,,Autoriõiguste kaasus" Selles kaasuse puhul on tegu autoriõiguste rikkumisega. Lauluhuviline kodanik nimega Mari otsustas kasutada üht talgulaulu ja panna see oma laulikusse rahvapärandi säilimiseks, kuid seda ilma autorilt eneselt luba küsimata. Laulu autoriks oli Luule, kes oli äsja surnud, seega kuulus laul Luule lastele, kes nõudisd selle eest autoritasu. Mari argumendid oma teo põhjendamisel: Mari soov oli säilitada rahvaluulet. Laul oli muutunud küla tunnuslauluks, mida kõik oskasid peast laulda, ning Mari ei pidanud vajalikuks autorit märkida. Laulu säilitamine oli tema arust tulevaste põlvede huvides. Mari arvates laulu eest autoritasu nõudmine kahjustab Luule mälestust, sest Mari ei soovinud laulu kasutamisega omakasu teenida. Kuigi vald oli lubanud katta kõik raamatuga seonduvad kulutused, olid nad siiski autoritasu maksmine eelarve sisse mitte pannud. Kui autoritasusid maksta jääks Luule talgulaul la...
,,Niisiis rääkisin teile meie kolmest argumendist, mis olid ,,...", ,,..." ja ,,..."." ,,Tänan ja loodan, et suutsin teid veenda, et ..." Ristküsitlused Ristküsitluse eesmärkideks on: 1) selgitada vastase kaasuses ebaselgeks jäänud kohti kui vastase definitsioonid jäid segaseks või ei olnud aru saada, mitu argumenti neil täpselt oli, saab nende kohta üle küsida jne; 2) proovida panna vastaseid tunnistama seisukohti, mis on nende kaasusega vastuolus. Näiteks: kui jaatajad väidavad, et surmanuhtlus vähendab kuritegevust, siis võib üks ristküsitluse küsimus olla: ,,Miks USA osariikides, kus kasutatakse surmanuhtlust, ei ole vähem kuritegevust, kui osariikides, kus surmanuhtlust ei ole karistusseadustikus?"; 3) panna vastast tunnistama seisukohti, mis on kooskõlas küsija kaasusega. Esimene eitaja (E1) Esimese eitaja ülesandeks on esitada kogu oma poole kaasus. Vaatame seda järgnevalt osade kaupa.
Kaasus Tegemist on tuletõrje kaasusega, kus tuletõrjutatel tuleb langedada otsus, kas lõhkuda ära teise omand, et hoida suurem katastroof ära. Kolm hoonet on omavahel kõrvuti ehitatud ning kõige vasakpoolne maja oli laus-leekides ning kuniks tuletõrjujad kohale jõudsid, olid leegid juba kõrvalmajale väga lähedal ning kui vahepealne maja oleks põlema läinud, siis oleks süttinud ka kõrval olev kõrge hotell, kus inimesi evakueerida oleks väga raske ning nad riskiksid palju rohkemate inimeludega
valida, vaid mis on neile kaasa sündinud. Eitav kaasus Eitava poole ülesanne väitluses on tõestada, et teema ei ole tõsi. Selle tõestamiseks peavad eitajad lükkama ümber jaatava poole väited, mis tõestavad, et teema on tõsi, ehk siis argumendid. Samuti oleks eitajatel tungivalt soovituslik tuua väitlusesse enda argumendid. Selleks tuleb ka eitajatel ette valmistada oma kaasus. Eitava kaasuse koostamine sarnaneb jaatava kaasusega. Esialgu võib tunduda keeruline valmistada ette ümberlükkeid jaatava kaasuse argumentidele: pole ju teada, millega täpselt jaatajad välja tulevad. Siiski on enamikke argumente võimalik ette näha. Korralikus ümberlükkes on põhimõtteliselt samad elemendid, mis tavalises argumendis: väide (mis võtab kokku ümberlükke mõtte), seletus, tõestus ja kokkuvõte. Enne ümberlükke juurde asumist oleks hea mõte lühidalt kokku võtta, mida parasjagu ümber lükkama asutakse.
Apuleius versus Pudentilla Pudentilla kaitsjad: Merle Sirje Tael ja Enel Tubin Kaasusega seotud isikud ja sündmuste kronoloogia Isikud: Pudentilla (P)- Apuleiuse naine Apuleius (A) - Pudentilla mees Flavia (F) - Pudentilla minina Lucius Aemilius (LA) - patriits Cara (C)- Pudentilla orjatar Eros (E) - 13-aastane noormees Pudentilla meesori (M) Sündmuste kronoloogia: 1) F räägib A-le, et P-l on olnud seksulaasuhted LA-ga 2) A käseb P-l LA-ga kasu saamise eesmärgil uuesti kohtuda (häbistava info kogumine)
analüüsida mis valdkonna jaoks on vabanenud finantsvahendeid kasutatud ning kas suurendatud on jooksvaid kulutusi või investeeringuid; hinnata omavalitsuse investeerimisotsuste kooskõla arengukava ning eelarvestrateegiaga; eelnevat arvestades töötada välja strateegilised finantsjuhtimise soovitused valla finantsjuhtimise jätkusuutlikkuse parandamiseks. Teema on minu arvates aktuaalne oluliselt laiemalt tegemist on hea kaasusega teistele Eesti omavalitsustele, sest meie ühendomavalitsuse näol on tegemist keskmise suurusega omavalitsusega, mis Eesti senise kogemuse1 põhjal on omavalitsuse suurus, mis on senistest ühinemistest enim kasu saanud. Samas ei ole analoogset ühinemist varem detailselt analüüsitud ning seega ei ole meil täna teiste kogemusest õppida võimalik, aga järgmiste analoogsete ühinemiste kavandajatel on see võimalik.
seda ümber lükata. Eitav kaasus Eitava poole ülesanne väitluses on tõestada, et teema ei ole tõsi. Selle tõestamiseks peavad eitajad lükkama ümber jaatava poole väited, mis tõestavad, et teema on tõsi, ehk siis argumendid. Samuti oleks eitajatel tungivalt soovituslik tuua väitlusesse enda argumendid. Selleks tuleb ka eitajatel ette valmistada oma kaasus. Eitava kaasuse koostamine sarnaneb jaatava kaasusega. Esialgu võib tunduda keeruline valmistada ette ümberlükkeid jaatava kaasuse argumentidele: pole ju teada, millega täpselt jaatajad välja tulevad. Siiski on enamikke argumente võimalik ette näha, eriti kui võistkond on eelnevalt tegelenud jaatava kaasuse kokkupanemisega. Korralikus ümberlükkes on põhimõtteliselt samad elemendid, mis tavalises argumendis: väide (mis võtab kokku ümberlükke mõtte), seletus, tõestus ja kokkuvõte. Enne ümberlükke juurde asumist
liikmesriikidest pärit toodete müügikoguseid vähendada sel määral, kui need jätavad ettevõtja ilma ühest müügiedendamise meetodist. Sellegipoolest jääb alles küsimus, kas niisugune võimalus on piisav selleks, et kvalifitseerida asjassepuutuvad õigusaktid meetmeteks, millel on koguselise impordipiiranguga samaväärne toime (sama süsteem mis oli pühapäevase kauplemise kohta). Kohus tunnistab et läks valesti Casiisi kaasusega (p 14). Nüüd muudatakse seda mida varem oli öelnud. 15. ja 16. müügitingimuste puhul ei ole piirangud kaupade vabaliikumise puhul. Reeglid peavad olema samasugused. Kohus tegi müügitingimuse erandid. See reguleeris teistmoodi müügitingimusi. Teistsuguse lähenemiseks on Euroopa Kohtu vastus, et EMÜ asutamislepingu artiklit 30 tuleb tõlgendada nii, et see ei ole kohaldatav liikmesriigi õigusaktide suhtes, mis üldisel viisil keelavad edasimüügi ostuhinnast madalama hinnaga.
