samas summas. Liitlausendis on omavahel seotud ühe konto deebet ja mitme konto kreedit; mitme konto deebet ja ühe konto kreedit; mitme konto deebet ja mitme konto kreedit. Kirjendamine peab alati olema vormilt ühesugune see tähendab, et esimesena näidatakse debiteeritav konto ja seejärel krediteeritav konto. Kõigis raamatupidamislausendites peab konto deebetisse kirjendatud summa võrduma konto kreeditisse kirjendatud summaga, mis tagab finantsarvestusliku tasakaalu. Kahekordne kirjendamine on seega kontrollisüsteem. Kui raamatupidamislausendi koostamisel juhtub viga, on tasakaal rikutud. Kahekordse kirjendamise puhul saab koheselt välja selgitada majandustegevuse lõpptulemuse, raamatupidamiskohustuslase varasid täiendavalt üle lugemata. Majandustehingute tulemusena muutub pidevalt ettevõtte vahendite ja allikate seisund. Selle seisundi fikseerimiseks arvestuses kasutatakse kahekordse kirjendamise põhimõtet, et igal toimunud tehingul on kahesugune mõju.
Sisu Mäng hommikuhämaruses Jens Buhl oli parajasti kodus, kui talle ootamatult tuli külla krahv Moritz von Tolnai. Tal oli härra Buhlile pakkuda üks aega nõudev töö. Tegemist oli siis ajaloolise uurimis tööga, millest oli mõõdas 250 aastat. Täpsemalt tahtis krahv Tolnai oma mainet heastada. Mõrv toimus Viinis ja krahv Tolnai esiisa jäi selles süüdi ning nüüd oli vaja ta esiisa süütust tõestada. Krahv Tolnai rääkis ka kahevõitlusest, mis peaks mingi aeg toimuma, aga seda tõde oli vaja enne selle toimumist. Kahevõitlused olid nende maal keelatud. Härra Buhl hakkas järgmisel päeval seda vaikselt uurima, aga midagi selle mõrva kohta leida oli väga keeruline. Ajaloo raamatutes polnud sellest midagi juttu. Ainukeseks allikaks oli Christian Buhli päevik. Üks õhtu käis Jens Buhli otsimas üks naisterahvas, kelle nimi oli Irina Orlova. Härra Buhli polnud sel ajal kodus ja Irina Orlova lubas järgmine pave tagasi tulle. Jättil Buhlile ka ki...
Kelly Sildaru Kelly Sildaru - sündinud 17. veebruaril 2002 on eesti vigursuusataja. Sildaru on esimene eestlasest X-Mängude võitja ja maailma noorim kahekordne X- Mängude võitja. Sildaru on sündinud ja elab Tallinnas. Ta alustas suusatamist oma jutu järgi umbes kaheaastaselt ja tema treener on isa Tõnis Sildaru. Sildaru õpib Tallinna Saksa Gümnaasiumis. Sildaru spordisaavutused on tema peale tõmmanud Eesti meedia ja avalikkuse suure tähelepanu. Tema isa Tõnis Sildaru ütles intervjuus, et Kelly meediat eriti ei jälgi, tänu millele on tal säilinud lapsepõlv. 2015. Kelly Sildaru võitis detsembris 2015 Dew Touri võistluse USA-s
On üheselt avaldatav u ja v suhtes; 3)f-nid y = y(u; v) D peavad olema pidevad; 4)peavad olema pidevad osatuletised mõlema muutuja järgi. (joon) f ( x; y ) = f [ x (u; v ); y (u; v )] = F (u; v ) * f ( x; y ) dxdy = F (u; v) J dudv D xu xv J = Jacobi determinant e jakobiaan. yu yv Kahekordne integraal polaarkoordinaatides x = cos f ( x; y )dxdy = f ( cos; sin ) dd y = sin D
:vastu seisma vastu seismine uuenduste vastu seismine. Tegevusnimed kirjutatakse mine liitega lahku : magama heitmine magada tahtmine. Abstraktse tähendusega nimisõnad : -us, -mus , -lus ja ndus. us: seismine. Tegevusnimed kirjutatakse mine liitega lahku : magama heitmine magada tahtmine. Abstraktse tähendusega nimisõnad : -us, -mus , -lus ja ndus. us: omadusnimed ; tark+us, nõrk+us, vaene- vaes+us. lik+-us = -LIKKUS. Kahekordne k säiliks kõigis käänetes! v-, tav- ja tud: tundud mees mehe tuntus. Kristus, tardumus, omadusnimed ; tark+us, nõrk+us, vaene- vaes+us. lik+-us = -LIKKUS. Kahekordne k säiliks kõigis käänetes! v-, tav- ja tud: tundud mees mehe tuntus. Kristus, tardumus, supindus
Seosed : Iga tehing tuleb kirjendada üheaegselt sünteetilistele ja analüütilistele kontodele. Analüütilistel kontodel registreeritakse majandustehing samale poolele, kuhu see kirjendati sünteetilisele kontole. Analüütiliste kontode algsaldo summa peab võrduma sünteetilise konto algsaldoga, sama kehtib ka deebeti- ja kreeditikäivete lõppsaldo kohta. 12) Ühe- ja kahekordne kirjendamine. Kahekordse kirjendamise eelised. Ühekordne kirjendamine on arvestusmoodus, kus tehing registreeritakse arvestusregistris ainult üks kord. Kahekordne kirjendamine on arvestusmoodus, kus tehing registreeritakse arvetusregistris vähemalt kahel kontol, ühe konto deebetis ja mingi teise kohto kreeditis. Kahekordse kirjendamise eelised – sisemise kontrolli võimalikkus; võimaldab
Vastavalt nimetatakse neid kudekarusega riie ehk pesusamet /velveteen/ või lõimkarusega riie ehk samet /velvet/.Diana Tuulik konspekt 2014 15 Pikema karusega kangast nimetatakse plüüsiks /plush/. Aasaline sidus e. frotee läheb vaja kaht lõime ja üht kudet. Alumine lõimekiht on normaalse või tihke pinge all, pealmine lõimekiht, millest moodustuvad aasad, on vabama pingega. Kahekihiline e. kahekordne Kahekihilise kanga puhul ei saa kanga kihte üksteisest eraldada kanga struktuuri lõhkumata. Azuurne Lõime- ja koelõngad ei põimu, vaid asetsevad lihtsalt risti. Kokku seob neid punutislõim. Vagukangas või pikeesidus Suuremustriline e. zakaar sidus _____________________________________________________________ 1 Näiteks- Satään 2Kanga näidis 3Kangast suurendatud pilt 4Skeemid- teooria tunnis saadud, kõigile ei pruugi skeemi olla
See korraldati umbes 10 000 krooniga, kuid 2010. aasta Simpel Sessioni eelarve oli ligikaudu juba 4 miljonit krooni. Simple Session Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Andrus Veerpalu Andrus Veerpalu on Eesti endine murdmaasuusataja, kahekordne maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja. Veerpalu on Eesti kõigi aegade edukaim meessportlane olümpiamängudel, olles võitnud 3 medalit. 23. veebruaril 2011 teatas Andrus Veerpalu oma sportlaskarjääri lõpetamisest. 23. augustil määras FISi kolleegium Veerpalule dopingu tarvitamise eest 3-aastase võistluskeelu. Rahvusvaheline Spordiarbitraazikohus mõistis Veerpalu 2013. a. 25. märtsil õigeks ja tühistas võistluskeelu. Andrus Veerpalu viimane treener oli Mati Alaver.
