10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-05-05
Kuupäev, millal dokument üles laeti
12 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
EiTeaVist
Õppematerjali autor
Rõhumisjõu toimel keha kuju muutub (keha deformeerub) ja see põhjustab vastassuunas mõjuva elastsusjõu, mis ongi toereaktsioon. N või F N =mg+ ma=m(g+a y ) Kaal vedelikku sukeldatud kehal 8 Kui keha on üleni vees, siis on üleslükkejõud kogu aeg ühesuurune. Vesi avaldab vees olevale keha pinnale rõhku. Üleslükkejõud võrdub vedeliku tiheduse, teguri g ja keha vedelikus oleva osa ruumala korrutisega. Fü= gV Tiheduse ja ruumala korrutis annab massi, aga mille massi? Keha mass see olla ei saa, sest on siin vedeliku tihedus! V on keha vedelikus oleva osa ruumala. Sama suur peab olema ka selle veekoguse ruumala, mille keha sukeldudes enda alt välja tõrjus. V on seega keha poolt väljatõrjutud vedeliku mass
Vees kehale mõjub kaks vastassuunalist jõudu: raskusjõud ⃗ F ü. Kui raskusjõud on üleslükkejõust suurem, siis keha vajub: ⃗ üleslükkejõud ⃗ F r >⃗ Fü . Kui raskusjõud F r= ⃗ võrdus üleslükkejõuga siis jääb keha sügavusel tasakaalu: ⃗ F ü . Kui üleslükkejõud on raskusjõust suurem, ss keha tõuseb vedelikus üles; keha tõusmine jätkub seni, kuni vedelikus oleva kehaosa poolt F r=⃗ väljatõrjutud vedeliku kaal võrdub keha kaaluga: ⃗ Fü valem vedeliku korral: F A=m ved g=ρ gV kus, ρ- vedeliku tihedus 3 V- keha ruumala g- vaba langemise kiirendus m- välja tõrjutud vedeliku mass
Joonisel ujub ristkülik ruumalaga V vedelikus, mille 2.1.2.Archimedese jõud tihedus on . Joonistame ka ristkülikule Vedeliku või gaasi rõhu suurenemine (edaspidi keha) mõjuvad jõud. sügavuse kasvades põhjustab kehadele mõjuva üleslükkejõu olemasolu. Üleslükkejõud ehk Archimedese jõud mõjub igale vedelikus või gaasis paiknevale kehale. Sealjuures võrdub üleslükkejõud selle keha poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga: Fa = m g = V g, kus on Keha kaal on võrdeline keha massi ja vedeliku või gaasi tihedus, V keha ruumala raskuskiirendusega (P=mg). Esimeses ja g vaba langemise kiirendus. peatükis leidsime, et eseme vedeliku pinnale ujuma jäämine sõltub keha kujust ja materjalist. Seega peab vedelikus mõjuma
AKTIIVÕPPE MEETODID TÖÖLEHED Merlecons ja Ko OÜ 0 SISUKORD AKTIIVÕPPE MEETODID I.....................................................................5 AJALEHT...................................................................................................6 EBASELGE JA SELGE EESMÄRK..........................................................6 EBAVÕRDSED VAHENDID.................................................................10 ELUVESI...................................................................................................12 ENESEKEHTESTAMINE.......................................................................18 GRUPIKÄITUMINE...............................................................................21 HEA JA EDUKAS INIMENE.................................................................22 INTERVJUU.......................................................
3 ρFW =1,000 t /m merevee (salt water) tihedusena ρSW =1,025t / m3 , mis on 35‰ soolsusega merevee tihedus. Kui arvutuste tegemisel on vee täpne tihedus arvesse võetud ja see jääb kahe eelpoolnimetatu vahele, nimetatakse seda dokivee (dock water) tiheduseks. 3.1.2 Archimedese seadus Archimedese seadus on hüdro- ja aerostaatika seadus, mille kohaselt igale vedelikus või gaasis asetsevale kehale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdne selle keha poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga. Vana-aja mõttetarkade töödest on tänapäeva kooliharidusse jõudnud vaid üksikud. Matemaatikud tutvustavad Pythagorase teoreemi ning Heroni valemit, füüsikas räägitakse vast kõige enam Archimedese seadusest: Vette asetatud kehale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdne keha poolt välja tõrjutud vedeliku kaaluga. Archimedes ise sõnastas selle seaduse pisut teistmoodi: keha kaotab oma kaalust
kokkupuute pind, mida lähemal on kehad üksteisele ja mida kauem ülekanne kestab. Tulemus oleneb ka keskkonnast, mis on kehade vahel. Konvektsiooni korral kantakse soojem keskkond üle teise kohta. Selle näiteks on sooja vee liikumine keskküttesüsteemis. Konvektsioon võib olla loomulik või sunnitud (pumba abil tekitatud). Loomulik konvektsioon esineb sellepärast, et soojenedes aine paisub, tihedus väheneb ja tekib üleslükkejõud. See kiirgus, mis näiteks Päikeselt energia maale toob või kuumast ahjust meieni kannab on soojuskiirgus, mis on oma olemuselt elektromagnetiline laine. Laine ise ei ole soojus ega energia. Laine on energia edasikandumise viis. Süsteem liigub iseenesest sellise oleku poole, kus süsteemis puudub igasugune kord (mingi jaotuse eelistus). Ehk teisti öeldes: iseeneslikud protsessid viivad kaose suurenemisele.
FÜÜSIKA RIIGIEKSAMI KONSPEKT TTG 2005 SISSEJUHATUS. MÕÕTÜHIKUD SI System International, 7 põhisuurust ja põhiühikut: 1. pikkus 1 m (mehaanika) 2. mass 1 kg (mehaanika) 3. aeg 1s (mehaanika) 4. ainehulk 1 mol (molekulaarfüüsika) 5. temperatuur 1 K (kelvini kraad, soojusõpetus) 6. elektrivoolu tugevus 1 A (elekter) 7. valgusallika valgustugevus 1 cd (optika) Täiendavad ühikud on 1 rad (radiaan) nurgaühik ja 1 sr (steradiaan) ruuminurga ühik. m m Tuletatud ühikud on kõik ülejäänud, mis on avaldatavad põhiühikute kaudu, näiteks 1 ,1 2 , s s kg m 1 N 2 , 1 J ( N m) . s Mitte SI ühikud on ajaühikud 1 min, 1 h, nurgaühik nurgakraad, töö- või energiaühik 1 kWh, rõhuühik 1 mmHg. Ühikute eesliited: piko- (p) 10-12
FÜÜSIKA RIIGIEKSAMI KONSPEKT TTG 2005 SISSEJUHATUS. MÕÕTÜHIKUD SI System International, 7 põhisuurust ja põhiühikut: 1. pikkus 1 m (mehaanika) 2. mass 1 kg (mehaanika) 3. aeg 1s (mehaanika) 4. ainehulk 1 mol (molekulaarfüüsika) 5. temperatuur 1 K (kelvini kraad, soojusõpetus) 6. elektrivoolu tugevus 1 A (elekter) 7. valgusallika valgustugevus 1 cd (optika) Täiendavad ühikud on 1 rad (radiaan) nurgaühik ja 1 sr (steradiaan) ruuminurga ühik. m m Tuletatud ühikud on kõik ülejäänud, mis on avaldatavad põhiühikute kaudu, näiteks 1 ,1 2 , s s kg m 1 N 2 , 1 J ( N m) . s Mitte SI ühikud on ajaühikud 1 min, 1 h, nurgaühik nurgakraad, töö- või energiaühik 1 kWh, rõhuühik 1 mmHg. Ühikute eesliited: piko- (p) 10-12
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid