Aas-rebasesaba Aas-rebasesaba võib kohata peaaegu igal niidul. Aas-rebasesaba õisik tundub katsudes pehme ja taim talub hästi niitmist. Aas-seahernes Aas-seahernes kasvab tihti koos hiirehernega. Tema kasvukoht on niiskel niidul. Taime kutsutakse ka mesiherneks tema kollase värvuse pärast. Harilik härghein Härghein on puisniitude ja niiskemate niitude taim. Tema õied on erkkollased, lillad on härgheina kõrglehed. Härjasilm Taime peetakse meie niitude ja nurmede kauneimaks. Härjasilmal on kaunis korvõisik. Lill õitseb terve suve, juunist kuni septembrini. Kibe tulikas Kasvab peamiselt karjamaal, sest loomad seda taime ei söö. Tulikal on küll kaunid kollased õied, aga ta on mürgine ja nahale sattumine võib põhjustada põletust. Valge ristik On liblikõieline taim, mis sobib hästi loomasöödaks Valget ristikut kasvatatakse peamiselt
• Taime vegetatiivne organ • Kasv on ajas ja ruumis piiratud • Ei kanna õisi, aga lisapungad! • Lehe osad – roots, laba, tupp, rood 19) Lehtede tüübid Lehed võivad olla kas liitlehed või lihtlehed. 20) Lihtlehed ja liitlehed Kui rootsule kinnitub üks lehelaba, on tegu lihtlehega (Pärn, vaher). Kui leherootsule kinnitub omakorda eraldi rootsukestega mitu lehelaba ehk lehekest, on tegu liitlehega (Pihlakas). 21) Leheseis. Lehe muudendid. Ala, päris ja kõrglehed Leheseis on liigile omane lehtede asetus: - Vahelduv - Spiraalne - Vastak - Männaseline Lehe muudendid: • Leheastel • Leheväänel • Füllood • Veekoguja leht • Õhukoguja leht • Püünislehed Alaleht - välja arenemata või muundunud kujuga eriülesannet täitvad lehed (näiteks idulehed ja pungasoomused). Kõrglehed - lihtsa ehitusega pärislehtedest kõrgemal (eriti õite piirkonnas) asuvad lehed.
Neid omavad sellised taimed nagu kanna, iiris, rohtlaliilia, ülane, adoonis, kolmiklill, kalla ja lauk, maikelluke 3. (1) Mis on juurekael? Juurekael on see osa juurest, mis on maapinnalt näha. 4. (2) Mis on kaheli viljastumine? On üks sugulise paljunemise viise katteseemnetaimedel. Paljunemine toimub seemetega ning on kõige keerulisem ning ka edukas. 5. (2) Mis on sulgvili? Näide Sulgvili on kuivvili. · Pähkel · Pähklike · Teris · Tõru 1. (2) Kus asuvad kõrglehed? Ülesanne kõrglehed asuvad õisiku piirkonnas ja on tihti värvilised. Ülesanded on fotosüntees ja hingamine. Nt. Harilik härghein. Alalehed asuvad varre alusel, on soomusjad ja ülesanne on kaitsefunktsioon. 2. (1) Mille abil toimub apomiktne paljunemine? Apomiktne paljunemine toimub seemnete abil. Seemned tekivad viljastamiseta ning seepärast nimetakse ka neitsisigimiseks. Seeme võib moodustuda vegetatiivsest rakust, lootekoti rakust või viljastamata munarakust
Aasseahernes Aasseahernes kasvab tihti koos hiirehernega. Tema kasvukoht on niiskel niidul. Taime kutsutakse ka mesiherneks tema kollase värvuse pärast. Kibe tulikas Kasvab peamiselt karjamaal, sest loomad seda taime ei söö. Tulikal on küll kaunid kollased õied, aga ta on mürgine ja nahale sattumine võib põhjustada põletust. Harilik härghein Härghein on puisniitude ja niiskemate niitude taim. Tema õied on erkkollased, lillad on härgheina kõrglehed. Valge ristik On liblikõieline taim, mis sobib hästi loomasöödaks Valget ristikut kasvatatakse peamiselt kultuurtaimena Looduskaitsealused niidud Paljud looduslikud niidud, sh eriti puisniidud, on võetud looduskaitse alla. Matsalu rahvuspargis asuvad Euroopa ühed suuremad ranna ja luhaniidud. Rannaniitudel võib karjatada selliseid loomi, kes ei vaja igapäevast lüpsmist, mistõttu hakati neil karjatama lihaveiseid. Õhema mullaga niidud on sobiliud lammaste jaoks.
41. hõbemarana lehe alusel on kaks väikest abilehte aas-seahernel on kahe sulglehekesega lehe alusel kaks sama suurt abilehte 42. hambulise servaga abileht kannikese leherootsu alusel 43. Kõrglehed taime ülemises osas õite läheduses asetsevad lehed, mis on enamasti pärislehtedest väiksemad ja erineva kujuga, sageli värvilised 44. lillad kõrglehed hariliku härgheina varre tipus Kandelehed õie või õisiku alusel olev leht, sageli värviline, teistsuguse kujuga kui pärislehed 45. valged kandelehed soovõha õisikute alusel AKTINOMORFNE E. KIIRJAS E. KORRAPÄRANE ÕIS Kolmetine õis Kõiki õieosi kolm või kolmekordne arv 100. kõõlusleht Neljatine õis Kõiki õieosi neli või neljakordne arv 101. põldrõigas Viietine õis
14.Mida endast kujutab leht (andke määratlus) Piiratud kasvuga vegetatiivne külgelund, mis kasvab ainult alusel vahekasvu teel (üheidulehelised) või terves ulatuses (kaheidulehelised). Sõnajalgtaimedel ainult lehe tipust, puudel ja põõsastel on ajutine elund. 15.Mis on lehe roodumine? Juhtsoonte paiknemine lehelabas 16.Missugusesse kolme põhirühma taimelehed jaotatakse? Missugused neist kaotavad aja jooksul fotosünteesivõime? Alalehed, pärislehed, kõrglehed. Fotosünteesivõime kaotavad alalehed 17.Milles seisneb lihtlehtede ja liitlehtede erinevus? Lihtleht - üks suuremal või vähemal määral lõhestunud lehelaba. Lehed varisevad sügisel, rohttaimedel sureb koos varrega. Liitlehed -koosnevad mitmest lehekesest, mis on lühikeste rootsukestega liigestunud ühise pearootsu külge. Liitleht variseb osadena: esmalt leheksed, siis roots. 18.Mis on heterofüllia, millistel taimedel see esineb?
15. Mis on mükoriisa? Millistel taimedel esineb? On seeneniidistiku ja juurekoe tihe ühendus, moodustavad põhiliselt kübarseentel 16. Mis on endosperm? Kuidas tekib? Kus asub? Toitaineterikas kude taime seemnes. Tekib lootekoti teistuuma viljastamisel. 17. Mis tähendab, et taim on monokarpne ja ühekojaline? Taim õitseb üks kord elu jooksul ja emas- ja isasrakud on ühel taimel. Nt tamm, kask ja sarapuu. 18. Kus asuvad kõrglehed?Ülesanne, kaks näidet. Varre ülemises/tipmises osas, väikesed värvilised enamasti soomusjad lehed, mis on loodud tolmeldajaid õite juurde meelitama. Harilik härghein, liiliad jne.. 19. Mille abil toimub apomiktne paljunemine? Paljunemine toimub seemnetega, aga seemned tekivad viljastamiseta, seepärast nim. ka neitsisigimiseks. Seeme võib moodustuda vegetatiivsest rakust, lootekotirakust, viljastamata munarakust. Nt võilill ja kortsleht. 20
Leheserv: Eristatakse: saagjas (üleval vasakul), kahelisaagjas (üleval keskel), hambuline (üleval paremal), kähardunud (all vasakul), loogeline (all paremal) ·Vahelduv, vastak ja männaseline leheseis Vahelduv lehed kinnituvad võrsele ükshaaval (üleval vasakul), vastak lehed kinnituvad paarikaupa võrse vastasküljele (all), männaseline lehed kinnituvad võrsele vähemalt 3-kaupa ühes punktis (üleval paremal) ·Idu-, esi-, järg-, päris-, ala- ja kõrglehed Idulehed: paiknevad seemnes, selle idanedes võivad tulla maapinnale (aeduba, kapsas) või jääda maa sisse (hernes). Esineb üks või kaks idulehte. Esilehed: arenevad idulehtedest, lihtsaima ehitusega. Järglehed: pärislehed+kõrglehed+alalehed Pärislehed: arenevad idulehtedest (liht- või liitlehed) Alalehed: väikesed, enamasti soomusjad lehed varre alusel (nt pungasoomused) Kõrglehed: väikesed, enamasti soomusjad lehed võsu tipus, enamasti õie/õisikuraol
Kukekannus Delphinium x hybridum ´Magic F. 80 cm juuni-august taevasinine Toitainerikas päikseline Heavenly Blue´ parasniiske muld Kuldne piimalill Euphorbia polychroma 40-50 cm mai-juuni Kõrglehed Kuivem päikseline kuldkollased tavaline muld Kurereha Geranium `Brookside' 40-50 cm juuni-august Suured sinised Tavaline Päikseline, parasniiske poolvarjuli- muld ne
käbid, juured. 15.Mida kujutab endast leht? (andke määratlus) Piiratud kasvuga vegetatiivne külgelund, mis kasvab ainult alusel vahekasvu teel (üheidulehelised) või kogu ulatuses (kaheidulehelised). Puudel ja põõsastel on ta ajutine elund. 16.Missugusesse kolme põhirühma taimelehed jaotatakse? Missugused neist moodustavad lehtede põhimassi? 1) Alalehed -idulehed, pungasoomused 2) Pärislehed - tüüpilised tehed 3) Kõrglehed - kandelehed, katised, asuvad õievartel. Põhimassi moodustavad pärislehed 17.Mis on heterofüllia? Millistel taimede seda esineb? Ühel võsul morfoloogiliselt erinevad pärislehed, esineb sageli veetaimedel. 18.Milles seisneb lihtlehtede ja liitlehtede erinevus? Lihtlehed - üks suuremal või vähemalt määral lõhestunud lehelaba. Puittaimedel varisevad sügisel, rohttaimedel surevad koos varrega. Liitlehed - koosnevad mitmest lehekesest, mis on lühikeste rootsukestega
moodustavad juhtkimbud lehe rood. ROODUMUSELT on leht rööp- või kaarroodne (enamasti üheidulehelistel taimedel), sulg- või sõrmroodne (enamasti kaheidulehelistel taimedel), enamasti viimastest tuleneb, eriti peenemate roodude osas, võrkroodne leht. Lehtede paigutus varrel on leheseis. See on enamsti kas vastak, spiraalne või harvem männaseline. Lehtede eri tüübid. Pärislehed. Alalehed väikesed, enamasti soomusjad lehed võsu alusel (nt. pungasoomused). Kõrglehed väikesed, enamasti soomusjad lehed võsu tipus, enamasti õie/õisikuraol. Vahel on kõrglehed muutunud õie kroonlehtede sarnaseks, asendades meelitustöös viimaseid (jõulutäht jt. piimalilled, õlglill). Idulehed paiknevad seemnes, selle idanedes võivad tulla maapinnale (aeduba, kapsas, päevalill, mänd) või jääda maa sisse (hernes, tamm, hobukastan). Idulehtede järel võivad taimel areneda veel kujult pärislehtedest erinevad esilehed
Eristatakse: saagjas (üleval vasakul), kahelisaagjas (üleval keskel), hambuline (üleval paremal), kähardunud (all vasakul), loogeline (all paremal) · Vahelduv, vastak ja männaseline leheseis Vahelduv lehed kinnituvad võrsele ükshaaval (üleval vasakul), vastak lehed kinnituvad paarikaupa võrse vastasküljele (all), männaseline lehed kinnituvad võrsele vähemalt 3-kaupa ühes punktis (üleval paremal) · Idu-, esi-, järg-, päris-, ala- ja kõrglehed Idulehed: paiknevad seemnes, selle idanedes võivad tulla maapinnale (aeduba, kapsas) või jääda maa sisse (hernes). Esineb üks või kaks idulehte. Esilehed: arenevad idulehtedest, lihtsaima ehitusega. Järglehed: pärislehed+kõrglehed+alalehed Pärislehed: arenevad idulehtedest (liht- või liitlehed) Alalehed: väikesed, enamasti soomusjad lehed varre alusel (nt pungasoomused) Kõrglehed: väikesed, enamasti soomusjad lehed võsu tipus, enamasti
(üleval paremal), kähardunud (all vasakul), loogeline (all paremal) Vahelduv, vastak ja männaseline leheseis Vahelduv – lehed kinnituvad võrsele ükshaaval (üleval vasakul), vastak – lehed kinnituvad paarikaupa võrse vastasküljele (all), männaseline – lehed kinnituvad võrsele vähemalt 3-kaupa ühes punktis (üleval paremal) Idu-, esi-, järg-, päris-, ala- ja kõrglehed Idulehed: paiknevad seemnes, selle idanedes võivad tulla maapinnale (aeduba, kapsas) või jääda maa sisse (hernes). Esineb üks või kaks idulehte. Esilehed: arenevad idulehtedest, lihtsaima ehitusega. Järglehed: pärislehed+kõrglehed+alalehed Pärislehed: arenevad idulehtedest (liht- või liitlehed) Alalehed: väikesed, enamasti soomusjad lehed varre alusel (nt pungasoomused) Kõrglehed: väikesed, enamasti soomusjad lehed võsu tipus, enamasti
Kasvupinnasteks on tavaliselt hästi vett läbilaskvad mullad, mille lähtekivimiteks on nii karbonaatsed kivimid kui ka silikaatsed mineraalid. Muldade reaktsioon on tavaliselt neutraalne või happeline. Alpi jänesekäpp Alpi jänesekäpp on aias keskmiselt 1015 cm kõrgune puhmik, looduslikes tingimustes, vaevu huumusega kaetud kaljudel, võivad nad olla vaid 5 cm kõrgused. Varre tipus asuvaid pruunikate soomustega korvõisikuid ümbritsevad tähtjalt valgeviltjad kõrglehed.....Alpi jänesekäpp kasvab pärismaisena lubjarikastel mäginiitudel Pürenee, Alpi ja Balkani mäestikes. Alpikann Alpikann ehk tsüklaamen on rohttaimede perekond nurmenukuliste sugukonnas. Euroopasse jõudis lill 16. sajandil ning seda kasvatati kuninganna Elizabeth I botaanikaaias. 18. sajandil jäi lill unarusse ning seda leidus vaid üksikute kollektsionääride aedades, aga 19. sajandil tuli ta taas moodi. Vabas looduses kulub lillel õide puhkemiseks kaks-kolm aastat
tõttu. Ogaline- lehe servas on teravad ogad. Ripsmeline- lehe serval on harunemata karvad. 25. Vahelduv, vastak ja männaseline leheseis. Lehed võivad asetseda varrel vahelduvalt, vastakult või männasena, sellele vastavalt öeldakse, et leheseis on vahelduv, vastak või männaseline. Sõlmekohta kinnitub siis vastavalt kas üks (näit pärn), kaks (näit sirel) või rohkem kui kaks lehte (näit pk madar esindajad). 26. Idu-, esi-, järg-, päris- ala- ja kõrglehed. Idulehed- esimesed lehed, mis tekivad taimel, on olemas juba seemnes. Reeglina terveservalised, lõhestumata ja morfoloogialt lihtsamad, kui järgnevad lehed. Esilehed arenevad taimel peale idulehti. Enamasti kujult lihtsamad ja suuruselt väiksemad kui hiljem arenevad järglehed. Esilehtede kuju vaadeldakse eeskätt kui eellastelt päritud tunnust. Nt elupuul (Thuja) on esilehed okkakujulised (elupuu on okaspuu), järglehed soomusjad
mis tekivad lehe serva kiirema kasvu tõttu. Ogaline- lehe servas on teravad ogad. Ripsmeline- lehe serval on harunemata karvad. 25.Vahelduv, vastak ja männaseline leheseis. Lehed võivad asetseda varrel vahelduvalt, vastakult või männasena, sellele vastavalt öeldakse, et leheseis on vahelduv, vastak või männaseline. Sõlmekohta kinnitub siis vastavalt kas üks (näit pärn), kaks (näit sirel) või rohkem kui kaks lehte (näit pk madar esindajad). 26.Idu-, esi-, järg-, päris- ala- ja kõrglehed. Idulehed- esimesed lehed, mis tekivad taimel, on olemas juba seemnes. Reeglina terveservalised, lõhestumata ja morfoloogialt lihtsamad, kui järgnevad lehed. Esilehed arenevad taimel peale idulehti. Enamasti kujult lihtsamad ja suuruselt väiksemad kui hiljem arenevad järglehed. Esilehtede kuju vaadeldakse eeskätt kui eellastelt päritud tunnust. Nt elupuul (Thuja) on esilehed okkakujulised (elupuu on okaspuu), järglehed soomusjad.
ümmargused, sinikal piklikud. Kolmandaks on mustika võrsed, erinevalt sinika omadest, kolme-nelja esimese aasta jooksul helerohelised ja teravalt kandilised. Ning lõpuks on sinika puhmas mustika omast tunduvalt suurema kasvuga. Paluhärg-hein:Palu-härghein ei ole ehk nii tuntud kui harilik härghein, kuid vähem levinuks ei saa teda küll pidada. Väiksema tuntuse põhjuseks on hoopis tagasihoidlikum välimus. Palu- härgheina õisiku tipul ei ole lillasid kõrglehti. Kõrglehed küll on, aga need on üpris sarnased tavalistele varrelehtedele. Ka ei ole palu- härgheina õied erkkollased nagu harilikul, vaid täiesti kahvatud, vahel isegi peaaegu valged. Õite värvus teeb ta kergesti eristatavaks ka mets-härgheinast. Viimasel ei ole samuti erksavärvilisi kõrglehti, kuid õied on tal tumekollased. Ka on palu- härgheina õied mets-härgheina omadest pea kaks korda pikemad, umbes 1,5...2 cm pikkused. Harilik mänd:Mänd on Eesti kõige tavalisem metsapuu. Teda
hansaplant.ee/static/body/pildid/pilt_2386.jpg) 24 Joonis 21. Purpur-siilikübar 25 Piimalill (Euphorbia) Konkreetne liik: kuldne piimalill (Euphorbia polychroma) Taime kõrgus ja läbimõõt: 50 - 70 cm kõrgune, 40 cm laiune Taime välislaadi kirjeldus: põõsas kerajas, rohkesti harunev Lehed: Juurelähedased lehed on soomusjad, varre lehed ümmargused ja pikergused, hallikasrohelised Õied või õisikud: kõrglehed kuldkollased Õitsemine: mai-juuni Liigi eritunnused: Põõsad säilitavad kuju ja dekoratiivsuse sügiseni, tundlik liigniiskuse suhtes Kasvukoha nõuded: päikseline või poolvari, vett läbilaskev, kerge, lubjatud ja väetatud aiamuld Kasutamine haljastuses: ühekaupa istutatult teeradade nurkades ja pööretel, peenardes ühekaupa või rühmadena madalate püsikute sekka, kiviktaimlasse, padjandtaimeks Joonis 22. Kuldne piimalill (http://en.album
Leherood ehk rood on lehelabas kulgevad juht- ja tugikoe kimbud. sulg-, sõrm-,rööp-, kaarroodumine; lehetipp teritunud, terav, ogatipuga, pügaldunud; alus südajas, kiiljas; -serv hambuline, saagjas, kähardunud, kahelisaagjas, loogeline. Vahelduv, vastak ja männaseline leheseis. Idu- õistaimedel esimesed üks või kaks lehte, mis seemne idanedes maapinnale tulevad, esi-, järg-, päris- ala- varre alusel, soomusjad; ja kõrglehed - õisiku piirkonnas, tihti värvilised. Lehe siseehitus: epiderm - Lehelaba on kaetud elusatest rakkudest koosneva primaarse kattekoe - epidermiga. Sõltuvalt asukohast eristatakse alumist (abaksiaalne ehk dorsaalne) ning ülemist (adaksiaalne 3 ehk ventraalne) epidermi. Enamikul liikidest jääb epiderm ühekihiliseks, kuid esineb ka kahe-, kolme- ja enamakihilist epidermi
hansaplant.ee/?op=body&id=200 http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/217 http://www.seemnemaailm.ee/index.php?GID=332 http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=1253 1.11 Piimalill Konkreetne liik: kuldne piimalill (Euphorbia polychroma) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 30-35 cm, laius kuni 40 cm. Taime välislaadi kirjeldus: keskmise kõrgusega puhmik. Moodustab keraja, tugevalt haruneva põõsa. Lehed: ümmargused, pikergused, hallikasrohelised, kauni sügisvärvusega. Õied või õisikud: kõrglehed on kuldkollased. Õitseb mais. Liigi eritunnused: hea meetaim, raviomadused on nii juurtel, vartel kui ka õitel. Kasvukoha nõuded: päikseline või poolvarjus. Vett läbilaskev, kerge lubjatud aiamuld. Tundlik liigniiskuse suhtes. Kasutamine haljastuses: kiviktaimlasse, padjandtaimeks, peenarde ääristuseks Kasutatatud kirjandus: http://www.seemnemaailm.ee/index.php?GID=2624 http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/412 http://www.calmia.ee/Taimed/Pysilill/piimalill.htm http://naminamiaed
Fotosüntees ja tranpiratsioon 2. Säilitusorgan 3. Kaitsevahend(kaktusel okkad) 4. Putukate püüdmiseks(nt huulhein) 5. Kinnitusvahend Botaanika loeng 25.09 Eristatakse kolme lehtede rühma: · Alalehed tavaliselt välja arenemata ja nende ülesanne on erinev nt idulehed, pungasoomused, risoomide taandarenenud lehed · Pärislehed lehtede põhimass, on antud taime liigile tüüpilised, nt tammelehed · Kõrglehed asuvad õievartel ja nad on värvunud, nt pilbergia, jõulutäht Lehes on samad koed, mis varres(kattekude, juhtkude ja seal vahel põhikude) Leht on mõlemalt pinnalt kaetud epidermisega, aga eristatakse lehe ülemist ja alumist epidermi. Sageli on epiderm kaetud lehe väljakasvudega nt karvakesed. Õhulõhed asuvad lehe alumises epidermises. Õhulõhede arv on 40-300ni 1 ruutsentimeetri kohta. Kahe epidermise vahel on mesofüll ehk põhikude, sisaldab kloroplaste
Seemnemaailm. Purpur-siilkübar Echinacea purpurea. Kättesaadav http://www.seemnemaailm.ee/index.php?GID=332. 08.08.2013. 1.11 Piimalill (Euphorbia) Konkreetne liik: kuldne piimalill (Euphorbia polychroma) (joon. 21, joon.22) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 30-35 cm, laius kuni 40 cm. Taime välislaadi kirjeldus: keskmise kõrgusega puhmik. Moodustab keraja, tugevalt haruneva põõsa. Lehed: ümmargused, pikergused, hallikasrohelised, kauni sügisvärvusega. Õied või õisikud: kõrglehed on kuldkollased. Õitseb mais. Liigi eritunnused: hea meetaim, raviomadused on nii juurtel, vartel kui ka õitel. Kasvukoha nõuded: päikseline või poolvarjus. Vett läbilaskev, kerge lubjatud aiamuld. Tundlik liigniiskuse suhtes. Kasutamine haljastuses: kiviktaimlasse, padjandtaimeks, peenarde ääristuseks. Joonis 21. Kuldne piimalill (http://naminamiaed.blogspot.com/2010/07/kuldne-piimalill.html) Joonis 22. Kuldne piimalill Kasutatud kirjandus: Hansaplant. Kuldne piimalill
kasvukohale; ja majalis maikuus õitsev. Ingliskeelne nimi lily-of-the-valley tulenebki taime nime ladinakeelsest tõlkest. Eestikeelne nimi maikelluke, pärineb saksa keelest Maiglöckchen. Sugukond liilialised. Kasvukoht: taim kasvab puisniitudel, sega-, leht- ja okasmetsades, nõlvadel, aedades. Maikelluke on peenikese haruneva risoomiga, 15-25 cm kõrgune mitmeaastane rohttaim. Pärislehed on juurmised, elliptilised ja kaarroodsed, ala- ja kõrglehed aga soomusjad. Lehtede keskelt kerkib õieraag, mille ülaosas on 5-10 valget kellukjat hästi lõhnavat õit. Õiepõhja kohev kude ja tolmukad on tolmeldajatele (peamiselt kahetiivalistele) söödaks. Emakate erikaelsus soodustab risttolmlemist, kuid võimaldab ka isetolmlemist. Õitseb mais ja juunis, tavaliselt juunis ja õied puhkevad järjekorras altpoolt ülespoole. Viljad küpsevad septembris ja oktoobris ning on oranz- või
Milleks? Lehe eritüübid 1 kserofüütne leht a. Kseromorfne (1) okas b. Eukserofüütne c. Sukulentne 2 Veetaimede lehed: õhukambrid a. Veesisesed b. Ujulehed 3 Ontogeneetilised eritüübid a. Idulehed b. Esilehed c. Järglehed 4 Asukohapõhiused eritüübid a. Alalehed b. Pärislehed c. Kõrglehed Erilehisus d. Heterofüllia e. Anisofüllia 22. Mesofüütne leht, selle koeline ehitus ja kudede toimimine. 1 Epiderm a. Karvad ja papillid=näsad b. Kutiikula ja vahakiht c. Õhulõhed (1) Sulgrakud ja õhupilu (2) Kaasrakud (3) Tüübid kaasrakkude või sulgrakkude rakukestapaksendite põhjal 2 Mesofüll a. Sammas- ja kobekude b. C4-taimedel pärgmesofüll 3 Juhtkimp a. Kinnine b. Kimbutupp c. Lehe roodumus
terves ulatuses (kaheidulehelised). Sõnajalgtaimedel ainult lehe tipust. Puudel ja põõsastel ajutine elund Ülesanneteks: fotosüntees, hingamine, transpiratsioon. Lisaks varuainete kogunemine ja mõnel juhul vegetatiivne paljunemine. Lehe makroskoopiline ehitus • Suurus varieerub 1-1,5 mm kuni 22 meetrini • Eristatakse 3 lehtede rühma: ▫ Alalehed – idulehed, pungasoomused jne ▫ Pärislehed – tüüpilised lehed ▫ Kõrglehed – kandelehed, katised jt. • Kui räägitakse taimelehtedest, peetakse silmas pärislehti Heterofüllia Ühel isendil esinevad erineva funktsiooni/ehitusega pärislehed kas samaaegselt või arengu erinevatel etappidel ◦ Harilik jõgiputk ◦ Särjesilm ◦ Koriander ◦ Ümaralehine kelluke ◦ Mesikann ◦ Luuderohi Esineb sageli veetaimedel: veesisesed lehed ja veest välja ulatuvad lehed on erineva ehitusega Muundunud leht
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Puittaimede hooldusjuhend Hooldusjuhend aines 'ilutaimede kasutamine' Tartu 2013 1. TAIMERÜHMADE JAOTUS LEHTPUUD OKASPUUD LEHTPÕÕSAD LIAANID Elaeagnus Clemantis Thuja Berberis vulgaris commutata Elulõng Elupuu Harilik kukerpuu Läikiv hõbepuu Magnolia Picea abies Buxus sempervirens Magnoolia Harilik kuusk Harilik pukspuu Caragana Prunus avium Taxus arborescens Kirsipuu Jugapuu Suur läätspuu Padus avium Cornus alba Harilik toomingas Siberi...
41 puuduvad nektaariumid, õied on lõhnatud, pole silmatorkavat õiekatet. Liikuvad, pikad tolmukaniidid või pikal rippuval raal õied/õisikud. Nõges väga hea tuultolmleja kuigi eelpool olevaid tingimusi ei täida. 2.2)Putuktolmlemine e. entomogaamia valdavalt katteseemnetaimed (9/10 liikidest), silmatorkav ja eredavärviline õikate, eredalt värvunu kõrglehed (tupplehtede all), õied lõhnavad ja on olemas nektaariumid, õiekate ja tolmukad on putukatele toiduks, tolmuterad on kleepuva või konarliku välispinnaga, õied meenutavad väliskujult putukaid (kärbseõis) või toimivad lõksuna (kaunis kuldking). 2.3) Vesitolmlemine e. hüdrogaamia esineb 18 perekonda kuuluvatel veetaimedel, õietolm võib kanduda õielt õiele: 1) vee pinnal epihüdrogaamia (heinmuda); 2) vee sees hüpohüdrogaamia (näkirohi)
mitmeid kultivare. · Peamiselt vastakuti asetsevad terveservalised elliptilised või munajad lihtlehed on kaarjalt lehe tipu poole suunduvate külgroodudega. · Hrl. valged, kreemikad või kollased, neljatised või viietised, kahesugulised, väiksed õied on koondunud võrse tipus olevasse kännasjasse õisikusse või ümbritsevad õisikuid kujult ovaalsed või äraspidised teravatipulised, värvuselt valged, rohelised, roosakad või kollased suured kõrglehed. · Viljaks olev luuvili või 13 seemnega mari, mis võib olla mõnel liigil ka söödav, on värvuselt valge, punane, sinine või must · Kontpuude luukõvast ja tihedast puidust valmistatakse mitmeid tarbeesemeid. Cornus sanguinea - Kasvab kodumaise suvehalja kuni 5 m kõrguse ja vanemas eas sama laia hargneva püstise tugevakasvulise ja tiheda hallikate peenerõmeliste okstega põõsana
(kõrrelised), õiekate on taandarenenud, tolmukad ja emakad aga silmapaistvalt suured, puuduvad nektaariumid, õied on lõhnatud, pole silmatorkavat õiekatet. Liikuvad, pikad tolmukaniidid või pikal rippuval raal õied/õisikud. Nõges väga hea tuultolmleja kuigi eelpool olevaid tingimusi ei täida. 2.2)Putuktolmlemine e. entomogaamia valdavalt katteseemnetaimed (9/10 liikidest), silmatorkav ja eredavärviline õikate, eredalt värvunu kõrglehed (tupplehtede all), õied lõhnavad ja on olemas nektaariumid, õiekate ja tolmukad on putukatele toiduks, tolmuterad on kleepuva või konarliku välispinnaga, õied meenutavad väliskujult putukaid (kärbseõis) või toimivad lõksuna (kaunis kuldking). 2.3) Vesitolmlemine e. hüdrogaamia esineb 18 perekonda kuuluvatel veetaimedel, õietolm võib kanduda õielt õiele: 1) vee pinnal epihüdrogaamia (heinmuda); 2) vee sees hüpohüdrogaamia (näkirohi)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
