemas kogemused, kuidas sõnu kasutada. Millal on põhjust sõnade tähenduses kahtlemiseks? Me usume asju, mida on meile õpetatud ning me ei näe põhjust nendes faktides kahelda. Nad on meie jaoks tõesed. Laps õpib, uskudes täiskasvanut, õpilane usub oma õpetajaid ja õpikuid. Kahtlemine tuleb pärast uskumist. Paljugi, mida inimesed enda arvates teavad, nad tegelikult usuvad. Ma tean Ma usun See on nii Ma kahtlen / kahtlemine Kogemus Täielik kindlus Teadmine ja Kindlus kuuluvad erinevatesse kategooriatesse (308) Varasem kogemus võib olla praeguse kindluse põhjus, kuid kas ta on ka selle alus? (429) Mida ma tean seda ma usun (177) Wittgenstein filosofeeris tõe, kahtlemise, uskumise, keelemängude, kogemuste jne teemadel. Seda selleks, et ikkagi mõista täieliku tõe olemust ning selgitada, millal on mõtet asjades kahelda ja millal me saame milleski tõesti kindlad olla, millised
juba peaaegu inimese moodi mõtleva tehnika pealetulekuga, võib kardetavasti mitte liiga kauges tulevikus näha vähem neid nii öelda ’päris’ merekultuuri edasikandjaid – vanu, särava pilgu ja parkunud nahaga merekarusid, kes on kogu oma elu soolast õhku hinganud ja merel leiba teeninud. Kindlasti jäävad alles lõbusõitjad, sportlased ja muuseumid, mis mingis ulatuses jutte ja kombeid järgmistele põlvedele pärandavad, kuid ma kahtlen, et kahesaja aasta pärast keskmine laev enam meeskonda vajab. Lõpetuseks võib öelda, et merekultuur nagu iga teinegi ei teki tühjast kohast, täiesti niisama, ega ka kao jäljetult. Midagi jääb sellest kindlasti järgi. Kas just sellisel kujul nagu me praegu teda näeme, aga kindel on see, et ka tuleviku-eestalsed ei pääse selle mere eest kuhugi.
Turuplatsidel peetavatel rahvakoosolekutel said kõik kodanikud sõna sekka öelda ning uusi küsimusi püstidada. Seega rahvas sai valitsemises palju otsustada. Demokraatlikus ühiskonnas valiti ametnikud liiskuheitmise alusel-nii välditi häälte kinni maksmist. Kuid sellel on ka oma negatiivne külg: loosis said osaleda kõik Ateena kodanikud, alates aristokraadist lõpetades lihttöölisega. Kas pottsepp saaks suure sõjaväe juhtisega hakkama? Kahtlen selles. Nii pääsesidki ihaldatud võimukohtadele täiesti ebakompetentsed inimesed, kes võisid riigi seisukohalt teha väärasid otsuseid. D. toimimist takistab türannia. Suurte sisevastuolude korral üritas mõni suursugune ning silmapaistev juht rahvast enda poole meelitada ning seeläbi riigivõimu haarata. Türannid toetusid sõjalisele hirmuvalitsusele. Vaatamata sellele kehtestasid nad riigis kindla korra ning parandasid olukorda
Temal on võimalik kõike proovida, aga selleks, et teha seda raske valiku on vaja ise enda hinnata. Mis minusse puutub, ei saaks ma öelda, et olen ettevõtlik inimene, kelle elu eesmärk on ettevõtlus ja juhtimine. Ma pole teinud äri oma elus ja minu vanemad samuti sellega ei tegele, ja seepärast ei oska mulle selles valdkonnas eeskujuks olla. Räägitakse, et ettevõtjale on iseloomulik olla julge ja mingil määral ka üsna riskiv mina aga olen hoopis teistsugune. Mina kahtlen tihti tehtud valikutes, ei usu iseendasse ning kunagi ei ole endaga rahul. Mul on vaja pidevat sissetulekut, et planeerida oma kulusid, ja mina ei saa investeerida kõik oma raha ettevõtmisele. Veel mul on raske mul inimestega tuttavaks saada, kes on vanem ja elutargem. Kahjuks, võimalus muuta oma igapäevast rutiini ei ole mulle oluliseks motivaatoriks oma ettevõtte rajamiseks, sest mul on raske paljude vanade harjumustega lahkuda.
Küpsetistes, mis säilivad kaua, on kasutatud taimerasva, (milles on ohtrasti küllastatud ja transrasvhappeid), mitte taimeõli, mis on voolavas olekus. Kasutan toidu praadimisel, passeerimisel, hautistes, küpsetistes, hoidistamisel põhiliselt ,,Risso" rapsiõli, mis sisaldab 8g küllastatud, 62g monoküllastamata ja 30g polüküllastamata rasvhappeid. Salateid teen tavaliselt õlivabalt, proovinud olen soja- ja oliiviõliga, mille sortiment on poes rikkalik, kuid kahtlen, et ilma asjatundja abita ei suuda orienteeruda ning kahtlen samas, et leian selle õige külmpressimise teel valmistatud ning säilitusaineteta toiduõli meie lettidelt. Kaubanduse prioriteet pole lühiaegselt säilivate toodetega kauplemine, ka ökotoodete hind on tavaliselt kõrgem tavatootest, seega pole rentaabel sisse tellida teatud tooterühmasid. Enim toodetakse maailmas soja-, palmi-, rapsi-, ja päevalilleõli. Näiteks oliiviõli toodang on üle kuue korra väiksem kui sojaõlil.
1. Tuleb kahelda kõigi seni tõesteks peetud seisukohtades. 2. Tuleb kõiki olemasolevaid arvamusi ja seisukohti kriitiliselt analüüsida ning jätta alles ainult need, mille tõesuses ei saa olla vähimatki kahtlust. Oletame nüüd hetkeks, et ei ole ei Jumalat, ei taevast, maad, meil pole ei käsi, jalgu jne. Võib olla olid need kõik vaid illusioonid, mille lõi keegi kuri deemon. Kuid ühes asjas ma siiski ei saa kahelda selles, et ma kahtlen. Pole võimalik mõtlemine ilma mõtleva subjektita. Mõtlen, järelikult olen olemas (ld Cogito, ergo sum). See on kõige ilmselgem ja kõigele alustpanev tõde. Teine ilmselge tõde seostub ülimalt targa, võimsa ja täiusliku Jumala ideega, mille inimene oma mõistuses avastab. Jumala idee allikaks saab olla ainult Jumal ise, sest inimene, olles ebatäiuslik, ei suudaks luua ideed nii täiuslikust olevusest. Nii et teine ilmselge tõde kõlab: on olemas Jumal.
Olen täna, hetkel tõmmanud teie tähelepanu endale, et pidada kõnet millestki, mis puudutab meid kõiki, meie perekondi ning meie riigi ja rahva tulevikku. Olen valmistanud kõne rahvastiku vähenemisest, sellega kaasnevate probleemide tutvustamiseks, ning ennekõike teie südamele panemiseks rahvastiku vähenemise peatamist. Meie rahva iive on hetkel negatiivne, mis ei tule arvatavasti kellelegi üllatuseks. Kõik see oleneb ju tegelikult meist endist. Kahtlen, et meie seas on inimesi, kellele meeldiks, kui meie keel, rahvus ning kultuur välja sureks. Seetõttu peaksimegi midagi ette võtma. Ma ei taha öelda, et tuleb vara sünnitama hakata või midagi selle sarnast, kuid juba noore inimesena tuleb hakata mõtlema oma tervisele ning tulevikule. Võib küll olla tore noorena suitsetada, juua alkoholi ning elada ebatervislikku elu, kuid see mõjutab ju meie tulevikku? Eestis on
eluvaldkondi, kus oli võimalik üksteist üle trumbata, sealhulgas ka näiteks sporti. Tõeliselt ärevusttekitavaks sai Külmas sõjas olukord Saksamaal.Sündmused nagu Saksamaa lõhenemine, rahareform, Berliini blokaad aastal 1948 jne. viisid kaks riiki olukorda, kus järgmine sõda paistis olevad vaid sammukaugusel. Võibolla kui Saksamaa saatus oleks pärast maailmasõda määratud teiseks ja seda poleks jagatud nelja riigi vahel, poleks Külm sõda alanudki, kuid selles ma kahtlen. Kindlasti poleks olukord nii pingeliseks muutunud. Kuid minevikku ei saa muuta ning keegi ei oska öelda, mida oleks muutnud Saksamaa erinev olukord. Võibolla oleks siis muudel põhjustel alanud hoopis kolmas maailmasõda. Oluliseks teguriks Külma sõja lõpuaja sündmustes oli Ronald Reagani presidendiks saamine aastal 1981. Ta oli mees, kes ei tahtnud Külma sõda rahumeelselt lõpetada, vaid ta
Isegi hea tehnikaga on väga keeruline saada kõiki helisid kooskõlas paika tugevuselt ja kõlalt, olles sellega korduvalt tegelenud. Sellel kontserdil olid kõik helid kuulaja kõrva järgi ideaalselt paika pandud, selgelt oli kuulda kõikide pillide ja laulja osasid nii, et vajadusel sai neid peas ka eraldi kuulata. Samas kõlas see kõik väga ühise ja kokkumängituna. Kindlasti võib esmapilgul tunduda, et selline hullus ühe artisti järele on ajutine, kuid kahtlen selles. Ma tunnetan tema mängimisviisis midagi, mis muudel artistidel puudub. Kuna see oli esimene kord, kui teda esinemas nägin, ja julgelt saan tunnistada, et see oli ka parim kontsert, mida elus näinud olen, siis kindlasti ei jää see mulle viimaseks kontserdiks, kus Slash esineb. Pärast kontserdilkäimist võin julgelt tunnistada, et Slash on mu iidol muusikamaailmas ja tänu temale kitarr mu lemmikpill.
Kui tihti me mõtleme selle üle, kas meie plaanid ikka täituvad ja unistused saavad tegelikkuseks? Tõde on aga see, et mõned neist täituvad ja mõned mitte. Ning meil puudub tegelikult kontroll selle üle, mis täitub ja mis mitte. Probleemid meie elus saavad alguse soovist kõike kontrollida. Olgu selleks suhted, kaal või rahamured - me püüame neid kõiki hallata meie jaoks soovitud viisil. Kuid kas inimmõistus on ikka piisavalt võimas, et panna keegi meid armastama? Ma kahtlen selles. Aga ehk ei ole selleks vajadustki. Meie eludes võiks olla üks "Lase lahti" nupp , mis on alati meie haarde ulatuses. Ükskõik, kui raskes olukorras me oleme või mida iganes me oma elult soovime, meil on võimalus lasta kõigest hetkeks lahti. Kujutage ette, et teie ees on ilus nupp, millele vajutades kaovad kõik probleemid. Kui see juhtub, võid sa muretult olla sõbralik ning naeratav nii iseenda kui ka teiste inimeste suhtes
miinuseid. Ettevõtte loomiseks peab inimene seda väga soovima ja tegema oma tööd täie pühendumusega. Analüüsides oma iseloomu testide abil, ma ei saa öelda, et mul on ettevõtlik vaim. Edukas ettevõtja on julge, aktiivne, silmapaistav inimene, kes ei karda oma arvamusi avaldada - aga ma olen teistsugune. Tihti ma eelistan olla üksinda ja töötada vaikuses. Mulle ei meeldi olla tähelepanu keskpunktis ja minu jaoks pole lihtne uute inimestega tutvuda. Ma ei usu iseendasse, tihti kahtlen tehtud valikutes ja otsustest. Samuti mul on raske lahkuda paljude harjumustest, sellepärast võimalus muuta oma igapäeva elu ei ole mulle oluliseks motivaatoriks oma ettevõtte rajamiseks. Teiselt poolt, mul on ka iseloomujooned, mis võivad aidata ettevõtjaks saada. Ma pole veel tegelnud ettevõtlusega, aga minu isa tegeleb sellega, sellepärast ma juba tean midagi sellest valdkonnast. Lisaks sellele, olen vastutustundlik: korrektselt
mõninga nendest. Näiteks kui uurida Eesti meediat Kesk-Euroopa meediasüsteemiga (Hallini ja Mancini näitel), siis võib öelda, et meie ajakirjanduses on tõesti suur mõju riigi poolt ning riik omab mingit jõudu meedia üle, aga samas on olemas ka ajakirjaniku vabadus. Sõnavabadus. Igaühel on olemas enda arvamus ja seda võib kirjutada või välja öelda. Kesk-Euroopa meediasüsteemi iseloomustab ka tugev ajakirjanike professionalism. Selles osas mina natukene kahtlen. Ma olen kindel, et meie ajakirjanike seas on väga palju häid ja kogenuid inimesi. Kuid mind paneb kahtlema meie meedia profesionaalsus, kui tööle võetakse täiesti uusi ja rohelisi ajakirjanike ning pannakse neid kirjutama poliitilistel või majanduslikel teemadel. Kas kindlatel teemadel ei peaks hoopis kirjutama selle ala spetsialist? Näiteks kui inimene on uurinud terve elu majandust, siis kindlasti tal tuleb palju rohkem ja väärtuslikumaid
huvitavad inimsuhted. Kuigi lõpp on teada, on lugedes rohkelt üllatusi. ,,Igaviku lõpp" on üks paremaid romaane, mida ma viimasel ajal lugenud olen. Nooremalt lugedes ei saanud ma mitmetest asjadest aru, erinevalt praegusest. Raamat on üpriski õhuke (alla 200 lehekülje), kuid selle läbilugemiseks kulus rohkem aega, kui oleks osanud arvata. Kuid mulle see meeldis, sest seda kauem on lugemisrõõmu. Arvan, et seda romaani peaks lugema. Kes teab, ehk ongi tulevik selline? Ise kahtlen, kuid nii kiire arenemisega on kõik võimalik. Nooremad ei pruugi teosest aru saada, kuid soovitan soojalt vanematele.
Räägi meile, mida Kettamaailm endast kujutab. T: No te kõik olete ju kuulnud müüdist, et maailm tiirleb kilpkonna seljal. Minu maailm elab seal ja see on aeg mil inimesi veel polnud. Kettamaailm on paroodia fantaasiast ja praegusest elust. A: Aga sa oled samuti ka öelnud , et sa kirjutad Kettamaailma täiskasvanutele. Kuidas sa suhtud sellesse , et kas lapsed on sellest seeriast vaimustuses? T: Olen õnnelik, et ka lapsed saavad endale mu raamatutest sobivaid leida, kuigi kahtlen, et neile meeldivad mu uuemad raamatud, mis on vähem humoorikamad. A: Vähem humoorikamad? Miks? T: Ma ütleks pigem, et realistlikumad. See sellepärast, et alati ei saa ju kuulsust teha naljadel. A: Kas tõsiseid raamatuid on sul raskem kirjutada? T: Ausalt, jah. Täiskasvanud ootavad sinult midagi enamat, kui lihtsalt tegelaskujusid. Neil peab mingi mõte kah sees olema. Sellepärast ei saa ma igat pähetulevat ideed kirja panna ja kirjutamine on raskem.
Ta suudab sinule anda jõudu, viia mõtteis sellele, mis olnud, sellele mis võib tulla ning viib millelegi ülimale lähemale sest mis muu saab olla muusika! Aga kuidas üldse oma soovide täitumiseni jõuda? Kas paluda enamjaolt kelleltki kõrgemalt abi? Huvitav oleks teada, kas tõsiusklikud on õnnelikumas seisus kui mina praegu. Või oleks õigem küsida seda, kas nad saavutaksid oma eesmärgid paremini ja kiiremini? Ma kahtlen selles väga, seda tugevamalt ma kahtlen, kui väidan, et soovide täitumisel tuleb seda ise väga tahta ja uskuda oma soovide täitumisse. Ma olen teinekord mõtlenud väga raskes majanduslikus seisus inimestele kellel ei ole enam mitte midagi isegi hamba alla saada, ei peavarju, ei riideid selga panna, ei lähedasi kes toetaksid- ühesõnaga mitte midagi. Selle asemel, et ise pingutada ja olukorda vähegi lootustandvamaks muuta, midagi ise korda saata paluvad nad ainult ja ainult Jumalalt abi, ehkki lootmine on ebareaalne
Soovitav on teatada ka, mille jaoks informatsiooni kogutakse. Tagajärje-eetikast lähtudes on nii kõige parem. Vestluspartnerile ei pruugi teatud ajalehed meeldida poliitilistel/majanduslikel kaalutlustel ja tal on õigus intervjuule EI öelda, kui ta peaks seda tahtma. 6. Ajakirjanik ei vi kuritarvitada meediaga suhtlemisel kogenematuid inimesi. Enne vestlust selgitatakse räägitu vimalikke tagajärgi. Tagajärje-eetika: Nii on eetikakoodeksis kirjas, kuid kahtlen, et enamus ajakirjanikke sellest lähtub. 7. Uudised, arvamused ja oletused olgu selgelt eristatavad. Uudismaterjal phinegu testataval ja tenditega tagatud faktilisel informatsioonil. Vooruse-eetika: Vahetevahel mõnda lehte lugedes ei saa küll aru, kas sa loed uudist või siis mingit jura, mille keegi on välja mõelnud. Ma küll eriti õnnelik poleks, kui ma loeks uudise pähe ennustusi ning siis sellest sõpradele rääkima läheks. 8
järeldused tulenesid otseselt kogutud materjalist ja olid objektiivsed või mitte. Uuringu läbiviija arvamusavaldus artiklis ei pruugi olla objektiivne ja tugineda uuringu tulemustele. See võib olla isiklik arvamus ja mulje praegusest kooliharidusest. Antud uurimuse kajastus artiklis ei olnud korrektne, sest artikli põhjal ei saanud teada, milline oli uuringu ülesehitus, metoodika ja milliste tulemuste põhjal on tehtud järeldused. Uurimuse kontrollitavuses ma kahtlen, kuna uuring on läbi viidud küsitluste põhjal ja uuringu korratavus oleks keeruline. Uurimuse kajastus artiklis oli osaliselt tõestatud tsitaatide välja toomisega. Artiklis välja toodud tsitaadid näitavad kvalitatiivse uuringu tõestatust. Uuring viidi läbi ligi tuhande valdavalt Ida-Virumaa õpilase ja õpetaja seas, lisaks küsitleti haridusasutuste juhte, lapsevanemaid, tööandjaid ja teisi sihtrühmi.
õnnelikumad, et neil on rohkem raha. On vanasõna: ,,Raha on hinge varas." Mingil määral on see tõsi. Küllalt on lehtedes kirjutatud mõnest hiigelsumma saanud lotovõitjast, kes suurt pangaarvet omades kaotavad selge mõtlemisvõime. Nad justkui unustavad oma eelmise elu ja algab uus, mis on täis laristamist ja ülbust. Millegipärast arvavad just mõned niiöelda ,,üleöö miljonärid", et nemad on teistest paremad. Ma kahtlen, kas see tegelikult ka nii on. Eestlastel on ka teine vanasõna: "Ennemalt vaata sittuja silma kui rahalugeja silma." Mulle see ütlus meeldib. Ma ei pea õigeks inimeste hindamist nende majandusliku olukorra järgi. Sel suvel rääkis mu sugulane Paula mulle ühest enda sõbrannast, kelle lemmikteema ongi raha. Ühel päeval läksid nad koos Viru Keskusesse. Sõbranna leidis ühest poest varbavaheplätud, mis maksid veidi üle 1000 krooni. Loomulikult ta ostis need. Kui Paula küsis
Mulle isiklikult meeldis väha ,,Helisev muusikaa" ja kui keegi pakuks mulle tasuta seda taaskord vaatama minna, läheks ma hea meelega seda uuesti vaatama. See oli üks ilusamaid teatrielamusi üldse, pole ka suurem asi teatris köija, aga see oli seda väärt. Meeldis kuulata neid lapsi laulmas- ,,Do-re-mi" laul meeldis enim. Kuna käisin vaatamas Hanna-Liisa võsat, siis tahaksin väga näha ka Birgit Õigemeelt ja samuti Raivo E. Tamme, et kas nad saavad samahästi hakkama, milles ma küll kahtlen. Ühesõnaga oli see üks kiiduväärt ettevõtmine. Kasutatud allikad ja viited Ajaleht: http://www.ekspress.ee/ Muud allikad: http://www.vanemuine.ee http://www.tfg.tartu.ee http://www.puhkaeestis.ee http://www.piletilevi.ee/ https://www.google.ee/
Kogu selle aja oleme arenenud ning teeme seda praegugi. Muutume targemaks aga ka kavalamaks. Paljud on omakasupüüdlikud ning teevad oma hüvangu nimel kõike, mis vähegi võimalik. Mida ollakse valmis tegema, et saada oma tahtmine? Me olema valmis valetama, teist inimest petma või isegi oma ligimest tapama. Kas see on õige teguviis? Kindalsti mitte. Kuid kui see nii juba on, siis kumb on lihtsam olla, kas reetur või reedetu? Kahtlen, et reedetu olla on kergem kui reetur. Sageli petetud teavad, et nendega on vääralt käitutud ning ohvritel on raske kelmiga koos olla. Ei usu, et on lihtne ka sulleril, kuna valel on lühikesed jalad ning selle päevavalgele jõudmine võib tuua petturile saatuslikud tagajärjed. Ise ei soovi ma kumbki nendest olla ning loodan, et suudan neid rolle elu jookul vältida. See on raske, vahest võimatu, aga lootus sureb viimasena.
3. Skeptitsism on mõtteviis, mis seab argumenteeritult kahtluse alla mingi valdkonna õpetused ja teooriad. 4. Ratsionalism, tunnetusteoreetiline suund, mille järgi kõik tõelised teadmised pärinevad mõistuse enese omadustest. Kogemus on seejuures vaid mõistuse tegevuse ajend ja vähem väärtuslike teadmiste allikas. Tõe kriteeriumiks peab ratsionalism teadmiste selgust ja loogilist korrektsust. Rene Descartes ,, Cogito ergo sum" (ma kahtlen, järelikult olen olemas). 5. Pragmatism on suund filosoofias, mis asetab rõhu praktikale ja tegutsemisele teadmise, väärtuse või tähenduse alusena. 6. Idealism on teoreetilises filosoofias mis tahes positsioon, mis peab vaimu, teadvust või ka keelt mateeria suhtes kas ontoloogiliselt või tunnetuse seisukohast primaarseks. Reaalsus on mitte materjaalne. 7. Fenomenoloogia on filosoofia suund, mis peab filosoofilise uurimise fundamentaalseks üksuseks fenomeni.
kasvamas iga hetkega, alles oli skandaal netikommentaaridega, kus üks indiviid anti kohtu alla diskrimineeriva lause kirjutamise eest." Lause teine pool tekitab segadust. Lause algus räägib teemakohaselt, kuid lõpp pole kuidagi sellega seotud. Uuriva ajakirjanduse kohta ütleks niipalju, et hea on, kui sellised inimesed on olemas, kes uurivad ja analüüsivad teiste tegemisi, kuid kas kõigil on aega ja tahtmist teiste tegemisi jälgida on juba iseasi. Samuti kahtlen selle vajalikkuse üle. Minu arvates on see pigem meelelahutus kui vajalik informatsioon, mida teadma peaks. Meedia väljund demokraatlikus riigis kirjutades on autor jõudnud järeldusele, mis on tegelikult ka õige. Meedia tõepoolest mõjutab inimesi ja iga eraldiseisev üksus püüab enda poole üha rohkem inimesi tõmmata ja selle nimel tehakse ja lubatakse kõike. Näeme ju iga päev reklaame ja teame, mis nende taga tegelikult peitub
tehnoloogia oleks kasutuskõlbmatu, seisaks arenenud tsivilisatsioon katastroofi äärel. Kui meie internet või pangasüsteem peaks kaduma, valitseks kaos. Inimeste raha on enamjaolt muutunud numbriteks ekraanil. Varem, sadu ja tuhandeid aastaid tagasi saime me kõigega ise hakkama. Tõsi- kõik võttis kauem aega ning elu ei olnud nii lihtne, kuid inimkond sai hakkama. Kui me tänapäeval peaksime sellisesse olustikku sattuma, kahtlen, et väga paljud meist suudaksid seal ellu jääda. Tehnoloogia võimaldab inimestel kontrollida kõike peale tehnoloogia enda. Need sõnad lausus John Tudor. 2003 aastal toimus USA kirdeosas elektrikatkestus, mis kestis küll vaid paar tundi, kuid mille tagajärjed olid tõsised. Muuhulgas ei töötanud ka veepumbad, mis põhjustas veevarude reostumise. Isegi 4 päeva peale elektrikatkestust soovitati vesi enne kasutamist läbi keeta. Macombi
rännakuid ning orjuses viibimine, tema nimi tähendab „laiaõlgset“, töö oli talle eluviis, mõiste ideaalne riik toob silme ette tema nime. Ta oli üks antiikaja suurimaid mõtlejaid-Platon (427- 347 e. m. a) Platoni kirjutatud ja säilinud teoste-dialoogide arv ulatub üle kolmekümne ning need jaotatakse vastavalt inimese eluetappidele nelja rühma. Nii palju teoseid oleksime võimelised oma elu ajal läbi lugema, kuid kas ka täielikult mõistma, selles kahtlen ma sügavalt. Tema dialoogid olid mõeldud oma aja lugejaskonnale ning ilmselt ei osanud selle aja ettekuulutajadki ette näha, et mehe kirjutised mõjutavad tulevat ajalugu niivõrd palju. Ta on oma panuse andnud filosoofiasse, mille rajajaks teda peetakse, teoloogiasse, sotsioloogiasse, psühholoogiasse, eetikasse, poliitikasse ning isegi muusikaloolased ei saa temast mööda vaadata. Millised olid tema säravaimad mõtted? Tema tuntuim vaimusünnitus on ideede teooria
uskumuseni jõudma. Uurimistöö eesmärgiks on kahtlusest jagusaamine ning püsiva uskumuseni jõudmine. Peirce ei nõustu Descartes'iga, kes väitis, et uurimistöö eelduseks on mõistuse vabastamine kõigist väärarvamustest, mille saavutamiseks tuleb vähemalt kordki elus kõiges kahelda. Peirce'i arvates pole selline üleüldine kahtlemine võimalik. Kui ma kõiges kahtleksin, siis poleks mul üldse võimalik kindlalt väita, et ma kahtlen. Kahtlemiseks peab olema alus ning selle aluse moodustavad meie endi (eel)arvamused. Peirce'i arvates kasutatakse uskumuse kindlustamiseks (tugevamaks muutmiseks) nelja meetodit: 1. Visaduse (kangekaelsuse) meetod seisneb selles, et otsitakse oma seisukohale kinnitust ning hoidutakse kõigest sellest, mis võiks seda kõigutada. 2. Autoriteed meetod seisneb selles, et inimeste vaadete kujundamist suunab riigivõim:
nalja ja üleüldse on kogu teosel mõnevõrra absurdsevõitu maik küljes. Niisiis on ekraniseeringus raamatu luustik mõnes mõttes pahupidi pööratud: kistud välja "Rehepapi" tõeline iva ning romaani koomikat garneeringuna tarvitatud. Säärase lähenemise tõttu "November" nii hästi töötabki.“ Ma nõustun Rasmus Rammo väitega, et filmis oli ütlemata palju huumorit ning roppusi, kuid ma väga kahtlen kas tol ajal mil filmi tegevus toimus, olid sellised väljendid kaustusel. Lauri Jürisoo sõnul on romaanis tegutsev maarahvas häbenematult ja varjamatult rumal, ahne, enesekeskne ja ropp, mis pakub rikkalikult ainest vaimukateks lookeste esitamiseks. Kriitikaks sõnas Jürisoo: „Raamatul puudub tugev keskne lugu, mis pakuks motivatsiooni neid vaimukusi aina edasi lugeda, kuni lõpuni välja. "Novembri" stsenarist - režissöör Rainer
Riigikogu rahanduskomisjoni liige Olev Raju: ,, Et riik funktsioneeriks, ta lihtsalt peab omama tulude teatud miinimumi. Ja mis tahes maksude esmane tingimus on, et maksumaksja peab olema maksujõuline. Seetõttu tulebki rikastel rohkem maksta, ja seda ka protsentuaalselt. See on nende vaestega võrreldes suurem vastutus riigi ja rahva ees." Ta lisab veel ka, et vaidlus tulumaksu ümber on üldsegi mõttetu, sest Eestis kehtestataks astmeline tulumaks varem või hiljem nagunii. Ma siiralt kahtlen selles. Keskerakond pole siiani suutnud seda ideed läbi suruda ja ta pole isegi üritanud mitte. Niikaua kuniks Keskerakond täies võimus pole, ohtu tulumaksusüsteemi muutmisele ei ole. Nii arvan mina. Heaoluriikides, nagu Rootsi, toimib astmeline tulumaks väga edukalt. Kuid Rootsil ja Eestil on vahe. Meie ei ole veel heaoluriik ja tee sinnani on veel pikk. Tänu võrdelisele tulumaksule on meie majandus kiiremini arenenud, võrreldes teiste ajalooliste
saada. Viimased kaks meetodit ongi sellised, mida ma ka tõenäoliselt edaspidi hea meelega kasutaks. Teised toodud tehnikad on minu jaoks liiga aeganõudvad ning seega mitte eriti rakendatavad. II OSA Keerukam struktuur. Põhiväited: 1),,Kõik mõtted mis meil on ärkvel olles, võivad tulla ka magades kuigi nad pole siis tõelised." (seoses nr 2) 2),,Ma mõtlen, järelikult ma olen." 3),,Jumal on täiuslik. 4),,Jumal eksisteerib" 5),,Jumalat ei tunnetata" 6) ),,Kui ma kahtlen, siis ei ole järelikult minu loomus küllalt täiuslik, sest ma nägin selgesti et tunnetada on täiuslikum kui kahelda." (seos nr 3) ARGUMENDID 1) kõik mu vaimu kunagi sattunud asjad ei olnud mu unenägude illusioonides tõelisemad. 2) Sellest, et ma mõtlesin kahelda teiste asjade tões, järgnes väga evidentselt ja kindlalt, et ma olen. 3) Ent kui maailmas oli mingisuguseid kehi või mingisuguseid mõistuslikke või muid
riigiametnike kontrollimine, raha laekumise ja kulutamise jälgimine jne. Ma leian, et halduskorraldus Rootsi ajal ei olnud praeguse jaotusega võrreldes just halb. Kui arvesse võtta seda, et kummalgi kubermangul oli ka oma "juht", siis oli rahva elu korraldatud ja inimestel polnud põhjust hädaldada. Kõiki neid olusid arvesse võttes võiks öelda, et elu Rootsi ajal oli tõesti hea. Kas seda saab just võrrelda eluga praeguses Eestis, ma kahtlen, kuid elust Vene ajal oli Rootsi aja elu siiski kordi parem.
tööle asudes/praktiseerides. Mulle meeldib eelkõige kogemustest õppimine kuna arvan, et see toob kaasa isiksuse püsiva muutuse. Kogemusest õppimist võib defineerida kui õppimisprotsessi, mis toimub vahetu ja või vahendatud kogemuse kaud mille käigus inimene muudab või omandab uusi oskusi, teadmisi, tegevusi, arusaamu, hoiakuid, väärtusi jpm, kuigi jah iga kogemus ei too kaasa õppimist. (nt.halb kogemus, mida tahad ja saad unustada ei pruugi mällu alles jääda) Kuigi täna kahtlen kas mul õnnestub võimalikult palju kogemustest õppida kuna vaevlen suures ajapuuduses ning seega ei jää mul ka aega enese analüüsimiseks. Võib juhtuda, et liigun tagasi oma eelnevatele õpistiilide juurde kasutades pinnapealsed strateegiad. Mälu on keskpärane, suureks abiks on kui konspekteerin tunnis. Eelistan sellist õppematerjali millest ka aru saan ning on võimalik seoseid luua, lisaks meeldib mulle konspektis olulisemad kirjed alla joonida ja värviliseks teha
nagu mul on vaja asja sisusse süvenemisele, kui kohe loobun millestki või annan nõusolekut. Ühelt poolt, see ettevaatlikkus ning kalduvus analüüsile on hea, kuna võimaldab väheneda riski, teiselt aga poolt, selle otsustusvõimetuse tõttu võin ma kõike sanse käest ära lasta. Veel üheks oma iseloomujooneks, mis ei lase mul ettevõtliku tüübiks end nimetada on see, et mul ei jätku enesekinkindlust (ettevõtjate jaoks on see aga põhiomadus). Mina tihti kahtlen tehtud valikutes, ei usu iseendasse ning kunagi ei ole endaga rahul. Tean aga, et soovi korral võib enesekindlustust endas üles kasvatada ja loodan, et tulevikus mul niisugust probleemi ei ole. Kui aga vaadata teisest küljest, minul on ka iseloomujooned, mis võivad aidata tulevikus ettevõtjaks saada. Esiteks, kuna olen noor, mul on palju eneergiat ning ka soovi elus midagi tähtsat ära teha. Olen füüsiliselt tugev ning töövõme on mul ka kõrgel tasemel. Mina olen
soovitas varakult spetsialiseeruda rohkem Java või Microsofti poole. Samuti võiks erialatutvustuses rääkida praktikale saamisest ja tööturu seisust. Õpingute kõrvalt ma veel ei tööta, sest üritan esimesel õppeaastal kohaneda ülikooliga. Erialasele praktikale proovin saada juba tuleval suvel, aga mulle on jäänud mulje, et noortelt programmeerijatelt nõutakse praktikale saamiseks päris palju. Seega kahtlen, kas esimesel suvel see kohe õnnestub. Esimesele praktikale plaanin kindlasti saada pärast teist õppeaastat, ning jätkata samas ettevõttes ka pärast praktikat, sest siis on selleks kooli kõrvalt piisavalt aega. Tulevikus peaks ühiskond arvestama sellega, et paljud senised protsessid võivad tänu informatsiooni kiirele kättesaadavusele kiiresti muutuda ja vanu tehnoloogiaid kasutades võib konkurentsist langeda. Näiteks on Taxify ja Uber teinud revolutsiooni taksonduses ja
asemel ka masinad olla. Ka teiste inimeste olemasolu jääb kaheldavaks. Ent kuidas on lugu minu endaga ja minu enda kehaga? Ma näen sagedasti und ja võib-olla on ka see unenägu, et ma siin ja nüüd midagi teen. Kes ütleb mulle, et ma ka praegusel hetkel ei unele, ja et võib-olla kogu minu elu on paljas unelm. Ent siin leiabki nüüd lõpuks Descartes tugipunkti. Loomulikult ma võin kahelda ümbritsevate esemete, kaasinimeste ja enda keha olemasolu üle. Ent kui ma kahtlen, siis olen ma igatahes enda kahtlusest ja enda kahtlevast minast teadlik; kahtluse suhtes ei saa ma enam kahelda. Ma kahtlen, et ma kahtlen - see kahtlus tühistaks iseennast. Kahtlus on mõtlemine; mis maksab kahtluse kohta, see maksab üldse mõtlemise kohta. Kui ma mõtlen, siis olen ma oma mõtlemisest vahetult teadlik. Nii jõuab Descartes oma kuulsale lausele: ,,Mõtlen - järelikult olen" (cogito ergo surn). See
ohtu enam meie süütud inimesed. Vale on aga see kui minnakse relva jõul teise riiki mingil muul põhjusel kui, et rahu tagada maailmas, sellist asja võib kutsuda juba lihtsalt jõu näitamiseks ja nõrgemalt võtmiseks. Iga riik peab ise hakkama saama mitte kui nafta saab otsa siis jõuga võtma nõrgematelt riikidelt. Võib kindlalt väita, et konfliktid maailmas ei kao, sest alati on keegi kes tahab halba teistele või suruda peale enda arvamust. Ma kahtlen küll III MS võimalikkuses kuid arvan ka seda, sada aastat tagasi ka ei oodatud, et mõne aasta möödudes algab sõda mis muudab maailma täielikult. Kõik on võimalik seega me peame lootma parimat kuid samal ajal valmistuma halvimaks, ei saa lihtsalt loota, et midagi enam ei juhtu see oleks lihtsalt rumal. Tuleb ära hoida võimalikult palju kuid probleemi korral lahendada see ükskõik mis viisil. III Maailmasõda ei ole reaalne oht kuid see pole ka puhas fantaasia.
esimestest ja lihtsamatest, minnes neist samm-sammult kaugemate ja keerulisemate poole" Descartes'i plaan tõsikindla teadmise saavutamiseks on kaheetapiline: 1. Tuleb kahelda kõigi seni tõesteks peetud seisukohtades. 2. Tuleb kõiki olemasolevaid arvamusi ja seisukohti kriitiliselt analüüsida ning jätta alles ainult need, mille tõesuses ei saa olla vähimatki kahtlust. Kuid ühes asjas ma siiski ei saa kahelda selles, et ma kahtlen. Pole võimalik mõtlemine ilma mõtleva subjektita. Mõtlen, järelikult olen olemas (ld Cogito, ergo sum). See on kõige ilmselgem ja kõigele alustpanev tõde. Ma saan kahelda, vaid siis kui ma ise olen olemas ja kui kõik muu ongi meelepett ja väär ja vale ja tekitab kahtlust, siis ühes asjas kahelda ei saa - iseenda olemasolus, sel hetkel kui sa kahtled. Keha ja Hing. Kui ma saan kindel olla, et ma olen olemas, siis saan ma kahelda oma keha olemasolus
Nathan on kurb ja meeleheitel, kuid saab aru, et see pidi ükskord juhtuma, ta ei lasku masendusse, ning üritab oma eluga edasi minna. Peaaegu terve klass läheb ühiselt Simonit viimast korda vaatama tema koju. Nathani isa ja ema on taas hakanud suhtlema ning soovivad proovida uuesti koos elamist. Lk 99-100. Raamat meeldis, oli lühike, igale inimesele jõukohane. Pani mõtlema selle üle, kui olulised on sõbrad meile, kahtlen, et Simon oleks olnud sedavõrd elurõõmus, kui tal poleks kõrval olnud alati abistavat toetavat sõpra, kel oli ka raske, kuid ta tegi kõike heast sõprusest Simoni vastu. Samas kuna me oleme kõik potensiaalsed lapsevanemad, siis end sellise lapsevanema rolli ei tahaks ennast kunagi panna, raske on saada aru, mida need vanemad tundsid. Inimesed vinguvad oma raske elu üle, kuid isegi sedavõrd raskes olukorras poiss suudab haigusega võideldes mõelda sellele,
pealkirja on tihti muudetud töödeldud teosele sobivamaks. Eelkõige tekitas mulle autoriõiguste rikkumise kahtlust selle projekti puhul see, et autoriõigus kehtib autori eluajal ja 70 aastat pärast surma, mis tähendab, et selle aja jooksul tohiks teost kasutada (nii töödelda kui levitada jms) vaid autori poolt antud loa ehk litsentsi alusel. Kuigi FatCatArt-i puhul ei saa ma olla täiesti kindel, et teose kasutamiseks pole luba küsitud, kahtlen ma selles väga ning ilmselt on FatCatArt-i puhul seda varalist õigust rikutud näiteks Salvador Dali (suri 1989), Marc Chagall (suri 1985), Jeremy Deller (elus), Damien Hirst (elus) jt kunstnike puhul. Lisaks autori varalisele õigusele teost töödelda on FatCatArt projekti puhul rikutud ka isiklikku õigust teost avalikustada. FatCatArt veebilehel on pood, kust saab maale osta nii digitaalsel kujul, kalendrina kui ka lõuendil
meenutame seda, mida teadsime varem. 9) Kas välismaailm on ainult meie kujutlus või midagi enamat? Miks? 10) Kuidas oleks võimalik eristada unenägu ärkvelolekust? Unenäos on ajamõiste teistsugune-aeg tundub pikem/lühem, ajas hüppamine jne. Kordineerimatus-ärkvel olles suudame oma liigutusi kordineerida aga unenäos enamasti mitte. Unes ei saa situatsiooni muuta, reaalses elus saame. Kahtlen kogu situatsiooni reaalsuses, isegi kui kõik meeled kinnitavad seda väga usutavalt. See ka 11) Milles seisneb Descartes'i idee metoodilisest kahtlusest? Tuleb kahelda kõigi seni tõesteks peetud seisukohtades. Tuleb kõiki olemasolevaid arvamusi ja seisukohti kriitiliselt analüüsida ning jätta alles ainult need, mille tõesuses ei saa olla vähimatki kahtlust. Kuid ainult ühes asjas ei saa kahelda- kahelda selles, et ma kahtlen.
annaabi.ee 
