EESTLASTE VANAD JÕULUKOMBED Jekaterina Kudenko KUKKB13 Rahvakalender Jõulud on ühed tähtsamad rahvakalendripühad ka tänapäeval. Nad tähistavad talvist üleminekut lühenevatelt päevadelt päikese uuele võidule. Jõulude vastandiks on jaanipäev, mis on täpselt pool aastat varem kui jõulud. Jõulu nimi Eesti keelne sõna jõulud tuleneb jul (vana inglise nimetus yule). Vanasti kutsuti Eestis jõulusid ka talviste-, talvsi, taliste ja talsipühadeks Jõuluaja tähtpäevad Toomapäev (21. detsember) Jõululaupäev (24. detsember) Jõulupühad (25.– 27. detsember) Tabanipäev (26. detsember) Vana-aasta (31. detsember) Uusaasta (1. jaanuar) Kolmekuningapäev (6. jaanuar) Toomapäev Jõulude algus Talus suurpuhastus Tehti jõulukroonid ning l...
Toomapäevast alates, kolmel päeval enne jõulupühi, käisid Saaremaal (jõulu)toomad. Nad teatasid eelolevate tähtpäevade saabumist nagu on kombeks ka selle piirkonna martidel ja kadridel ning soovisid lühidalt õnne uueks aastaks. Üksikuid teateid on toomaste tantsudest ja lauludest, mis värsimõõdu järgi otsustades on suhteliselt uued. 3. USKUMUSED, ÜTLUSED * Toomapäev talve algus. (Nõo) * Toomapäev - enne jõulu toomas koputab kepiga veekaaned üle, vaatab, kas ilm on kindel. (Vastseliina) * Vanad inimesed ütlesid, et kui toomapäev tuiskab, siis tuiskab talve läbi. (Karja) * Toomapää saavad jõulu väravad lahti tehtud taevataadi poolt. (Pühalepa) * Toomapäeval kõnelevad ka loomad. Kord ütelnud hobune teistele loomadele, et peremees sureb pea ära. Peremees kuulnud seda, saanud sarnase ennustuse pääle nii pahaseks, et tapnud hobuse ära. Kuid see ei päästnud siiski teda - ta suri pea
Pole iialgi nii kaua aega ühte asja kirjutanud, alati on kiiremini valmis tehtud, alati on töö kähku tehtud. Seda tööd ma tegin sellepärast kaua, kuna siin oli vaja sissejuhatust, kokkuvõttet ja töö käiku. 2 Luuletused 2 Sissejuhatus 2. Luuletused. 2.1 Loovtöö. 2.2 Jõuluvana. 2.3 Kooli päev. 2.4 Jõulu õhtu. 2.5 Salaja jõusaalis. 2.6 Räppar. 2.7 Elu armastus. 2.8 Sõbra tsoon. 2.9 Suve päev. 2.10 Igavus tappab. 2.11 Ralli päev. 2.12 Päkapikk. 2.13 Kummitus loss. 2.14 Kallis ema. 2.15 Miks tegid nii. 2.16 Sõdurid. 2.17 Naine ja rott. 2.18 Luuletus armastusele. 2.19 Õnnelikus. 2.20 Laste luuletus. 3. Kokkuvõte
Kontserdiarvustus Kolmapäeval 13. detsmbril toimus koolijõulu kontsert. See toimus Karksi-Nuia Kultuurikeskuses. Kontserdil esinesid AKG kooli õpilased. Kontsert oli väga hästi planeeritud. Laulud tekitavad juba jõulu meeleolu. Õhtujuhid olid ka väga tasemel. Mina kui saalis olijale väga meeldib see kontsert. Rahvale läks väga peale esinejate tegemised, aplaus oli väga võimas ja rahvas elas esinejatele kaasa. Kontserdil esinesid August Kitzbergi nimelise gümnaasiumi õpilased.Väga tublit tööd on tehtud. Algas kontsert lauluga see oli jõululaul. See oli hästi esitatud, sõnad olid arusaadavad ja kõlas hästi. Vahepeal tantsisid gümnaasiumi neidude rühm, tants oli
Kontsertetendus ,,Valge gospel" Kolm aastat järjest on korraldatud suurejoonelist kontsertetendust ,,Valga gospel" , kus lauldakse gospel-, jõulu- ja pop-laule nii eesti kui ka inglise keeles. Laule ja liigutusi esitavad laulukoor WAF koos Eestis tuntud artistidega . Sellel aastal võtsid sellest osa: Eda Ines Etti, Uku Suviste, Kaire Vilgats, Maiken, Susan Lilleväli, Lauri Pihlap, Rolf Junior, Bert Pringi, Ott Lepland, Taavi Immato, Marian Saar, Norman Salumäe. Dirigendiks oli Anneli Pilpak. Laule esitati laiv bändi saatel. Kontserdi tunnuslauseks on ,, Valge gospel toob sõbrad kokku". Kontsertetendus algas võimsa ja raske gospellauluga divano. Kohe kui lauljad suu avasid ja laulma hakkasid siis nautisin seda kontserti kuni lõpuni. Igal aastal müüakse kohad kõik välja, sest igaüks tahab nautiga nii võimast etendust nagu see on ,,Valga gospel". Eestis teebki seda ainult WAF koor koos Eesti tuntu...
1. Enne pühi pakla palava. (Nõo) 2. Edimätse pühä ei lää pini kah tõsõ tarõ mano.(Kan) 3. Mihklipäe oli nii suur püha, et mitte tuadki ei suitse.(Hää) 4. Mardipääv Mart tegeva sõilaga õlut. (Ksi) 5. Toomas toores mees toob jõulud, Andres aus mees annab jõulud, Peeter pikk mees peab jõulud, Viidas vintskull viib jõulud. (Käi) 6. Toomas täidab tünni. (Räp) 7. Mis enne jõulu tihase, seda jõulupäe süüasse. (Muh) 8. Küünlapäev viimne jõul. (Jõe) 9. Pikk liug, siis pikad linad. (Kos) 10. Tuhkapäev viheldakse liha seljast maha ja kala selga. (Wiedemann) 11. Kui mitte pastuneljapäevi päästpühaks ei peatu, siis ometi sabagi. (Plv) 12. Vanast Mikul ütel, õt: ,,Mullõ kiitke kiislat", a Jüri ütel: ,,Mullõ küdsage vatska." (Se) 13. Ku ristipäävä kotun pühä um, sis ei tulõ üttegi risti maja pääle. (Rõu) 14
Reklaami analüüs. Minu analüüsitavaks reklaamiks on Kalevi jõulureklaam aastast 2011 ,,Aasta magusaim hetk" Reklaam on jõulu ajast, mis algab sellega, et väike tüdruk jookseb ema juurde ja nad näevad, kuidas isa ja poeg toovad kuuse tuppa, sest käes on jõulud. Tuppa jõudes jookseb tüdruk oma tuppa ühe laeka juurde, mille avades leiab sealt sokolaadid. Samal ajal isa lõhub puid, et kamina alla tuli teha ja poeg ehib kuuske, ning ema vaaritab jõulu roogu. Tüdruk paneb sokolaadidele punased lindid lipsuna peale ja hiilib kööki, ilma, et keegi teda näeks ja asetab ühe sokolaadi laua peale, teise kuuse peale ja kolmanda kamina äärele ja jookseb ise peitu. Siis tulevad isa ja ema tuppa, ema asetab maitsetaimed lauale ja märkab sokolaadi, isa leiab oma magusa ampsu kamina äärelt ja ampsab seda. Kõik naeratavad ja on õnnelikud. Samal ajal, kui teised maiustavad oma aasta magusaimat
Toomapäev Toomapäev on eesti rahvakalendris ning laiemalt läänekiriku traditsioonidest mõjutatud piirkondades 21. detsember. Eesti rahvakalendris märgib toomapäev jõuluaja algust. Toomapäeval on Eestis olnud kombeks jõulueelne suurpuhastus ja jõuluroogade tarbeks sea tapmine. Lisaks on toomapäev märkinud viimast tähtpäeva aasta jooksul laenatud asjade tagastamiseks või muude aasta jooksul üles jäänud kohustuste täitmiseks. Kuigi päev on nime saanud apostel Tooma järgi, võivad päevaga seotud kombed eesti rahvakalendris olla ristiusueelsed ja seotud pigem tihti toomapäeva lähedale jääva talvise pööripäevaga. TOOMAPÄEV (21. DETSEMBER) EESTI RAHVAKALENDER Koostanud Mall Hiiemäe Toomapäeva uskumuste ja kombestiku omapära määrab päikesekalendri aastalõpp, siia kuuluvad kujutelmad kõige pimedamast ajast ja pöördest valguse suunas, liikvel olevatest kurjad...
sina meil nüüd sajad kokku ostma ninni-nänni --- nüüd meil õige jõulutunne igasugu padajanni. Enam ei taha olla lumeta, ammu käes on juba Loeme kokku tutvusringi tule lumi meid valgeks lumeta! --- igaüks peab saama kingi, Siis on lastel hea hanges tatsuda, Süütad küünla jõulu eel, sest on jällegi kord käes peoga tõsta, keelega katsuda. rõõmsaks muutub tuba. rõõmurohke jõuluaeg. --- Küllap põhjamaalt on teel Väikesed jäljed on lumes jõuluvana juba. Kinkidest kuid tähtsam on kassidel, kui on koos kõik perekond suured jäljed Ottidel, Jassidel.
