00 50.00 20.00 100.00 40.00 150.00 60.00 Survejoon koos kaare teljega 4 3.5 Survejoon koos kaare teljega Kaare skeem 4 3.5 3 2.5 2 1.5 1 0.5 0 0 1.6 3.2 4.8 6.4 8 9.6 11.2 12.8 14.4 16 M0 ep 50 0 1.6 3.2 4.8 6.4
Vaja leida pindala [; ] vahel =o<1<...
Tähe triumfikaar. Tähe Triumfikaar ( Arc de Triomphe) on üks kuulsamaid monumente Pariisis. Triumfikaar asub Pariisis, Charles de Gaulle`i väljakul. Triumfikaarest läheb kiirtena 12 avenüüd. Triumfikaar austab neid, kes võitlesid ja surid Prantsusmaa eest, Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade ajal. Kõigi prantsuse võitlejate ja kindralide nimed on kirjutatud kaare sise- ja välispindadele. Kaare all peitub I maailmasõjast pärit Tundmatu sõduri haud. Tähe võidukaare ehitamist alustati Napoleon I ajal. Napoleon I otsustas Täheväljakule oma suure armee võitude tähistamiseks rajada triumfikaare. Ehitus võttis nii palju aega, et 1810. aastal tervitas Napoleoni võidukalt sõjakäigult saabumisel puust ja lõuendist kiiruga püsti pandud triumfikaare koopia. Monumendi kujundas Jean Chalgrin 1806. aastal. Monument on 50 meetrit kõrge, 45 m. lai ja 22 m. sügav. Suur
Constantinuse triumfikaar Tutvustus Constantinuse triumfikaar (itaalia k Arco di Costantino) on Rooma linnas asuv Vana- Rooma keiser Constantinus Suurele püstitatud triumfikaar. Tutvustus Kaare tellis Rooma senat, et Colosseumi ja Palatine'i mäe vahel mälestada Constantinuse võitu asuv triumfikaar ulatub Via Milviani silla lahingus aastal 312 Triumphaliseni (tee, mis viib pKr. Rooma), mille läbisid võidukad sõjaväejuhid, kui nad triumfirongkäigus linna sisenesid.
2,02 -2,31 2,23 -3,93 2,44 -4,88 2,65 -4,84 2,86 -3,80 3,07 -2,11 3,28 -0,32 3,49 1,01 3,70 1,58 3,91 1,42 4,12 0,88 4,33 0,44 4,54 0,51 25 30 y Eesnimi Perenimi Isikukood Aadress Sünniaeg Madis Paulus 50501037386 Tallinn, Sõpruse pst 67-4 03.01.2005 Hanno Pedak 35008268624 Tartu, Kaare 3 26.08.1950 Maili Kikkas 45001243289 Viljandi, Suur-Kaare 4-12 24.01.1950 Irma Piirsalu 60402026603 Tallinn, Videviku 23-5 02.02.2004 Aadu Pulk 50207011734 Tallinn, Akadeemia 12-42 01.07.2002 Airi Põld 45006282172 Pärnu, Sihi 5 28.06.1950 Evelin Põld 49407042090 Tallinn, Raudtee 22 04.07.1994 Malle Põldmaa 60505219956 Pärnu, Ringi 20 21
KÕVERJOONTEKS, MIS LÄBIVAD KÕIKI KÜLGEDE KESKPUNKTE AutoCAD ALGKURSUS AutoCAD ALGKURSUS 32 32 POLÜJOONE MUUTMINE "PILVEKESEKS" KÄSUGA REVCLOUD 1.KÄSK REVISION CLOUD VÕI KLAVIATUURIKÄSK REVCLOUD JA ENTER 2.VEENDUGE, ET KAARE PIKKUS MAHUB TEIE 3.KAARE PIKKUSE KUUSNURGA KÜLJELE MUUTMISEKS SISESTA A JA ENTER. AutoCAD ALGKURSUS 33 POLÜJOONE MUUTMINE "PILVEKESEKS" KÄSUGA REVCLOUD. KAAREKESE PIKKUSE MÄÄRAMINE 1. SISESTAGE SOBILIK LÜHIM 2. SISESTAGE KAARE PIKKUS JA SOBILIK SUURIM VAJUTAKE ENTER KAARE PIKKUS JA
Tartu õppepäevast 28. jaanuar toimus õppereis Tartu. Külastati Eesti Maaülikooli ja Tõravere observatooriumi. Esimeseks sihtpunktiks oli Eesti Maaülikool. Siin tutvustas lektor meile Struve geodeetilist kaart. Loeng oli jaotatud kaheks. Esimese loengu lõppedes oli meil kolmkümmend minutit aega toaletis käia ja jalgu sirutada. Kui kõik olid klassi tagasi saabunud alustas lektor teise loenguga. Ma sain teada kaare kohta palju huvitavaid fakte. Sain tead, et Struve geodeetiline kaar on kantud 15. juulil 2005 aastal UNESCO maailmapärandi nimekirja. Kaar on 2820 km pikkune meridiaanilõik, ulatudes Põhja-Norrast Musta Mereni. Struve juhtimisel aastatel 1816-1855 toimunud töödel on väga suur tähtsus maa kuju ja suuruse määramisel ning astronoomia, geodeesia ja kartograafia arengus. Kaare mõõtmine on erakordne näide eri maade teadlaste ja valitsejate koostööst teaduslikul eesmärgil
HAGIAVALDUS Adressaat: Valga Maakohus Vabaduse 5, 68204 VALGA Hageja: Milvi Palm isikukood: 45302215667 elukoht: Kaare 27-11, 41598 VALGA Kostja: Jüri Palm isikukood: 35208247123 elukoht: Kaare 27-11, 41598 JÕHVI Hageja esindaja: [sinu nimi] isikukood: [...] elukoht: [...] Kuupäev: 16.12.2011 __________________________________________________________________________ Õiguslik raamistik Tsiviilkohtumenetluse seadustik Võlaõigusseadus Ese (esindaja nõue) Palun arestida võlgniku Jüri Palmi, isikukood 35208247123 vara ja tagastada võla suuruses 22100 (kakskümmend kaks tuhat ja sada) EEK Malvi Palmi, isikukood 45302215667 kasuks. Alus (faktilised asjaolud)
B G H Töö 3 Klamber 9 Kaarja osa KJ joonestamiseks teeme valikureast kaarja liitjoone osa joonestamise alamprogrammi väljakutsumiseks valiku A Liitjoone kaarja osa joonestamise valikud: joonestame kaare keskpunkti järgi – kaare keskpunkti valiku CE millele vastuseks viime kursori risti punkti A juurde nii et telgjoonte lõikepunkti ilmuks punane ringike, mis näitab, et ringi või kaare keskpunkt on arvesse võetud, valik kinnitada klõpsuga (ringike kaob) ja arvuti küsimusele vastusena viia kaare lõpp-punkti näitamiseks kursori ristike punkti J juured, sinna ilmub punane ristike, nii võime teha, sest liitjoone kaarjas osa joonestatakse „vaikimisi” vastu
Kirjaplangi tegemine Wordis Ava - Start – Programs – Microsoft Office Word 2010 Page Layout –Margins – Page Setup – Margins (Left 30, right 15, Top, Bottom 12 mm) Layout – different first page – ok Sisesta -Insert – Header and Footer Headerisse dokumendi autor Näiteks AS SEESAM – suurus kuni 20 p Footerisse kontaktandmed kuni 10 p, pidev joon soovi korral. Kasuta No Spacingut. Lisa ka Teie – ülevalt servast 55 mm kõrgusel ja Meie - 63 mm kõrgusele Näiteks Kaare 5 Telefon 567 6765 Arvelduskonto EE2323333 12323 Tartu E-post:[email protected] Hea Pank Registsrikood 2322222123333 AS SEESAM Teie Meie Kaare 5 Telefon 567 6765 Arvelduskonto EE2323333 12323 Tartu E-po...
4 x 20, x 2 y 5 Vastus: Kujundi pindala on 21.33(üh)2 3)Leida kujundi pindala, kui kujund on piiratud joontega y x 3 2 x , y x 8 , 0.5 x y 2 Vastus: Kujundi pindala on 3.04(üh)2 2 3 4) Leida keha ruumala, mis tekib joontega y 2 x 10 x 6, y x 3 piiratud kujundi pöörlemisel ümber x -telje. 5) Leida joone y=2 ln20 x kaare pikkus, kui 1 ≤ x ≤5. Vastus: Joone y = 2ln20x kaare pikkus on 5.26(üh)
sõnast "thirl", mis tähendab `läbi uuristama'. Looduslikud kaared mujal London Arck on looduslik kaar Austraalias Port Campbelli rahvuspargis. Percé kalju on looduslik kaar mis asub Kanadas Québeci provintsis Percé linna juures Gaspésie poolsaare tipus Saint Lawrence'i lahes. Faktid Durdle Door kuulub Dorseti ja IdaDevoni ranniku koosseisus UNESCO maailmapärandi nimistusse. Nanny McPhee fantaasiafilmis läksid lapsed piknikule Durdle Doori juurde. Loodusliku Kaare ja Silla Ühing liigitab loodusliku silla loodusliku kaare alamtüübiks ja täpsustab, et kaljusillad on eelkõige vee poolt vormitud. London Arch kaotas oma kahest kaarest ühe 15.jaanuaril 1990 tunnistajate juuresolekul. Viited http://www.google.ee/imgres?q=durdle+door+map&um=1&hl=et&gbv=2&biw=102 www.lulworth.com/images/ddlocationmap.gif&w=396&h=255&ei=WNvfTpKUM5C http://en.wikipedia.org/wiki/Durdle_Door http://et.wikipedia.org/wiki/Durdle_Door
MATEMAATIKA 8. KLASS GEOMEETRILISED KUJUNDID Kesknurgaks nimetatakse ringi kahe raadiuse vahelist nurka. Sektori kaare AB kohta öeldakse, et kesknurk toetub sellele kaarele. Kaarekraad Ringjoone kaht punkti ühendavat lõiku nimetatakse kõõluks. Pikim kõõl on ringjoone diameeter. Ringjoone punktist tõmmatud kahe kõõlu vahelist nurka nimetataks piirdenurgaks. Kõõlude teiste otspunktide vahelise kaare BC kohta öeldakse, et piirdenurk toetub sellele kaarele. TEOPiirdenurk on pool temaga samale kaarele toetuvast kesknurgast. TTKõik ühele ja samale kaarele toetuvad piirdenurgad on võrdsed. Poolringjoonele (või diameetrile) toetuv piirdenurk on täisnurk. Kaks täisnurkset kolmnurka on võrdsed, kui ühe kolmnurga hüpotenuus ja kaatet on vastavalt võrdsed teise kolmnurga hüpotenuusi ja kaatetiga. Sirget, millel on ringjoonega ainult üks ühine punkt, nimetatakse ringjoone puutujaks.
Keevitusvoolu määramine Ik min = 30 * de (A) de- elektroodi läbimõõt (mm) Ik max = 30 * (de-1) (A) Keevitusseadmete (vooluallikate) tingmärgid Trafo Alaldi Inverter Generaator Keevitusprotsessi tingmärgid E- MIG/MAG - TIG - Vooluallikate tunnusjooned ehk karakteristikud Kaare pinge ja keevitusvoolu graafiline sõltuvus. 1) Jäik tunnusjoon MIG/MAG püsipingel töötavad 2) Järsult langev tunnusjoon E;TIG Keevituselektroodid Keevituselektroodide põhiomadused: - kaare süüdatavus ja taassüüdatavus - kaare stabiilsus - vardametalli siirdemehhanism sulamisel - pritsmete tekkimine ja nende hulk - sula keevismetalli voolavus ning juhitavus, asendi omadused - räbu iseloom, kaitseomadused, voolavus ja eemaldatavus - õmbluse juure läbikeevitusvõime - õmbluse kuju (kumer, nõgus) õmbluse kõrgus ja üleminek põhimetallile, õmbluse pinna tasasus Elektroodikate sisaldab: - räbutekitajad - desoksüdeerijad - gaasitekitajad - legeerelemendid
Kuivatades läbib gaas seadme,milles on niiskust imev silikageel,kuni 0,25 megabaskali töörõhuga gaas juhitakse vooliku kaudu gaaselekterpõletisse.Kaitsegaasis keevitamise puhul kasutatakse vastupolaarset alalisvoolu(detail on ühendatud miinusega).Kui vajutame lülitamisnupule,käivitub etteandemehanism,avaneb gaas ja lülitub keevitusvool.Elektroodi traadi etteande kiirus reguleeritakse selliseks,et kaar valitud voolutugevuse puhul püsivalt põleks.Püsivama kaare tagab madalam pinge.Kaare sobiv pikkus on 1,5-4 mm.Pikema kaare korral suureneb metalli oksüdeerumine ja laiali pritsimine.Keevitatavad detailid erilist ettevalmistamist ei vaja.Enne keevitamise alustamist oodatakse 20-30 s,et õhk voolikust väljuks.Keevitatakse kiht haaval,vasakult paremale või enda poole,nii on keevituskoht hästi nähtav.Püstõmblusi tehakse ülevalt alla. Rõhu alandamiseks kasutatav reduktor kulumöötur erineb teistest reduktoritest
ühtlaseks tiirlemiseks. Ringliikumisel asub telg, mille ümber liikumine toimub kehast väljas, pöörlemise korral sees. Joonkiirus (ringjoonel liikumise kiirus) l näitab, kui pika tee läbib keha mööda ringjoont ajaühikus ( v , kus v on t joonkiirus (m/s), l on aja t (s) jooksul läbitud kaare pikkus (m)). Kaare pikkust saab leida raadiuse poolt kaetud nurga ja raadiuse väärtuse r kaudu: l r . Ühtlaselt ringjooneliselt liikuva keha nurkkiiruseks (oomega) nimetatakse kehani tõmmatud raadiuse pöördenurga ja nurga moodustamiseks kulunud aja suhet: , kus on nurkkiirus (rad/s); on pöördenurk (radiaanides) ja t on aeg (s). t l R Nurkkiiruse ja joonkiiruse vaheline seos: v R . Ringliikumise perioodiks
ühtlaseks tiirlemiseks. Ringliikumisel asub telg, mille ümber liikumine toimub kehast väljas, pöörlemise korral sees. Joonkiirus (ringjoonel liikumise kiirus) l näitab, kui pika tee läbib keha mööda ringjoont ajaühikus ( v , kus v on t joonkiirus (m/s), l on aja t (s) jooksul läbitud kaare pikkus (m)). Kaare pikkust saab leida raadiuse poolt kaetud nurga ja raadiuse väärtuse r kaudu: l r . Ühtlaselt ringjooneliselt liikuva keha nurkkiiruseks (oomega) nimetatakse kehani tõmmatud raadiuse pöördenurga ja nurga moodustamiseks kulunud aja suhet: , kus on nurkkiirus (rad/s); on pöördenurk (radiaanides) ja t on aeg (s). t l R Nurkkiiruse ja joonkiiruse vaheline seos: v R
AUTOCAD OBJEKTIDE JOONESTAMINE • SPLINE joonestab sujuvaid jooni • PLINE (Polyline) polüjoonte joonestamine. Polüjoon on tervik objekt, selle laius võib olla nullist erinev ja mitte konstantne • CIRCLE ringjoonte joonestamine • ARC ringjoone kaarte joonestamine. Pakub 10 varianti kaare joonestamiseks MODIFITSEERIMISKÄSUD • Undo - valikuhulgale viimasena lisatud objekt(id) eemaldatakse valikuhulgast • Trim - liigsete jooneotste eemaldamiseks • Array... - Valitud objektid paigutatakse ridade ja/või veergude kaupa konstantse sammu tagant (read piki Y-telge, veerud piki X-telge) või mööda ringjoont KIHID, JOONED JA TEKST • Kihtide kasutamine AutoCAD'is on üks suuremaid eelisi paberil joonestamisest. Alati joonestatakse aktiivsele kihile
=180°-(124°+31°)=25° b=20/ sin 31°=b/sin 124° b=20*sin 124°/sin 31° Pindala arvutamine: S=a*b*sin/2 S=b*c*sin/2 S=a*c*sin/2 Koosinuse teoreem: a2=b2+c2-2*b*c*cos cos=b2+c2-a2/2*b*c b2=a2+c2-2*a*c*cos cos=a2+c2-b2/2*a*c c2=a2+b2-2*a*b*cos cos=a2+b2-c2/2*a*b Ringjoone kaare pikkus. Sektori Pindala(S): r-raadius d-diameeter c- ringjoone pikkus =3,14 c=*d või c=2**r S= *d2/4 või S= *(2*r)2/4= *4r2/4= *r2 l- ringjoone kaare pikkus l-* *r/180 või radiaanides l=r*x x-nurk antud radiaanides Sektori pindala: S= *r2*/360 või S= x*r2/2 (radiaanides) S=r*l/s l=x*r
KERLI LOOPMAN 10 B GOOTIKA MÕISTEID TERAVKAAR kahest või mitmest keskpunktist konstrueeritud kaarekuju, kus kaare küljed moodustavad ühinedes teravnurga. N: Juuru Mihkli kirik, Rapla maakonnas. SAKRAALARHITEKTUUR - religioosne arhitektuur, näiteks kirikud, katedraalid, kloostrid jm selline. N: Jumalaema kirik Pariisis e. Notre-Dame, Ridala kirik, Lääne maakonnas. ROIDVÕLV- e ristvõlv e ristroidvõlv - diagonaalselt neljaks võlvisiiluks jaotatud võlvikuju, mis tekib kahe silindervõlvi ristuval lõikumisel. Kui servjoonte kohal siilude vahele roided paigutada, tekib ristroidvõlv
Liitjoone algpunltiks võtame punkti C: {punkt C } ┐ Valikureale vastuseks sisestame W ↵ (seadistame joonelaiuse) arvuti küsib joone alglaiust, vastame 2 ↵ Näide 4 11 arvuti küsib kohe lõpp-laiust (ja võtab selle võrdseks alalaiusega ↵ (ühtlase laiusega joon) nüüd vastame valikuteale {punkt H } ┐ Valik A – minekuks kaare joonestamise alamprogrammi ja teeme sealt valiku CE, s.t. joonestame ringi-kaare tema otspunktide ja keskpunkti järgi: see on võimalik, kuna liitjoone kaar kulgeb vastu kellaosuti suunda, {ruuduke abiringjoone keskpunkti K lähedal kuni ilmub keskpunkti tähistav ringike O } ┐ Arvuti küsib nüüd kaare lõpp-punkti ja {ruuduke punkt M juures kuni ilmub lõikumist tähistav ristike X } ┐ Vahetulemus: N P
Keraks nimetatakse pöördkeha,m is tekib ringi (või poolringi) pöörlemisel ümber diameetri.' Kera pinda nimetatakse SFÄÄRIKS. Kera lõiget keskpunkti läbiva tasandiga nimetatakse SUURRINGIKS. Sfääri mistahes punkti kaugust kera keskpunktist nimetatakse kera RAADIUSEKS. 2. Mõningad mõisted, mis on seotud kera, ringi ja ringjoonega: Ringjoone puutuja sirge, mis puutub ringjoont (kera pinda) ainult ühes kohas ja on risti ringi (kera) raadiusega Kaare pikkus ringjoone või sfääri kahe punkti vaheline kaugus, mis arvutatakse järgmise valemiga L=x·R kus x on kesknurk radiaanides ja R on ringi või ringjoone raadius. Kui kesknurk on antud kraadides (kraadides nurk), siis teisendatakse see radiaanidesse valemiga (Vaata ka kursusel 7 tööjuhendis 3 antud valemeid kaare pikkuse ja sektori pindala kohta!) NB!!!! pöördkehade ARVUTUSTES: (silinder, koonus ja kera)
X x O 0 xz-tasandil on ringjoon raadiusega r. Mööda seda ringjoont toimub liikumine vastupäeva. Liikumine algab punktist P0, millele vastab nurk 0. Seda nurka nimetatakse algfaasiks. Teatud aja t pärast on punkti asukoht P ja sellele vastav pöörlemisnurk . - 0 Nurkkiirus = t Nurka mõõdetakse radiaanides. Radiaan on kesknurk, millele vastava kaare pikkus on võrdne raadiusega. 1 rad = 180/ kraadi. Geomeetriast on teada, et s - 0 = (1) r kus s on punkti poolt läbitud kaare pikkus. Et liikumine on ühtlane, siis v = const ja s vt v = v t. Siit saame = ehk = . Oleme saanud seose nurkkiiruse ja joonkiiruse rt r vahel.
komponent. Kaartidel tehakse pidevat laeva tee arvestust. Määratakse laeva asukohta Lahendatakse navigatsiooniülesandeid. Navigatsioonikaardid 2 Nii sisult kui mastaabilt jagunevad : generaalkaardid sõidukaardid erikaardid plaanid spetsiaalkaardid Generaalkaardid Generaalkaarte kasutatakse: meresõidu üldtingimustega tutvumiseks laeva tee eelmärkimiseks läbisõidu arvestamiseks suurringi kaare pealekandmiseks Mastaap on väike : 1:500 000 1:5 000 000 , kuna hõlmavad suuri merealasid. Sõidukaardid Tagavad ohutu meresõidu rannavetes ja kaldadel , sadamatele ja reididele lähenemisel Mastaap 1:100 000 .... 1:500 000 Erikaardid Kasut. Sõidul navigatsioonilistel keerulistes piirkondades ranna lähedal , kitsustes , skäärides Mastaap 1:25 000.....1:75 000 Plaanid Kasut. Sissesõitudeks sadamatesse , reididele , jõesuudmetesse ja
...(jätka selgitust mis on kaar, lisa joonis) lk 119 Kahele toele toetuvast ühest või mitmest surutud kõverast vardast moodustatud konstruktsiooni, milles vertikaalne koormus põhjustab nii vertikaalseid kui ka horisontaalseid toereaktsioone, nim kaareks. 15. Kaar.Selgitada mida järgmise valemi abil arvutatakse, muutujate tähendused, lk 123 Mx=Mox H*y Qx=Qox*cos H*sin Nx=Qox*sin + H*cos Selle valemiga arvutatakse sisejõud kaare lõikes x. Mx- Ristlõikes x koostatud momentide tasakaaluvõrrand Qx- Jõudude projektsioonide tasakaaluvõrrand Qx suunale Nx- Jõudude projektsioonide tasakaaluvõrrand Nx suunale Mk=Va*xk-Fyi*(xk-ai)-H*yk ehk Mk=Mk0-H* yk 16. Kolme liigendiga kaar. Selgitada mida järgmise valemi (5.49) abil arvutatakse, lisa muutujate tähendused, lk 127 Kolme liigendiga kaare toeliigendeid a ja b nim kannaliigenditeks ja keskmist liigendit c lukuliigendiks
Servade arv täielikus graafis: (n-1)+(n-2)+...2+1=n*(n-1)/2 Tee graafis: 1. Tee tipust A tippu B on : A, D, B 2. Tee tipust A tippu B on : A, C, B Tee mis koosneb k tipust omab pikkust k-1 (pikkus on kaarte arv) Tsükkel: tee mille esimene ja viimane tipp ühtivad. Näiteks: A,D,B,C,A Mitteorienteeritud graaf on sidus kui iga kahe tipu vahel on olemas tee. Eespooltoodud näitest saame mittesidusa graafi kui eemaldame kaare (CE) Orienteeritud graaf (järjestatud)- directed graph A B K C D Joonisel toodud orienteeritud graaf on sidus (iga kaks tippu on ühendatud teega), kui aga vahetame tippe C ja D ühendava kaare suuna, siis saadud uus graaf enam pole sidus. Selgitada miks! Näide: Linnatänavad lähtudes sõidukite liikumisest, osa on ühesuunalised liiklusega, osa kahesuunalise. Võrk ehk kaalutud graaf
Referaat ,,Mulle huvipakkuv loodusnähtus" Lähte ÜG Karin Torim 7.B 2 Mis on vikerkaar? Vikerkaar on optiline nähtus, mida põhjustab valguse murdumine, peegeldumine ja difraktsioon veepiiskades. Enamasti moodustab vikerkaare üks spektrivärvusega kaar vihmapilve taustal Päikese, Kuu või tehisvalgusallika vastaspoolsel taevasfääri osal. Kaare keskpunkt asub vaatleja silma ja valgusallika ühendusjoonel. Seega ka päikeseloojangu ajal ei ole vikerkaar suurem poolringist. Kui korraga paistab kaks üksteise kohal asetsevat vikerkaart, siis nimetatakse madalamal olevat heledamat peavikerkaareks, teisi kõrvalvikerkaarteks. Peavikerkaare välisäär on punane, siseäär on sinine või violetne. Kõrvalvikerkaare värvuste järjekord on vastupidine.
Keevitamisel toimub sula lisamaterjali ja põhimaterjali segunemine ning nende tardumisel moodustub keevisõmblus e. keevisliide. Keevitamisel moodustub kahe liidetava detaili vahele püsiliide, mille mehaanilised omadused (tõmbetugevus, katkevenivus, purustustöö löökpaindel) ei tohiks jääda alla detailide materjali omadele. Keevitamisel sulatatakse lisamaterjal (elektrood, traat) põhimaterjali e liidetavate detailide servad kaarleegiga, mida nimetatakse keevituskaareks. Kaare temperatuur võib ulatuda kuni ca 6000°C. Keevisliited jaotatakse olenevalt ühendatavate detailide vastastikusest asendist järgmiselt: põkkliide (vt joonis 1, a), nurkliide (joonis 1. b), katteliide (joonis1. c ja g), serviliide ja T- liide e vastakliide (joonis 1. d), keevisõmblused jagunevad põkkõmblusteks ja nurkõmblusteks . MIG/MAG keevitus MIG-MAG keevituse põhiparameetrid on keevitustraadi etteandekiirus, keevitustraadi
Kärbissõled võivad olla ka profileeritud. Jalg on tavaliselt trapetsikujulise ristlõikega ja oksad segmendikujulised. Viil võib olla nii kõrge kui madal Türsamäe tüüpi sõled - Kirde-Eestile omased, samuti laiade ja tugevate harude ning profileeringute ja nupukestega kaunistatud sõlg- Ambsõled -Rooma rauaajal levima hakanud sõlg. Neid on väga erinevaid variante. Nooremal rooma rauaajal esineb tagasipööratud jalaga ambsõlgi, mille jala peenenev ots on mähitud ümber kaare ja tagasipainutatud jalg moodustab nõelahoidja. Laialt levinud on peaoksaga ambsõled. Sõlgi on mõnikord ornamenditud ja kaunistatud rõngasgarnituuriga Seondsõled -Üle kogu Eesti on levinud lühikesed, kolmnurksete otstega nn.seondsõled. Need on mõnikord tinaga või hõbedaga kaetud. Hoburaudsõlg -Rooma rauaaja teisest poolest pärinevad samuti ligi paarkümmend peamiselt Virumaalt leitud massiivse lamekumera ristlõikega hoburaudsõlge, mille kaare keskel ja
Neljas tase Neljas tase Viies tase Viies tase Kiilsillused ja kaarsillused laotakse raketisele. Vuukide paksus ei tohi silluste alumises osas olla alla 5 mm ja ülemises osas üle 25 mm. Silluste ladumist alustatakse kandadest ja lõpetatakse keskel lukukivi kohalepanekuga.Kiil ja kaarsilluste kõrgus võib olla 1, 1½ või 2 kivi.Kiil ja kaarsilluste lubatav sille sõltub mördi margist ja kaare kõrgusest. Lubatavad maksimaalsed silded on allpool tabelis: Kiil ja kaarsilluste maksimaalsed lubatavad silded meetrites Kaar kõrgusega f : l Mördi Mark Kihtsillus Kiilsillus 1: 8...12 1: 5...6 50...100 2,0 2,0 3,5 4,0
Kuvatakse tekst Specify first point of the line (määra kindalks joone alguspunkt või selle koordinaadid). Märkides ära joone alguspunkti kas hiire vasaku klahviga kuvaril või sisestades käsuribal punkti koordinaadid ( 2 , 3), küsitakse specify next point of the line (määrata järgmine joone punkt). Käsklus LINE lõpetatakse ENTER ( ) vajutamisega. 4 ARC ringikaarte joonestamine Valides käskluse ARC, küsib esiteks arvuti kaare alguspunkti. Vastuseks võib olla kas kaare alguspunkti sisestamine, kaare keskpunkti sisestamine (kirjutades eelnevalt CE) või lihtsalt . Viimasel juhul võetakse kaare alguspunktiks joonisel olev, viimasena sisestatud joone, kaare või liitjoone viimane punkt ning kaar kujundatakse puutujana sellele joonele. 1) Kaar läbi kolme punkti 2) Kaar alguspunkti, keskpunkti ja kesknurga järgi (first point, center point, angle)
Jahutusvesi Aparaadi Võrgu toide reguleerimine Tagasivoolu kaabel 6 Tema osad: 1. Trafo; 2. Kõrgepinge sageduse tekitamise transformaator mis toodab kõrgsagedusega impulsse kaare kontaktivabaks süütamiseks; 3. Kaitse drossel ja kondensaator kaitseb trafot 1 kõrgsagedus impulsside eest, mis võivad vigastada trafo mähist; 4. Filter-kondensaator silub erinevaid poollaineid, mis tekivad keevitusprotsessides, omab alaldi effekti; 5. Kaitsegaasi magnetklapp kaitsegaasi voolu reguleerimiseks; 6. Juhtpaneel keevitusprotsessi juhtimiseks. 7. Veepump ja relee jahutusvee ringlemiseks ja relee kontrollib
Kuivatades läbib gaas seadme,milles on niiskust imev silikageel,kuni 0,25 megabaskali töörõhuga gaas juhitakse vooliku kaudu gaaselekterpõletisse.Kaitsegaasis keevitamise puhul kasutatakse vastupolaarset alalisvoolu(detail on ühendatud miinusega).Kui vajutame lülitamisnupule,käivitub etteandemehanism,avaneb gaas ja lülitub keevitusvool.Elektroodi traadi etteande kiirus reguleeritakse selliseks,et kaar valitud voolutugevuse puhul püsivalt põleks.Püsivama kaare tagab madalam pinge.Kaare sobiv pikkus on 1,5-4 mm.Pikema kaare korral suureneb metalli oksüdeerumine ja laiali pritsimine.Keevitatavad detailid erilist ettevalmistamist ei vaja.Enne keevitamise alustamist oodatakse 20-30 s,et õhk voolikust väljuks.Keevitatakse kiht haaval,vasakult paremale või enda poole,nii on keevituskoht hästi nähtav.Püstõmblusi tehakse ülevalt alla. Rõhu alandamiseks kasutatav reduktor kulumöötur erineb teistest reduktoritest
Ringliikumine: Punktmassi liikumist ringjoonelisel trajektooril, kui keha läbib võrdsetes ajavahemikes võrdsed kaarepikkused. Ringliikumisel asub telg, mille ümber liikumine toimub kehast väljas, pöörlemise korral sees. Joonkiirus (ringjoonel liikumise kiirus) näitab, kui pika tee läbib keha mööda l ringjoont ajaühikus ( v = , kus v on joonkiirus (m/s), l on aja t (s) jooksul t läbitud kaare pikkus (m) Kaare pikkust saab leida raadiuse poolt kaetud nurga ja raadiuse väärtuse r kaudu: l = r . Ühtlaselt ringjooneliselt liikuva keha nurkkiiruseks (oomega) nimetatakse kehani tõmmatud raadiuse pöördenurga ja nurga moodustamiseks kulunud aja suhet: = , kus on nurkkiirus (rad/s); on pöördenurk (radiaanides) ja t t on aeg (s). l R Nurkkiiruse ja joonkiiruse vaheline seos: v = = = R .
saavutamiseks Elektriaparaatide kontaktid Kontaktmaterjalidele esitatavad nõuded: suur mehaaniline tugevus, vähendamaks kontakti mehaanilist kulumist sagedatel sisse ja välja lülitamistel väike erosioon (mehaaniline kulumine) kõrge sulamistemperatuur - elektrikaarekindluse suurendamiseks kaare tekkimiseks vajaliku voolu ja pinge suur väärtus töötlemise lihtsus ja väike hind Kontaktide valmistamiseks kasutatavad materjalid Vask Eelised: hea elektri- ja soojusjuhtivus, kaare tekkimiseks vajaliku voolu ja pinge suur väärtus, hea mehaaniline töödeldavus, madal hind. Puudused: madal kaarekindlus, kontakti pinnale tekkib suure eritakistusega ja mehaaniliselt tugev oksiidikile. Kontaktide valmistamiseks kasutatavad materjalid Alumiinium Eelised: hea elektri- ja soojusjuhtivus, väike tihedus. Puudused: madal kaarekindlus, kontakti pinnale tekkib suure eritakistusega ja mehaaniliselt tugev oksiidikile,
Valemid Ruut Ruut Kolmnurk Kolmnurk kus Täisnurkne kolmnurk Täisnurkne kolmnurk Ringjoon, ring, sektor Ring , C on ümberringjoone pikkus , S on täispindala , Ss on sektori pinda , l on sektori kaare pikkus Ristkülik Ristkülik Romb Romb Näited 1. Rombi ümber asetseb minimaalse suurusega ring. Leia mitu korda on romb ringist väiksem, kui antud on rombi lühem diagonaal ja alus. Vastus: Romb on ringist korda väiksem.
r- punkti P kaugus koordinaatide alguspunktist. Üleminekuvalemid: x = r sin cos , y = r sin sin , z = cos , J = r 2 sin f ( x, y, z )dxdydz = f (r sin sos , r sin sin , r cos )r sin drdd 2 D Esimest liiki joonintegraali mõiste, omadusi, tema arvutamine ja rakendusi I liiki joonintegraal vaatame int.-i kaare pikkuse järgi. Eeldused: sileda joone kaar, otspunktidega A ja B. Sellel määratud pidev funktsioon f(P), P AB (kaar võib olla nii tasandil kui ka ruumis). Konstr: jaotame kaare AB punktidega Ai n osadeks (i=0 A=A0, i=n An=B) n n = f ( Pi )S i - int. summa, S i - kaare pikkus i =1 Def: Kui int.summal leidub protsessis, kus n piirväärtus, mis ei sõltu kaare osadeks jaotamise viisist ja Pi valikust osades, öeldakse, et funk. on int.-uv kaarel AB ja int. nim. I liiki
Diasotseerunud N reageerib hapnikuga, võib lahustuda sulametallis ning jahtumisel moodusuvad nitriidid ja oksiidid. Siirdeprotsessis lahustub lämmastik sulametalli tilkades. Lämmastik halvendab teraste lõõgisitkust aga suurendab tugevust ja kõvadust (kogustes 0,001...0,008%). SÜSIHAPPEGAASI MÕJU. CO2 etendab tähtsat osa poolautaomaatkeevitusel (MAG), kus ta kaitseb keevitusvanni ümbritseva õhu eest. Dissotsieerunud CO2 esineb kõige enam keevisvanni lähedal, CO ja O kaare samba kõrgema temperatuuri alas. CO2 ei lahustu sulas keevisvannis. Keemiliste elementide oksüdeerimise intensiivsus sõltub nende afiinsusest ehk ühtivusvõimest hapnikuga. Esimesena oksüdeerivad Si ja Mn. KEEVITUS SOOJUSNÄHTUSED. Keevitusel on vaja kasutada piisavalt kontsentreeritud soojusvoogu põhi- ja lisametalli kuumutamiseks, soojuskadude ületamiseks ning lisametalli kuumutamiseks.
