10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 6 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-06-05
Kuupäev, millal dokument üles laeti
2 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
MasterDEKO
Õppematerjali autor
Haiguse põhjused 4 Diagnoos 4 Ravi 5 Ravimid 5 Treenimine 5 Täiendavad ravimeetodid 5 Prognoos 5 Toimetulek 6 Vaimne tervis 6 Psühhiaatriline ravi 6 Kliinilised uuringud 6 Kokkuvõte 6 Kasutatud allikad 7 Lisad 7 2 Sissejuhatus Huntingtoni tõbi (HT) on progresseeruv neurodegeneratiivne haigus, mis kandub geneetiliselt edasi vanemalt lapsele. Klassikaliste sümptomite hulka kuuluvad kontrollimatud liigutused näos, kehatüves, kätes ja jalgades. Samuti probleemid selge mõtlemisega ja meeleolumuutused (ärevus, depressioon ja ärrituvus). Kuigi Huntingtoni tõbe ei saa ravida ega aeglustada, saab teatud sümptomeid ravimitega leevendada. Ajalugu ja avastamine
Korduvalt uuenenud rakud ei suuda aga toimida nii tõhusalt, kui nad seda ,,noorena" tegid. Kui rakud ei suuda enam taastoota, muutub elund ebaefektiivseks, kuna ei suuda oma bioloogilist rolli täita. Vananev aju kogeb astmelist ajurakkude kadu ning neid ei asendata. Siseelundite tööd reguleeriva autonoomse närvisüsteemi talitlus muutub seetõttu vähem efektiivseks. Progresseeruva närvisüsteemi kahjustuse tekitab suhteliselt harva esineva haigus Huntingtoni tõbi (ka Huntingtoni korea). Kuigi seda haigust peetakse haruldaseks (1 juhus 10 000 kohta), on Euroopa parlament välja andnud 2007.a. kirjaliku deklaratsiooni milles suunatakse tähelepanu asjaolule, et Euroopa Liidus põeb seda haigust 170 000 inimest ja 500 000 isikul on pärilik oht sellesse haigestuda. Olemasolevad ravimid võivad vaid leevendada haiguse sümptomeid ja parandada elukvaliteeti, kuid praeguses järgus ei olda veel võimelised haigust ravima või selle kulgu peatama
Korduvalt uuenenud rakud ei suuda aga toimida nii tõhusalt, kui nad seda ,,noorena" tegid. Kui rakud ei suuda enam taastoota, muutub elund ebaefektiivseks, kuna ei suuda oma bioloogilist rolli täita. Vananev aju kogeb astmelist ajurakkude kadu ning neid ei asendata. Siseelundite tööd reguleeriva autonoomse närvisüsteemi talitlus muutub seetõttu vähem efektiivseks. Progresseeruva närvisüsteemi kahjustuse tekitab suhteliselt harva esineva haigus Huntingtoni tõbi (ka Huntingtoni korea). Kuigi seda haigust peetakse haruldaseks (1 juhus 10 000 kohta), on Euroopa parlament välja andnud 2007.a. kirjaliku deklaratsiooni milles suunatakse tähelepanu asjaolule, et Euroopa Liidus põeb seda haigust 170 000 inimest ja 500 000 isikul on pärilik oht sellesse haigestuda. Olemasolevad ravimid võivad vaid leevendada haiguse sümptomeid ja parandada elukvaliteeti, kuid praeguses järgus ei olda veel võimelised haigust ravima või selle kulgu peatama
· Genoommutatsioonid - muutused homoloogiliste kromosoomide arvu kordsuses Pärilikud haigused Geenihaigused Kromosoomhaigused (geenmutatsioonide tagajrjel) (kromosoom- ja genoommutatsioonide tagajrjel) Huntingtoni tantstõbi Down'i sündroom Marfani sündroom Kassikisa sündroom kurttummus Klinefelteri sündroom hemofiilia Turneri sündroom soomustõbi Sh päriliku eelsoodumusega: suhkruhaigus reuma lühinägelikkus skisofreenia 2
Haigused ja seisundid Esileht / Haigused ja seisundid Alzheimeri tõbi Morbus Alzheimer (lad.k) Alzheimer disease (ingl.k) Seletus Alzheimeri tõbi (AT) on aeglaselt süvenev, nõdrameelsust põhjustav närvisüsteemi haigus, mis tavaliselt algab vanemas eas . Ülevaade AT on 20. sajandi algusest tuntud progresseeruv haigus, mille kestus esimestest sümptomitest surmani on keskmiselt 10 aastat. Alzheimeri tõbi on kõige sagedasem dementsuse ehk nõdrameelsuse vorm. Dementsust iseloomustab raske kognitiivsete funktsioonide (mälu, intellekt) kahjustus ilma teadvuse häireteta, mis märgatavalt häirib inimese igapäevast toimetulekut. Mõningatel juhtudel on täheldatud AT pärilikkust ning haiguse sagedasemat esinemist naistel. Kõige olulisem haiguse riskifaktor on vanus. Haiguse levimus on üle 65-aastaste seas 6-8 % ja AT moodustab üle poole kõigist dementsussündroomidest.