A B A B - , . , 3 . Beep .15- 1990-2005 . 1999, 2001, 2002, 2006 2009 . Beep , : , , A. : B : : 08.02.1971 : : 182 : 73 : ,,Jõulu" : : , E T, A : : : Swix : : ISC : ASICS, : : , , -- B. B 1992 . , 10 21 . . Beep . 1995th - , Beep . , , . 1997/98 , Beep esikaheksasse. 1999 M. 50 m 2001 , 30 . 2002 -- , Beep 12 15- E companion . . " , . , . , . 50 m , , Beep o - - 1. 15 .
Kirjastus: Petrone print Aeg: 20. saj. Lõpp 21. Saj. Algus Koht: Island Peategelane: muusika õpetaja Tarvo Nõmm Tegevusliin: Vabatahtlikkult, töö reis Probleemid looduskeskkonnaga: lumetormid takistasid autoga sõitmist Probleemid kohalikega suhtlemisel: koolis õpetades rääkisid lapsed islandi keeles Hinnatavad iseloomuomadused: uutele kogemustele avatud olemine Geograafia tunnis õppitu kohtamine: liustikud, laamade liikumisest tekkinud vulkaanid Mulle meeldis lugeda Islandi jõulu kommetest ja sellest ,et neil on nii palju erinevaid jõuluvanasid Mind hämmastas see kui rahulikult suhtusid Islandlased ise vulkaanipurskesse. Huvitav oli lugeda eri viisidest kuidas Islandlased kasutasid vulkaanilist soojust enda hüvanguks ära. Geiser islandil Islandil on suured lambakarjad
Estonian dialects Kui k'äzi k'äüles? Kuiss käbäre käivä? Kuidas käsi käib? Traditionally, the Estonian dialects are categorized to three as follows: 1) Northestonian dialects : Insular, Western, Central and Eastern dialect 2) Southern Estonian dialect Group : Mulgi, Tartu and Võru dialect 3) Northeastern coastal dialect S-Saartemurre/insular dialect L-Läänemurre/western dialect K-Keskmurre/central dialect M-Mulgimurre/Mulgi dialect T-Tartumurre/Tartu dialect V-Võrumurre/Võru dialect I-Idamurre/eastern dialect R-(Kirde)rannikumurre/ northeastern coastal dialect Dialect Speakers % 1. Northen Estonian dialect 26 986 3,0 · Eastern dialect 1 270 0,1 · Central dialect 210 0,0 · Western dialect 777 0,1 · insular dialect 24 520 2,8 2. Southern Estonian dialect 101 851 11,5 Group · Mulgi dialec...
teisel pool suu nägema tahtma mets varsti kapuuts suvi juuni september jaanuar november kevad august märts onu või tädi laps üllatuspidu tädi enne laupäev uus aasta esmaspäev jõulupüha sõbrapäev neljapäev kõrvad mantel külastama äkki koos näitama veebruar sügis mai juuli oktoober detsember talv aprill noor onu turg reede jõulu laupäev teisipäev mai püha pühapäev kolmapäev vana-aasta õhtu pärast raske vaim luustik must kass haldjas Mina ei oska ujuda ämblik kirst vampiir võima, suutma oskama üks kolm kaks neljas kuues viis kaheksa seitsmes üheksas kümme kaheteistkümnes nelikümmend kahekümnes Millal on Sinu sünnipäev? Minu sünnipäev on märtsis. Minu sünnipäev on 15. märtsil. tume, pime kõrvits öökull nõid pööning kurat kaalikas nahkhiir kostüüm halloween esimene kolmas teine neli kuus viies kaheksas seitse üheksa kümnes kakste...
Neandertallased Anu Jõulu Kes nad on? Neandertallane ehk neandertali inimene (Homo neanderthalensis) on inimese liik või alamliik, kes kujunes Euraasiasse asunud püstisest inimesest, kes seal umbes 100 000 aasta jooksul elas ja tegutses. Neandertallane elas Euraasias varem kui tark inimene, tegutsedes ajavahemikus umbes 150 000-40 000 aastat tagasi. Omadused,iseloomustus Pikkus 160-165 cm Massiivne ja musklis keha Lühike kael; lai nägu; etteulatuvad kulmuluud; sügaval koobastes silmad; lai nina; madal, kaldus laup; etteulatuv lõug. Kõnevõime Oskused Oskasid kasutada tuld ning tööriistu Matsid oma liigi surnuid ning panid hauda toitu kaasa Avastuslugu Neandertallaste koljusid leiti Belgias Engises 1829 aastal ja Gibraltaril 1848 aastal. Tuntuim leid on Saksamaalt Düsseli jõe orust 1856 aastal. Tänapäeva leiud http://www.elu24...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Talvised rahvakalendritähtpäevad Referaat Nimi Pärnu 2011 SISSEJUHATUS Eesti rahvakalendriks nimetatakse eestlaste pärimuslikku ajaarvestuse ja tähtpäevade süsteemi, millega seostuvad ka teatud uskumused, kombed, rahvalaulud jms. Rahvakalender on ajaloo jooksul muutnud ja erinevatest allikatest mõjutusi saanud. Tavaliselt peetakse eesti rahvakalendrist rääkides silmas rahvakalendrit sellisena, nagu ta oli välja kujunenud ligikaudu 19. sajandi keskpaigaks. Tänapäeva rahvakalendrisse kuuluvaks võidakse lugeda ka selliseid hiljuti levinud tähtpäevi nagu näiteks sõbrapäev, volbripäev ja halloween. Referaadi tegin talviste kuude kohta ja sealt valisin 3 tähtpäeva ja üritasin võimalikult põhjalikult kirjutada nendest. 2 JAANUAR NÄÄRIKUU Tähtpäev: Kolmekuningapäev 6. jaanuaril Algselt tähista...
asukoht TTÜ raamatukogus ja sellele vastav kohaviit e-kataloogis ESTER, korrus ja riiuli number Vastus: Raamatu asukoht TTÜR 2. korrus sotsiaalteadused, riiul 217 kohaviit: 338E/E-20 2. Leidke Eesti märksõnastikust (EMS), milliseid seotud märksõnu on soovitav kasutada teavikute otsinguks teemal brauserid Loetlege kuni 3 seotud märksõna. Vastus: hüpertekst, internet, sirvimine 3. Leidke andmebaasist ISE, millises ajakirjas on ilmunud artikkel Jõulu, Tarmo. Kvaliteetne ehitus eeldab kaasaegseid materjale. Vastuses esitage ajakirja nimetus, aasta, number, leheküljed, kus artikkel asub. Vastus: Antud artikkel on ilmunud ajakirjas ehitaja, aastal 2007, nr. 5, lk 14 4. Leidke e-ajakirjade otsivahendit A-to-Z kasutades, millise andmebaasi vahendusel ja mis aastast aastani on meie ülikooli arvutivõrgust juurdepääs ajakirja Cement and Concrete Research täistekstidele?
Kontserdiarvustus Käisin teisel advendil, Karksi valla kultuurikeskuses, teise advendikontserdil. Esinesid Aaro tetsmann, Anton Medvedev, Riina Reismaa, Gajane Meletjan. Esitati jõulumeloodjaid orelol, puhkpillidel ja ka lauldi. Esinejad olid tasemel, nad suutsid loo mõttet ja isikupära professionaalselt edasi anda ning valdasid oma pille hästi. Muusika aga kahjuks ei olnud minu maitse, liiga kiriklik ja jõulu traditsooniline. Loo rütmid olid enam jaolt sarnased ja ühekülgsed. Rahvast kontserdil väga plaju ei olnud. Peamiselt olid kontserdil vanainimesed, mõni üksik noor inimene oli. Kultuurimaja oli ilusti kaunistatud ja orel oli ilusti valgustatud. Esinejatel olid seljas tavalised riided ja valgustus ei olnud kõige parem. Esitati teoseid erinevatelt heliloojatelt, nagu näiteks Bach, Motzart, Händel
spordiinternaatkooli lõpetamist profisportlase karjääri alustades oli Veerpalu esiotsa Jõulu suusaklubi stipendiaat see tõi 90 rubla kuus. Peagi sai ta instruktoriks, teenides 200 rubla. Kuid tulemuste paranedes kasvasid oluliselt ka rahalised vajadused. Tammik, nüüdne Tahkuranna vallavanem, alustas sponsorite otsinguid tuttavate seast. Saatis firmadele sadakond kirja. Võttis kakssada telefonikõnet. Tulemus: ümmargune null. «Selline tühi töö,» nendib Tammik. Peale Jõulu klubi andis Veerpalule sportimiseks pisut raha ka Pärnu maavalitsus, AS Fiiber aitas rahastada laagrites käike ja pakkus tasuta varustust. Ometi tuli rahast ikka ja jälle puudu, mäletab Tammik. Esimesed sponsorid, nagu näiteks Tootsi Turvas, õnnestus Tammikul hankida alles 1994. aastal. Kuid veel enne, kui hankida toetajaid, tuli Tammikul päästa Veerpalu Vene kroonu haardest. Selleks esitas ta 1990. aastal taotluse, et tema hoolealune suunataks Pärnu
JOHANN SEBASTIAN BACH BACH · Sünniaeg: 31. märts 1685 · Surmaaeg: 28. juuli 1750 · Stiil: Barokkmuusika · Ametid: helilooja, organist, klavessinist, viiuldaja LAPSEPÕLV · Sündis Saksamaal, Eisenachis · Sündis muusikute perre · Ta isa õpetas talle viiuli ja klavessiini mängimist · 4 venda, kes olid ka muusikud · Muusikalise hariduse sai oma vennalt LOOMING · Barokiajastu suurkuju · Arendas kõrgpunkti polüfoonilise muusika · Avas uue ajastu harmoonilisele muusikale · Loomingus on sügav emotsionaalsus ühenduses konstruktiivse mõtlemisega ning julge fantaasia karmi mõistuslikkusega. · teostele on iseloomulik isikupärane stiil ja loogika eri häälte juhtimisel. · Bachi muusikast on säilinud umbes 200 vaimulikku ja 20 ilmalikku kantaati, 4 lühimissat, 2 oratooriumi ning motette ja laule. PEREELU ...
pigem ,,jätku leiba" kui ,,head isu" Kui mõned rasked näljaperioodid välja arvata, on eestlaste laual ikka jätkunud tumedat hapendatud rukkileiba Ranna- ja saarerahvas sõi leiva kõrvale peamiselt soolasilku, vinnutatud või suitsutatud kala Jõukamates sisemaa taludes kasvatati leivavilja kõrval ka karja, millest üle talve peeti vaid piimalehmad ja tõuloomad Näiteks oinas(mihklipäev), hani(mardipäev), kana(kadripäev). Enne jõulu veristati nuumsiga, millest valmistati soola-ja pekiliha Sajandi algul kasutati palju naerist ja kaalikat, mis oli algul põhitoiduks, hiljem tuli juurde kartul Kasutati rukkileiba(sageli koos aganatega). Jämeda rukkileiva asemele on asunud tänapäeval peenleib Sajandi algul kasutati joogiks palju hapupiima ja taara. Kalja ja kasemahla ka kääritati Söödi palju soolatud pekist sealiha, silku. Valmistati ka tanguvorst ( erineb verivorstist, on heledam)
Kolmekuningapäev Kuupäev: 06.01 Kirjeldus: Algselt tähistati 6. jaanuaril Kristuse sünnipäeva. Legend räägib, et Kristuse leidsid taevas süttinud tähe järgi kolm Idamaa tarka. Pärast Kristuse sünnipäeva nihutamist jõuluajale sai 6. jaanuaril tavaks kolmekuningapäeva tähistamine. Keskaegsetes linnades kestsid nimelt jõulupidustused toomapäevast kolmekuningapäevani. Viimaste sajanditeni ongi kolmekuningapäeva peetud enamikus Euroopa maades ja ka Eestis jõuluaja lõpuks. Sellel päeval käisid paljudes Euroopa maades ringi kuningad, kroonid peas. Kuningakskäijad laulsid, anti nukuetendusi. Kaasas kanti teivast tähega ja laternat. Seda nimetati Petlemma täheks. Kuningakskäimise komme oli vähesel määral levinud ka näiteks Tallinnas, kus veel 1980. aastatel liikusid kolm kuningat lauldes ringi. Jüri Kuuskemaa kirjutab priskest söömisest ja õllejoomisest ning pirukast, mille sisse oli poetatud üks uba või hernes. Pereliige, kes juhtus oa või h...
Kokku 100. 10) Pirukad serveerin nelja suurte korvikesse, ning koogikesed neljale tugevamale vaagnale. 11) Tee, kohvi ja vee klaasid ning tassid (koos alustega). Jällelgi kõike varuga, ehk üle 80mne. 12) 5 suurt lauda 13) Laudlinad, lauaseelikud, lauakaunistused jõulude teemal 14) Kuus puuvilja vaagent Minu laua kaunistamise idee: Laua kuju: ristkülikukujulised lauad Laudlina värvus: valge Lauaseeliku värvus: punane Lauakaunistused: jõulu teemalised kaunistused: NB! Pean silmas vaid keskmist kaunistust Igale lauale paigutaksin ühe sellise dekoratsiooni. Teenindajate tegevused: Laudadele asjade paigutamine (linad, seelikud, dekoratsioonid, nõud, söögid) (kohvipausid on serveerimisvalmis 15 minutit enne kohvipausi alguse kellaaega) Inimeste abistamine (vajaduse korral) kohvipausil Kogu kupatuse ära koristamine Kasutatud kirjadus: http://eope.ehte.ee/selvelauad/?Kohvipausid:Kohvi-_ja_teelaua_men%FC%FC http://www
Käisin ... jõulukontserdil. Kontsert toimus ... kirikus 20. detsembril .... Kontsert algas kell ... ja lõppes veidi enne .... Kontserdi idee oli kuulata ilusaid jõulu laule, mida esitavad ... õpilased. Esitati jõulude teemalisi laule. Kontserdil oli nii paremini kui ka kehvemini esitatud laule. Parmatel esitlustel oli kuulda kõike, aga kehvematel ei kuulnud vahepeal sõnu. Üldiselt võib esidajate taset hinnata tugeva neljaga, sest oili kehvemaid ja paremaid esitusi. Rohkem meeldisid segakoori esitatud laulud, sest nende esitustest sai paremini aru. Kontserdi meeleolu oli rõõmus ja positiivne, sest kontserdil esitati rõõmsaid mitte kurbi laule.
jõulude erilisust, kuulata midagi, mis läheks hinge ning nautida oma enda kodumaa artiste ja mõelda sõnadele, mis paneksid rohkem väärtustama elu enda ümber. Minu lemmik lugu oli ,,Jõulutaat on poolel teel." Muusikastiiliks arvan mina, et see on äkki pop. Selle loo puhul on tore see, et see on nii kaasahaarav ja rõõmus lugu, aga samas on laulu sõnad sügavad seoses jõuludega ja mõtlemapanevad nagu oleks lugu 2-mõtteline. Selle loo kuulamine tekitas minus eriliselt jõulu tunnet, kuna laulus on et jõulutaat on poolel teel ja nagu pühadel kombeks tuleb jõuluvana või kuusepäkapikud, kes toovad kingitusi. Jõulud pole minu jaoks lihtsalt kinkide aeg, vaid ka suurem tähendus on koosveedetud ajal ja ühisel söögiajal laua ääres ning samalajal rääkides kuidas üksteisel läheb ja millega tegelenud. Meie pere jaoks on jõulud ka kerge tagasivaatamine antud aastasse ja kui muidu alati kiire, siis jõuludel leiame kõik selle aja, et veeta aega pere
Ettevõtte üldiseloomustus Tallink on reisilaevade operaatorfirma. Tallink on Eesti firma. 40% Tallinkist kui börsiettevõttest põhineb Eesti kapitalil. Ettevõte pakub reisijate- ja kaubavedu Läänemere piirkonnas. Laevastik koosneb 19. laevast millesse kuuluvad üksteist kruiisilaeva, viis kiirparvlaeva, kaks ro- ro tüüpi parvlaeva ja üks ro- pax parvlaev. Finantsnäitajad Tulud EUR 814 000 000 1,9 miljardit eurot vara baasi 6612 töötajat Üle 8.400.000 reisija aastas 258 000 kaubaühikut aastas Noteeritud NASDAQ OMX Baltic - TAL1T Kaupade jaemüügi areng ning müük tooterühma kohta Finantsnäitajad Tallinki brändi iseloomustavad Usaldus Innovatiivsus Kliendisõbralikkus Professionaalsus Rõõmsameelsus Struktuur Tallink Silja Oy- Soome-Rootsi liinidel operaator AS Tallink Duty Free, Tallink Silja AB- müük ja turundus Soomes OÜ Hansaliin- Müük ja turundus Rootsis AS Tallink Latv...
lõpuni teha ja on omadega tupikus. Töötajat ei pea alati rahaliselt motiveerima kuigi raha motiveerib inimese töö juures kõige rohkem tööd tegema. Kuid pisikeste asjade puhul võib töötajat motiveerida näiteks tahvel hea sokolaadiga. Kui mingi suurem töö on siis võib näiteks motiveerida spa piletitega. Sellised motiveerimised innustavad töötajat. Alati kuluks ära ka töötajale igaastane jõulu preemia, kui ettevõttel on võimalik selline rahaline investeering oma töötajatele teha. Jõulu preemia andmisel on töötajale see väga innustav, sest siis ta ei hakka mõtlema sellele, et ettevõttest ära tulla. Igale töötajale peaks juht erinevalt lähenema, mõned töötajad mõisatavd huumorit mõned aga on väga tõsised ning ei taha ettevõttes muud peale töö jutu ainult arutadagi. Juht peab oskama suhelda väga palju ning erinevate isiksustega.
Naksitrallide jõulupidu Minu kui praktikandi osa jõulupeos on suure osakaaluga. Minu osaks on ehtida koos õpetajaga ära rühmaruum. Sellega olen saanud suurepäraselt hakkama. Tegime koos lastega kaunistusi. Õpetame koos rühmaõpetajaga lastele väikese jõulu näidendi. Peale selle õpetame veel lastele ka laule. Kuna muusikaõpetaja keeldub meiega koostööd tegemast siis oleme pidanud kogu vastutuse enda peale võtma ja ka peo kava oleme koos välja mõelnud. Minul kui praktikandil on üsna suur vastutus kogu peo eest. Näidendis osalen jutustajana. Jõulupidu toimub 17 detsember kell 16.00 Jõulupeo kava: A. Kumpase laul ,,Tasa, tasa" Algab näidend Jänesest ja hundist Jutustaja: Kui esimesed külmad saabusid, ehitasid hunt ja jänes endile toredad majad. Hunt samblast ja jänes ehitas puust. Majad olid lähestikku ning Hunt ja jänes said omavahel sõpradeks. Jänes: Tere hunt! Hunt: Tere jänes! Jänes: Ilm on pärsi jaheda...
"Kuhu me need viime." kiri jõuluvanale Tere,kallis jõuluvana Sulle kirjutab nüüd Kati Istun kodus laua taga Täitsa reipalt.Veel ei maga Tead,Sa tule pisut varem. Ma ei heida miskit ette, aga äkki Une Mati jõuab Sinust jälle ette. Igavesti Sinu kati Jõuluvana, tule juba jõululõhna täis on tuba. Kiirelt - kiirelt päkapikud, kui hiljaks jääd, siis jõulud rikud. Saingi selle mis tahtsin, teist pakki ei teinud veel lahti Saadan Sulle suure musi mitte väikse põseka Saadan jõulu kallistusi teele helge mõttega... Loodan, et me suurest kiirest vahel aega võtame Teineteise hoolimiseks aega, tahtmist leiame. Kelle jäljed valgel lumel, keda näevad lapsed unes? Kes siin istus kes siin astus, linnukesed teavad vastust?! Tere,kallis jõulumees, väike tüdruk on su ees, luba, et ma tantsin veidi, ma sain päkapikult kleidi. Laulu võiksin laulda ka,
Kuressaare Vanalinna Kool klass Kontserdipäevik Juhendaja: 2017 Sisukord: Lk 1 - Tiitelleht Lk 2 - Sisukord Lk 3 - Kontserdist Lk 4 - Esinejad Lk 5 - Minu mulje 2. Kontserdist: Mina käisin kuulamas kui ka osa võtmas kontserdil ,,Jõulu ootel'' mis toimus 08.12.2017. Kontsert võttis osa Kuressaare kesklinnas olevas Laurentiuse kirikus kell 18:00. Kontserdil esinesid Kuressaare Muusikakooli õpilased, kes võisid olla nii seitsme aastased kui ka teismelised, aga esines ka õpetajaid. Kontserdil esineti vähe üksi ja enamus ajast mängis kas siis orkester või ansambel, ka solistidel oli orkester taustaks. Kontsert toimus kirikus, nii et kajas paljude inimeste esinemise ajal, aga tänu suure koguse kuulajatele polnud see nii hull. ...
Võru Muusikakooli jõulukontsert Võru Muusikakooli jõulukontsert toimus 11.detsembril kell 18.00 Kultuurimajas Kannel. Kella kuueks oli saal inimestest täitunud ja kontsert võiski alata. Publikule esinesid nii muusikakooli orkestrid, solistid kui ka mitmed ansamblid. Kuulajatele pakuti jõulu-ning klassikalist muusikat. Esimesena astusid lavale viisikoorilapsed, kes laulsid Juhan Trumbi laulu ,, Saatke meile meile". Lustakas avapauk andis kontserdile meeleoluka alguse. Järgisena seads end sisse keelpilliorkester, kelle esitatud muusikapalast võis ära tunda kuulsa barokiajastu helilooja Johan Sebastian Bachi teose ,,Brandenburgi kontsert I osa". Peale kaunist esitust astusid lavale akordionistid, kes mängisid pillidel rütmika ,, Take Ten"-i ning barokkiajastust pärinev ,,Aria". Kogu orkestit saatis basskitarr, mis andis paladele veelgi rohkem võimsust juurde. Selle järgnesid Mare Visnapuu Poistek...