AS MOOTOR Hr Mati Määrits Teie 11.05.2012 nr 1-7/264 AS Kaare Kaubandus Pärnu mnt 25 Meie 13.05.2010 nr 1-5/92 13612 TALLINN Bussi tellimisest Lugupeetud härra Määrits Teatame Teile, et kahjuks ei saa Teie palvet täita seoses ekskursiooniga, kuna soovitud kuupäevadel ei ole meil vaba bussi anda. Vabandame ebameeldivuste pärast Lugupidamisega Ahti Rätsep Direktor Lisa : bussiplaan 10 hetkel Pille Päike 606 1257 [email protected]
ning äratamaks temas huvi selles valdkonnas rohkem teadmisi omandama ja õppima, et veel rohkem kõigest teada saada. KAELAVÕRUD 1 Levinumaks kaelavõru liigiks keskmisel rauaajal olid jämenevate vaheliti otstega võrud. Neid on valmistatud nii pronksist kui ka hõbedast. Viimaseid on saadud mitmest aardeleiust. Kardla aardes oli ka üks väike kullast kaelavõru. Tavaliselt on niisuguste võrude kaare ristlõige ümmargune, kuid hõbedast eksemplaridel võivad otsad olla ka fasseteeritud. Esineb ornamenti sooni, kolmnurki, ringe jms. Otste suurim paksus on vahetult kaelavõru lõpus või natuke enne seda. Osa hõbedast kaelavõrusid on keskelt jämeneva kaarega ja suletavad haagi või aasaga. Eelviikingiajal levisid lamedate otstega kaelavõrud. Nende kaart on kaunistatud tordeeringuga ning lamedaid otsi reljeefsete siksaksete soontega. Perioodi lõpust
puhastatakse puidust tiku või vasktraadiga,keevitaja tööriietus peab teda kaitsma keevitus pritsmete eest,silmi kaitstakse kaitseprillidega. Kaar keevitus Kaar keevitamisel sulab metall kaar leegi soojuse toimel,sulametall kandub elektroodilt tilkadena 20-30 tilka sekundis,elektroodi otsast sulanud metallist jõuab kohale 90-95% ülejäänud osa aurustub või pritsib laiali kaar keevituse vooluallikas peab tagama kaare kerge süttimise ja kaare püsiva põlemise selleks on vaja 25-40 voldist pinget,pinge seostub kaare pikkusega.Kaar keevitusel töötab vooluallikas 3- reziimil 1.tühikäigul 2. tööreziimil mil keevitus vool võib olla mitmesuguse tugevusega 3.lühisreziimil kaare lühenemisel peab pinge vähenema ja lühenemise korral muutuma peaaegu nulliks.Kaar keevitus toimub kas vahelduv AC või alalis vooluga DC ökonoomsem on keevitada vahelduvvooluga,alalisvoolu kaar on stabiilsem paksu metalli keevitatakse päripolaarselt
Ta segas jazzi ja bluesi Aafrika pärimusmuusikat, funki, Swingi, Fusionit, kuuba rütme,salsat, Carribiani,India ja Lähis-Ida muusikat ja veidike oli isegi kuulda New Age't.Kõige rohkem oli kuulda douala keelselt lõõritamist, mis tekitas tunde, et ma asun hoopis teisel mandril ja kohe kindlasti mitte Eestimaal. Muusika oli äärmiselt mitmekülgne ja laia haardega, kuid lootsin siiski kuulda klassikalist tänapäeva jazzi. 2 1 Jazz Kaare kava 8.mai 2011 Esinejad olid väga professionaalsed ja valdasid oma instrumente suurepäraselt. Minu jaoks kõige meeldejäävamaks osutus trompet, mitte basskitarr mis oli tegelikult mõeldud kontserdi põhiliseks pilliks.Trompetist muutis enda kõrgete trompeti käikudega iga loo fungilikumaks. Teistest veidi vähem tehniliseks osutus trummar, kes lõi üksluiselt igale palale kaasa peaaegu ühte ja sama rütmi.
Targad arhitektid murdsid pead mida selle hiigelväljakuga ette võtta. Algul oli kavas Louis XV'l püstitada tohutu elevanti kujutav hoone, millesse mahuks teater ja ballisaal. Võidukaare tellis Napoleon I ehk Napoleon Bonaparte Prantsuse vägede auks ja kuulsuseks. Prantsuse kirjanik Alexander Dumas alustas igat päeva süües ühe õuna Pariisi triumfikaare all. Napoleon Bonaparte oli ammu unistanud, kuidas ta uhke kaare alt oma vägede eesotsas pärast Euroopa vallutamist linna marsib- ja kuigi tema unistus päriselt ei täitunud, tema võidukaar on jäänud ühele Pariisi vägevamatest väljakutest suure väejuhi lahingutest jutustama. 3.2 Arhitektuur Triumfikaar on ühe või kolme kõrge kaaravaga massiivne kivisein. Kuigi väravataoline, pole need mõeldud väravaks, vaid monumendiks.Triumfikaar on rikkalikult kaunistatud sammaste, kujude ja reljeefidega. Ehitis jäljendab antiikseid
omadusi: 1. Väli omab energiat, mis avaldub aineosakeste vastastikmõjus 2. Üks väli ei sega teist ja teine esimest ja mõjule pääseb ainult kõige tugevam väli Väljad-: 1. Gravitatsiooniväli 2. Magnetväli 3. Elektronmagnetväli Aine koosneb aineosakestest. Erinevate ainete osakesed on aga erinevate mõõtmetega ja seega nad ei pruugi ühte ruumiossa ära mahtuda. Joonkiirus: Selleks nimetatakse füüsikalist suurust , mida mõõdetakse kaare pikkuse ja selleks kulunud aja suhtega: Põhivalem: = * r, kus (oomega) on nurkkiirus ja r on trajektoori raadius
metalli omaga. Elektroodi pinda katab kattekiht, mille sulamisel tekib sulametalli välismõjude eest kaitsev räbu kiht. Keevituselektroode toodetakse läbimõõduga 1,5-8mm. Läbimõõt valitakse vastavalt keevitatava metalli paksusest ning detailide vahelisest kaugusest. Suurimaks raskuseks keevitamise käigus oli uue elektroodi ning metalli vahel kaarlahenduse tekitamine, sest uued elektroodid jäid jäid suurema tõenäosusega keevitatava metalli külge kinni. Kaare süütamiseks on kaks moodust esimene neist on hetkelise püstipuutega süütamine kus elektrood asetatakse detailipinnaga risti ning elektroodiga puudutatakse kergelt detaili pinda ning eemaldatakse see 2-5mm kaugusele. Teisel juhul toimub kaare süüramine liugpuutega kus keevitatavat pinda tuleb elektroodiga kraapida (sarnaselt tiku süütamisele) kuni tekib kaarlahendus. Käsikaarkeevitusega keevitades tuleb jälgida ,et lisaks
Kaare süütamine. Kaare süütamiseks on kaks moodust: · hetkelise püstpuutega (Joon. 16a). Elektroodi hoitakse keevitatava detailiga risti ja puudutatakse temaga kergelt keevitatavat detaili ning eemaldatakse 2-5 mm kaugusele. Tegevust korratakse senikaua kuni süttib stabiilne kaarleek. · liugpuutega (Joon.16b). Tegevus sarnaneb tiku a b Joon. 16 Kaare süütamine: süütamisega: elektroodiotsa tuleb keevitatava a-hetkelise püstpuutega; detaili pinnal kraapida. b-liugpuutega Millist süütamismoodust kasutada, see sõltub keevitamise tingimustest ja keevitaja vilumisest. 8 Elektroodi asend ja liikumine Elektroodi asend ja liikumine olenevad õmbluse asendist ruumis. Õmbluse asendid (Joon
REFERAAT VIKERKAAR Ko ostaja : Egert Savin 22 AT Mis on vikerkaar? Vikerkaar on optiline nähtus, mida põhjustab valguse murdumine, peegeldumine ja difraktsioon veepiiskades. Enamasti moodustab vikerkaare üks spektrivärvusega kaar vihmapilve taustal Päikese, Kuu või tehisvalgusallika vastaspoolsel taevasfääri osal. Kaare keskpunkt asub vaatleja silma ja valgusallika ühendusjoonel. Seega ka päikeseloojangu ajal ei ole vikerkaar suurem poolringist. Kui korraga paistab kaks üksteise kohal asetsevat vikerkaart, siis nimetatakse madalamal olevat heledamat peavikerkaareks, teisi kõrvalvikerkaarteks. Peavikerkaare välisäär on punane, siseäär on sinine või violetne. Kõrvalvikerkaare värvuste järjekord on vastupidine. Mis on vikerkaar ja kuidas ta tekib?
) Montgomery, Saksa kindral Rommel El - Alameini lahing. Purustati Sakslased Egiptuses. Jaapan 1942 juuni Midway lahing. Jaapan sai USAlt tappa. 1943 Viimased Saksa väed andsid alla põhja – Aafrikas 1943 suvi. Suvi 1943 kukutatakse Mussolini. Hitler laseb Mussolini tagasi röövida. Viiakse Põhja – Itaaliasse, Mussolini nukuvõimuna (ainult nimeliselt võimul) Kurski kaare lahing juuli 1943 Saksa taotles revanši. Sakslased ei pidanud vastu sest nende tankid tolmutasid ja lennukid kukkusid alla. Põhjalik pööre 2.maailmasõjas. Dets 1943 Teheran – Churchill, Roosevelt, Stalin. 1944 Dets 1944 põhja – Prantsusmaa, Normandia 2.rinne, operatsioon Overlord, D-day. Dwight Eisenhower – Ameerika kindral Charles de Gaulle - Prantsuse sõjaväelane ja riigimees
Referaat Mis on vikerkaar? Vikerkaar on optiline nähtus, mida põhjustab valguse murdumine, peegeldumine ja difraktsioon veepiiskades. Enamasti moodustab vikerkaare üks spektrivärvusega kaar vihmapilve taustal Päikese, Kuu või tehisvalgusallika vastaspoolsel taevasfääri osal. Kaare keskpunkt asub vaatleja silma ja valgusallika ühendusjoonel. Seega ka päikeseloojangu ajal ei ole vikerkaar suurem poolringist. Kui korraga paistab kaks üksteise kohal asetsevat vikerkaart, siis nimetatakse madalamal olevat heledamat peavikerkaareks, teisi kõrvalvikerkaarteks. Peavikerkaare välisäär on punane, siseäär on sinine või violetne. Kõrvalvikerkaare värvuste järjekord on vastupidine. Mis on vikerkaar ja kuidas ta tekib?
Ioniseeritud gaasis olevad vabad elektronid ja positiivsed ioonid muudavad gaasi elektrit juhtivaks, mistõttu tekib potentsiaalide vahe tõttu elektroodide vahel elektrikaar (elektrivälja olemasolul). Mistahes ionisatsiooni astme korral saabub dünaamiline tasakaal, mil igal hetkel lagunevate molekulide arv võrdub taastuvate molekulide arvuga (ioonide molisatsiooni elektroodide ja remolisatsiooni tulemusel). Keevitamisel saadakse kaare süütamiseks vajalik algionisatsioon elektroodi kokkupuutel detailiga ning selle kiire eemaldamisega küllaldase kauguseni. · elektroodi eemaldamisel detailist venivad sulanud mikrokonarused välja ja ahenevad, · läbiva voolu tihedus suureneb ning katkemisel saavutab väärtuse, kus metalliosakesed aurustuvad · kõrge temperatuuri tõttu tekib suur metalliaurude ioniseerimine ning elektroodide vahe muutub
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