ajukoe koldelised kahjustused (insuldid, ajukasvaja, ajutrauma, infektsioonid), pikaaegselt tõusnud koljusisene rõhk, pikaaegsed üldised ainevahetuse häired. Korduvatest ajutraumadest tingitud intellektuaalsete võimete langus on tuntud professionaalsetel poksijatel kroonilise traumaatilise ajukahjustusena. Dementsus põhjustab elamistoimingute/igapäevategevuste raskendatust, avaldudes apraksia, agnoosia jm sümptomitena. Dementsussündroom: alzheimeri tõbi, vaskulaarne dementsus, ..jne. Alzheimeri tõbi Dementsust põhjustav tõbi. Reeglina algab mäluhäiretega uut informatsiooni ei suudeta omandada, säilitada ega reprodutseerida. Alzheimeri tõve varajases staadiumis võib olla kergeid raskusi ka tähelepanu, planeerimise, paindlikkuse ja abstraktse mõtlemisega ning semantilise mälu (tähenduste ning mõistetevaheliste suhete mälu) halvenemist. Iseloomulikud on kõnehäired: sõnavara väheneb,
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool HT13 Mairit Mattis ALZHEIMERI TÕBI Referaat Juhendaja: Mari Viik Mõdriku 2014 Sissejuhatus e. mis on Alzheimeri tõbi: Alzheimeri haigus põhjustab aju närvirakkude järkjärgulise hävinemise, mille tulemusena aju muundub ja ei tööta enam normaalselt. Lõpuks Alzheimeri haigusega inimesed muutuvad aina vähem võimeliseks teha järeldusi väliskeskkonnast saadud informatsioonist ja ei suuda saata informatsiooni oma kehale. Alzheimeri haigust põdevad inimesed muutuvad võimetuks mõtlema, meenutama ehk mäletama, arusaama ja otsustusvõimetuteks
66. Matemaatilised võimed. Päritavus 47%. Korrelatsioon: 70% MZ ja 59% DZ. Ülegenoomne analüüs (põhigeeni pole leitud). 67. Ruumiline ettekujutusvõime. Visualiseerimisvõime. Korrelatsioon: 63% MZ ja 41% DZ. Päritavus 46%. 68. Õppimisvõime. Päritavus 53-67%. Korrelatsioon matemaatiliste, lugemis-, joonistamis-, muusikavõimetega. 69. Dementsus. Sündroom, mida iseloomustab intellektuaalsete võimete taandareng. Nt Alzheimeri tõbi, MID, ajutraumad, AIDS, Huntingtoni tõbi jne. 70. Alzheimeri tõbi. Ajurakkude kohatine hukkumine, ajus moodustuvad seniilsuslaigud, areneb nõdrameelsus.19. kromosoomis apolipoproteiin E (ApoE2) geen, päritavus 70%. 71. Intelligentsusomadused. Isikuomadustest kuni 50% on määratud geneetilise varieeruvusega, ülejäänud 50% tuleneb keskkonna toimest. 72. Alkoholism. Alkoholisõltuvus, tugeav päritavusega haigus. 3-5% meestest, 0,5-1% naistest
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid