Etekanne. Psüühiliste või käitumuslike raskustega laps. Sissukord Sissejuhatus............................................................................................................... 2 Psüühiliste või käitumuslike häiretega laps................................................................4 Sotsiaalsetest teguritest põhjustatud käitumisraskused............................................5 Kokkuvõtte.................................................................................................................. 6 Viited:......................................................................................................................... 7 Sissejuhatus Erivajadustel on kõigil üks ühine oluline joon: need on igaüks sügavalt individuaalsed, pole
mõnevõrra teistsugused käitumismustrid Pidev hõikumine ja vahele rääkimine Sage nihelemine, kui õpetaja annab juhiseid või loeb ette Motoorne rahutus (hüperaktiivsus, klassis ringi jalutamine ja teiste häirimine, pidev tooliga kiikumine) Sobimatult kõva hääl klassis Liiga palju kõrvaliste asjadega tegelemist, tähelepanu kandub kergesti mujale Sage korraldustele mitteallumine See on olemuselt õppimise ja toetuse mudel lastele, kellel on käitumisraskused. Käitumistaastumine aitab lastel taastada neid käitumisviise, mille enamik kooliaastate jooksul (õnneks) suhteliselt lihtsalt omandab. Esimesel neljasilmakohtumisel on oluline selgitada, miks õpilane ning õpetaja seal viibivad Õpilast tuleb teavitada tema häirivast käitumisest ning selle mõjust teistele Õpetaja kasutab teavitamiseks vihjepilte ja käitumise peegeldamist Peegeldamist ei tohi kasutada lapse häbistamiseks või alandamiseks
Huntingtoni tõbi Denis Kotov · Kesknärvisüsteemi mõjutav geneetiline häire · Põhjustab ajurakkude süvenevat taandarengut · Halvenevad motoorsed oskused ning tekivad käitumisraskused · Esineb 7 kuni 10 inimesel 100 000st · Oma nime on saanud dr. George Huntingtoni järgi, kes aastal 1872 haigussümptomeid esmakordselt kirjeldas Huntingtoni tõbi · Meeleolumuutused ja ärritused · Depressiooin · Tõmblevad sundliigutused · Kaob kordinatsioonivõime · Kõne muutub ebaselgeks · Esineb neelamisraskusi Sümptomid · Kõige sagedamini täiskasvanutel, vanuses 40 kuni 50 eluaastat · Haigus võib avalduda ka 1 aastastel kui ka 80 aastastel
ja koolis. Lasteaed kui institutsioon koolieast noorematele lastele hoidu ja alusharidust võimaldav õppeasutus. Lasteaed kui organisatsioon - lasteasutuses töötavate inimeste süsteemne tegevus ühiste eesmärkide ja ülesannete täitmiseks. Õppeaasta algab 1 sept, kestab õppe algusest uue õppe alguseni järgmisel kalendriaastal. Hariduslike erivajadustega (HEV) laps - laps, kelle eriline andekus, õpi- või käitumisraskused, tervislikud puuded või pikemaaegne õppetööst eemalviibimine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus ja õpikeskkonnas või õpetaja poolt vastava klassiga töötamiseks koostatud töökavas. Õppekava kujunemise etapid Eesti alushariduses: 1. Riiklik tasand (Eesti alushariduse riiklik raamõppekava) 2. haridusasutuse juhtkonna (Lasteaia õppekava) 3. õpetaja tasandil (Õppe- ja kasvatustöö planeerimine) 4. Õppe- ja kasvatustöö realiseerimine (Tegelik õppekava)
Artiklite kogumik on suunatud erivajadustega laste vanematele, üliõpilastele, õpetajatele ja kõigile, kellel on huvi erivajadustega laste kasvatamise vastu. Raamtus annavad ülevaate: Marika Veisson: Laste liikumispuuded Räägitake Etoloogiast, Klassifikatsioonist ja sümtomatoloogiast, arendus ja taastusravist, Kadi Lukanenok :Spetiifilised õpiraskused Artikklis antakse ülevaade lugemisraskustest, kirjutamisraskutest. Aina Haljaste: Emotsionaalsed ja käitumisraskused. Sisaldab Emotsionaalsete ja käitumisraskuste põhjuseid, seisukohti, äratundmist ja toimetulekut. Inga Jegorova ja Marika Veisson: Hüperaktiivne laps Artiklis antakse ülevaade hüperaktiivsuse terminoloogiast ja olemusest, tekke põhjustest, hüperaktiivsest lapsest ja tema arengu iseärasustest, õppetegevuse organiseerimisest, õppimisest ja õpiteooriatest, didaktilised lähtekohad, lapse õpetamisest, õpetaja tugivõrgustikust ja koostööst lastevanematega.
ALUSHARIDUSES KASUTATAVAD MÕISTED Alusharidus on teadmiste, oskuste vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis (KLS § 2). Alusharidus on süstematiseeritud teadmiste, oskuste, arusaamade, hoiakute, tõekspidamiste ja suundumuste süsteem, tänu millele inimene omandab võime käituda, orienteeruda, otsustada, omandada, korrigeerida oma käitumist (Ü. Vooglaid. 1996. Alushariduse õppekava projekt). Areng kajastab sisulisi muutusi lapse organismis ja selle omadustes, funktsioonides või käitumises. Kirjanduse põhjal koostas J. Treier Enesehindamine (self-assessment, self-evaluation) - protsess, milles õppeasutuse personal jälgib süstemaatiliselt ja regulaarselt õppeasutuse tegevusi ja tulemusi. Enesehindamise objektideks võivad olla kogu õppeasutus, selle personal või mõni selle rühm/liige. Enesehindamise põhieesmärk on soodustada nii indiviidi kui kollektiivi tasandiltoimuvat õppimist, a...
loote närvisüsteem. Loote alkohoolsed kahjustused ei ole ravitavad, kuid nad on ärahoitavad alkoholi tarbimise vältimisega enne rasedust ja raseduse ajal.Kaasasündinud alkohoolse kahjustusega laps on suureks õnnetuseks nii talle endale, perekonnale kui ka kogu ühiskonnale. · Alkoholikahjustuse teke ei tunne piire, võib tekkida kas vastsündinu raske vaimne ja kehaline alaareng või hiljem õpi- ja käitumisraskused koolis ja elus. Närvisüsteemi omandatud alkohoolsed kahjustused arenevad kroonilise alkoholismi tõttu. · Alkohol kui närvisüsteemi mürk põhjustab ajurakkude hävimist ning ajumassi vähenemist, mida nimetatakse aju atroofiaks.Mälu nõrgeneb, vaimsed võimed langevad, väheneb enesekontroll, häiritud on inimese käitumine ja otsustused. Tekib haiguslik vajadus pidevalt alkoholi tarvitada. Järgneb võimetus töökohta pidada. Perekond laguneb
See aga ei pruugi olla sama adekvaatne, sest tegelikkuses ei toetuta vaid õpitule ja raamatutarkustele. Kuna mina, kui tulevane tavakooliõpetaja puutun arvatavasti kokku rohkem õpilastega, kellel on õpiraskused või mingitel muudel põhjustel raskusi õpikeskkonnaga kohanemisel, siis ei puuduta oma oma essees puudega laste erivajadusi ja minu toimetulekut nendega. Hariduslike erivajadustega õpilane on ka õpilane, kelle eriline andekus, õpi- või käitumisraskused, terviserikked, keelelis-kultuuriline taust, või pikemaaegne õpikeskkonnast eemal viibimine, mis põhjustab olulisi raskusi töötada oma klassikaaslastega samal ajal samas ruumis või vastavale klassile koostatud töökava alusel. Kui kujutan, et olen juba õpetaja ja mul tuleb tegemist teha 24-36 õpilasega, kes kõik tulevad erineva taustaga perekonnast, neil on erinevad kultuurilised ja keelelised taustad, siis arvan, et kõige raskem on ära tunda last, kellel on hariduslikud erivajadused
Õpetaja saab vaadelda õpilase tööd ja keskkonda ning koguda andmeid tema lugemise ja kirjutamise kohta, et siis vajaduse korral pöörduda nõu ja abi saamiseks HEV koordinaatori poole. 8 HEV juhendi (DfES 2001) järgi vajavad „lapsed, kellel esineb …. spetsiifilisi õpiraskusi, näiteks düsleksiat ... erituge kognitiivsete oskuste arendamiseks ja õppimises edasijõudmiseks. Mõnedel lastel võivad üheaegselt olla sensoorsed ja füüsilised häired ning käitumisraskused ja see tekitab lisavajadusi (7:58). Nagu oli juttu 2. peatükis, on koolipõhiste meetmete algatajaks õpetaja või muu koolitöötaja, kellele õpilase lugemis- ja kirjutamisraskused muret valmistavad ning kellel on õpilase raskuste kohta tõendusmaterjali. Kui lapse edasijõudmine vaatamata õpetajalt saadavale lisa- või eriabile ei parane või paraneb vähe, tuleb kasutusele võtta koolipõhised meetmed. HEV koordinaator ja õpetaja koostavad lapse toetamiseks tegevuskava
Tihti soovitakse andekatele lastele aga eliitkoole või koduõpet, mõned koolid aga lubavad neil külastada ülikooli loenguid. KOKKUVÕTTE Iga laps on vanema jaoks õnn, andekaid aga peetakse õnnistuseks, tihti aga ei teata kui andekusega ei tegeleta siis võib sellest kasvada suur mure koht. Kiitmine, innustamine ja toetamine nii pere kui ja kooliõpetaja poolt on väga oluline. Kuid ei tohi liiga ka survestada, mis võib esile kutsuda aga hoopiski protesti mille tagajärjel võivad tekkida käitumisraskused. Sellepärast on ka väiksemad koolid on paremad ja eriklassid mis on mõeldus just neile.
eemärkide saavutamist. Erikooli saab kohus paigutada alaealise kuni üheks aastaks, erandina kauemaks, kui see on vajalik õppeaasta lõpetamiseks. Kasvatuse eritingimusi vajavad õpilased on üldiselt tavakoolist võõrdunud noored, kes lisaks halvale koolikohustuse täitmisele on kaldunud kuritegelikule teele ning pannud toime erinevaid õigusrikkumisi. Nende õpilastega tehtud ennetus- ja tõkestustöö pole olnud tulemuslik ja õpilase emotsionaal- või käitumisraskused on võimendunud. Sellised õpilased oma käitumisega kas alluvad vähe tavapedagoogilistele otsesekkumistele või on õpilase seisund selline, et tavapedagoogilisest sekkumisest ei piisa. Nad vajavad pidevat kasvatusliku järelevalve, pidevalt juhendamist oma kohustuste täitmisel ühiskonna, vanemate ja kaasinimeste ees ning avaliku korra ja õpikoha reeglite järgimisel. 2
nendeks tunnusteks on last iseloomustavad tunnused (nt. lapse meditsiiniline diagnoos) ning lapse täiendavad vajadused, mida tuleks arvestada lapse parima võimaliku arengu tagamiseks. Erivajadused võivad puudutada Sandri (2014) andmetel kõik lapsi, olgu siis tegemist pikaajaliste erivajadustega (invaliidsus, pikaajalised õpiraskused, käitumisprobleemid, autism, düsleksia jne) või siis ajutise erivajadusega (paranev vigastus, lühiajalised õpi- või käitumisraskused, ka näiteks sotsiokultuurilised raskused, mis võiva tekkida teise riiki kolimisel). Eesti Hariduse Infosüsteemis (EHIS) on hariduslikud erivajadused alushariduses klassifitseeritud järgnevalt: kehapuue, kõnepuue, liitpuue, nägemispuue, kuulmispuue, vaimupuue, pervasiivne arenguhäire; alusharidusasutuses määratakse ka järgnevad erivajadused: uusimmigrant (Eestis alla 3 aasta elanud laps, ema- või kodukeel on õppekeelest erinev), terviseprobleemid, logopeedi
Vajadusel tuleb õpilase jaoks muuta õppekava. Tõenäoliselt ongi õpetajatele igapäevaseks väljakutseks just õpilaste käitumine tunnis. Õpilastel võib esineda korrarikkumisi, raskusi õppetööle keskendumisega, aga samuti võib tekkida konflikte vahetundides kaaslastega. Üldiselt ilmnevad õpilastel emotsionaal-või käitumishäired. Nendel lastel on raskem toime tulla oma emotsioonidega, mis annavad koheselt endast märku käitumise kaudu. Emotsionaal- või käitumisraskused jagunevad kaheks eksternaliseeritud ja internaliseeritud käitumisprobleemid. (Tropp, 2010, 158). Eksternaliseeritud käitumisprobleemi (ehk väljapoole suunatud käitumisprobleemi) puhul on tegemist rohkem antisotsiaalse, korda rikkuva või agressiivse käitumisega. Üldjuhul on sellist käitumist täheldatud poistel. Siia paigutuvad aktiivsus-ja tähelepanuhäiretega lapsed. Internaliseeritud ehk sissepoole suunatud käitumisprobleem tähendab sageli
ebaadekvaatne ja/või vähetoimiv õpe ja kasvatus, sünnipärased või omandatud puuded, õppekeelest erinev kodune keel koos eripärase kultuuritaustaga. Hariduslikke erivajadusi liigitatakse HEV sügavuse järgi; nende levist lähtudes; tekkepõhjustest ning avaldumise eripärast lähtudes. Hariduslike erivajaduste põhitüübid õpiraskused (ingl learning difficulties Suurbritannias, learning disabilities USAs) emotsionaal- ja käitumisraskused füüsilised puuded meelepuuded kuulmispuuded (ingl hearing impairment) nägemispuuded (ingl visual impairment) vaimupuuded kõnepuuded kogelemine, rütmiga probleeme, r või s vale hääldamine haigustest tingitud erivajadused KAASAV ÕPE Mis on kaasamine? Vähim piirav keskkond Kus on lapsel kõige parem õppida? - Kodu, kodu lähedal olev kool ÕPIRASKUSED Kirjalike tekstide kohandamine