Alfensi poeg ja esitab Alfensi vastu hagi. II Kaasuse loomus Kaasust lahendades tutvume Rooma õiguse ja seadusandlusega, tutvume erinevate terminite ja nende tähendustega, otsime õiguslikku alust, milles on õigussuhet rikutud, kohaldame ja rakendame põhjendatud normid, mille kaudu vormistame õigusliku analüüsi. Lõpus pakume välja ka lõpplahenduse tänapäevase seaduse kohaselt. Käesoleval juhul on tegemist obligatsiooniõigusliku kaasusega. Rooma klassikaline eraõigus jaguneb institutsiooniliseks (isikutesse puutuv õigus, asjadega seotud õigussuhted ja hagid õiguste kaitse) ja pandektiliseks (eraõiguse üld- ja eriosa, mis omakorda koosneb asja-, obligatsiooni-, perekonna- ja pärimisõigusest) süsteemiks. Mõlemad süsteemid esinevad nii kaasaegse tsiviilõiguse seadusandluses kui ka tsiviilõigust käsitlevates teostes ja õpikutes.1
toimetati, s.t miks näevad Soome võimud selle naise kupeldamises inimkaubanduse tunnuseid. Võimalusi oli- alates otsesest vabaduse võtmisest ja sunnist, lõpetades narkootikumide abil uinutamisega. Või koguni sellega, et naisterahva võime asjadest aru saada võis olla tugevasti piiratud. Inimkaubanduse tunnused võisid peituda ka naise elamistingimustes, ütleb Soome seadusi tundev ajakirjanik. Igatahes olevat tegu väga keerulise kaasusega. Inimkaubandus on Soome kohtupraktikas ülimalt harvaesinev kuritegu. Seni on kirjas üksainus sedalaadi juhtum. Ka siis olid mängus eestlased, kes parseldasid Soome pervertidele invaliidist tüdrukut. Helsingi kohtus 20.11.2008 mõisteti 2 meest süüdi siiski kupeldamises, mitte inimkaubanduses. Süüdistuse järgi toimetasid Lepp ja Taning suvel Eestist Soome noore naisterahva ja sundisid teda mitme nädala jooksul prostituudina töötama. Prokuröri
palju abi. Kaasuse lahendamiseks tuleb esmajärjekorras välja selgitada õigussuhte olemasolu, olemus ja sisu. Tuleb eristada nn olulist informatsiooni ebaolulisest informatsioonist, mis omab kaasuse lahendamise seisukohast tähtsust. Kaasuse lahendamisel tuleb lähtuda üksnes kaasuse tekstist. Kaasuse teksti ei peeta mõistlikuks korrata, samuti on keelatud juurde mõelda täiendavaid seisukohti ja argumente. Lisaks ei tohi rajada oma otsust oletustele. Seega tuleb esimeses etapis leida kaasusega seotud faktilised asjaolud ehk asjaolud, mis on kaasuse lahendamisel olulise tähtsusega. Muu hulgas tuleb tähelepanu pöörata: 1. Õigussuhte olemasolule ja liigile (seega siis ka osapooltele). Kas õigussuhte tekkimise eeldused on täidetud. 2. Millistest allikatest tuleb lähtuda õigusliku vaidluse lahendamisel. Seejuures tuleb kontrollida, kas on olemas Riigikohtu (RK) lahendeid sarnaste või ligilähedaste probleemide lahendamiseks
liikmesriikidest pärit toodete müügikoguseid vähendada sel määral, kui need jätavad ettevõtja ilma ühest müügiedendamise meetodist. Sellegipoolest jääb alles küsimus, kas niisugune võimalus on piisav selleks, et kvalifitseerida asjassepuutuvad õigusaktid meetmeteks, millel on koguselise impordipiiranguga samaväärne toime (sama süsteem mis oli pühapäevase kauplemise kohta). Kohus tunnistab et läks valesti Casiisi kaasusega (p 14). Nüüd muudatakse seda mida varem oli öelnud. 15. ja 16. müügitingimuste puhul ei ole piirangud kaupade vabaliikumise puhul. Reeglid peavad olema samasugused. Kohus tegi müügitingimuse erandid. See reguleeris teistmoodi müügitingimusi. Teistsuguse lähenemiseks on Euroopa Kohtu vastus, et EMÜ asutamislepingu artiklit 30 tuleb tõlgendada nii, et see ei ole kohaldatav liikmesriigi õigusaktide suhtes, mis üldisel viisil keelavad edasimüügi ostuhinnast madalama hinnaga. 13
Üüri pidi Eros maksma aastas 500 sestertsi. Aasta pärast ostab Felix Daphnelt maja. Kuidas hindaksite järgnevaid olukordi: a) Felix on valmis laskma Erosel majas edasi elada, kui Eros maksab üüri 700 sestertsi. b) Felix lubas Daphnele stipulatsiooniga, et lubab Erosel elada majas üürilepingu lõppemiseni. Tegelikult tõstab ta Erose peatselt majast välja. 2 Kaasuse loomus Üldsõnaliselt on tegemist obligatsiooniõigusliku kaasusega. Kaasuse lahenduses esindame kohtus hagejat Erost. Rooma õiguses on obligatsioon õigussuhe, mille alusel üks või rohkem isikuid on õigustatud nõudma teiselt või teistelt isikutelt mingit sammet1 (dare midagi andma, facere midagi tegema, praestare tasuma tekitatud kahjud).2 Obligatsioonide olemus ei seisne mitte selles, et keegi mingi asja või servituudi meie omaks teeks, vaid selles, et teine isik on kohustatud meile midagi andma või tegema või oma kohustust täitma (D
põhimõte ja EL õiguse tõhusa ja tegeliku kaitse põhimõte. RIIGI VASTUTUSE PÕHIMÕTE Riigi vastutus- põhimte mida liikmesriikidel on kohustus järgida siseriiklikus haldusõiguses, EL institutsioonide õiguses ja peaks kehtima ka liikmesriikidele kes EL õiguse põhimõtteid rikuvad. Avaliku võimu kohustus hüvitada oma ülesannete täitmise käigus põhjustatud kahju. Francovichi kaasusega pandi riigid vastutama oma riigi kodanike ees. Kui liikmesriik jätab mõne direktiivi üle võtmata ja inimestele tekib kahju, siis nüüd liikmesriik ei tunne hirmu mitte ainult komisjoni ees vaid ka ükskõik millise üksikisiku ees. Francovich puudutas selliseid sätteid millel pole vahetut õigusmõju, aga kahju võib hüvitatada, sest kahju hüvitamise tingimused ei olnud samad mis vahetu õigusmõju tekkimise tingimused.
RIIGI VASTUTUSE PÕHIMÕTE Riigi vastutus- põhimte mida liikmesriikidel on kohustus järgida siseriiklikus haldusõiguses, EL institutsioonide õiguses ja peaks kehtima ka liikmesriikidele kes EL õiguse põhimõtteid rikuvad. Avaliku võimu kohustus hüvitada oma ülesannete täitmise käigus põhjustatud kahju. Francovichi kaasusega pandi riigid vastutama oma riigi kodanike ees. Kui liikmesriik jätab mõne direktiivi üle võtmata ja inimestele tekib kahju, siis nüüd liikmesriik ei tunne hirmu mitte ainult komisjoni ees vaid ka ükskõik millise üksikisiku ees. Francovich puudutas selliseid sätteid millel pole vahetut õigusmõju, aga kahju võib hüvitatada, sest kahju hüvitamise
Kuigi kogu Egiptuse ajaloos rakendati töömahukate rajatiste ehitamiseks sunniviisiliselt suuri inim- 118 www.folklore.ee/tagused Vaarao Amenhotep IV (Ehnatoni) riigivalitsemisviisi võimalikust eripärast hulki, ilmneb Ehnatoni puhul see tendents Atoni templite, eriti aga uue pea- linna Ahet-Atoni kiiretempolisel rajamisel. Järelikult sobivad selle faktori tun- nused Ehnatoni kaasusega vähesel määral. 4. Sotsiaalelu Suund elukorralduse reglementeerimisele riiklike plaani- ja kontrolli- mehhanismide abil; liikumisvabaduse ja muude isikuvabaduste piira- misele; segregatsioon teatud ühiskonnakihtide suhtes; teatud ühiskon- narühmade assimileerimine; vähemuste süstemaatiline allasurumine kuni hävitamiseni; riiklik demograafiline kontroll. Ei ole teada, et Ehnaton oleks püüdnud sekkuda töötava rahva traditsiooni-
puhul ei saa ülemmäär olla rohkem kui 10 aastat. KarS § 45 lg 2. Seejuures tuleb tähelepanna, et vangistust võib ainult siis kohaldada kui nõrgema karistusega ei ole võimalik sama tulemust saavutada. Karistus peab olema motiveeriv ja mõjutama, et edaspidi toime ei panda. Karistus peab arvestama õiguskorra kaitsmise huve. Isikutel peab olema usk normikehtivusse. Seoseid tuleb kirjutada, muidu võib jõuda ebaõige järelduseni. Teoreetiline käsitlus + kaasusega seonduvad faktilised asjaolud --> järeldus; Esita küsimus miks on see nii? Kohtulahend, teoora. Kõigepealt peab meil olema tegu, mis vastab KarS või mõnele haruseaduse süüteokoosseisule. Siis tuleb tuvastada tegu, tagajärg ja põhjendada ära nende omavaheline põhjuslik seos. Nt varguse (KarS 199) koosseisu tasandil tuleb öelda: 1. vallasasi 2. peab olema äravõtjale võõras (miks on võõras) 3. mis on valdus? Tegelik võim asja üle. Peab olema ka tahtlus valdusele.
