valmistamiseks, loomasöödana, õlgi kasutatakse korvide punumiseks, katuse kattematerjal. 23. Suurimad odra tootjad maailmas. Venemaa, Prantsusmaa, Ukraina. 24. Olulisemad mineraalained odra koostises. Kaalium, fosfor, magneesium. 25.Suurimad kaeratootjad maailmas. Venemaa, Kanada, Poola. 26.Nõuded kaerasortidele. Saagikus, seisukindlus, kasvuaeg, haigus- ja kahjurikindlus, tera kvaliteet. 27.Toiteelementide sisaldus kaeras. Fosfor, Kaalium, Magneesium 28.Peamised tooted, mida saadakse kaerast. kaerajahu, kaerahelbeid (herkulot), kaerakliid, kaerahelbepuder, müsli, küpsised. 29.Kaera olulisus ja kasutusvõimalused. Vähendab "halva" kolesterooli taset inimese kehas. Kaeras leiduvad proteiinid on head (palju erinevaid aminohappeid). Vähendab südamehaigustesse haigestumise riski. põhku, - silo, - aganaid, - haljassööta, loomasööta. 30
Sahharoos-kasutatakse toidumaitsestamisel, kondiitritööstuses, konservant Tärklis-Toidu valmistamiseks, tabletid(meditsiinis)Tselluloos- Paberi,etanooli., mitmete tehiskiudude,lõhkainete ja teiste materjalide tootmise lähtaineks Nimetused-glükoos-viinamarjasuhkur, maltoos-linnasesuhkur,sahharoos-roosuhkur e. Peedisuhkur e. Kristallsuhkur, fruktoos-puuviljasuhkur, laktoos-piimasuhkur Tärklise sisaldus- kartulis(kuni 24%), maisis(kuni 75%),riisis (kuni 80%), odras, rukkis,kaeras (kuni 60%) ,nisus(kuni75%) Sahhariid-polühüdrokükarbonüülühendite nende oligo-ja polümeeride üldnimetus nim. ka süvesikuteks.Monosahhariid-Lihtsuhkur polühüdroksükarbonüülühend.Disahhariid-Sahhariid mille molekulis on glükoosiidsidemega seotud kaks monosahhariidi jääki.Polüsahhariid-monosahhariidi jääkidest koosnev polümeer.Pentoos-monosahhariid milles on 5 süsinikku. Heksoos-monosahhariid milles on 6 süsinikku.Aldoos-Monosahhariid, mis sisaldab aldeüüdrühma
Teraviljajookide tööstuslik valmistamine Enamuse teraviljajookide valmistamine on sarnane. Täisteravili, näiteks riis või kaer jahvatatakse jämedalt, segatakse rohke veega ja keedetakse läbi. Saadud vedelikule lisatakse ensüüme ja seejärel lastakse seista, et see fermenteeruks. Lisatud ensüümid muudavad teraviljatärklise fermenteerumise käigus osaliselt suhkruks ja nii saab teraviljapiim endale kergelt magusa maitse. Looduslikult speltanisus, kaeras, hirsis ja maisis fermenteerumiseks piisavalt ensüüme ei ole. Ja kuigi riisis ja odras leidub ensüüme piisavalt, on need kuumatundlikud ja hävivad teravilja keetmisel, seega peab ka riisi- ja odrapiimale ensüüme lisama. Kui ensüümid on oma ülesande täitnud ja tärklise lagundanud, siis sõelutakse ja filtreeritakse pudrutaoline vedelik mitu korda läbi, mille käigus eralduvad kiudained. Saadud vedelik ei meenuta veel piima, piimja konsistentsi saamiseks segatakse sinna õli
Tsöliaakiahaige vaevused taanduvad ja peensoole limaskesta hatud taastuvad aga täielikult, kuid ainult siis, kui haige järgib rangelt nisu-, rukki-, odra- ja soovitatavalt ka kaeravaba dieeti. See, niinimetatud gluteenivaba dieet, ongi tsöliaakia ainus ravi, mida tsöliaakiahaige peab järgima väga rangelt kogu elu. Kuigi esimesed andmed tsöliaakia kohta pärinevad juba II sajandist eKr, selgus haiguse põhiolemus alles 1997. aastal. Siis avastati, et nisus, rukkis, odras ja kaeras leiduvate valkude toimel kahjustuvad inimese omaenese koed see tähendab, et tsöliaakia on autoimmuunhaigus. Nii võivad tsöliaakia korral lisaks peensoolekahjustusele esineda muutused ka organismi muudes kudedes, näiteks närvisüsteemis. Oluline on rõhutada, et teraviljadest põhjustatud allergia, näiteks nisuallergia, ja tsöliaakia, on kaks täiesti erinevate tekkemehhanismide ja vaevustega ning erinevate diagnoosimismeetoditega haigust Kasutatud kirjandus : http://www.tsoliaakia
Piisava koguse asendamatute rasvhapete saamiseks on soovitav tarbida 1-2 spl. toiduõli päevas (nt lisades toorsalatitele või kasutades toiduvalmistamisel). 5. Teraviljatooted Valgud valgurikkamad: nisu, kaer (kuni 15%); riis – 10% Teraviljavalk on mittetäisväärtuslik - ei leidu kõiki või leidub vähe asendamatuid aminohappeid (lüsiini, metioniini ja tsüstiini).Asendamatuid aminohappeid on enim: tatras, kaeras, riisis, rukkis vähem: maisis, hirsis. Lipiidid enim idus ja aleuroonkihis. Sisaldavad rohkem kui 20 erinevat rasvhapet, valdavalt: linool-, ole- ja linoleenhape ning palmithape. Fosfolipiide 0,3%…0,9%, kõrge bioloogiline väärtus, kuid räästuvad kiiresti.Kõrgeim sisaldus: kaer, hirss (7%…4,5%) Süsivesikud põhiliselt tärklis, lisaks dekstriine, lihtsuhkruid (vähe, põhiliselt idus), tselluloosi, hemitselluloose, limaaineid enim - riis, nisu, rukis ( 68% …63%);
toiduaineid: Kaer, rukis, oder, puuviljad, marjad, köögiviljad ja kaunviljad (herned, läätsed, oad) on head vees lahustuvate kiudainete allikad. Täisteratooted (rukkileib, täisterasai, sepik, tangud, täisterahelbed, täisterariis) on head vees lahustumatute kiudainete allikad. Kust me saame kiudaineid? Kiudaineid saame me teraviljatooteid, aedvilju, marju, puuvilju ja seeni süües. Kõige rohkem leidub kiudaineid teraviljades: rukkis, kaeras, odras, tatras, nisus ja maisis. Kiudainete tarvitamine Ülesöömine põhjustab ebamugavat täiskõhutunnet ja gaaside teket. Liigsed kiudained viivad kaltsiumi organismist välja (luude hõrenemine). Kiudainerikast toitu süües tuleks kindlasti midagi kõrvale juua. Kiudainete ületarvitamine viib organismist mineraalained välja. Kiudainete soovitatav kogus meie söögis Päevas peab täiskasvanud inimene saama 2535 g kiudaineid. Nooremad, alla 18-aastased inimesed peavad
4. Mida nimetatakse oksüdatiivseks stressiks, nimetada oksüdatiivseid stressoreid. 1. Polüsahhariidid jagunevad tärkliseks ja mittetärkliselisteks (kiudaine) polüsahhariidideks. Nad jagunevad vees lahustuvateks ja vees lahustumatuteks. Kuna nende funktsioonid organismis on erinevad, peaks toit sisaldama mõlemat tüüpi kiudaineid. Vees lahustuvaid kiudaineid on palju köögiviljades, puuviljades ja marjades. Neid leidub ka kaeras, rukkis ja odras. Lahustuvad kiudained pidurdavad glükoosi imendumist peensooles ja langetavad vere kolesterooli taset. Vees lahustumatuid kiudaineid on palju täisteratoodetes (rukkileib, täisterasai, sepik, tangud, täisterahelbed), kaunviljades ja köögiviljades. Kiudainetel on oluline roll inimese seedetalitluses. Soovitatav päevane toiduga saadav kiudainete kogus lastel grammides on
koogitaignale maltsa ja nägeseid ning päästis nõnda oma pärisorjad näljasurmast K-vitamiini abil. · See vitamiin kiirendab haavade paranemist · Suurendab veresoonteseinte vastupidavust · Mõjub valuvaigistavalt · Tugevdab lihaseid K-vitamiini leidub aedviljades (lillkasas, brüssel kapsas, spinat, salat, kabatsokk, sojauba), loomamaksas ning looma- ja seaneerudes. Natuke vähem on seda võis , juustus, munades, maisiõlis, kaeras ja hernes. Väikestes kogustes on seda avastatud ka peedis, kartulites, porgandis, tomatis, puuviljades (apelsin, banaan, virsik), teraviljades (mais, nisu), piimas ja leivas. Nipp: Kindlasti K-vitamiini sisaldavatest aedviljadest valmistatud roogi maitsestada hapukoore, majoneesi, päevalille-,oliivi- või maisiõliga, kuna muidu K-vitamiin ei imendu organismi. K-vitamiini vaegust tuleb harva ette. Kuid kui igemed ja nina hakkavad
RÄNI Räni on vaja kõõluste, kõhrede ja sidemete arenguks; kaltsiumiühendite ladestumiseks luudesse; naha, juuste ja küünte normaalse seisundi tagamiseks. Kuigi räni on meie kehas kokku mitte rohkem kui 1,4 grammi, leidub seda peaaegu igas meie rakus. Eriti leidub seda kiiresti kasvavates rakkudes, nagu naha, juuste ja küünte rakkudes. Peamised räni sisaldavad toiduained on teraviljasaadused. Märkimisväärselt on räniühendeid rukkis, nisus, kaeras, odras ja riisis. Eriti oluline on seejuures terade terviklikkus näiteks teraviljadest valmistatud rafineeritud jahu on kaotanud ligi 95% algselt terades olnud ränist. Soodsad räniühendite allikad just täisteratooted, jämejahvatatud jahust küpsised ja ka kliid. VÄÄVEL Väävel on tähtis element ka eluslooduses. Ta on mitme aminohappe ja valkude koostises. Keskmisest enam on väävlit juustes, karvades, küüntes, sarvedes ja sulgedes. Juuste koostisest on väävlit umbes 4%
Enamasti on hästi talutavad hapupiim, hapukoor, keefir, jogurt, kohupiim, juust (neis on laktoos osaliselt lõhustunud). Rõõska piima või rõõska koort tarvitades tuleks kasutada laktaasitablette. Eestis on müügil lõhustatud laktoosiga tooteid HYLA. 1 dl HYLA tooteid sisaldab alla 1g laktaasi. Tsöliaakia ehk gluteenitalumatus See on pärilik haigus, mille puhul inimene ei talu teraviljas, eriti nisus leiduvat valku gluteeni (odras hordeiin, rukkis sekaliin, kaeras aveniin). Haigus esineb nii täiskasvanutel kui ka lastel. Tsöliaakiahaigete soolestikus gluteen ei imendu ja kutsub seal esile peensoole limaskesta põletikulise protsessi. Eriti kahjulik on gluteeni lagunemisel tekkiv aine - gliadiin. Inimese peensool on kaetud hattudega. Tsöliaakia puhul on iseloomulik soole limaskesta hattude atroofia (taandareng), mistõttu on häiritud toitainete imendumine. Nisu, rukki, odra ja kaera valkude toimel hävivad peensoole limaskesta hatud
Mittetärkliselisi polüsahhariide tuntakse ka kiudainete nime all. Nad jagunevad vees 5 lahustuvateks ja vees lahustumatuteks. Kuna nende funktsioonid organismis on erinevad, peaks toit sisaldama mõlemat tüüpi kiudaineid. Vees lahustuvaid kiudaineid on palju köögiviljades, puuviljades ja marjades. Neid leidub ka kaeras, rukkis ja odras. Lahustuvad kiudained pidurdavad glükoosi imendumist peensooles ja langetavad vere kolesterooli taset. Vees lahustumatuid kiudaineid on palju täisteratoodetes (rukkileib, täisterasai, sepik, tangud, täisterahelbed), kaunviljades ja köögiviljades. Kiudainetel on oluline roll inimese seedetalitluses. Soovitatav päevane toiduga saadav kiudainete kogus lastel grammides on võrdne lapse vanus aastates + 5, näiteks 10-aastasel 15 grammi.
1) Struktuuri moodustav tugiaine Tselluloos, hemitselluloos ja pektiin taimedes. Kitiin ja mükopolüsahhariidid loomades. 2) Assimileeruv varuaine Tärklis, dekstriinid ja inuliin taimedes. Glükogeen loomades. 3) Vettsiduvad ained Agar, pektiin ja alginaat taimedes. Mükopolüsahariidid loomades (polüsahhariid-valk kompleksid, mille bioaktiivseks ühikuks on beeta-D-glükaanid. Nt. kaeras, odras, bakterites, pärmides, vetikates ja seentes rakuseinamaterjalina) Isoleeritud polüsahhariidide kasutamine: 1) Paksendajad või geeli-moodustavad ained (tärklis, alginaat, pektiin, guaraan kummi) 2) Stabiliseerijad emulsoonidele ja disperisoonidele 3) Kilesid moodustavad ja katvad ained (saab kaitsta tundlikke toiduaineid ebasoovitavate muutuste eest) 4) Inertsed täiteained suurendamaks seedimatu ballastaine huka toiduaines
rühma vitamiine ja mineraalsooli. Rukkikliides leidub palju eritüübilisi lignaane. Need soodustavad kehavõõraste ühendite väljutamist soolestikust. Rukkikliid sisaldavad rohkelt kiudaineid. Neid lisatakse täiendavalt paljudele küpsetistele (sepikutele, seemnekuklitele, kuivikleibadele). Vees lahustumatud kiudained Hinnatavamaks peetakse võimet imada endasse ohtralt vett, pehmendada soolesisaldust ja suurendada selle mahtu. Vesilahustuvad kiudained Leidub rikkalikult kaeras, odras, kaunviljades ning köögi- ja puuviljades. Nende ühendite mõjul aeglustub glükoosi imendumine verre,stabiliseerub veresuhkru tase ja kergeneb diabeedi kulg. 19. Leivatootmise areng Leivatootmisel Eestis on oma ajalugu, mis on kulgenud koos kogu rahva ajalooga. Esimest korda mainiti Tallinna pagarimeistreid 1312. aastal seoses tsunftide tekkimisega. On teada, et 1660. a küpsetas linnas leiba ja saia 14 pagarit. Leivaküpsetamine linnas
vesi mineraalained vitamiinid mikroelemendid TOITAINETE JAGUNEMINE asendamatud: organism peab neid saama valmis kujul toidust asendatavad: organism on võimeline neid ise sünteesima, kuid saab seda teha vaid vajalike lähteainete olemasolu korral 29.Kiudained ja nende tähtsus Kiudaineid saame teraviljatooteid, aedvilju, marju, puuvilju ja seenu süües. Kõige rohkem leidub kiudaineid teraviljades: rukkis, kaeras, odras, tatras, nisus ja maisis. Mida vähem on teravilju töödeldud, seda rohkem leidub seal mineraal- ja kiudaineid · kaalukontroll · kõhukinnisuse- ja lahtisuse reguleerimine · hemoroidide profülaktika · pimesoolepõletiku riski vähendamine · käärsoole vähiriski vähendamine'vere lipiididesisalduse reguleerimine 30. Valkude funktsioon organismis · bioregulaarne ( insuliin )
Nad peavad seda saama piimarasva näol. Taimsete söötade toorrasvasisaldus ei ole suur, enamasti kuni 5% kuivaines. Rohkesti on seda aga õlitaimede seemnetes - (päevalille-, 30%, lina-, 37,0, rapsiseemnetes üle 40%), kuid neid kasutatakse töötlemata kujul loomasöödaks harva. Suhteliselt rasvarikkad on ka õlikoogid (linakoogis 17,0%, rapsikoogis sageli samapalju). Rohkesti rasva on ka täispiima kuivaines (üle 30%) Vähe on toorrasva heinas, teraviljas (1,7-2,0%), ainult kaeras ja maisiterades on rohkem 4,5- 4,7%. VITAMIINID Vitamiinid on kõigi organismide eluks hädavajalikud ained. Vitamiinid liigitatakse: · Rasvaslahustuvateks (A, D, E, K) · Veeslahustuvateks (B-rühma vitamiinid, H, P, C-vit., paraaminobensoehape, foolhape, inosiit) Kui söödas on vähe vitamiine, on neid vähe ka loomadelt saadavates produktides piimas, munades, koores, võis. Vitamiinide pikaajaline puudumine söötades põhjustab raskeid ainevahetushäireid, mida
Süüa tervislikku toitu .... Funktsionaaltoidud: 1. Milliseid füsioloogilisi funktsioone saab toiduga toetada (too 3 näidet)? 2. Kui palju maksapasteeti peab sööma, et katta päevane vitamiin B6 vajadus (vt. seminariülesanne vitamiinid...)? 3. Millist füsioloogilist funktsiooni toetab tomati söömine? 4. Too näiteid toitudest, mis toetavad südame tervist. Polüfenoolid - marjad, teetaimed Südamejuust Oomega-3 rasvhapped - linaseemned, kala Beeta-glükaan - kaeras Steroolid ja stannoolid - leidub teraviljades 5. Too näiteid toitudest, mis toetavad ajutegevust. B-vitamiin - maks, pähklid Antotsüaanid - sinised marjad, erinevad teetaimed, kakao Magneesium - seemned, rohelised köögiviljad, ürdid Biotiin e H-vitamiin - oad, piim, maks Kehakaalu langetamine ja sportlase toitumine: 1. Kuidas on kõige mõistlikum kaalu langetada: mitu kcal alandada päevast energia
Teraviljad sisaldavad süsivesikuid 60-75 %, valke 8-15%, lipiide 1,4-7%, vett 7-13%. Valgurikkamad nisu kaer, teravilja valk on mittetäisväärtuslik vähe lys. Asendamatuid aminohappeid enim tatar, kaer, riis, rukis. Lipiide enim idus ja aleuroonkihis. Sisaldavad rohkem kui 20 erin rasvhapet. Kõrge bioloogiline väärtus, kuid rääsuvad kiiresti. Süsivesikud põhiliselt tärklis, tärkliseterad erinevad kujult, mõõtmetelt jne. Enim riis, nisu, rukis. Kiudained rohkem kaeras, hirsis, riisis. Vitamiine enim idus. Jahu saamine ja sordilisus. Saadakse jahvatamise teel, selleks kasutatakse valsse (purustamine), siis sõelumine (eraldadakse lähedase suurusega osakesed, ülejäänud uuesti purustamisse) 32 jahuvoolu enne, kui valmis. Jahu tüübid: Nisujahu tüüp 405 550 812 1050 1700 (nr isel. Jahu tuhasisaldust; jahus olev minetaalainete sisaldust)
Suurem osa maailmas kasvatatavast kaerast kasvatatakse siiski eelkõige loomasöödaks. 1990. aastate alguses oli loomasööda osakaal maailma kogutoodangust ligi 74 %. Vanasti oligi kaer tähtis peamiselt hobuste söödataimena. Kaerast saab ka põhku, silo, aganaid ja haljassööta. Kaera kasulikud omadused Kaer vähendab LDL-kolesterooli ehk nn "halva" kolesterooli taset inimese kehas, mis põhjustab veresoonte lupjumist ehk ateroskleroosi. Samuti on kaeras leiduvad proteiinid on sama head kui need, mida leidub sojas, sest neis on palju erinevaid aminohappeid. Kaer vähendab ka südamehaigustesse haigestumise riski. Terade toiteväärtus ja biokeemiline koostis Toitained Väärtus Toitaine Ühik 100 g kohta Vesi 8,22 g
Tsöliaakia on haigus, mille korral teraviljas sisalduv valk (gluteen) tekitab geneetilise eelsoodumusega isikul peensoole limaskesta hattude atroofia. Tsöliaakia ehk teraviljavalgu talumatus on üks sagedamini esinevaid kroonilisi haigusi enamikus Euroopa maades. Ka gluteenenteropaatia või mittetroopilise spruu nime all tuntud haiguse vallandavad päriliku eelsoodumusega inimestel nisust, rukkist ja odrast valmistatud toidud. Nisus, rukkis, odras (võimalik, et ka kaeras) leiduvate valkude toimel kahjustub tsöliaakiahaigete peensoole limaskest. Sel põhjusel häirub organismile vajalike valkude, rasvade, süsivesikute, vitamiinide, mineraalainete ja mikroelementide imendumine ning kujunevad iseloomulikud vaevused ja sümptomid kõhulahtisus, puhitus, valu, liigesvalu, kõhnumine, lastel ka kasvupeetus. Tsöliaakia võib esimest korda avalduda igas vanuses ning väga erinevate vaevustega, kuid mida
Küll aga seovad nad seedekulglat läbides rohkesti vett ja sapphappeid ning oma suhteliselt suure mahu tõttu stimuleerivad soolte motoorikat. Kestev kiudainetevaene toit võib põhjustada või soodustada kroonilist kõhukinnisust ja sellest tulenevaid häireid, ülekaalulisust, II tüüpi suhkurtõve, hüperkolesteroleemiat ja mõningaid vähivorme. Kiudained jagunevad vees lahustuvateks ja vees mittelahustuvateks. Vees lahustuvaid kiudaineid on palju aedviljas ja mõningal määral ka kaeras ja odras, vees mittelahustuvaid aga täisteratoodetes. Kiudaineterikkad toiduained on kaalikas, hernes, porgand, oad, pähklid, kõrvits, ploomid, sõstrad, pohlad, mustikad, kaerahelbed, tatratangud, rukkijahu, täisteranisujahu ja odrajahu. Kiudaineterikas toit oma suure mahu ja suhteliselt madala kalorsuse tõttu tekitab ilma liigseid kaloreid lisamata täiskõhutunde. Päevas peaks inimene saama 2030 g kiudaineid. Kiudainerikka toiduga liialdamine
tarvitatakse hoopis mõõdukamalt. Süües vastavalt sellele, kuidas organism energiat kulutab, püsib veresuhkur paremini normilähedasena. Süsivesikuid sisaldavast toidust saadakse ka rohkesti kiudaineid. Eriti aeglustab tarduv kiudaine(leidub kaunviljades, kaeras, odras ja rukkis, puuviljades ja marjades) süsivesikute lõhustumist sooles ja nende imendumist suhkruna verre. Sellise süsteemi eeliseks on, et püütakse vältida südame ja veresoonkonna haigusi ning muid tüsistusi ja elundimuutusi. Eesmärgiks on, et söömine tunduks ka meeldiva tegevusena, mitte ahistavana. 1.3. Toitained Toitained on toiduainete koostisosad: valgud, rasvad, süsivesikud, vitamiinid ja mineraalained
21. Olulisemad mineraalained odra koostises. Kaalium 93,0 mg Fosfor 54,0 mg Magneesium 22,0 mg Kaltsium 11,0 mg Naatrium 3,0 mg Raud 1,3 mg 22. Suurimad kaeratootjad maailmas. Venemaa, Kanada, Poola, USA 23. Nõuded kaerasortidele. Saagikus Seisukindlus Kasvuaeg Haigus- ja kahjurikindlus Tera kvaliteet 24. Toiteelementide sisaldus kaeras. Vesi 8,2 g Kalorsus 389 kcal Valgud 16,9 g Lipiidid 6,9 g Tuhk 1,7 g Süsivesikud 66,3 g Kiudained 10,6 g Kaltsium 54,0 mg Raud 4,72 mg Magneesium 177,0 mg Fosfor 523,0 mg Kaalium 429,0 mg
tingimustest. (portaal Treeningplaan. Toitumine ja sportlik saavutusvõime) 2.2 Kiudained ja nende tähtsus Kiudained kiirendavad toidu edasiliikumist peensooles, teevad aeglasemaks glükoosi imendumist, soodustavad kolesterooli väljutamist organismist ja aitavad vältida kõhukinnisust ning võivad ennetada mõningaid vähivorme. Kiudaineid võib liigitada vees lahustuvateks ja lahustumatuteks. Head vees lahustuvate kiudainete allikad on Kaeras, rukkises, odras, puuviljades, marjades, köögiviljades ja kaunviljades. Vees lahustumatute kiudainete allikad on täisteratooted (näiteks rukkileib, täisterasai, sepik). Kuna nende funktsioon on erinev, peaks päevas tarbima mõlemat liiki kiudaineid sisaldavaid toiduaineid. (Portaal Toitumine. Kiudained) 9 2.3 Süsivesikute omastamine Sportlased peaksid süsivesikutest saama 55-65% energiavajadusest. Lihtsüsivesikud
ning mõõdukalt piimatooteid. Toidurasvu, eriti aga tahkeid loomseid rasvu (võid, searasva) ja liha ning vorsti tarvitatakse hoopis mõõdukamalt. Süües vastavalt sellele, kuidas organism energiat kulutab, püsib veresuhkur paremini normilähedasena. Süsivesikuid sisaldavast toidust saadakse ka rohkesti kiudaineid. Eriti aeglustab tarduv kiudaine(leidub kaunviljades, kaeras, odras ja rukkis, puuviljades ja marjades) süsivesikute lõhustumist sooles ja nende imendumist suhkruna verre. Sellise süsteemi eeliseks on, et püütakse vältida südame ja veresoonkonna haigusi ning muid tüsistusi ja elundimuutusi. Eesmärgiks on, et söömine tunduks ka meeldiva tegevusena, mitte ahistavana. 1.3 Toitained Toitained on toiduainete koostisosad: valgud, rasvad,
täielikult välja kujunenud, et süsivesikutest keharasva sünteesida. Nad peavad seda saama piimarasva näol. Söötade toorrasva sisaldus ei ole suur, enamasti kuni 5% kuivainest. Üksnes mõnedes söötades on seda rohkesti (30-40%): õlitaimede seemned – päevalilleseemned, rapsiseemned, maapähkliseemned, kuid neid kasutatakse töötlemata kujul loomasöödaks harva. Vähe on toorrasva: kartulis ja juurviljades, heinas, teraviljades, ainult kaeras ja maisiterades on rohkem 4,5...4,7%. Toorkiudu leidub ainult taimsetes söötades, kus ta on taimerakkude kesta põhiaineks. Mida suurem on sööda toorkiu sisaldus, seda madalam on tema toiteväärtus. Toorkiude lõhustamiseks on vaja bakterite abi. Mäletsejaliste so. veiste, lammaste, kitsede vatsas on arvukalt mitmesuguseid mikroorganisme, selletõttu seedivad mäletsejalised toorkiurikkaid söötasid (hein, põhk) võrdlemisi hästi. Lihtmaoga loomad – sead, linnud,
· Kartulid · Riis · Pastatooted · Kaerahelbed · Nisuhelbed · Müsli · Herned, oad · Banaanid · Õunad · Kiivid · Mesi · Kuivatatud puuvili · Puuviljamahl · Puuviljasiirup · Spordijoogid · Teraviljatooted Kiudainete tähtsus Kiudained (varem ka "ballastained") on oma olemuselt mittetärkliselised polüsahhariidid, mis jagunevad: o vees lahustuvad kiudained peamiselt aedviljas, ka kaeras ja odras o vees mittelahustuvad kiudained täisteratooted - must rukkileib, täisterasai, sepik, tangud, täisterahelbed) Kiudained väga vajalikud · Kiudained ei seedi organismis ja ei anna seetõttu ka energiat, kuid on toidus väga vajalikud: o suurendavad toidukördi mahtu seedesüsteemis ja kiirendavad selle edasiliikumist;
proteiin 7,5 14-23 29-38 8,5-14,2 26 rasv 0 0-0,2 7 kuni12 1-2,2 10 toorkiud 38 1,2-1,4 6 kuni 7 0,2-0,3 2 tärklis 78-84 suhkur 26 Kõige suurem valgusisaldus on nisul.Nisus on tähtsaid valke.teraliim.Nende valkudest sõltub saiapätsi poorsus ja maht. Neid on ka rukkis.Odras ja kaeras pole.Neis on valke.Kanamuna valguga võrreldakse teisi valke, teised on madalamad.Asendamatu aminohape- lüsiin,leutsiin,damiin,treoriin,fenüül.Mida tumedam sai, seda rohkem valke seal on.Valgu kvaliteet ei ole kasvatamisega mõj-see on liigiomane. Lämmastikuta ekstraktiivained- suhkur.Pärmseened vajavad elutegevuseks valke.Kõige rasvarikkamad teraviljad on mais ja kaer.Mineraalained-fosfor,kaalium,kaltsium,vitamiinid-B ja C rühm.Vitaminiseeritus suureneb idanemisel
toorkiud 38 1,2-1,4 6 kuni 7 0,2-0,3 2 tärklis 78-84 suhkur 26 Kõige suurem valgusisaldus on nisul.Nisus on tähtsaid valke.teraliim.Nende valkudest sõltub saiapätsi poorsus ja maht. Neid on ka rukkis.Odras ja kaeras pole.Neis on valke.Kanamuna valguga võrreldakse teisi valke, teised on madalamad.Asendamatu aminohape- lüsiin,leutsiin,damiin,treoriin,fenüül.Mida tumedam sai, seda rohkem valke seal on.Valgu kvaliteet ei ole kasvatamisega mõj- see on liigiomane. Lämmastikuta ekstraktiivained-suhkur.Pärmseened vajavad elutegevuseks valke.Kõige rasvarikkamad teraviljad on mais ja kaer.Mineraalained-
18) Umbrohutõrje võtted Tõrje alustamiseks tuleb kõugepealt hinnata põldude umbrohtumist, tuleb arvestada umbrohutaimede sagedust ja kasvukõrgust e. rindelisust. Rindelisuse järgi jaotatakse umbrohud nelja rühma : a) ülarinne kõrgemad kultuurtaimedest (põldohakas suviteravilja põllul) b) keskmine rinne umbrohud ühekõrgused kult.taimedega ( rukkilill talinisu põllul) c) madal rinne umbrohud on poole madalamad kultuurtaimedest ( litterhein kaeras) d) alarinne umbrohtude kasvukõrgus ¼ kultuurtaimedest ( põldkannike suviteravilja põllul) Umbrohtude sagenemise järgi hinnatakse nelja astmesse : a) nõrk umbrohtumine kus kõikides rinnetes on umbrohte vähem kui 10%, ei vaja tõrjet b) keskmine umbrohte esineb kuni 25% põllu taimedest c) tugev umbrohte esineb kuni 50% põllu taimedest, vajab tõrjet d) väga tugev umbrohte rohkem kui pool, vajab tõrjet Tõrje viisid : 1) kaudsed e
annaabi.ee 
