Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kahekümne sajandi moemuutused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
chanel, disainer, rõivas, disaineri, lauren, seelik, seeliku, laurent, coco, parfüüm, yves, versace, poiret, modell, teksased, moemaja, marlene, ralph, korsett, rõivaste, armani, donna, rõivad, maailmasõda, disainerid, kleiti, pükse, kandis, klein, naiselik, figuur, joonega, adus, milano, giorgio, modellid, strauss, moeloojad, modernne, paikuLucien (1889) ja Augustin (sündis 1891, suri mõnekuuselt). Lapsepõlves ei pandud Gabrielle'i kasvatusele erilist rõhku. 16. veebruaril 1895, kui Gabrielle oli 12-aastane, ema suri. Isa jättis lapsed maha ja läks Ameerikasse õnne otsima. Gabrielle ja tema õed pandi Aubazine'i kloostri orbudekodusse, vennad anti taludesse. Aubazine'is veetis Gabrielle seitse aastat, õppides õmbleja ning õmbluskaupade müüja ametit. Seejärel õppis Coco kaks aastat Moulinsis Saint Augustini nunnade pansionaadis Notre-Dame. 20-aastasena töötas ta koos oma isa õe Adrienne'iga Moulinsis pruudi- ja beebikaupade äris ning tegi eraviisiliselt õmblejatööd. . Coco Chanel ütles koha üles ning säras peagi Moulinsis lauljanna ja tantsijannana, kus ta esitas peamiselt kaht sansooni: "Qui qu'a vu Çoco dans l' Trocadéro?" ja "Co Co Ri Co". Arvatakse, et tema hüüdnimi Coco ongi pärit sellest ajast, sest
Aastal 1920 asus ta Academie Ransoni, kus tema stiil oli mõjutatud Edouard Vuillardi ja Maurice Denise poolt. Bérard esitas oma esimese näituse 1925.aastal Pierre galeriis. Oma karjääri alguses oli ta huvitatud teatrist ja kostüümide kujundusest ning see mängis tema elus olulist rolli teatri disaini arengus. Varajastes kolmekümnendates töötas ta Jean-Michel Frank firmas, värvides ekraane, tehes puidu töid ja joonistustarbeid. Ta töötas ka moe Illustratorina jaoks Coco Chaneli, Elsa Schiaparelli ja Nina Ricci tarbeks. Bérardi kõige tunnustatumaks saavutuseks oli ilmselt tema läikiv, maagiliste kujundustega Jean Cocteau's 1946. aasta filmis ,,Kaunitar ja koletis" kostüüm. Ta oli eriti tuntud oma peenete, nostalgiliste värvi kujundustega. Bérard suri ootamatult aastal 1949 Marigny teatri laval. . Calvin Richard Klein Calvin Richard Klein (sündinud 19. november 1942) on ameerika moe disainer, kes käivitas
Naised vabastati piinavatest korsettidest, seelikuid lühendati, mitmed seni vaid meeste garderoobis olnud esemed lisasid ka naiste rõivavalikusse. Sajandi lõpu poole mõjutasid Euroopat Ameerika mõjud Euroopas said populaarseks teksapüksid, Coca-Cola, McDonalds, MTV, Vogue. Moodi kujundasid popikoonid, nt Madonna, Audrey Hepburn, Marlene Dietrich, Brigitte Bardot, Elvis Presly, biitlid. Tuntuimad ja edukaimad moemajad läbi sajandi on olnud Chanel, Yves Saint Laurent, Ralph Lauren, Versace ja Miuccia Prada.
1947, mille järgi tuli ka nimi. Dior kujundused olid kandilised, kangas säilitas kujutava maailmasõja stiili. Ta oli meister luues kujundeid ja siluette. Dior on öelnud, tsiteerin "Ma olen disaininud lillelised naised. " Ta andis kleitidele väga käänulisevormi. Tänapäeval tunneme Diori kui meigitarbete ja lõhnaõlide tootjana. http://www.dior.com/ see on isiklik Diori koduleht. Diori disainist ning alumisel pildil on Christian Dior koos oma mannekeenidega: Coco Chanel,kelle sünninimeks on Gabrielle Bonheur Chanel oli prantsuse moelooja. Ta oli 20. sajandi üks innovaatilisemaid ja tähtsamaid moeloojaid. Coco Chaneli esimesed riided ilmusid müügile pärast Esimest maailmasõda. Endiste ebamugavate korsettide ja mitmekihiliste seelikute asemel tutvustas Chanel kitsaid seelikuid ja avaraid jakke, mille kandmine muutus naiste seas väga populaarseks. Aastal 1921, esitles Coco oma esimest ja hinnatuimat parfüümi Chanel No. 5
ja nii ühe kui teise puhul eeldas nende kandmine teatud enesekindlat ja väärikat hoiakut. Noorema ostja jaoks oli turg täis alternatiivseid võimalusi: biitnikute stiilis pooletoobiseid pedal pusher- pükse koos madalate kingadega, kõrvitsakujuliseks paisutatud seelikuid, mida kanti tavaliste kleitide peal, ning noortele daamidele olid mõeldud kaheosalised trikotaazkomplektid, mille juurde kuulusid pikem pärlikee ja uudne pikem liibuvam seelik. Audrey Hepburn (4. mai 1929 20. jaanuar 1993) Minimaalne elegants. Must kleit, pärlid, teemandid, pikk sigaretipits ja suured päikeseprillid on see, millega seda daami siiani seostatakse. Kindlasti kuuluvad siia juurde veel ka pikad kindad. Mood 1950-1960. aastal 60-ndad Sel kümnendil oli tõeline murrang moes loomulikult mini. Variatsioonid olid sel teemal arvukad ning ulatusid elegantsetest kuni naeruväärseteni välja.
Kanepi Gümnaasium Moelooja Coco Chanel Referaat Autor : Mirell Lattik Juhendaja : Ele Kõiv Kanepi 2008 Sisukord: · Sissejuhatus · Elulugu · Looming · Kokkuvõte · Kasutatud materjalid Sissejuhatus Ma kirjutasin referaadi prantsuse ühe 20. sajandi kõige innovaatilisemast ja tähtsamast moeloojast Coco Chanel´ist. Valisin Chaneli, kuna tema looming on suurepärane ja elulugu huvitav ning mitmekülgne. Chanel´i tahtejõud on kadestamist väärt. Moeloojana on ta pidanud kõvasti pingutama et jõuda sellise karjäärini. Chaneli elulugu. Coco Chanel sünninimi on Gabrielle Bonheur Chasnel. Chanel sündis 19. augustil Saumuri 1883 ning suri 10. jaanuar 1971. Chanel ise on oma lapsepõlve ja noorpõlve kohta levitanud ilustatud versioone.
Coco Chanel, tegeliku nimega Gabrielle Chasnel sündis prantsusmaal rändkaupmees Albert Chaneli ning tema armukese Jeanne Devolle'i teise abieluvälise tütrena Saumuris. Isa oli pärit Gardist rändkaupmeeste suguvõsast. Ema oli pärit Courpière'ist. Coco Chaneli sünnitunnistusele kanti eksikombel nimi Chasnel, ja see viga jäigi parandamata. Coco Chaneli Vanemad abiellusid 1883. aastal. Gabrielle'il olid õed Julia (sündis 1882) ja Antoinette (1887) ning vennad Alphonse (1885), Lucien (1889) ja Augustin (sündis 1891, suri mõnekuuselt). Lapsepõlves ei pandud Gabrielle'i kasvatusele ja haridusele erilist rõhku. 16. veebruaril 1895, kui Gabrielle oli 12-aastane, ema suri. Isa jättis lapsed maha ja läks Ameerikasse õnne otsima. Gabrielle ja tema õed pandi Aubazine'i kloostri orbudekodusse, vennad anti taludesse
Gabrielle Bonheur Chasnel ehk Coco Chanel Coco Chanel sündis 19. augustil 1883, Saumuris, Prantsusmaal. Ta ise väitis end olevat ainuke laps, hoolimata sellest, et ta ema Jeanne Devolle sünnitas veel 5 last, kellest 1 peagi peale sündi suri. Kuna Albert Chaneli ja Jeanne Devolle abiellusid alles pärast Gabrielle sündi, oli ta oma vanema õe Juliega ebaseaduslikud lapsed. Peale ema surma kasvas üles Aubazine'i kloostri orbudekodus, seejärel õppis õmblejaks Moulinsis Saint Augustini nunnade pansionaadis Notre-Dame
kaudu kirjutas ta ise endale loa ning lahkus kolmeks kuuks Milanosse, kus tegi algust oma modellikarjääriga. 18-aastasena suundus Carmen Pariisi elama, kus ta saavutas kiiresti edu, poseerides sellistele tuntud väljaannetele nagu L'Officiel ja Vogue. 1999.aastal poseeris ta ajakirjadele Elle(Austraalia), Image(Suurbritannia), Numero France ja Vogue(Prantsusmaa). Samal aastal tegi ta koostööd selliste disaineritega nagu Alberta Ferretti, Anna Sui, Calvin Klein, Bill Blass, Chanel, Christian Dior, Dolce & Gabbana, Versace, Gucci, Prada, Ralph Lauren ja Valentino. Kass on poseerinud Calvin Kleini, Chaneli, Donna Karani, General Motorsi, Guy Laroche, Krizia ja Versace'i reklaamides ning on osalenud firma Gap teksade reklaamikampaanias. 2000.aastal valis ajakiri Vogue ta aasta modelliks. Carmen Kass on Sephora, ühe maailma juhtiva kosmeetika hulgifirma ja Christian Diori parfüümi J'adore pressiesindaja. Kassi hüüdnimi modellide seas on The Head (Pea)
Naised : Naisterõivaste värvigamma oli märksa mitmekesisem, ulatudes heledatest pastelltoonidest elegantse mustani.Nailon ja polüester segatuna villa ja puuvillaga muutsid kangad vähemkortsuvaks, kergemaks ja vastupidavamaks. Naistekostüümidel rõhutati taljet (X-siluett) või viidi vööjoont allapoole (H- siluett). Igapäevasem oli kombinatsioon kaharast seelikust, valgest särkpluusist ja kardiganist või twin-set’ist (trikotaaškomplekt kardiganist ja pluusist). Seelik või kleit pidi sviitriga toon-toonis harmoneeruma.Moes olid kapripüksid ning rock’n’roll. Populaarsed olid paatkaelused ning õlgu paljastavad tegumoed. Naiseliku stiili austajatele lisasid rafineeritust kübar ja tikk-kontsad; noortel olid alternatiiviks balletikingad, tennised ja espadrillid – nöörist tallaga kangast suvejalanõud. 50ndatel tegi comeback’i ka Chanel oma kostüümide, kuldketiga ridiküli ning madalamate kingadega.
................................20 5.3 KÜBARAD 1920-1929...................................................................................................................................21 5.4 KÜBARAD MAJANDUSKRIISI JÄREL 1930-1939............................................................................................21 5.5 TEINE MAAILMASÕDA...................................................................................................................................22 6. COCO CHANEL...............................................................................................................................................23 .................................................................................................................................................................................25 KOKKUVÕTE......................................................................................................................................................26
puuduse tõttu oli olemas nö vajadus rikkalikkuse ja ülikullasuse järele. "Mood on usutunnistus. Selles maailmas, kus purustatakse järkjärgult kõik tema saladused ja mis elab valedest ja kunstlikest avaldustest, kehastab mood midagi müstilist ning parim tõend selle võlujõu kohta on tõsiasi, et mitte kunagi varem ei ole temast nii palju räägitud." Christian Dior, 1959 Muinasjutuline luksus C.Diori loodud riided olid Coco Chaneli minimalistliku ja maskuliinse moega võrreldes konservatiivsed. Need riided tõotasid kitsal ajal muinasjutulist luksust je meelelist jõudeolekut. Uus mood lummas kliente. Tõus moemaailmas 1848.aastal avas Dior kaubamaja New Yorgis. Seitsmendal avenüül, mis toimus Ameerika moetööstuse keskuses, jagati muljeid tema kleitide kohta. Neid kopeeriti ja valmistati rohkemal arvul. Pretaporterkollektsioon
ka ületõstetud kraega nahkjakiga; teksad olid kitsamad kui kunagi varem ning väga populaarsed. Aluspesu. 1970ndatel puudus vajadus kanda rinnahoidjat, aga isegi kui figuur seda lubas kardeti sellest loobuda. Rudi Gernreich: no-bra rinnahoidja kavandaja- kaks paelaga ühendatud nailonkorvid. Vaimustusest vanade rõivaste ja Edwardi-aegse moe vastu hakati alussärki kandma pealisrõivana ning retropesu demonstreeriti nii sageli kui võimalik, vilksatamas koheva seeliku alt-ja nalja pärast kanti isegi puhvpükse-bloomereid. Retromoe juurde kuulus toestatum pesu ja tripihoidjad. Tehti ka elastsest puuvillast pesukomplekte. Õmblusteta aluspesu ja sukkpüksid mõjutasid oluliselt moodi, termotöötlusega Glossies-aluspesu ja selle imitatsioonid muutsid loomuliku figuuri ülimaks. Järsku tulid Õmblusteta aluspesu asemele õmblustega sukkpükste ja vanamoodsa seksika aluspesu võlu, sest need olid efektsemad. Bandeau-rinnahoidjad ha halter necks
õmmeldud dekoratiivlilli, mis annavad kleidile eriti omanäolise ning looduslähedase väljanägemise. 4 1. Põhilised stiilide muutumised 1910-1990ndatel aastatel 1.1. 1910ndad aastad Esimene maailmasõda pani moele punkti. Enne sõda, 1910ndal aastal tõi Paul Poiret rahvani eksootilise riietusstiili värvideplahvatus, karusnahksed detailid, turbanid, haarempüksid ja "hobble skirt"'i (vt joonis 2). Hinnatud disaineri looming hüljati hiljem, aja möödudes asendati see modernismiga1/2 (vt joonis 1). Joonis 1. Paul Poiret'i looming Joonis 2. Paul Poiret'i "Hubble Allikas: skirt" http://headtotoefashionart.com/paul- Allikas: poiret-1879-1944/ (15.05.17) https://en.wikipedia.org/wiki/Hob ble_skirt (15.05.17) Mõnda aega domineerisid mundrid (vt lisa 1)
freskodelt, kuna niiske ja sooja kliima tõttu pole ühtegi rõivaeset säilinud. Arvatakse, et minoslased olid pikad ja saledad. On märke, et mõiste ,,lõige" on pärit just Kreetalt, sest minoslaste rõivad järgisid juba kehavorme, samal ajal kui teised kultuurid kandsid mähitud või volditud rõivaid. Minoslastele omistatakse ka peakatete kasutuselevõtt. Ühel varase Kreeta kujukesel 2000. a e.Kr on mitmejärguline volangidega seelik, mis on pingutatud puust, kõrkjatest või metallist võrudele esimene karkassiga seelik. Pihikuosa moodustus tugevasti kokku tõmmatud jäigast rätikust, mis toetas rindu altpoolt, aga jättis need katmata, rätikust moodustus ümber kaela kõrge krae. Rüü juurde kanti teravatipulist peakatet. Minose rõivastus saavutas haripunkti 1700-1500. a e Kr. Garderoobi põhilised koostisosad olid: keep, põll, pihikud, püksseelikud, suur hulk erinevaid kübaraid.
6. Ehk ei sundinud Diane Henri'd vallaliseks jääma? 7. Mida arvad Caterina de' Medicist? Mõistad sa tema käitumist Henri II surmapäeval hukka? 8. Kuidas peeti kesk- ja renessansiajal turniire? 9. Millist Loire'i oru lossi seostad Diane de Poitiers'ga? Mis seda lossi teistest lossidest eristab? 10. Diane'i ja Henri II suhet peetakse tõeliseks armastuseks. Nimeta teisi kuulsaid armastajapaare kas ajaloost või kirjandusest. COCO CHANEL SUURIM MOEREFORMAATOR Esmalt õpime ära sõnapaari la *Haute Couture1, mis meie keeles tähendab kõrgmoodi. Teine sõnapaar le grand couturier osutab kõrgmoodi viljelevale disainerile, moemaja kunstilisele juhile. Loomulikult tuleks Coco Chaneli puhul kasutada selle nimisõna naissoo vormi: la couturière (õmblejanna). See aga kõlab nii elegantse daami puhul liiga argiselt. Ilmselt oleks tema ameti kohta kõige sobilikum öelda moekunstnik, moedisainer.
paljud lahkusid märgiks saalist. Paco Rabanne`i skandaalne debüüt tõi kaasa pöördumatu murrangu moemaailmas. 1 LOOMING Paco Rabanne`ile omased koodid - kootud karusnahk, metall- ja rõngasrüü, ootamatud materjalikombinatsioonid- on pakkunud inspiratsiooni paljudele brändidele. See kinnitab tema kaubamärgi identiteedi jätkuvat asjakohasust ja jõudu moemaailmas. Ükskõiksus jäikade hoiakute vastu on muidugi iseloomulik ka kogu Rabanne`i moeloomingule. Chanel olevat teda- ilmselt mõnevõrra hapult- nimetanud ,,prantsuse haute couture`i metallurgiks". Tegelikult on see ebaõiglane - Rabanne on oma ekstravagantseid moode disainides mänginud kõige erinevamate materjalide - plastmassi, holograafiliste kangaste, naha, metalli ja paberiga. Ta tuli väja kleidi ideega, mis oli valmistatud üheksast kilost kullast ja mille kaelus oli kaetud 300 kraadiste teemantidega. See kleit oli täielik hullumeelsus ja seda kandis lauljatar Françoise Hardy
Töö käigus lootsin saada rohkem teadmisi selle perioodi moe ja moe ikoonide kohta. Joonis 1 (http://www.last.fm/music/Twiggy) Joonis 2 (http://blog.stylesight.com/vintage/famous-frocks-diy-iconic-dresses/attachment/twiggy- mod-shift-dress-128) 1. Naiste mood 1.1. Kleidid Tõeline murrang moes oli mini, mida kandsid kõik, nt. "Lilly" kleidid- kergesti pestavast trükimustrilisest puuvillasest ja go-go-seelikud. 1964. aastal tutvustas disainer Mary Quant maailmale miniseelikut, mis võttis üle terve tollase ajastu. Moodi tulid pitsist kraedega velvetist minikleidid samasuguste käistega ning laiad telk-kleidid. Seelikud muutusid järjest lühemaks kuni lõpuks tekkisid vaid reiteni ulatuvad mikro-minid seelikud. Peale mikro- minisid tekkisid inglikleidid, laia seeliku ning trompetkäistega kleiti kanti mustriliste retuusidega.
korral katmata jätta nii mehed, kui ka naised , kuid enamasti katsid naised oma ülakeha küllalt sagedalt. Alastikultuuri siiski ei viljeldud, kuna seda peeti amoraalseks ja alamklassile sobivaks, mistõttu käisid alasti vaid lapsed, orjad ja lihtrahvas. Valge linane skenti meeste lühike mähkseelik ja kalasiris pikk liibuv tuppkleit, mida peamiselt kandsid naised ning muud seda liiki lihtsad rõivaesemed olid need, millest tänapäevane rõivas kui selline sai alguse ja hakkas edasi arenema. Rõivaesemete proportsioonid olid mõlema soo puhul peaaegu ühesugused, erinevus seisnes rõhuasetuses. Naiste rüü taljejoon oli viidud kõrgele rinna alla, meeste kehakate rõhutas aga puusapiirkonda. Naiste kalasiris oli tihedalt liibuv, meeste skenti võimaldas aga vabamat ja kiiremat liikumist, mis viitab meeste aktiivsemale eluviisile. Naiste riietus: Kuni 18
korral katmata jätta nii mehed, kui ka naised , kuid enamasti katsid naised oma ülakeha küllalt sagedalt. Alastikultuuri siiski ei viljeldud, kuna seda peeti amoraalseks ja alamklassile sobivaks, mistõttu käisid alasti vaid lapsed, orjad ja lihtrahvas. Valge linane skenti meeste lühike mähkseelik ja kalasiris pikk liibuv tuppkleit, mida peamiselt kandsid naised ning muud seda liiki lihtsad rõivaesemed olid need, millest tänapäevane rõivas kui selline sai alguse ja hakkas edasi arenema. Rõivaesemete proportsioonid olid mõlema soo puhul peaaegu ühesugused, erinevus seisnes rõhuasetuses. Naiste rüü taljejoon oli viidud kõrgele rinna alla, meeste kehakate rõhutas aga puusapiirkonda. Naiste kalasiris oli tihedalt liibuv, meeste skenti võimaldas aga vabamat ja kiiremat liikumist, mis viitab meeste aktiivsemale eluviisile. Naiste riietus: Kuni 18
Kahekümnendad oli ajajärk, mil aristokraatlikke rollieeskujusid asendasid filmimaailma kangelannad. Tugevalt meigitud silmad ja Amori vibu joonega suu tulid Hollywoodi pöörase välimusega näitlejannadelt, ning järsku tahtis iga tüdruk välja näha nagu Clara Bow. 1920ndate eksootilie välimusega filmidiivad sümboliseerisid moekust, ja kuna nad tegid selliseid vapustavaid asju, nagu seda oli küünelaki kasutaminse, siis sai värvitud küüntest moehullus. Kümnendi lõpuks hakkas Coco Chanel propageerima kuldset jumet ning ka päevatmisest kujunes teadlik tegevus. Ilu polnud kohustus, vaid daamide hea enesetunde väljendus. 1930. aastate soengutel oli mitmeid niiöelda kohustuslikke elemente, et ta kaunistaks oma kandjat ning muudaks soengu omaniku võimalikult isikupäraseks. Lahk kuulus vaieldamatult moodsa soengu juurde. Ühel soengul võis olla ka kaks või enam lahku. Mõeldes juuste tervishoiu peale, soovitati aeg-ajalt juukselahkude asukohta siiski vahetada.
Naistemoes domineerisid sõja algul mundrid. Sõja kestel ja pärast sõda toimusid muutused praktilisest vajadusest. Toimus täielik värvide plahvatus ning liivakellasiluetile iseloomulik talje ja puusa rõhutamine hakkas kaduma. Ka sel kümnendil jätkus armastus karusnahkade vastu. Karusnahaga kaunistati kübaraid, kotte, suvekleite ning isegi ööriideid ja aluspesu. Vaevalt olid naised vabaks saanud, kui kõige moodsamaks kerkis hobble skirt põlvede juurest kitsas seelik. Eelmise aastakümne juuksemoe tipp ei sobinud kuigi hästi uue, rohkem klassikast mõjutatud joonega, ning kõrgendatud vöökoht nõudis uut soengumoodide repertuaari. Puhtpraktilisel põhjusel lasksid paljud naised oma juuksed lühikeseks lõigata. 1920-1930 Naistemood Kui suur sõda asendus suure rahuga, andis ühiskond naisele vabaduse ja kõik lõbutsesid nagu ei kunagi varem. Tühjusetunne ja üleüldine kurbus asendusid arusaamaga, et kui ollakse noor, tuleb võtta, mis võtta annab
kleidiserv.Vedik kadus ning siluett koosnes osadest-sirgest seelikust jua puusi rõhutavatest detailidest. Kõik need rõivad ilmusid rikkalike ja toredate idamaiste värvide sokeerivas ja eredas uues värvipalettis,isegi sukkade üsaluine viktoriaanlik must vahetus punase ja kuldse vastu.Poiret kasutas ona rõivastes ka karusnahku.Veidi hiljem kuulutas Poiret ,et kõige moodsam on tema uus looming- hobble skirt,põlvede juurest kitsas seelik.Naised pidid üleöö õppima kõndima nagu geisad. Esimese maailmasõja algus pani moele punkti ja mõnda aega domineerisid mundrin ning utilitaarsed rõivad. Esimene maailmasõda viis ellu Chaneli ideed-lihtsusest sai moe tuum.Paljusid spordirõivaid,nagu näiteks sviitereid ja seelikuid,hakati kandma iga päev.Pärast sõda püüdsid paljud minna tagasi endiste aegade juurde,aga oli juba liiga hilja.Paistis , et enamik naisi tahtis olla aktiivsemad,nad eirasid vanu
RÕIVASTUS 1780-1804 Rõivastus lihtsustus Inglismaa ja Prantsuse Kodanliku Revolutsiooni mõjul. Kaks erinevat siluetti: S-kujuline: rind ees, istmik taga ja alates ~1790. a antiikstiilis rõivastus. S-kujuline siluett. Pihaosa lühenes, vöökoht tõusis kõrgemale, pihaosa selg lõppes pika terava nurgaga, väga liibuv, vöökoht sale, rinnaosa kumer, kuni lõuani "täispuhutud". Kaelas kohevalt seotud sall või saboo. Varrukad pikad ja kitsad. Seeliku tagumisel osal rohkem volte, seda hoidis ülal nn. istmikupolster. Seelik tihti slepiga. Revolutsiooni ajal siluett lihtsustus, istmepolster ja "täispuhutud" pihaosa kadusid, sall asendus õlarätiga. Seeliku ja jaki kombinatsioonid. Linnakodanike rõivastusest võeti lühike caraco jakk. Materjalid ühevärvilised ja siledad. Kanti mehelikumaid rõivaid redingotmantel, frakitaolised jakid, lisandiks jalutuskepp. Soengud ja peakatted. Rikaste soengud kogukad sajandi lõpuni. Kohevad vabalt
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Jumestuse teooria Rahvusvaheline CIDESCO-kool Jumestuse ajalugu Entsüklopeedia ütleb, et ,,kosmeetika on oskus arendada ja alal hoida välist ilu". Kosmeetika all mõeldakse seega nii iluravi, kui ka kaunistamist ehk jumestamist. Yves Saint Laurent on öelnud: ,,Jumestus on elamise kunst, väljendusvabadus ja fantaasiate teostamine. See on teatud kommunikatsiooniliik." Loodusrahvad Juba enne seda, kui ürginimesed hakkasid jumalaid kummardama, uskusid nad, et on olemas kurje jõude, mis tuleb ära võita. Nad elasid alatises hirmus nähtamatute ohtude ees. Kui mehed liikusid väljaspool oma elupiirkonda jahiretkedel või toitu korjamas, maskeerisid nad ennast, et kurjad jõud neid ära ei tunneks ega söandaks rünnata. Mehed
Eesti Kunsti Akadeemia Avatud Akadeemia Kostüümiajalugu 15 sajand ehk vararenessansi rõivastus Juhendaja: Ene Lamp Koostas: Kairi Katmann Moestilistika I Tallinn 2009 1 Renessaansi ajalugu Rohkete sõdadega keskajale järgnes luksuslik, kultuuriliselt õitsev renessaans ehk taassünd. Teadlaste arvates lõppes keskaeg 14 sajandi lõpus. Renessaansi sündi ja kohta peetakse 14 sajandi lõppu 15 sajand algust Firenzest Itaalias ja levis hiljem üle kogu Euroopa. Renessaansi hiilge aeg saabus 15 sajandi lõpus ja kehtis 16 sajandi lõpuni. Suurimaks mõjutajaks renessaansi ajal oli Itaalia. Selle maa kunsti, arhitektuuri ja moeideaalid võeti mujal heameelega vastu. Aga kõige tegusamaeks kohtadeks jäid ikka Flandria, Kesk ja Põhja Itaalia rikkamad linnri
Mood Esimese maailmasõja vapustused ja nende tagajärjed ei jätnud puutumata ka moodi. Kõige enam väljendus see naiste rõivastuses. Peale Esimest maailmasõda muutusid naiste seelikud palju lühemaks ning rasked ja keerukad jooned asendusid lihtsate ja geomeetriliste joontega. 1920. aastatel ei rõhutud naiste riietuses enam naiselikkust vaid asendati poisiliku stiiliga. 1920. aastate silmapaistvaim moelooja oli Coco Chanel kelle moelooming püsib ka praegu 30 aastat peale tema surma. 1930. aastatel muutusid aga nurgelised ja geomeetrilised rõivastuse jooned siiski voolujuunelisemaks tagasi, aga mitte sellisteks, nagu nad olid olnud varasematel aegadel. 1930. aastate keskel ilmusid naiste moodi ka pikad püksid, sviitrid ning trikootooted. Meeste mood ei muutunud sellel ajal nii palju, kui naiste mood, kuna meeste rõivastus ei anna võimalusi nii suurteks muutusteks, aga siiski toimus ka seal muudatusi
xxx Giorgio Armani REFERAAT Õppeaines: Rõivaajalugu Rõiva- ja tekstiiliteaduskond Õpperühm: TD 11 Juhendaja: lektor Lea Koldmets Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2014 Giorgio Armani on sündinud 11. juulil 1934(Emilia-Romagnas Piacenzas) on itaalia moelooja. Eriti tuntud on tema loodud meesterõivad. Armani sündis kolmelapselisse perekonda, kus kõik lapsed olid suurte vanusevahedega. Poolteist aastat enne Giorgio sündi oli surnud väike õde Silvana. Tema isa oli fasistliku partei administratiivtöötaja ja ema oli küll koduperenaine kuid oli tegev ka sotsiaalsfääris. Just ema oli see, kes teda inspireeris, olles nõudlik ja õrnustele mitte aldis. Ema valmistas militaarriietest ja langevarjudest lastele riideid, ta oskas kõige lihtsamat eset erilise
punk. Punk oli julge, jõuline ja teistsugune, väljendus lisaks riietele ka soengutes! Juustele olid 70ndad väga kurnavad, sest moodi tuli pleegitamine, värvimine ning soengute seadmine kemikaalide abil. (Ennuste 2008) Joonis 1. 1960Ndate moeikoon Twiggy Joonis 2. 1970Ndate moeikoon Farrah Facett http://buduaar.ee/Article/article/4528 http://buduaar.ee/files/Upload/Articles//70ndad.jpg 10 KASUTATUD KIRJANDUS Cosgrave, B. (2002). Rõivas ja mood. Varrak. London, Hamlyn Ennuste, L. (2008). Ajamasinal moemaailmas. URL=http://buduaar.ee/Article/article/4528 23. veebruar 2011. Mulvey, K. & Richards, M. (1998). Meie sajandi iluideaalid. Ootopus Publishing, Group Limited poot. London E114JD. Lk 136-169. 11
Sel ajal toimus II maailmasõda, kus olid tegevad ka naised, mis loomulikult mõjutas palju ka tollast moodi. Näiteks sukapuudusest muutus populaarseks säärte värvimine ja nailon läks moodi. Rõivamood arenes peamiselt kahes suunas: sportlik mood ja erksavärviline. Kõige levinumad uusnähtused olid õlapealteta õhtukleidid, nn talunaise seelikud, platvormkingad, T-särk + teksad ja esimest korda ajaloos bikiinid. Kübarad muutusid see-eest väikesteks, taldrikutaoliseteks. Moeiidolid: Lauren Bacall, Ingrid Bergmann. Soengumood: Ülespandud juuksed muutusid väga populaarseks. Moodne oli kanda lühikesi juukseid või erakordselt korralikult rullidesse keeratud soenguid, mis pidid hästi sobima mundriga. Hakkati juukseid triibutama ja kasutati ajutist värvimist. Lõpuks oli saabunud aeg mil iga naine sai ise otsustada praktilise või konservatiivsema soengu kasuks. Lokitud juus jäi populaarseks 1947. aastani , eriti moodsad olid püsilokkid,
enam ei saadud tantsida. 17.sajandil oli jalanõul hästi kohandatud konts, mis kannab tänapäevani nime prantsuse konts. Ainult Hispaanias jäi kehtima nõue, et naiste jalad ei tohi välja paista. Õpiti kõndima nii, et astuti seelikuservale. Prantsuse kingad muutusid graatsilisemaks ja neid hakati tegema hinnalistematest materjalidest. 18.sajandil tuli moodi antiikne rõivastus ja hakati kandma sandaale. Jalad kadusid jälle seeliku alla. Kahekümnes sajand on aga moepildis otses mõttes kingade sajand. (Vende. 1971: 24-27) 2 STIILID 1.1 Chopinid Kõrgusrekordi purustasid 15.sajandil Hispaanias, hiljem Prantsusmaal moodi tulnud chopined, mis olid kuni meetri kõrgused. Valmistatud olid puust või korgist ning kaetud olid naha, tikandite ja hinnaliste kaunistustega. Kõndimiseks vajasid nad abi ja see näitaski nende üleolekut ja staatust. Peale rikkurite kandsid neid kingi ka prostituudid.
1950ndad: stiletod vs Marlon Brando 1940ndatel alguse saanud ,,New Look" stiil jätkub jõudsalt ka 50ndatel kuigi Christian Diori jaoks oli teema ennast ammendanud. Sellele stiilile omane liivakella vorm ilmutas ennast kõikjal: arhitektuuris, sisekujunduses, tarbeesemetes. Dior tabas täpselt ajastu närvisõlme. Peale sõjaaastate poolt pealesunnitud minimalistlikku ja rohmakat rõivamoodi unistasid naised pehmetest vormidest. Samuti ihkasid nad kulutada oma isiklikku raha poodlemisele. Teisest küljest võimaldas sõjajärgne majanduslik tõus soetada kodumasinaid, mis pakkus pääsemist raskest majapidamistööst. Naised lasid end meelitada sellesse lõksu kus sõja-aastatel kättevõidetud vabadus vahetatakse taas koduperenaise rollil vastu. Mood propageerib naiselikkust, peenetundelisust ja luksust. Peene tooniga oli kooskõlas ka väike koketinoot. Päeva edenedes oli ette nähtud mitu erinevat paari kingi. Loomulikult pidi arsenalis olema esindatud peene kõrge kontsaga
saj. keskpaigani. Põhjuseks oli see, et oma eluajal keelas kuninganna Elisabeth kõigil teistel kanda endaga sarnaseid rõivaid. Seetõttu levis prantsusepärane mood Inglismaal alles pärast kuninganna surma. Moes oli lopsakate kehavormidega suur naine. Arvatakse, et selline mood oli tingitud viljakuseihalusest sõja ajal, mil palju mehi sai surma. Prantsusmaal kanti eraldi seelikut ja pihikut või seelikut ja kleiti. Need olid sageli tehtud ühest materjalist. Avar seelik oli kroogitud või volditud vööpaela külge ja oli tihti tagant veidi pikem. Üksteise peal kanti mitut seelikut. Et seelik oleks võimalikult kahar, kanti puusade ümber lopsakat puusapatja. Seeliku peal kanti puusadeni ulatuvat pihikut või maani ulatuvat kleiti. Mõlemad olid eest lahti käivad. Pihiku või kleidi eesääred olid kinnitatud eraldi detaili esitüki (rinnalapi) külge. Esitükk võis olla kinnitatud korseti külge või olla täiesti eraldi detail.
annaabi.ee 