Ese asub Kujutis Läätse ja fookuse vahel Tõeline © anmet.jg 2010 Leht 2 Füüsika 8. klassile Fookuse ja kahekordse fookuse Näiline vahel Puudub Fookuses Kaugemal kui kahekordne fookus Kujutis Kujutis Suurendatud Samasuunaline Vähendatud Ümberpööratud Samasuur 19. Kirjelda joonist. Märgista valikud. Ese asub Kujutis Läätse ja fookuse vahel Tõeline Fookuse ja kahekordse fookuse Näiline vahel Puudub
hõbemedali. Euroopa meistrivõistlustelt sai aastatel 1968, 1969, 1970 ja 1972 kuldmedali. 1967–1972 püstitas Talts 41 maailmarekordit. Ta oli esimene poolraskekaallane (kuni 90 kg), kes tõstis kolmevõistlusel üle 500 kg. 1989. aastast on Jaan Talts Eesti Olümpiakomitee liige ning on EOK juures asuva tippspordi nõukogu esimees. Aastatel 1995-1996 oli ta Riigikogu liige. Erika Salumäe Erika Salumäe (sündinud 11. juunil 1962 Pärnus) on Eesti endine jalgrattur ja poliitik. Ta on kahekordne maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja trekisõidus (1992. aasta suveolümpiamängudel Barcelonas ja 1988. aasta suveolümpiamängudel Seoulis) . 2010. aastast elab ta Hispaanias. Erika Salumäe on Eesti Olümpiakomitee auliige. Ta on püstitanud 15 maailmarekordit. Ta on valitud Eesti parimaks naissportlaseks 1983., 1984., 1987., 1988., 1989., 1990., 1992., 1995. ja 1996. aastal. Ei naistest ega meestest ole kedagi teist 9 korda Eesti aasta parimaks sportlaseks valitud.
Kuld 2003 topeltjälitussõit Hõbe 1999 15 km vabatehnika Hõbe 2003 10 km klassikatehnika Hõbe 2003 15 km klassika ühisstart Pronks 1999 30 km klassikatehnika Pronks 2003 30 km vabatehnikas Kristina Smigun-Vähi (sündinud 23. veebruaril 1977 Tartus) on Eesti suusasportlane, kes kuulub maailma tippu naiste murdmaasuusatamises. Ta on kahekordne juunioride, ühekordne täiskasvanute maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja. 2006. aastal omistas Rahvusvaheline Olümpiakomitee Kristinale Sportstari aunimetuse. Autasu üleandmisgala toimus ROKi peakorteris Lausanne'is ning seda kandis üle Eurospordi telekanal. Kristina treener on tema isa Anatoli Smigun. Pärast hooaja vahelejätmist seoses tütre sünniga teatas Kristina Smigun-Vähi 21. septembril 2009, et kavatseb tippspordi tegemist jätkata.[1]
Andrus Veerpalu Andrus Veerpalu on : *Eesti endine murdmaasuusataja *Kahekordne maailmameister *Kahekordne olümpiavõitja Veerpalu on Eesti kõigi aegade edukaim meessportlane olümpiamängudel, olles võitnud 3 medalit. Saavutused *Andrus Veerpalu sündis 8. veebruaril 1971 , Pärnus. *Hakkas sportima 1979, suusatreeninguid alustas 1983 Johannes Toimi õpilasena . * 15kordne Eesti meister aastatel 19902005. 2009 seisuga individuaalselt osalenud 111 maailma karika etapil ja saanud 10 esikolmikukohta, millest 6 on ta võitnud. Isiklik elu Andrus Veerpalu on abielus
Andrus Veerpalu Elulugu ja andmed:Andrus Veerpalu (sündis 8. veebruaril 1971 Pärnumaal) on eesti suusasportlane, kahekordne maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja. Veerpalu on Eesti kõigi aegade edukaim sportlane olümpiamängudel, olles võitnud kokku 3 medalit. Andrus Veerpalu treener on Mati Alaver. Andrus Veerpalu on abielus Angelaga, peres kasvab neli last: Andreas (sündinud 24. mail 1994), Anette, Anders ja Anlourdees. Ta lõpetas 1990
Uued mõisted · Hulkliikmeks nimetatakse üksliikmete summat · Kahe liikme summa ja samade liikmete vahe korrutis võrdub nende liikmete ruutude vahega · Kahe liikme summa ruut võrdub esimese liikme ruut pluss kahekordne esimese ja teise liikme korrutis pluss teise liikme ruut · Kahe üksliikme vahe ruut võrdub esimese liikme ruuduga miinus kahekordne esimese ja teise liikme korrutis pluss teise liikme ruut · Kahe hulkliikme korrutamisel tuleb ühe hulkliikme iga liige korrutada teise hulkliikme iga liikmega, tulemused koondada · Kahe üksliikme summa ja nende üksliikmete vahe mittetäieliku ruudu korrutis võrdub nende üksliikmete kuupide summaga · Kahe üksliikme vahe ja nende üksliikmete summa mittetäieliku ruudu korrutis võrdub nende üksliikmete kuupide vahega
................................... 8 2.2 Ankru- ehk kalurisõlm (Anchor Hitch)................................................................................................. 9 2.3 Lehmasõlm (Girth Hitch) ....................................................................................................................... 9 2.4 Vaiasõlm (Simple Noose)...................................................................................................................... 10 2.5 Kahekordne libisev ülekäeaas (Double-Fishermans Loop) ................................................................ 12 2.6 Libisev paalisõlm (Running Bowline) .................................................................................................. 12 2.7 Tuletõrjuja sõlm e. UIAA –sõlm (Munter Hitch) ............................................................................... 12 3. KÖIEST HAARAVAD SILMUSED EHK ISEBLOKEERUVAD RONIMISSÕLMED. ................... 14 3
Terviserajad... 1. Pirita valgustatud terviserajad 2. Pae pargi terviserada 3. Merimetsa terviserajad 4. Nõmme-Harku terviserada 5. Tabasalu terviserada Suusarajad... 1. Pühajärve - Kääriku suusamatkarada 2. Lähte suusarajad 3. Padise suusarajad ja kelgumägi 4. Tõrva valgustatud suusarada 5. Tartu Maratoni suusarada Parimad suusasportlased läbi aegade Andrus Veerpalu (sündis 8.veebruaril 1971 Pärnumaal) on Eesti endine murdmaasuusataja, kahekordne maailmameister ja kahekordne olümpia- võitja. Veerpalu on Eesti kõigi aegade edukaim meessportlane olümpiamängu- del, olles võitnud 3 medalit. 23.veebruaril 2011 teatas Andrus Veerpalu oma sportlaskarjääri lõpetami- sest. 23.augustil määras FISi kolleegium Veerpalule dopingu tarvitamise eest 3-aastase võistluskeelu. Otsus on edasi kaevatud Rahvusvahelisse Spordiarbitraazikohtusse. Kristina Smigun-Vähi (sündinud 23. veebruaril 1977 Tartus) on Eesti
Hagudi Põhikool Carmen Apsolon VII klass Referaat ERIKA SALUMÄE Juhendaja: Silver Palu Koostas: Carmen Apsolon TUTVUSTUS Erika Salumäe (sündis 11. juunil 1962 Pärnus) on Eesti jalgrattur ja poliitik. Ta on kahekordne maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja trekisõidus. Erika Salumäe on Eesti Olümpiakomitee auliige. Erika Salumäe on Eesti Petanque'i Klubide Liidu president. SPORTLIKUD SAAVUTUSED Erika Salumäe on püstitanud 15 maailmarekordit. Ta on valitud Eesti parimaks naissportlaseks 1983., 1984., 1987., 1988., 1989., 1990., 1992., 1995. ja 1996. aastal. Ei naistest ega meestest ole kedagi teist 9 korda Eesti aasta parimaks sportlaseks valitud. Maailmameistrivõistlused: 1984: 2. koht trekisprindis 1986: 2
Sellega lõppes ka tema karjäär Liidu koondises. 1991. aastal kuulus Liidu meistriks tulnud Tallinna Kalevi meeskonda. 1989 EM pronks, Eesti meister 1984, 1985, 1992. N. Liidu noortekoondisega EM kuld 1981. N. Liidu noortekoondisega MM hõbe 1983. Kreeka meistrivõistluste hõbe 1993,1995,1996. Kreeka karikavõitja 1993,1996. WBL USA suveliiga meister 1990. 2005 aastal sai Eesti Punase Risti II klassi teenetemärgi. Eesti parim meessportlane 1991. Erika Salumäe Ta on kahekordne maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja trekisõidus. Ta on püstitanud 15 maailmarekordit. Ta on valitud Eesti parimaks naissportlaseks 1983., 1984., 1987., 1988., 1989., 1990., 1992., 1995. ja 1996. aastal. Ei naistest ega meestest ole kedagi teist 9 korda Eesti aasta parimaks sportlaseks valitud. MM hõbe 1984 ja 1986, kuld 1987 ja 1989 ning pronks 1995. Erki Nool 2000. aasta suveolümpiamängudel Sydneys tuli ta kümnevõistluses olümpiavõitjaks. Kergejõustiku MMil 7
Ta võitis NSV Liidu koondise koosseisus 1988. aastal olümpiakulla. Aastal 1991 tuli ta Tallinna Kalevi koosseisus NSV Liidu meistriks. Töötas 1998. aastast Nybiti ja hiljem Dalkia/Nybiti meeskonna peatreenerina. Praegu töötab EestiAasta Korvpallikoondise : 1988 peatreenerina. Spordiala : korvpall Erika Salumäe Erika Salumäe (sündinud 11. juunil 1962 Pärnus) on Eesti endine jalgrattur ja poliitik. Ta on kahekordne maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja trekisõidus. 2010. aastast elab taHispaanias. Erika Salumäe on Eesti Olümpiakomitee auliige. Erika Salumäe on Eesti Koolispordi Liidu[1], Eesti Olümpiakomitee juures tegutseva MTÜ Olümpiavõitjate Kogu ja Eesti Petanque'i Klubide Liidu president (aastani 2008). Aasta : 1988,1992 Spordiala : trekisõit(sprint) Erki Nool Erki Nool (sündis 25. juunil 1970 Võrus) on
7 valemit ja reeglit 1. Ruutude vahe valem (kahe üksliikme summa ja vahe ruut) (a+b)(a-b)= a²- b² Kahe üksliikme summa ja samade üksliikmete vahe korrutis võrdub nende üksliikmete ruutude vahega 2. Summa ruudu valem (kahe üksliikme summa ruut) (a+b)²= a²+2ab+b² Kahe üksliikme summa ruut võrdub esimene liige ruudus pluss kahekordne esimese ja teise liikme korrutis pluss teine liige ruudus. 3. Vahe ruudu valem (kahe üksliikme vahe ruut) (a-b)²= a²-2ab+b² Kahe üksliikme vahe ruut võrdub esimene liige ruudus miinus kahekordne esimese ja teise liikme korrutis pluss teine liige ruudus. 4. Summa kuubi valem (kahe üksliikme summa kuup) (a+b)³= a³+3a²b+3ab²+b³ Kahe üksliikme summa kuup võrdub esimene liige kuubis pluss kolmekordne esimese
peatreenerina. Praegu töötab Eesti Korvpallikoondise peatreenerina. Klubid mäng ijana Tallinna Kalev (19811984) Moskva Dinamo (19841986) Tallinna Kalev (19861992) Panathinaiks BC (19921996) Tallinna Kalev (19961997) Saloniki Aris (19971998) Kre e kas mäng is ta Kreeka kodakondsuses ja nime Tout Giannopoulos all. Erika Salumäe Erika Salumäe Erika Salumäe (sündis 11. juunil 1962 Pärnus) on Eesti endine jalgrattur. Ta on kahekordne maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja trekisõidus. Erika Salumäe on Eesti Olümpiakomitee auliige. Erika Salumäe on Eesti Koolispordi Liidu, Eesti Olümpiakomitee juures tegutseva MTÜ Olümpiavõitjate Kogu. Ta on elanud üle infarkti ja käinud seljaoperatsioonil. Temast on ilmunud elulooraamat "J ääda ellu". See raamat sisaldab ehmatavaid fakte Erika kolmest olümpiast ja rännakuid poliitika telgitagustesse. Sportlikud saavutused Erika Salumäe on püstitanud 15 maailmarekordit. Ta on valitud Eesti
7)Hulkliikme jagamine üksliikmega: Hulkliike jagamisel üksliikmega tuleb hulkliikme iga liige jagada selle üksliikmega. 8)Hulkliikme korrutamine hulkliikmega: Hulkliikme korrutamisel hulkliikmega tuleb ühe hulkliikme iga liige läbi korrutada teise hulkliikme iga liikmega. (a+b)(c+d)=ac+ad+bc+bd 9)Ruutude vahe: Kahe üksliikme summa ja samade üksliikmete vahe korrutis on võrdne nende üksliikmete ruutude vahega: 10)Summa ruut: Kahe üksliikme summa ruut võrdub esimese liikme ruut + kahekordne esimese ja teise liikme korrutis + teise liikme ruut. 11)Vahe ruut: Kahe üksliikme vahe ruut võrdub esimese liikme ruut kahekordne esimese ja teise liikme korrutis + teise liikme ruut. 12)Kuupide summa: Kahe üksliikme summa ja samade üksliikmete vahe mittetäieliku ruudu korrutis on võrdne nende üksliikmete kuupide summaga. 13)Kuupide vahe: Kahe üksliikme vahe ja samade üksliikmete summa mittetäieliku ruudu korrutis on võrdne nende üksliikmete kuupide vahega. 14)Summa kuup:
7)Hulkliikme jagamine üksliikmega: Hulkliike jagamisel üksliikmega tuleb hulkliikme iga liige jagada selle üksliikmega. 8)Hulkliikme korrutamine hulkliikmega: Hulkliikme korrutamisel hulkliikmega tuleb ühe hulkliikme iga liige läbi korrutada teise hulkliikme iga liikmega. (a+b)(c+d)=ac+ad+bc+bd 9)Ruutude vahe: Kahe üksliikme summa ja samade üksliikmete vahe korrutis on võrdne nende üksliikmete ruutude vahega: 10)Summa ruut: Kahe üksliikme summa ruut võrdub esimese liikme ruut + kahekordne esimese ja teise liikme korrutis + teise liikme ruut. 11)Vahe ruut: Kahe üksliikme vahe ruut võrdub esimese liikme ruut kahekordne esimese ja teise liikme korrutis + teise liikme ruut. 12)Kuupide summa: Kahe üksliikme summa ja samade üksliikmete vahe mittetäieliku ruudu korrutis on võrdne nende üksliikmete kuupide summaga. 13)Kuupide vahe: Kahe üksliikme vahe ja samade üksliikmete summa mittetäieliku ruudu korrutis on võrdne nende üksliikmete kuupide vahega. 14)Summa kuup:
b) 6a2b(1,5ab2 0,5b) Lahendus: 6a2b(1,5ab2 0,5b) = 9a3b3 + 3a2b2 c) ( m2 + 4n3) * 0,5nm2 Lahendus: ( m2 + 4n3) * 0,5nm2 = 0,5m4n + 2m2n4 2. Lihtsusta avaldis. a) 5(2a + 3b) 2(5a 2b) Lahendus: 5(2a + 3b) 2(5a 2b) = 10a + 15b 10a + 4b =19b b) ab2(a 2b) a2b(2a + b) Lahendus: ab2(a 2b) a2b(2a + b) = a2b2 2ab3 2a3b a2b2 = 2ab3 2a3b 3. Kahe arvu summa on 70, kusjuures ühe arvu kahekordne on võrdne teise arvu kolmekordsega. Leia need arvud. Lahendus: Olgu üks arv x. Kui kahe arvu summa on 70, siis teine arv on 70 x. Ühe arvu kahekordne st 2x on võrdne teise arvu kolmekordsega st 3(70 x). Saame võrrandi: 2x = 3(70 x). 2x = 210 3x; 2x + 3x = 210; 5x = 210; x = 42. Kontroll: Kui üks arv on 42 ja kahe arvu summa on 70, siis teine arv on 70 42 = 28. Ühe arvu
Aprillis 1945 võistlsed Konev ja Zukov Berliini vallutamisel. Kuigi Konevi väed sisenesid Berliini eeslinna esimesena, andis Stalin käsu viimasel minna edasi edela suunas ning lasta Zukovi vägedel vallutada Berliin ning heista Nõukogude lipp Riigipäevahoone katusel. 1. juunil 1945 annetati Ivan Konevile taaskord Nõukogude Liidu kangelase aunimetus. AUTASUD · Nõukogude Liidu kangelane, kahekordne laureaat (29. juuli 1944, 1. juuni 1945) · Võidu orden (nr 5, 3. märts 1945) · Lenini orden, seitsmekordne laureaat (29. juuli 1944, 21. veebruar 1945, 27. detsember 1947, 18. detsember 1956, 27. detsember 1957, 27. detsember 1967, 28. detsember 1972) · Oktoobrirevolutsiooni orden (22. veebruar 1968) · Punalipu orden, kolmekordne laureaat (22. veebruar 1938, 3. november 1944, 20. juuni 1949) · Suvorovi orden, 1. klass, kahekordne laureaat (27. august 1943, 17
Hulkliikme teisendamist korruiseks nimetatakse hulkliikmete tegurdamiseks. 6 6 Tuues miinusmärgi ette muudame sulgudes märgid vastupidiseks. Kaksliikmete korrutamine (a+b)(c+d)=ac+ad+bc+bd Võimalisel ka koondatakse (6a-3)(2a+3)-(3a-4)(2a+1)= Rühmitamisvõte Ruutude vahe valem (a+b)(a-b)= Kahe üksliikme summa ja samade üksliikmete vahe korrutis võrdub nende üksliikmete ruutude vahega. (a+b)(a-b)= Kaksliikme ruut (a+b Kahe üksikliikme summa ruut võrdub esimese liikme ruuduga pluss kahekordne esimese ja teise liikme korrutis pluss teise liikme ruut.(Summa ruut) (a-b Kahe üksikliikme vahe ruut võrdub esimese liikme ruuduga miinus kahekordne esimese ja teise liikme korrutis pluss teise liikme ruut.(Vahe ruut) 1) - arvude a ja b ruutude vahe. 2) - arvude a ja b summa ruut 3) -arvude a ja b vahe ruut Tegurdamine 1) Sulgude ette toomine 2) Valemite kasutamine (teistpidi) 3) Rühmitamise võte Nt: 49b)(7a-2b) Hulkliikmete korrutamine
nüüd täiskasvanud naisena edukus. Ta kasvas lastekodus, kus ei olnud tal kõige kergem, sest puudus ju ema armastus. Samuti olid tal valusad läbielamised tütarlaste koloonias ja NSV Liidu koondises. Ma usun, et just need läbi elamised on teinud temast inimese, kes ta on praegu. Sportlasena on Erika Salumäe püstitanud mitmeid maailmarekordeid ning ta on valitud ka mitmeid kordi Eesti aasta parimaks sportlaseks. Ta on kahekordne maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja trekisõidus ning samuti ka Eesti Olümpiakomitee auliige. Lugedes tema raamatut ja teada saades kui palju ta on kannatanud, siis tekib mõte, et ehk on ta just oma lapsepõlve viha ja traumad suunanud sporti ning tänu sellel on ta edukas, kuid see ei pruugi nii olla. Lisaks lapsepõlve raskustele ja kohati ka traumadele, elas Erika Salumäe üle seljaoperatsiooni kui ka infarkti. Tema eluloo raamatus on ka kirjas läbielamistest olümpiate ajal
algavadki elektrofiili ühinemisega, millele järgneb nukleofiilseosakese ühinemine. Küllastumata ühenditega liituvad halogeenid, vesinikhalogeenid, vesi (hapekatalüütiliselt), vesinik (katalüsaatori abil). Kolmikside on -side + kaks -sidet. Kaksik- või kolmikside on nukleofiilne tsenter. Liitumisreaktsioon küllastumata ühendiga algab elektrofiilse osakese ühinemisega. Küllastumata ühendid on ühendid, kus süsiniku aatomite vahel esineb kahekordne side ehk kaksikside või kolmekordne side ehk kolmikside. Esimesed neist kaanavad nime alkeenid (nimetuse lõpp een), teised nime alküünid (nimetuse lõpp üün). Nimetused antakse lähtuvalt süsiniku aatomite arvust, kordse sideme asukoht määratakse ära selle süsiniku järgi, mille järel ta asub. CH 2=CH CH2CH3*1-buteen ehk but-1-een, CH 3CH=CHCH3*2-buteen ehk but-2-een, CHC
Kristina Šmigun-Vähi Kristina sündis 23 veebruar aastal 1977.Kristina on 38.aastane.Sündis ta Tartus.Neiupõlve nimi oli tal lihtsalt Kristina Šmigun.Kristina oli siis maailma tipptasemeline suusasportlane murdmaa suusatamises.Ta on kahekordne juunioride ja ühekordne täiskasvanute,ning kahekordne olümpia võitja.Aastal 2006 andis rahvusvaheline olümpiakomitee Kristinale Sportstar'i aunimetuse.Autasu anti Kristinale üle ROK-i peakorteris Lausanne-is.Auhinna üle andmist näidati ka "Eurospordi" telekanalil.Kristina algsed treenerid olid Herbert Abel ning natuke hiljem isa Anatoli Šmigun.Pärast hooaja vahelejätmist seoses tütre sünniga, teatas Kristina 21.september aastal 2009 et ta soovib karjääri jätkata.2010.aastal taliolümpiamängudel võitis ta hõbemedali.2
Näited: (am+an)+(bm+bn)=a(m+n)+b(m+n)=(a+b)(m+n) ; 2am+2bm-an-bn=(2am+2bm)-(an+bn)=2m(a+b)-n(a+b)=(a+b)(2m-n). Kahe üksliikme summa ja vahe korrutis Kahe üksliikme summa ja samade üksliikmete vahe korrutis võrdub nende üksliikmete ruutude vahega (a+b)(a-b)= a -b Näide: (a+3)(a-3)=a -3a+3a-9 Kaksliikme ruut kahe üksliikme summa ruut võrdub esimese liikme ruuduga pluss kahekordne esimese ja teise liikme korrutis pluss teise liikme ruut (a+b) =a +2ab+b Näide: (3x+2y) =(3x) +2*3x*2y+(2y) =9x +12xy+4y Kahe üksliikme vahe ruut võrdub esimese liikme ruuduga miinus kahekordne esimese ja teise liikme korrutis pluss teise liikme ruut (a-b) =a -2ab+b Näide: (3x-2y) =(3x) -2*3x*2y+(2y) =9x -12xy+4y
d 8) Hulkliikme korrutamine hulkliikmega. * Hulkliikme korrutamisel hulkliikmega tuleb ühe hulkliikme iga liige läbi korrutada teise hulkliikme iga liikmega, võimalusel koondatakse. ( a + b ) ( c + d ) = ac + ad + bc + bd 9) Ruutude vahe * Kahe üksliikme summa ja samade üksliikmete vahe korrutis on võrdne nende üksliikmete ruutude vahega. ( a + b ) ( a b ) = a2 b2 10) Summa ruut. * Kahe üksliikme summa ruut võrdub esimese liikme ruut + kahekordne esimese ja teise liikme korrutis + teise liikme ruut. ( a + b ) 2 = a2 + 2ab + b2 11) Vahe ruut. * Kahe üksliikme vahe ruut võrdub esimese liikme ruut miinus kahekordne esimese ja teise liikma korrutis + teise liikme ruut. ( a b ) 2 = a2 2ab + b2 12) Kuupide summa. * Kahe üksliikme summa ja samade üksliikmete vahe mittetäieliku ruudu korrutis on võrdne nende üksliikmete kuupide summaga. ( x + y ) ( x2 xy + y2) = x3 + y3 13) Kuupide vahe.
Pika ja heas vormis oleva nooruki püüdlik mäng ning tugev rünnak hakkasid varakult silma eesti noortekoondise treenerile Raimund Pundile, kes kutsus tuleviku lootuse Tallinna Spordiinternaatkooli. TSIK-i meeskonnas tuli Viljar 17-aastaselt N. Liidu noortemeistriks. Poja võrkpalluritee silumiseks asus Looride perekond Tallinna. Seda otsust nad ei kahetsenud. Viljar Loor ( 197 cm pikk, võistluskaal 93-95 kg) on olümpiavõitja (Moskva 1980), kahekordne maailmameister ( 1978,1982), viiekordne maailmameister (1975, 1977, 1979, 1981, 1983), kahekordne maailma karikavõitja (1977, 1981), kolmekordne Euroopa klubimeeskondade karikavõitja ja seitsmekordne N. Liidu meister CSKA meeskonna koosseisus. Euroopa noorte (1971) ja juunioride (1972) meister. Liidu täiskasvanute koondisesse kuulus ta kümme aastat ( 1975-1984), üle poole sellest ajast põhikuuikusse- meistersportlane. Viljar Loori parimad aastad jäid 70-ndate lõppu ja 80-ndate
Sissejuhatus. Selles referaadis keskendun peamiselt Karl Ristikivi isiklikule elule ja sellest sündinud teostele. Referaadis üritan kirjeldada kirjaniku tähtsamaid elusündmusi, sest just need tegid Ristikivist selle, kes ta oli. Palju abi oli Endel Nirgi ning Ivar Grünthali teostest, samuti internetist avaldatud artiklitest. Pikemalt kirjeldatakse ka teost ,,Kahekordne mäng", mida lugesin seoses kohustusliku kirjandusega. Raamat on pärit kirjaniku loomingu lõpuperioodist ning ilmus aastal 1972. ,,Kahekordne mäng" lõpetab Ristikivi ajaloolise romaanidesarja triloogia. Teose teeb huvitavaks asjaolu, et Ristikivi zanriteks olid pigem proosa ja novellid, mitte kriminaalromaanid. Peale selle suutis kirjanik üllatada lugejaid ka luule ning reisikirjeldustega. Tema reisikirjeldusi on peetud vägagi kaasaegseteks ning huvitavateks.
nüüd täiskasvanud naisena edukus. Ta kasvas lastekodus, kus ei olnud tal kõige kergem, sest puudus ju ema armastus. Samuti olid tal valusad läbielamised tütarlaste koloonias ja NSV Liidu koondises. Ma usun, et just need läbi elamised on teinud temast inimese, kes on praegu. Sportlasena on Erika Salumäe püstitanud mitmeid maailmarekordeid ja valitud ka mitmeid kordi Eesti aasta parimaks sportlaseks. Ta on kahekordne maailmameisteer ja kahekordne olümpiavõitja trekisõidus ning samuti ka Eesti Olümpiakomitee auliige. Ehk on ta just oma lapsepõlve viha ja traumad suunad sporti ning tänu sellel on edukas, kuid see ei pruugi nii olla. Lisaks lapsepõlve raskustele ja kohati ka traumadele, elas ka tugev naisterahvas üle seljaoperatsiooni kui ka infarkti. Tema eluloo raamatus on ka kirjas läbielamistest olümpiate ajal. Kuid hoolimata neist asjadest otsustas Erika Salumäe hakata ka tegelema poliitikaga.
Põrandad pinnasel Peale hoonekarbi valmimist paigaldatakse plaatvundamendile täiendav soojusisolatsioon (vahtüolüstüroolplaat 50mm) ja veeküttetorustikuga betoonplaat. Sauna duŝiruumis paigaldatakse elektriküttekaabel. Betoonpõrand kaetakse pinnakattega vastavalt ruumi funktsioonile. Vahelaed Elamu vahelagi rajatakse puit-taladele. Viimased toetuvad omakorda hoone pikisuunas paiknevatele metalltaladele. Puit-taladele kinnitatakse alt hõre laudis ja kahekordne kipsplaat. Talade vahele paigaldatakse heliisolatsioon (mineraalvill 150 mm) Ülevalt paigaldatakse taladele kogu perimeetris sulundatud okaspuuvineer ja pinnakate vastavalt ruumifunktsioonile. Elektri põrandaküttega ruumis (duŝiruum) paigaldatakse vineerile kolm kihti kipsplaate (keskmises kihis el-kaabel), hüdroisolatsioon ja pinnakate. Katuslagi Hoone lamekatus rajatakse metallkattega kihtpaneelidest mis toetatakse piki
rohkem liikuda kui uisusammu sõitmiseks tarvitavate saabaste puhul, mis toetavad liigest tugevalt külje pealt. Suusavahetusega sõidu puhul tarvitatakse universaalsaapaid (Vikipeedia Murdmaasuusatamine 13.04.2010). Eesti suusatajad KRISTINA SMIGUN VÄHI Kristina Smigun Vähi (sündinud 23. veebruaril 1977 Tartus) on eesti suusasportlane, kes kuulub maailma tippu naiste murdmaasuusatamises. Ta on kahekordne juunioride, ühekordne täiskasvanute maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja. 2006. aastal omistas Rahvusvaheline Olümpiakomitee Kristinale Sportstari aunimetuse. Autasu üleandmisgala toimus ROKi peakorteris Lausanne'is ning seda kandis üle Eurospordi telekanal. Kristina treener on tema isa Anatoli Smigun (Suusaliit 12.04.2010). ANDRUS VEERPALU Andrus Veerpalu (sündis 8. veebruaril 1971 Pärnumaal) on eesti suusasportlane, maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja
Referaat koosneb kolmest peatükist. Esimeses peatükis räägitakse Andrus Veerpalust üldiselt. Teises peatükis antakse ülevaade Veerpalu tähtsamatest saavutustest. Kolmandas peatükis kirjutatakse dopingukahtlusest. Referaadi koostamisel kasutati erinevaid allikaid, mis olid pärit Internetist. 1. Andrus Veerpalust üldiselt Andrus Veerpalu on sündinud 8. veebruaril 1971 Pärnumaal. Ta on Eesti endine murdmaasuusataja, kahekordne maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja. Veerpalu on võitnud 3 medalit, mis teeb ta Eesti kõigi aegade edukaimaks meessportlaseks olümpiamängudel. 23. veebruaril 2011 võttis Andrus Veerpalu vastu otsuse oma sportlaskarjääri lõpetada. Andrus Veerpalu viimaseks treeneriks oli Mati Alaver. Andrus Veerpalu on abielus Angela Veerpaluga. Nende peres kasvab neli last: Andreas, Anette, Anders ja Anlourdees. Kõikide nimed perekonnas algavad ,,A" tähega. Vaata ka joonist 1. Joonis 1
Kuidas aitab sport tunnetada Eesti kodanikuks olemist? Eestlaste jaoks on sport üsna tähtsal kohal. Meie, kui üsna väike riik maailmas, olemegi oma kuulsuse saanud tänu meie headele sportlastele ning üritustele. Inimesed ei tea kus me asume või mis me oleme, vaid teavad meie kuulsaid sportlasi ning põnevaid üritusi. Kindlasti viimase aja kuulsus on Andrus Veerpalu ta on Eesti murdmaasuusataja, kahekordne maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja. Hetkeseisuga talle on kuulsust toonud dopingu süüdistus (3aastane võistluskeeld), milles ta mõisteti õiges nüüd märtsis ja tühistati keeld. Ta on alles 42aastane meesterahvas ning juba on saavutanud nii palju, sellises väikses riigis nagu seda on Eesti. Teiselt kuulus sportlane on kindlasti Gert Kanter tema on Eesti kettaheitja. Temale on pühendatud mitu teenetemärki ning ta ise on saavutanud mitmetel Olümpiamängudel,
Liitmisvalemid sin(+) =sincos + cossin cos( + ) = coscos - sinsin tan + tan tan ( + ) = 1 - tan tan Taandamisvalemid NB! Vaata veerandit!!! II veerand sin(180° - ) = sin cos(180° - ) = -cos tan(180° - ) = -tan Kahekordne nurk sin2 = 2sincos cos2 = cos² - sin² 2 tan tan2 = 1 - tan 2
cs = 0,861 (staatiline kandevõime kasutamise tegur) TAPT = 8h(autotööpäevad tööl ehk tööpäeva kestvus) APT =250 päeva (tööpäevade arv (leitud arvestades aastane tööpäevade arv ja lahutades maha puhkepäevad ja veel mõned haiguspäevad) b = 0,925 (veosõidutegur) Tp-ml = 1,42h (ühe koorma peale ja mahalaadimise aeg) Leiame ühe reisi kestvuse aja: 2l k 2 * 30km Tz = + Tp-ml2b= 55,4km / h +1,42*2*0,925=3,71h vt 2* lk ehk kahekordne koorma keskmine veokaugus on vajalik seepärast, kuna veokil on kaks lõpetuspunkti, koorma mahalaadimine ja samuti peab veok alguspunkti tagasi tulema, mis teeb kokku 60 kilomeetrit. Seepärast on ka veosõidutegur b valemis korrutatud 2ga. Leiame aastase tööjõubilansi: T = APT*TAPT =250h*8h=2000h kus, T aasta tööajabilanss Aastase tööajabilansi leiame kui aastase tööpäevade arvu korrutame autotööpäevadega tööl ehk auto tööpäeva pikkus tööl.
Kordamisküsimused matemaatilise analüüsi (II) II osaeksamiks 2013 1. Kahekordne integraal (integraalsumma, kahekordse integraali definitsioon, kahekordse integraali omadused (vastavad teoreemid tõestuseta)). n Moodustame summa: Vn = f ( P1 )s1 + f ( P2 )s 2 + ... + f ( Pn )s n = f ( Pi )s i i =1 Seda summat nimetatakse funktsiooni f(x,y) integraalsummaks üle piirkonna D. Teoreem 1
Tegevusmahu: soetusmaksumus- likvideerimismaksumus Mahaarvestusmäär =-------------------------------------------------------------------- planeeritav tegevusmaht Mahaarvetise summa = mahaarvestusmäär x perioodi tegevusmaht Lineaar: Soetusmaksum.-lõpetamismaksumus Aasta amort = ------------------------------------------------------------ Kasulik eluiga (aastad) Kahekordne: 1 Amort määr: -----------------------------------x 2 Kasutus aeg (aastates) Amort summa = Am. määr · põhivara jääkmaksumus
· Samblad põlvnevad arvatavasti rohevetikatest; · Samblad on eostaimed; · Sammalde suguline põlvkond ehk gametofaas* on pikemaajalisem, kui suguta põlvkond ehk sporofaas*; Gametofaas ehk haplofaas tähendab, et taime rakkude kromosoomistik on sel ajal haploidne (ühekordne, igat kromosoomi on vaid üks, neil puuduvad paarilised). Sporofaas ehk diplofaas tähendab, et taime rakkude kromosoomistik on sel ajal diploidne (kahekordne, igal kromosoomil on temaga sarnane, homoloogiline paariline). Sammalde süstemaatika Tuntumad sammalde hõimkonna klassid on · Maksasamblad. See on ürgseim ja ühtlasi lihtsama ehitusega sammalde rühm, liikidest kuuluvad siis näiteks raunik (Plagomnium sp.) ja helvik (Marchantia polymorpha); Helviku keha on harunev lame rakis, mille epidermises asuvad õhulõhed. Alumisel epidermisel on väljakasved, üherakulised risoidid ja soomused. Helvik on
Selle viisi tunnuseks on edasiliikumine ainult eessammude arvelt. Suusatamise ajalugu Kaasaegne suusatamine sai alguse 19. sajandil Telemarki maakonnas, kuid Nordlandi maakonnast Rødøy'st leitud iidne kaljujoonis näitab, et norralased kasutasid suuski juba 4000 aastat tagasi. Huvi suusatamise kui spordi vastu tärkas taas 1870. ja 1880. aastatel. Selle eest tuleb eelkõige tänada Lõuna-Norras asuva Telemarki maakonna inimesi eesotsas Sondre Norheimiga. Andrus Veerpalu- kahekordne olümpiavõitja (Salt Lake City 2002: kuld- 15 km klassika, hõbe- 50km klassika; Torino 2006: kuld 15km klassika) ja kahekordne maailmameister (Lahti 2001 30km klassika; Lieberec 2009 15 km klassika). Saavutuste järgi on lihtne öelda, et Veerpalule istub paremini klassika stiil. Kristina Smigun- maailmameister (Val di Fiemme 2003- topeltjälitussõit) ja kahekordne olümpiavõitja (Torino 2006: 7,5+7,5 suusavahetusega sõit; 10km klassikat)
Konto deebetisse kirjendatud summade kokkuvõtet nimetatakse deebetikäibeks ja konto kreeditisse kirjendatud summade kokkuvõtet nimetatakse kreeditikäibeks. Kontoplaan, selle sisu ja vajlikkus. Kontoplaan on kõigi ettevõtte raamatupisamises kasutavate kontode nimetuste ja kontonumbrite täielik süstematiseeritud loetelu. Ettevõtte kontoplaan peab olema koostatud nii, et oleks võimalik saada kõik jooksvaks arvestuseks ja aruandluseks vajalikud andmed. Kahekordne kirjendamine raamatupidamisarvestuses. Kahekordne kirjendamine ramatupidajate poolt laialt aktsepteeritud arvestusmoodus. Kahekordne kirjendamine võimaldab kõigi kirjendite kontrollimist ja parioodilist bilansside koostamist. Seda arvestusmoodust kasutades on lihtne selgitada majandustegevuse tulemust, kasutades spetsiaalset tulemusarvestuse kontot.
Minu kolme peva toitumine 1. PEV Hommikusk: -Kaerahelbepuder (375kcal) -Piim (112kcal) Lunask(koolis): -Kartulipuder,piim,kotlet (300kcal) Lunask(kodus): -Soojad vileivad,piim (412kcal) htusk: -Kana-makaronisupp (162kcal) -Vileb (150kcal) 2. PEV Hommikusk: -Tatrapuder,piim (479kcal) Lunask(koolis) -Saiakesed,morss (482kcal) Lunask(kodus): -Ei judnud sa htusk: -Pitsa (250kcal) -Limonaad (38kcal) 3. PEV Hommikusk: -Tatrapuder,piim (479kcal) Lunask(koolis): -Saiakesed,limonaad (438kcal) Lunask (kodus): -Friikartulid,piim,viinerid (560kcal) htusk: -Kahekordne juustuburger (265kcal)
piisast erinevates suundades. · Sinakas-violetne valgus kui kõige lühiajalisem murdub kõige rohkem, punane valgus seevastu kõige vähem. Seepärast ongi vikerkaare alumine osa sinakas-violetne ja ülemine punane. · Vikerkaar on seda kõrgem, mida madalamal horisondi kohal Päike asub. · Kui Päike on kõrgel, horisondist üle 42°, siis me vikerkaart ei näe. See jääb lihtsalt horisondi taha. Kahekordne vikerkaar · Küllalt sageli näeme eredat vikerkaart ümbritsemas teist kahvatumat vikerkaart umbes 51° kaugusel Päikese vastassuunast. · Selle vikerkaare moodustavad need kiired, mis on veepiisas peegeldunud kaks korda, sellepärast on selle vikerkaare värvide järjestus vastupidine - seesmine serv on punane ja välimine violetne. Kahekordne vikerkaar "Supernumerary" vikerkaar · Niinimetatud ülearvuline
2. Varade sissetulek või kapitali suurenemine kantakse konto sellele poolele, kus on algsaldo. Varade väljaminek või kapitali vähenemine kantakse konto algsaldo vastaspoolele. 3. Konto lõppsaldo asub algsaldo poolel. 10. Sünteetiline ja analüütiline arvestus (seosed sünteetilise ja analüütiliste kontode vahel). Sünteetiline arvestus - Peakonto, kus on summeeritud mitme konto arvestus. Analüütiline arvestus – sünteetilise konto allkonto 11. Ühe-ja kahekordne kirjendamine. Kahekordse kirjendamise eelised. Ühekordne kirjendamine lubatud FIE kassapõhise arvestuse näol. Kahekordse kirjendamise põhimõttel debiteeritavatel ja krediteeritavatel kontodel 12. Kassa- ja tekkepõhine arvestus. Kassapõhine – majandustehingud kajastatakse kui raha on laekunud või välja makstud. Tekkepõhine – majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha laekunud või välja makstud
Sissejuhatus Kristina Smigun-Vähi on sündinud 23.veebruaril 1977 Tartus. Kristina treener on tema isa Anatoli Smigun. Nii ema Rutt kui ka isa Anatoli on mõlemad olnud edukad suustajad. Kristina on Eesti suusasportlane, kes kuulub maailma tippu naiste murdmaasuusatamises. Ta on kahekordne juunioride, ühekordne täiskasvanute maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja. Kristina Smigun-Vähi elab Otepääl ning tema klubiks on Otepää spordiklubi. Lapsepõlv Kristina on tegelenud suusatamisega kogu elu ja hakkas treenima juba lapsepõlves. Seetõttu ei olnud tal palju vaba aega mängimiseks ja sõpradega jalutamiseks. Nagu kõik sportlased, ta pidas reziimi ja tal oli karm distsipliin. Kristina ja tema noorem õde Katrin palju aega veetsid trennimas. Sportlikud saavutused Olümpiamängudel 1994 Lillehammeris: 27
Fagott Konspekt 8. klassi muusikaõpetusest Fagott on puupuhkpillide rühma madalaim pill. Sünniajaks ca 16. sajand. Kasvas välja pommerite perekonnast. Tänapäeva fagott on U-tähe kujuline ja u. 2,5m pikkune kokkkusurutud toru. Valmistatakse peamiselt vahrast. Fagotil on 25-30 heliava ja sarnaselt oboele kahekordne lesthuulik. Pilli ulatus on B1-f2. Tämber on omapärane. Madalas registris kõlab torisevalt. Keskmises pehmelt aga pisult tuhmilt. Ülemises registris kõlab kandvalt. Eesti kuulsaimad mängijad: Andres Lepnurm, Peeter Sarapuu
annaabi.ee 
