Sisu
Mäng hommikuhämaruses
Jens Buhl oli parajasti kodus, kui talle ootamatult tuli külla krahv Moritz von Tolnai. Tal oli härra Buhlile pakkuda üks aega nõudev
töö. Tegemist oli siis ajaloolise uurimis tööga, millest oli
mõõdas 250 aastat. Täpsemalt tahtis krahv Tolnai oma mainet
heastada. Mõrv toimus Viinis ja krahv Tolnai esiisa jäi selles
süüdi ning nüüd oli vaja ta esiisa süütust tõestada. Krahv
Tolnai rääkis ka kahevõitlusest, mis peaks mingi aeg toimuma, aga
seda tõde oli vaja enne selle toimumist. Kahevõitlused olid nende
maal keelatud. Härra Buhl hakkas järgmisel päeval seda vaikselt uurima , aga midagi selle mõrva kohta leida oli väga keeruline.
Ajaloo raamatutes polnud sellest midagi juttu . Ainukeseks allikaks
oli Christian Buhli päevik. Üks õhtu käis Jens Buhli otsimas üks
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2010-02-05
Kuupäev, millal dokument üles laeti
102 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
QMS
Õppematerjali autor
Jakobi unenägu, kus ta täeb Jetet ja Annat korraga paadis , kui vaatab üle õla. Kolmapäeval, 14-ndal novemril 1828 Timo 41 sünnipäev söödi ploomikooki. Teisipäeval, 4-ndal detsembril 1828 Keisri vahetusest ja muust.. Kirjutab Eeva kirjad ümber. Neljapäeval, 6-ndal detsembril 1828 Eeva kiri Nikolaile. Kus palub oma mehe vabastamist uuelt keisrilt. Ikka Võisikul, 11. Dets. 1828 Jakob tahab teada Karli ( Timo noorema venna kohta) Eeva tuleb õhtul tema juurde ja räägib, et too Karl olevat mitu korda talle armastust avaldanud. Aga Eeva käskis tal ära sõita.. Nii mees tegigi. Teisipäeval, 19. Märtsil 1829 Jakob sõitis Põltsamaale, et kardemooni Anna uue piruka jaoks osta. Teel põrkas ta kokku rendihärra La Trobega.. To oli doktori poole teel, kuna laps haige. Ja ta rääkis isegi , et peavad ära sõitma , kuna see olevat keisri käsk , kuna ta ei kirjutanud ühtegi kirja, kuigi pidi. 9.aprill 1829
Tõde ja õigus II osa – märkmed I - Indrek oli teel linna kooli, tundis end üksikuna, kõik ümber oli võõras ja igatses turvalist ja tuttavat Vargamäed - tema ainukeseks nö kodutunde tekitajaks oli tema asjadega kast pingi all, tekitas Indrekus kodusema ja kindlama tunde, kui seda jalaga katsus - pärale jõudes ja vagunist väljudes oli palju trügimist, peatus jaamahoone seina ääres ja pidas aru kuhu edasi minna - Indreku juurde tuli vana habemega mees, kes pakkus talle koha leidmisel abi, viis ta ära odava raha eest kohta, mida noormees kirjeldas - teadis rääkida, et kool kuhu Indrek teel on, on sitt (Mauruse kool), mees hoiatas noormeest Mauruse eest, kes raha taga ajab, soovitas raha mitte kaasas kanda - linnanaise esimene naeratus – läks uksest sisse, neiu tuli vastu, naeratas, naeratus jäi Indrekule pikaks ajaks meelde - rentis endale võõrastemajas toa, mees, kes puhvetis oli ja toa rendile andis, teadis rääkida, et Maurus
Jaagule meenus hetk klassis, mil Penn oli välja toonud Jaagu ja Virve vahelise seose – Riks kahvatas ja läks närvi. Jaak taipas, et midagi peab Riksi ja Virve vahel olema, et poisil oli alust veidike närvi minna. Jaak leidis mõtteis tuhandeid võimalusi, mil Riks ja Virve võisid koos olla ja midagi „suuremat“ ette võtta. Talle ei meeldinud see sugugi, ent leidis, et ei tohi Virvele oma armukadedust välja näidata. Jaak mõtles, et ehk on kõik Virvega vaid mäng, et kõige parem tunne tekkis esimestel kohtumistel. Nüüd, kui asi oli juba pikemaajalisem, oli tähtsam fakt, et mängukaaslane on olemas, mitte mängulust iseenesest. Jaak tõi märgid ära – teda kiideti kauni töö eest nii kodus kui ka koolis. Nüüd oli vaja need ka õpetajatele koju toimetada. Jaagu ja Laasiku vaheline vaikus märkide kättetoimetamisel ei meeldinud kummalegi poisile – niisiis räägiti tihti mõttetutest asjadest.
Jaagule meenus hetk klassis, mil Penn oli välja toonud Jaagu ja Virve vahelise seose Riks kahvatas ja läks närvi. Jaak taipas, et midagi peab Riksi ja Virve vahel olema, et poisil oli alust veidike närvi minna. Jaak leidis mõtteis tuhandeid võimalusi, mil Riks ja Virve võisid koos olla ja midagi ,,suuremat" ette võtta. Talle ei meeldinud see sugugi, ent leidis, et ei tohi Virvele oma armukadedust välja näidata. Jaak mõtles, et ehk on kõik Virvega vaid mäng, et kõige parem tunne tekkis esimestel kohtumistel. Nüüd, kui asi oli juba pikemaajalisem, oli tähtsam fakt, et mängukaaslane on olemas, mitte mängulust iseenesest. Jaak tõi märgid ära teda kiideti kauni töö eest nii kodus kui ka koolis. Nüüd oli vaja need ka õpetajatele koju toimetada. Jaagu ja Laasiku vaheline vaikus märkide kättetoimetamisel ei meeldinud kummalegi poisile niisiis räägiti tihti mõttetutest asjadest.