kõneviisiga. Seepärast on oluline õpetada EKR-õpilastele meetmeid, kuidas oma viha ise ohjeldada. Selles referaadis käsitletakse erinevaid programme ja meetmeid, saamaks teada, kas neist on kasu, et vähendada EKR-õpilaste vihastamisel tekkivat agressiivset käitumist ja ühtlasi suurendada prosotsiaalset käitumist ning omandada erinevaid tehnikaid, mis aitaksid viha kontrolli all hoida. Referaadis tehtud üldistused on tehtud põhikooli õpilaste näitel, kel on emotsionaal- ja käitumisraskused. 3 1. Viha ja vihastamise eeskuju Oluline on enda nördimust ja viha mõista; mõista neid olukordi, asjaolusid ja inimesi, mis või kes meie nördimustaluvust langetavad; mõista, mida me sellistes olukordades meile iseloomulikult teeme, kuidas oma vihale reageerime ja sellele vastame, kuidas seda talitseme ning samuti seda, kuidas püüame aidata teistel nende viha talitseda. Kuid selline
Lootele mõjub kahjustavalt isegi alkoholi ühekordne kasutamine raseduse ajal. Kõige ohtlikum on alkoholi tarvitamine raseduse esimestel kuudel, kui moodustub loote närvisüsteem. Loote alkohoolsed kahjustused ei ole ravitavad, kuid nad on ärahoitavad alkoholi tarbimise vältimisega enne rasedust ja raseduse ajal. Alkoholikahjustuse teke ei tunne piire, võib tekkida kas vastsündinu raske vaimne ja kehaline alaareng või hiljem õpi- ja käitumisraskused koolis ja elus. Närvisüsteemi omandatud alkohoolsed kahjustused arenevad kroonilise alkoholismi tõttu. Alkohol kui närvisüsteemi mürk põhjustab ajurakkude hävimist ning ajumassi vähenemist, mida nimetatakse aju atroofiaks. Mälu nõrgeneb, vaimsed võimed langevad, väheneb enesekontroll, häiritud on inimese käitumine ja otsustused. Tekib haiguslik vajadus pidevalt alkoholi tarvitada. Järgneb võimetus töökohta pidada
Lootele mõjub kahjustavalt isegi alkoholi ühekordne kasutamine raseduse ajal. Kõige ohtlikum on alkoholi tarvitamine raseduse esimestel kuudel, kui moodustub loote närvisüsteem. Loote alkohoolsed kahjustused ei ole ravitavad, kuid nad on ärahoitavad alkoholi tarbimise vältimisega enne rasedust ja raseduse ajal. Alkoholikahjustuse teke ei tunne piire, võib tekkida kas vastsündinu raske vaimne ja kehaline alaareng või hiljem õpi- ja käitumisraskused koolis ja elus. Närvisüsteemi omandatud alkohoolsed kahjustused arenevad kroonilise alkoholismi tõttu. Alkohol kui närvisüsteemi mürk põhjustab ajurakkude hävimist ning ajumassi vähenemist, mida nimetatakse aju atroofiaks. Mälu nõrgeneb, vaimsed võimed langevad, väheneb enesekontroll, häiritud on inimese käitumine ja otsustused. Tekib haiguslik vajadus pidevalt alkoholi tarvitada. Järgneb võimetus töökohta pidada
õppematerjali tsükli jaoks ette elamuslikult jutustavas vormis. Aineõpikud ei kasutata. Neid asendava vihikud, kuhu kantakse kõige olulisem materjal, algklassides õpetaja abil, vanemates klassides iseseisvalt konspekteerides. Waldorf-meetodi ülesandeks on anda igale normaalselt andekale inimesele 12.aastane haridus. See ei tähenda, et vastavat meetodid kasutavates koolides ei võiks käia õpilased, kes on oma arengus natuke aeglasemad või lapsed, kellel on lihtsalt õpi- ning käitumisraskused. Waldorf-meetod ei näe ette hinnete panemist ega ka istuma jätmist. Tunnistusel on iseloomustav hinnang, mis kirjeldab võimalikult mitmekülgselt õpilaste arengut ja edenemist koolitöös. Puudulik edasijõudmine, mis tingib omakorda klassi kordamise, ei tulene tihtipeale mitte andekusest, vaid õpimotivatsiooni langusest, mida tavakoolid põhjustada võivad. Waldorf-pedagoogika individuaalsusõpetuse nõue ei tähenda õpilaste grupeerimist andekuse
kehalisi ja psüühilisi erivajadusi. TERMINOLOOGIA 1. puue - organismi, psüühika või motoorika mõne funktsiooni täielik puudumine 2. hälve - psüühika ja/või motoorika funktsiooni osaline puudumine 3. häire – mõne funktsiooni osaline puudumine, kergesti mööduv või kõrvaldatav hälve. HARIDULIK ERIVAJADUS Hariduslike erivajadustega õpilaseks on õpilane, kelle eriline andekus, õpi- või käitumisraskused, terviserikked, puuded või pikemaaegne õppetööst eemalviibimine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohendusi õppe sisus, õppeprotsessis või õpikeskkonnas. KELA RÕK 1. Erivajadustega laps - kelle võimetest, terviseseisundist, keelelisest ja kultuurilisest taustast ning isiksuseomadustest tingitud arenguvajaduste toetamiseks on vaja teha muudatusi või kohandusi lapse kasvukeskkonnas või rühma tegevuskavas. 2
arvatakse. Olümpiaade korraldatakse Eestis ligikaudu 20 õppeaines ja nendest võtab igal aastal osa üle 10 000 õpilase. (Sepp, 2009.) Kuivõrd olümpiaadid katavad väga laia teemade ampluaa, annab see võimaluse paljudele erinevatest valdkondadest huvituvatele õpilastele end proovile panna. 3.2.2. Negatiivsed tunnusjooned Kõik märgid, mis andekusele viitavad ei pea tingimata olema positiivse loomuga. Andekus võib peituda ka probleemi varjus. Näiteks, käitumisraskused võivad välja kasvada sellest, et lapse anne on jäänud õigel ajal märkamata või pole ande arenguks vajalikke tingimusi 11 loodud. Et andekate meelelaad ja temperament ei vasta tihti keskpärastele normidele, võivad nad olla protestimeelsed või sattuda kaaslastega konflikti. Kui see saab lapse käitumist iseloomustavaks teguriks, siis jääbki temast mulje kui käitumisraskustega õpilasest, tänu millele temas andekust näha ei osata.
erivajadustega õpilaste hariduskorralduseks" § 29, 1-6. 39 Dokument annab ülevaate abinõudest, mis on vaja erivajadustega õpilaste arengu soodustamiseks ellu viia. Selle paragrahvi algul defineeritakse erivajadustega õpilase mõiste järgmiselt: "Hariduslike erivajadustega õpilaseks käesoleva seaduse tähenduses on õpilane, kelle eriline andekus, õpi- või käitumisraskused, terviserikked, puuded või pikemaaegne õpikeskkonnast eemal viibimine põhjustab olulisi raskusi töötada oma klassikaaslastega samal ajal samas ruumis või vastavale klassile koostatud õpetaja poolt vastava klassiga töötamiseks koostatud töökava alusel (edaspidi erivajadustega õpilane)." Nagu näeme, mainitakse siin muude seas ka eriti andekaid õpilasi, eeskätt neid, keda pole võimalik "samal ajal samas ruumis" koos teistega või õpetaja töökava alusel õpetada.
SOTISAALPEDAGOOGIKA I osa 2.09 loeng Sissejuhatus ainesse sotsiaalpedagoogika: mis on sotsiaalpedagoogika. Pedagoogika ja kasvatuse ajaloofilosoofiline käsitlus. Mis on sotsiaalpedagoogika? Sotsiaalpedagoogika erisugused tõlgendused on seotud erinevate inimese- ja ühiskonnakäsitlustega, moraaliteooriatega, teaduslike suundumuste ja mõttevooludega. Sotsiaalpedagoogika enesemääratlust on mõjutanud paljud ideed ja ühiskondlikud liikumised. Diskussioon sotsiaalpedagoogika üle omab ühiskonnakriitilist iseloomu tähtis, et arutlus sotsiaalpedagoogika ülesannetest oleks seotud vastava ajajärgu ühiskondlike oludega, ühiskonnaanalüüsiga ja arusaamisega, millises ajas tegevus toimub. Teoreetilisel enesemääratlusel on praktilise sotsiaalpedagoogika töö seisukohast põhimõtteline tähtsus sellest sõl...
Selle tegevuse katkestamine ilmneb pidevas negatiivses käitumises ning see häirib käimasolevat protsessi. Emotional and behavior disorders - ehk emotsionaalsed ja käitumishäired. Kui räägitakse häiretest või hälbest, siis peetakse selle all silmas erinevad asju. Häire on ajutine, üsna sageli mööduv. Hälbe puhul on osaline puudujääk ning puude puhul on midagi täielikult puudu. Emotional and/or behavioral difficulties - ehk emotsionaal ja/või käitumisraskused on eripedagoogiline termin ning tegemist on puudega (on üks psüühilise puude liikidest). Tunnused: võib esineta koos muu puude või hälbega. Erinev kooliskäimine, puue avaldab negatiivset mõju õpiedukusele. Maladjusted behavior - ehk raskesti kohanev käitumine. Halvemal juhul võib olla tegu kohanematu käitumisega. Tavaliselt kaasneb sellega negatiivne sildistamine. Misbehavior - väärkäitumine ehk negatiivse hinnangu andmine käitumisele.
Psühhiaater kolme diagnoosiga lapsed tõrgest-trotsliku, aktiivsus-tähelepanu ja käitumishäirega lapsed. Eelkõige lapseeas väljenduv. Emotional and behavior disorders- emotsionaal ja käitumishäired. Psühholoog, psühhiaater. Kõige tõenäolisem kliinilises psühholoogias, kus mõõdetakse nende erinevaid liike. Probleemide grupp, millel on teatud kindlaks määrtatud teatud normide põhjal liigid. Emotional and/or behavioral eripedagoogiline. Emotsionaal ja käitumisraskused. Hinnanguvaba, kontekstiga seotud, eripedagoog peab emotsiaal ja käitumisraskustega lasteks neid, kellel vähemalt kahes valdkonnas püsivad probleemid. Või esineda koos puuete ja hälvetega ning häiretega. Maladjusted behavior kohanematu käitumine katusmõiste. Teaduskirjanduses sünonüümiks probleemsele käitumisele. Seda kasutatakse harvemini et mitte silte külge panna. Normidele mittevastav käitumine. Psühhiaatria, kliiniline psühholoogia.
end lööduna!“ olen siin boss...“. Kui ma olen seda juhtumit teiste kolleegidega jaganud, on enam kui paar neist öelnud, kuidas • 1-5% õpilastest ilmutavad sagedast ning sageli ägedalt kordarikkuvat käitumismustrit. nad tunnevad, et tahaksid sel õpilasel „käsi väänata“. Ma mõistan mõlemat, nii autoriteedi ja Neil võivad esineda ka emotsionaal- või käitumisraskused (EKR) või käitumishäired nagu kontrolli kaotamise tunnet, mida mõned õpetajad võivad tunda, kui ka võimalikku kiusatust tähelepanupuudulikkuse või tähelepanupuudulikkuse ja hüperaktiivsuse häire (TPH/ kergelt „käsi väänata“ – vähemalt verbaalselt! TPHH) või autismi spektrihäire (ASH). Kuidas toimiksite teie sellise tühise pingistväljumise puhul (sest see on tühine kordarikkuv käitumine)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
