Kaalud - referaat (0)

Muna-referaat

...............................................................................................6 Munavalge...........................................................................................................................6 Munakollane ehk munarebu................................................................................................7 [1; 31.03.2008]....................................................................................................................7 Munade kaalud:...................................................................................................................8 Kanamunade kaal:...............................................................................................................8 Kanamuna sisaldab:............................................................................................................ 8 Kanamuna energiasisaldus (kcal).......................................................................................

Keemia

Füüsikalabor

cos = 2,4/ 6,36 =0,377 = 67° 49,5´ tan a = k tan 67° 49,5´ = 2,454 k = 2,454 Eritakistuse valemisse = k ·S asetame parameetrid k = 2,454 ja S = r² = 0,00000080 (m ²) saame = 2,454 · 0,00000080 =0,0000019 KORRAPÄRASE KUJUGA KATSEKEHA TIHEDUSE MÄÄRAMINE. 1.Tööülesanne. Tutvumine tehniliste kaaludega või elektroonilise kaaluga.Katsekeha mõõtmete mõõtmine nihiku abil.Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine. 2.Töövahendid. Tehnilised kaalud või elektrooniline kaal,nihikud,mõõdetavad esemed. 3.Töö teoreetilised alused. Kasutatud valemid koos füüsikaliste suuruste lahtikirjutamisega. Nihikuga mõõtmist vaata ja korda üldmõõtmiste töö järgi. Tutvumine tehniliste kaaludega.Tehnilised kaalud on määratud hinnaliste materjalide voi analüüsiks määratud materjalide kaalumiseks.Oma konstruktsioonilt on nad võrdõlgsed kangkaalud. Kaalumisel tuleb silmaspidada, et koormisi võime lisada või ära võtta vaid

Laboratoorsed tööd

.......................5 5.4.9Kanname katseandmed tabelisse..........................................................................................5 5.5Järeldus............................................................................................................................................7 1.1 Tööülesanne Tutvumine tehniliste kaaludega või elektroonilise kaaluga. Katsekeha mtmete mtmine nihiku abil. Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine. 1.2 Töövahendid Tehnilised kaalud või elektrooniline kaal, nihikud, mdetavad esemed. 1.3 Töö teoreetilised alused Nihikuga mtmist vaata ja korda üldmõõtmiste töö järgi. Tutvumine tehniliste kaaludega. Tehnilised kaalud on määratud hinnaliste materjalide vi analüüsiks määratud materjalide kaalumiseks. Oma konstruktsioonilt on nad vrdlgsed kangkaalud. Kaalumisel tuleb silmaspidada, et koormisi vime lisada vi ära vtta vaid arreteeritud kaaludel. Arreteerimine toimub kaalude keskel asuvast vastavast kruvist

Tähtkujud ja sodiaagimärgid

tähtkujudega. Asjaolu, et nendega varem ei arvestatud, astrolooge ei takistanud, nagu ei sega astrolooge praegugi tõsiasi, et Pluutot enam planeediks ei peeta. Sodiaak Päike, Kuu ja planeedid liiguvad Maalt vaadatuna piki taevaskera vööd, mida nimetatakse Sodiaagiks. Troopiline astroloogia jagab Sodiaagi 12 võrdseks lõiguks (360º : 12 = 30º) ehk sodiaagimärgiks, mis on nimetatud Sodiaagi tähtkujude järgi vastavalt: Jäär, Sõnn, Kaksikud, Vähk, Lõvi, Neitsi, Kaalud, Skorpion, Ambur, Kaljukits, Veevalaja ja Kalad. Troopilises astroloogias kasutatav süsteem põhinebki sodiaagimärkide, mitte nähtavate tähtkujude mõju arvestamisel. Jäära märgi alguseks loetakse n.n. kevadpunkti, mida Päike läbib kevadisel pööripäeval. Päike läheb Vähi märki suvisel, Kaaludesse sügisesel ja Kaljukitse märki talvisel pööripäeval. Troopiline sodiaak on kokkuleppeline ja korrastatud süsteemne taust nagu aasta 12 kuud.

KORRAPÄRASE KUJUGA KATSEKEHA TIHEDUSE MÄÄRAMINE

Seejärel leitakse, mitmes nooniuse kriips ühtib täpselt mõne põhiskaala kriipsuga. See arv korrutatakse nooniuse (nihiku) täpsusega ja liidetakse juurde põhiskaalalt saadud numbrile. See ongi lõplik lugem ehk mõõt. Nihiku nooniuse täpsus on tavaliselt 0,1 mm või 0,05 mm. 3 Tutvumine tehniliste kaaludega Tehnilised kaalud on määratud hinnaliste materjalide vi analüüsiks määratud materjalide kaalumiseks.Oma konstruktsioonilt on nad vrdlgsed kangkaalud.Kaalumisel tuleb silmaspidada,et koormisi vime lisada vi ära vtta vaid arreteeritud kaaludel.Arreteerimine toimub kaalude keskel asuvast vastavast kruvist.Võime ka kasutada elektromehaanilisi vi elektroonseid kaalusid,mille täpsused on krged. m

Füüsika labor 1

Korrapärase kujuga katsekeha tiheduse määramine Töö ülesanne: Tutvumine tehniliste kaaludega. Katsekeha mõõtmete mõõtmine nihiku abil. Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine. Töövahendid: Kaal, nihik, mõõdetavad esemed. Töö teoreetilised alused: Tutvumine tehniliste kaaludega. Tehnilised kaalud on määratud hinnaliste materjalide või analüüsiks määratud materjalide kaalumiseks. Oma konstruktsioonilt on nad võrd õlgsed kangkaalud. Kaalumisel tuleb silmas pidada, et koormisi võime lisada või ära võtta vaid arreteeritud kaaludel. Arreteerimine toimub kaalude keskel asuvast vastavast kruvist. Nüüdisajal kasutatakse juba palju elektromehaanilisi või elektroonseid kaalusid, mille täpsused on kõrged. Katsekeha tiheduse same arvutada valemi D=m/v abil. Kus

Laboratoorsed tööd (KMI 11)

Mõõtetulemuste kvaliteet on hea, sest hälve on alla ühe protsendi. KORRAPÄRASE KUJUGA KATSEKEHA TIHEDUSE MÄÄRAMINE. 1. Tööülesanne. Tutvumine elektroonilise kaaluga. Katsekeha mõõtmete mõõtmine nihiku abil. Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine. 2. Töövahendid. Elektrooniline kaal, nihik, mõõdetavad esemed. 3. Töö teoreetilised alused. Nihikuga mtmist vaata ja korda üldmõõtmiste töö järgi. Tutvumine tehniliste kaaludega. Tehnilised kaalud on määratud hinnaliste materjalide vi analüüsiks määratud materjalide kaalumiseks. Oma konstruktsioonilt on nad vrdlgsed kangkaalud. Kaalumisel tuleb silmaspidada, et koormisi vime lisada vi ära vtta vaid arreteeritud kaaludel. Arreteerimine toimub kaalude keskel asuvast vastavast kruvist. Võime ka kasutada elektromehaanilisi vi elektroonseid kaalusid,mille täpsused on krged. Katsekeha tiheduse saame arvutada valemi D= abil, kus

109