Seitsmeteistkümnes peatükk Jaagule meenus hetk klassis, mil Penn oli välja toonud Jaagu ja Virve vahelise seose Riks kahvatas ja läks närvi. Jaak taipas, et midagi peab Riksi ja Virve vahel olema, et poisil oli alust veidike närvi minna. Jaak leidis mõtteis tuhandeid võimalusi, mil Riks ja Virve võisid koos olla ja midagi ,,suuremat" ette võtta. Talle ei meeldinud see sugugi, ent leidis, et ei tohi Virvele oma armukadedust välja näidata. Jaak mõtles, et ehk on kõik Virvega vaid mäng, et kõige parem tunne tekkis esimestel kohtumistel. Nüüd, kui asi oli juba pikemaajalisem, oli tähtsam fakt, et mängukaaslane on olemas, mitte mängulust iseenesest. Jaak tõi märgid ära teda kiideti kauni töö eest nii kodus kui ka koolis. Nüüd oli vaja need ka õpetajatele koju toimetada. Jaagu ja Laasiku vaheline vaikus märkide kättetoimetamisel ei meeldinud kummalegi poisile niisiis räägiti tihti mõttetutest asjadest.
Seitsmeteistkümnes peatükk Jaagule meenus hetk klassis, mil Penn oli välja toonud Jaagu ja Virve vahelise seose Riks kahvatas ja läks närvi. Jaak taipas, et midagi peab Riksi ja Virve vahel olema, et poisil oli alust veidike närvi minna. Jaak leidis mõtteis tuhandeid võimalusi, mil Riks ja Virve võisid koos olla ja midagi ,,suuremat" ette võtta. Talle ei meeldinud see sugugi, ent leidis, et ei tohi Virvele oma armukadedust välja näidata. Jaak mõtles, et ehk on kõik Virvega vaid mäng, et kõige parem tunne tekkis esimestel kohtumistel. Nüüd, kui asi oli juba pikemaajalisem, oli tähtsam fakt, et mängukaaslane on olemas, mitte mängulust iseenesest. Jaak tõi märgid ära teda kiideti kauni töö eest nii kodus kui ka koolis. Nüüd oli vaja need ka õpetajatele koju toimetada. Jaagu ja Laasiku vaheline vaikus märkide kättetoimetamisel ei meeldinud kummalegi poisile niisiis räägiti tihti mõttetutest asjadest.
" Ning ta hakkas rahulikult püstolit puhastama... [---] Ja siis oli püstol puhas ning Timo tõmbas padrunisahtli lahti. Sel silmapilgul kaotas ahju ja parempoolse akna vahele seisma jäänud Laming närvid. Ja sealsamas tuli talle midagi meelde. Kui Timo sahtlisse vaatas, haaras Laming tagantkätt seinalt Timo pardipüssi. Võib-olla tulistas ta kohe. Võib-olla tekkis hetkeks rüselus kui Timo tahtis tal püssi käest väänata." Nii nagu Timo hullus võis olla üksnes hamletlik mäng, võib ka tema surm olla seotud mänguga. Tegemist on mängu kaheplaanilisuse rikkumisega: Timo Aleksandri-mängu võtab Laming tõsiselt, peale jääb praktiline käitumine, mille tulemuseks on Timo surm. Timo õde Elisabeth von Mannteuffel (Elsy), eine geborene von Bock (lk 234), on Jakobi silme läbi tedretähniline ja alati justkui poolnohune (lk 56), "püüdlik, aga nähtavasti mitte kõige vastumeelsem" (lk 230). Elisabeth von Mannteuffel on välja joonistatud väga napilt
see kiri on kuuekymne esimene, mille ta peab keisri vastu. *Timo oli kunagi keisri adjudandinda töötades tõotanud keisrile, et räägib tollele tõtt (st mitte ei vaiki seal kus teised valetaks, vaid tuleb ja ytleb kohe näkku mis ta asjast arvab). Keiser oli selle vande talt ise välja nõudnud (Lisaks teab sellest ka Laming, kes seda ära yritab kasutada ja räägib Timoga nagu oleks tema keiser Aleksander ja nõuab, et Timo oma tegemisi yles tunnistaks -see mäng käib seoses Timo hullusega). *Sellal kui Eeva õpib Masingu juures räägitakse Timole, et Eeva on teda petnud, Eevale räägitakse aga, et Timo on Peterburis mingi uhke preili kätt palunud, aga korvi saanud - see viimane on natuke tõsi, sest see uhke preili oli keisri sohilaps, keda too tahtis oma lemmiku, Timoga, paari panna, aga kuna Timo Eevat tahtis, siis maskeeriti ta keeldumine korvisaamiseks. *Võisiku mõis oleks sellal kui Timo vangis oli peaaegu haamri alla läinud, kuna Timol
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid