aastal 95% toodetud põlevkivist. Põlevkivivaru Eestis Eesti põlevkivi geoloogilise varu suuruseks hinnati 2013. aastal 1 312 000 000 t. Sealjuures tuleb arvestada, et põlevkivi kaevandamisel on kadu ~30 %, mistõttu on reaalselt kasutatav geoloogiline varu ~1 000 000 000 tonni. Põlevkivi geoloogiline varu kirjeldab looduses leiduvat kivimit. Põlevkivi kui kaubaartikli varu kirjeldab mõiste "kaubapõlevkivi", mis sätestab kasutatava põlevkivi kvaliteeditunnuse normid ning kvaliteedigrupid kaevandatud põlevkivile kui kaubale. Lihtsustatult saab ühest geoloogilise varu tonnist 1,2 tonni kaubapõlevkivi. Seega võib lihtsustatult väita, et kasutatava kaubapõlevkivi maht on ~1 200 000 000 tonni. Probleemid seoses põlevkiviga Põlevkivi kasutamisel tekib rohkes koguses jääkprodukte – tuhka ja poolkoksi.
PÕLEVKIVI KASUTAMISE JÄTKUSUUTLIKKUSEST Põlevkivitehnoloogiate arendamisel on otstarbekas vaadelda põlevkivi kasutamist kui tervikprotsessi (süsteemne lähenemine), alates geoloogilisest andmebaasist ja kaevandamisest kuni lõpptoodangu saamiseni (elektrienergia, õli, soojus), sealjuures unustamata loodusressursside säästlikku kasutamist ja keskkonna taluvust. Kaasaegne tehnika ja tehnoloogia tase võimaldab kaasajastada nii ava- kui ka allmaakaevandusi, mis tagavad kaubapõlevkivi kvaliteedi, mäetööde efektiivsuse ja ohutuse ning kaevandatud alade püsivuse. Vastavalt Eesti Energiatehnoloogia Programmile (ETP), prioriteetsed arengusuunad põlevkivi kaevandamisel on: a) Põlevkivi kadudeta kaevandamine. Töötada välja tehnoloogia. mis võimaldaks kaevandada kogu geoloogiline varu. b) Põlevkivi keskkonnasäästlik kaevandamine. Töötada välja ja rakendada tehnoloogiad, mis võimaldavad oluliselt vähendada kaevandamise mõju veereziimile.
Oma kaevandamise sügavuse poolest on Estonia kaevandus põlevkivikaevanduste seas maailmas ainulaadne. Kaevanduses töötab umbes 1000 töötajat, kellest umbes 600 on allmaatöötajad. Estonia kaevanduse projekti koostas Leningradi instituut Giprosaht 1960. aastate algul Eesti Põlevkivi tellimisel. Kaevanduse ehitamine algas 1964. aasta sügisel ja kestis kaheksa aastat. Ehitustööde maksumuseks oli 50 miljonit rubla. Aastal 1972 lasti kaevandus käiku tootlikkusega 5,4 mln tonni kaubapõlevkivi aastas. See oli tollal maailma põlevkivikaevandustest suurim. Estonia kaevandus juhib oma väljapumbatavad veed läbi läänepoolsete Kurtna järvede, häirides järvede looduslikku koostist rohkete sulfaadilisanditega. Kaevanduvete eemaldamiseks kasutatakse ka Milloja ja Rannapungerja jõge, mis suubub Peipsi järve. Kaevandustest eemaldatava vee tõttu jäävad kuivaks ka kohalikud madalamad kaevud. Seetõttu võetakse meetmeid kohalike elanike varustamiseks majapidamiseks vajaliku veega.
maapinda puurides ja lõhates. [4] Koristustööd Allmaakaevandamine seisneb piki- ja põikkambrite edasinihkes nii, et moodustuvad ruudukujulised tervikud küljepikkusega 67 meetrit. Kambrite laius on 78 meetrit. [4] 2. Kaevandamise hetkeseis ja statistika 2.1. Kaevandamise hetkeseis Hetkeseisuga on ASi Eesti Energia Kaevandused kaevandamise mahud järgnevad: · Estonia kaevandus on Eesti suurim allmaakaevandus. Kaevandus lasti käiku 1972. a tootlikkusega 5,4 mln tonni kaubapõlevkivi aastas, mis oli maailma põlevkivikaevandustest suurim. Hetkeseisuga on kaevanduse aastane toodang ca 5,5 mln tonni aastas, sellise kaevandamismahu puhul jätkub kaevanduses varusid veel ca 30 aastaks (kokku on aktiivseid varusid ca 180 mln tonni); [8] · Viru kaevandus annab tänase seisuga toodangut ca 2,2 mln tonni kaubapõlevkivi aastas, kuid selle varud on lõppemas. Plaanide kohaselt suletakse kaevandus 2013 aasta lõpuks;
Alad, kuhu on võimalik rajada veekogud Pealmaakaevandamise eelised Odavam ja kiirem tootmine Saab kasutada suurema jõudlusega masinaid Kõrge tööviljakus Minimaalsed põlevkivikaod Ohutud ja tervislikumad töötingimused Pealmaakaevandamise miinused Maastiku ja elustiku muutus Muutub geoloogiline, hüdrogeoloogiline ja hüdroloogne situatsioon Põhjaveekihi saastumine Suure territooriumi hõivamine Kaevandatud alad 1916- 2006 on kaevandatud 1 miljard tonni kaubapõlevkivi Altkaevandatud ala ~220 km2 Karjääride kaevandatud ala ~120 km2 Kaevandamispiirangud Tehnoloogilised Keskkonnakaitselised Majanduslikud Sotsiaalsed Riigikaitselised Pealmaakaevandamine Korrastamise tehnoloogia Kaevandatud maa rekultiveerimist teostatakse kahes etapis Tehnilist korrastamist teostavad Eesti Põlevkivi karjäärid oma tehnika ja jõududega Bioloogilise korrastamise tellib Eesti Põlevkivi lepingulise töö korras Tehniline korrastamine
oma veduri- ja vagunipargiga ning remondibaasidega. Oma teedevõrgu ja veduritega tagab Põlevkivi Raudtee ka paljude ümbruskonna suurettevõtetele raudteeühenduse Eesti Raudtee liiniga. Põlevkivi Raudtee teedevõrk jaguneb käesoleval ajal läänest itta kolmeks piirkonnaks, mis on omavahel ühendatud Eesti Raudtee Tapa-Narva raudteeliini kaudu. Seetõttu toimub põlevkivi vedu kombineeritult Eesti Raudteega. Kaubapõlevkivi standard Eesti standard EVS 670:1998 KAUBAPÕLEVKIVI 1. Standard kehtestab kvaliteeditunnuste normid ja kvaliteedigrupid kaevandatud põlevkivile kui kaubale, mida kasutatakse kui kütust ja tooret. 2. Sõltuvalt kasutamisalast jaguneb põlevkivi kvalitatiivselt kahte liiki: - kontsentraat ehk tehnoloogiline põlevkivi, K - energeetiline põlevkivi, P. 3. Kvaliteeditunnused: 3.1 Alumine kütteväärtus Q i r Kvaliteeditunnus, mida iseloomustab soojusenergia absoluutväärtus (J), mis
annaabi.ee 