· Kas registripidaja võib nõuda täiendavaid andmeid? Jah, § 32 lause 3: võib nõuda ettevõtjalt täiendavaid dokumente. Muu puhul puudub menetluslik alus see kaitseb ettevõtjat. · § 33 lg 6 kande tegemisest ei või keelduda, kui kõik seaduses nõutud dokumendid on olemas ja nõuetele vastavad. · Kus on kirja nõuded FIE puhul? § 75. 1 (a) ÄS § 3 lg 1 teovõime ei ole oluline! Väide on iseenesest õige, aga relevantsus selle kaasusega puudub. o Varem oli säte, et peab olema teovõimeline siis probleem, kui pärandatakse alaealisele ettevõte kas siis peab sellepärast lõpetama? 2 (b) FIE-l ei pea tegelikult olema ettevõtet, ei pea selle kaudu osutama teenuseid ja müüma kaupu 3. kui käive ületab 25.000 krooni aastas, siis on käibemaksukohuslane (§ 3 lg 2) 4. FIE on ettevõtja mille järgi? - ÄS §1- tegevuse järgi ja äriregistri kanne on vaid deklaratiivse
kuriteo vahend. Täideviimine Kuidas eristada täideviijat ja osavõtjat? Kolm teooriat: 1)formaalobjektiivne – rõhutab teo objektiivset külge ja selle teooria seisukohalt, täideviija on see, kes reaalselt koosseisutunnustele vastava teo toime paneb, nt võtab ära võõra vallasasja või kasutab vägivalda, et seda võõrast asja ära võtta ehk need inimesed kelle käitumine vastab kuriteokoosseisule Isik, kes seda koosseisu ei täida on osavõtja või kaastäideviija. Jääb hätta kaasusega, kui keegi nt tahab varastada naabrimehe ratast siis ta ei tee seda ise vaid kutsub 7 aastase naabripoisi ja ütleb, et too ratas ära ja toobki ära. Kuid teo tegelik valitseja on see täiskasvanud inimene. 2)formaalsubjektiivne?- rõhutab teo subjektiivsust, ehk objektiivsed teod ei ole nii olulised vaid oluline on see, kellele kuulub kuriteo toimepanemist käivitav tahe ehk see kes kuriteost võidab või kasu lõikab ja kellel seda kuritegu on vaja nt kui on tellimusmõrv kes
esitat 40943 avaldust. See ületav esimene 30 aasta kaasused kokku. Kohus lahendas 180 kaasust esimese 30 aasta jooksul. 2000 alguses tegeleti sellega kui pikalt oli veninud tsiviil või halduskohtu tegevused. 2004 alustati läbirääkimisi reformidega, et mida teha et nii suuresti on kasvanud kaasuste arvud. Avati protokoll nr XIV see tegi uuendusi. Mingit reformi oli vaja küll, et kuidas neid kõiki kaasusi menetleda. Kohus näeb juba ise oma reeglites ette tähtaegu, et kui kiiresti ühe kaasusega tegeleda jne. Ta oli lootusetult taga nende tähtaegadest kinnipidamisega, see probleem kasvas. Kui avaldus tehakse leedu keeles, siis kes seda avaldust hakkab läbi vaatama? Keegi leedukas suure tõenäosusega. Kui tegemist läti keeles kirjutatud, siis lätlane jnejne. Seliseid väikseid riikide avaldusi saabkiväike grupp inimesi ainult läbi vaadata. Riik soovitab/nimetab sinna omapoolt inimesi/töölisi, keda sinna saadetakse tööle.
a ÜRO mereõiguse konventsioon. See on rahvusvahelise mereõiguse koodeks. Territoriaalmerele järgneb külgvöönd, mis on veel 12 meremiili. See puudutab eelkõige mereressursse, mitte aga nii väga enam laevasõitu. Majandusvööndi ulatus on 200 meremiili. Alates Trumani ... (1946) on riigid hakanud nõudma õigusi mandrilava üle. Rahvusvaheline keskkonnaõigus Keskkonnaõigus on välja kasvanud deklaratsioonidest, nt 1992.a Stockholmi deklaratsioon. Trail Smelter kaasusega sõnastati rahvusvahelises õiguses esmakordselt põhiliselt keskkonna saastamise vastutus. On keelustatud aerosoolid, mis kahjustavad osoonikihti. Osad arvavad, et kliimamuutused on loomulikud ja ei tule inimese tegevusest. Kui (quioto) protokoll piirab tegevust, mis muudaks kliimat. Piirangud ei kehti arengumaadele. Saasteload riigid, kes ei kasuta on saastatuse piirmäära ära, võivad neid lubasid müüa nendele, kes tahavad rohkem reostada. XIII loeng
Esiteks - kogu seotud dokumentatsioon ning tõestusmaterjal kogutakse kokku. Teiseks korraldatakse enamasti avalik istung, mille käigus esitatakse kaasuse põhilised punktid, mõlemad osapooled võivad suuliselt oma vaateid esitada ning kohtunikud ja kohtujuristid võivad osapoolte kaitsjaid küsitleda. Kolmandaks, avaliku istungi järel kaasusele määratud kohtujurist eksamineerib kaasust detailideni, töötab läbi kõik kaasusega seotud EL-i õigusaktid ning jõuab otsusele, mis oleks seadusega parimini kooskõlas. Paar nädalat pärast avalikku istungit esitab kohtujurist oma kokkuvõtte kohtule avalikult. Kohtujuristi esitlusele baseerudes langetab kohus kohtuotsuse. Kohtunikevahelise erimeelsuse korral langetatakse otsus enamushääletuse põhjal. Kohtuotsused peavad olema allkirjastatud kõikide antud kaasusega seotud kohtunike poolt ning ühtegi eriarvamust ei tohi avaldada.
kaotab, või kas ta saab oma nö kahju kompensatsiooni, eesmärgiks on “riigile ära teha”) ❏ Menetlus on suuline ja kirjalik (pole siinkohal oluline kõike detaile teada) ❏ Koda teeb otsuse enamushääletuse tulemusena (kui on 7-liikmeline koda, siis 4 kohtunikku peab olema otsuse poolt) ❏ Koda võib loobuda kaebuse arutamisest suurkoja kasuks, kui (nt kui tegemist on tõsise kaasusega): - kohtuasi tõstatab tõsiseid küsimusi seoses konventsiooni või selle protokollide tõlgendamisega (nt teed rajavad küsimused, eutanaasia teostamine - inimene tahab surra ja et arstid aitaksid teda elust lahkuda, see on nii põhjapanev küsimus, et otsus jääb mõjutama kohtu tegevust aastateks) - püstitatud probleemi lahendus ei ole kooskõlas kohtu varem langetatud otsusega
Muu puhul puudub menetluslik alus see kaitseb ettevõtjat. · § 33 lg 6 kande tegemisest ei või keelduda, kui kõik seaduses nõutud dokumendid on olemas ja nõuetele vastavad. · Kus on kirja nõuded FIE puhul? § 75. 1 (a) ÄS § 3 lg 1 teovõime ei ole oluline! Väide on iseenesest õige, aga relevantsus selle 3 kaasusega puudub. o Varem oli säte, et peab olema teovõimeline siis probleem, kui pärandatakse alaealisele ettevõte kas siis peab sellepärast lõpetama? 2 (b) FIE-l ei pea tegelikult olema ettevõtet, ei pea selle kaudu osutama teenuseid ja müüma kaupu 3 kui käive ületab 25.000 krooni aastas, siis on käibemaksukohuslane (§ 3 lg 2)
Muu puhul puudub menetluslik alus see kaitseb ettevõtjat. · § 33 lg 6 kande tegemisest ei või keelduda, kui kõik seaduses nõutud dokumendid on olemas ja nõuetele vastavad. · Kus on kirja nõuded FIE puhul? § 75. 1 (a) ÄS § 3 lg 1 teovõime ei ole oluline! Väide on iseenesest õige, aga relevantsus selle 3 kaasusega puudub. o Varem oli säte, et peab olema teovõimeline siis probleem, kui pärandatakse alaealisele ettevõte kas siis peab sellepärast lõpetama? 2 (b) FIE-l ei pea tegelikult olema ettevõtet, ei pea selle kaudu osutama teenuseid ja müüma kaupu 3 kui käive ületab 25.000 krooni aastas, siis on käibemaksukohuslane (§ 3 lg 2)
b) Edastamine elektrooniliste vahenditega c) Tasu eest teenuse kasutaja taotluse alusel. Need kolm tunnust eristavad infoühiskonna teenust teistest majanduslikest tegevustest. Oluline on kuigi kolme tunnuse olemasolu. RK on e-teenus defineerinud kaasuses V.Leedo vs. AS Delfi ning leidnud, et internetikeskkonna haldamine, mis võimaldab kolmandatel isikutel nimetatud keskkonnas arvamust avaldada, on infoühiskonna teenuse pakkumine, millega kaasneb IÜTS-is sätestatud vastutus. Delfi kaasusega on RK laiendanud IÜTS-i määratlust ning käsitlenud e-teenusena ka internetiportaalis kommentaaride avaldamise võimaldamist. RK tõlgendus on mh kooksõlas ka Euroopa Kohtu seisukohaga, kes leidis kaasuses Bond van Andverteerders and others vs. The Netherland State, et tasulise teenuse puhul ei pea tasu tingimata maksma teenuse tarbija, vaid teenus võib olla tasuline ka siis, kui teenuse pakkuja saab tasu nt reklaamist. E-teenused:
teenida lääne euroopa turgudelt. Mõisamajandid on selgelt kerkinud enne kui l-euroopa suur nõudlus algas. Mõismajandus 14-15, lääneeuroopa suur viljanõudlus lõppes 17 saj II pool kui baltikumis ja ida euroopas mõisu laiendati ja üha enam uusi rajati. Pärisorjus Läänemere ruumis Poola( poddanstwo). Poola tuumikala. Poola oli suurriik 17 sajandiks.Poola pärisorjuse kõige üldisemaks hinnanguks see,et tegu oli ühe raskeima pärisorjuse kaasusega ida-euroopas. Intensiivsem kui Böömis, Ungaris või Preisimaal.Prddanstwo otsetõlkes on alamus. Cermani raamat nt võtab kokku ida-euroopa pärisorjuse kaasused .Poolat ei maininud, nim, et isegi poola k on nimetus alandus ja ei tähenda suurt midagi. Cerman ürit vastu väita koolkonnale, kes prit pärisorjust näidata äärmiselt halvana, kus nad olid madalseisus. Histograafias seetõttu võideldud. Pärisorjuse kehtestamine sai alguse sunnismaisuse sisseviimistest, mängis suurt rolli
palju abi. Kaasuse lahendamiseks tuleb esmajärjekorras välja selgitada õigussuhte olemasolu, olemus ja sisu. Tuleb eristada nn olulist informatsiooni ebaolulisest informatsioonist, mis omab kaasuse lahendamise seisukohast tähtsust. Kaasuse lahendamisel tuleb lähtuda üksnes kaasuse tekstist. Kaasuse teksti ei peeta mõistlikuks korrata, samuti on keelatud juurde mõelda täiendavaid seisukohti ja argumente. Lisaks ei tohi rajada oma otsust oletustele. Seega tuleb esimeses etapis leida kaasusega seotud faktilised asjaolud ehk asjaolud, mis on kaasuse lahendamisel olulise tähtsusega. Muu hulgas tuleb tähelepanu pöörata: 1. Õigussuhte olemasolule ja liigile (seega siis ka osapooltele). Kas õigussuhte tekkimise eeldused on täidetud. 2. Millistest allikatest tuleb lähtuda õigusliku vaidluse lahendamisel. Seejuures tuleb kontrollida, kas on olemas Riigikohtu (RK) lahendeid sarnaste või ligilähedaste probleemide lahendamiseks
3. Kaasus - Ööklubi külastajate praht E peab ööklubi ,,Justinas". Ööklubi vahetus läheduses asub O-le kuuluv eramu. Ööklubi külastajad risustavad ööklubist lahkudes ümbrust. Palju prahti satub ka O aeda. O on väga pahane ja pöördub pretensioonidega E poole. E väidab, et tema prahti ei loobi ega korda ei riku pöördugu O korda rikkuvate klubikülastajate poole. Kas O saab E-lt midagi nõuda? Kui jah, siis mida? Väga analoogilinine sigala elamukvartalis kaasusega. Kas saab majanduslikult eeldada seda, kas see ööklubi sealt kaotatakse või mitte? Skeem sama kuni eelviimase eelduseni välja. 4. Kaasus - Kadunud kummikud Osaühingu O vara koosneb kinnisasjast, millel asub tootmishoone. Tootmishoonesse on O poolt paigaldatud teisaldatavad seadmed, millega toodetakse kalamehekummikuid. Lisaks kuulub osaühingu vara hulka kummikute tootmiseks vajalik tooraine ja juba valmis tehtud kummikud. Osaühingu varale on 02.12.2009
õigus). Õiguse tõlgendamine eeldab õiguse mõistmist teatud tervikuna. Väärtusjurisprudentsi kontekstis on ka Mandri-Euroopa õiguse puhul tegemist avatud süsteemiga. 1 Eelneva käsitluse allikas on õpik „Õigusteaduse metodoloogia“ ja 2006.a. konspekt. Õigusele on ette antud ontoloogilised, antropoloogilised, kultuurilised ja sotsiaalsed kriteeriumid. Seega pole õigusele vastav järeldus tuletatav neist faktidest, mis konkreetse kaasusega on seotud. Seaduses sisalduv norm pole see norm, mille põhjal lõplikult otsustatakse, s.t ta pole lahendusnorm vaid lähtekoht. Norm pole valmis ja rakendatav, tema mõte leitakse konkretiseerimise teel. Seaduses sisalduva normi tähendus – otsuse tegija peab sellega arvestama, s.t viide peab tulema objektiivsest õigusest. Probleem viitab tüübi mõtlemisele. Õigusmõtlemine ei tohi olla suletud ega kapseldunud ühte normi. K
põhiselt. Ettevõtte mõiste ei ole sama mis tööandja mõiste. Ettevõtte mõiste annab TsÜS § 661, mille kohaselt on ettevõte majandusüksus, mille kaudu isik tegutseb. Ettevõtte mõistet kollektiivse koondamise korral on sisustanud ka Euroopa Kohus.73 Kohus on öelnud, et ettevõtte mõistet ei saa kollektiivsete koondamiste korral sisustada iga liikmesriik erinevalt, vaid see peab olema ühtselt tõlgendatud kõikides liikmesriikides. Tegemist oli kaasusega, kus tööandjal oli kolm eraldi tootmisüksust kolmes eri kohas. Igal tootmisüksusel olid eraldi tööseadmed ja varustus, spetsiaalne tööjõud ja inimene, kes juhtis üksuse tegevust. Kõigi tootmisüksuste väljaminekud, materjalide ostmine ja toodete maksumus määrati tööandja peakorteris, kus oli ühine kontor. Euroopa Kohus otsustas, et iga tootmisüksuse puhul oli tegemist ettevõttega. Otsuse kohaselt ei pea ettevõte omama
annaabi.ee 