1.Kontsertstiil- 2.Intermeedium- meelelahutuslik vahemäng tõsises ooperis 3.Primadonna- sopran ooperis 4.Kantaat- koosnes kahest/kolmest retsitatiivi aariapaarist, sarnanes väikese ooperistseeniga 5.Passioon- heliteos koorile,vokaalsolistidele ja orkestrile, mis jutustab Kristuse kannatustest ja ristisurmast. Tekkis 17.saj Roomas 6.Sonaat- ansamblile loodud teos (instrumendid) 7.Tempereeritud klaviir(häälestus)- Uus häälestussüsteem,mis kuj 18saj I poolel. 12-tooniline helisüsteem(12 võrdset pooltooni ühes oktavis)jaotatud võrdseteks pooltoonideks.( Klaviir ehk klaverikoondis on muusikas üks partituuri erivorme, orkestriteose transkriptsioon klaverile.) 8.Courante-3-osaline süidi tants 9.Klaviirimuusika- barokiajal klahvpillidele kirjutatud muusika 10.Afetiõpetus- õpetus inimese tundeseisundist 11.Monoodia- stiil,mis väljendub peamiselt ühehäälses meloodias, kaasas harmooniaseade 12.Generaalbass- muusikat pidevalt saatev bassihääl,mille...
Jõulud vanasti Jõulud olid algselt pööripäevapühad. See oli aeg, mil valgus sai pimeduse üle võidu. Võib arvata, et jõulud on seotud päikesekultusega. Pööripäevapüha on olnud pea- aegu kõikidel rahvastel ja on väga iidne. Vanasti arvati, et just pöördelisel ajal võib muu- tuda inimese käekäik kuni järgmise pööripäevani, ning sellega olid seotud ka uskumused ning kultused. Vanasti olid jõulud rahulikumad. Pered tulid kokku, söödi verivorsti, räägiti jõulu- jutte...Pühadel oli mõte, tuum, mida praegu paljude inimeste arvates kahjuks ei ole.On tunne, nagu oleks meisse sisendatud, et jõulude eel peab mööda poode ringi tormama ja kinke ostma. Pühade tähendus kaob, sest see ei väljendu kindlasti mitte ainult kingitustes. Muidugi on kinkide tegemine ilus, ostubuum selle juures aga mitte. Kaupmehed ongi põhi- lised "hulluse" algatajad. Nad leiutavad igasuguseid nippe, kuidas inimesi kauplustesse...
MUINASEESTLASTE RAHVAKALENDER JAANUAR 01. Näärid 06. Kolmekuningapäev 13. Nuudipäev e. kanutipäev 14. Taliharjapäev 17. Tõnisepäev 25. Tatjanapäev e. tanjapäev 25. Paavlipäev 01. NÄÄRID Eestis tähistatakse nääre aastavahetusena alates 16. sajandist. Oma tänase ilme sai püha siiski viimase poolesaja aasta jooksul. 20. sajandi esimesel poolel mürati mõnes peres veel tuppatoodud õlgedes või heintes, seejärel hakkas tava hääbuma. Hea tava kohaselt käiakse surnuaias lähedaste haudadel küünlaid süütamas ja ennustatakse saatust. Loomadele lauta leiva viimine ja nende tervitamine saabuva aasta puhul on unustusse vajumas. Rikkaliku toidulauaga loodetakse endiselt tagada jätk tulevaseks aastaks. 06. KOLMEKUNINGAPÄEV Algselt tähistati 6. jaanuaril Kristuse sünnipäeva. Legend räägib, et Kristuse leidsid taevas süttinud tähe järgi kolm ...
pühitsetud 5000–6000 aastat. Jõuluaeg algas talvisest pööripäevast, toomapäevast (21. detsember), mil neli päeva olid ühepikkused, mille kohta öeldi, et „päike on pesas“. Alates 25. detsembrist hakkasid päevad jälle pikenema, seda päeva peeti päikese sünnipäevaks. Jõulud tõi sisse tavaliselt peremees viljavihust Metsiku (nn rehepapi) abil. Jõululaupäev ja esimene püha olid kodused pühad, siis külas ei käidud. Külla mindi jõulu teisel pühal, kolmandal saadeti jõulud ära. 4 Eestlaste vanad jõulukombed Jõulud olid pühad päevad, mil üks aasta oli lõppemas ja uus algamas. Maa pööras ennast valguse, soojuse, toidu ja elu poole. Sellest, mida inimene jõuluajal tegi, arvati sõltuvat tema ja ta majapidamise hea käekäik järgmisel aastal. Koju oodati surnud omaste hingi ning neilgi
surma. Leiba ei tohtinud panna lahtilõigatud otsaga ukse poole, sest siis pidi leivajätk majast kaduma. Leivapätsile vajutati enne küpsetamist ristimärk, et kaitsta seda kurja silma eest. Leiva otste söömine pidi andma tüdrukutele ilusad rinnad. Sooja leiba pidi murdma, mitte noaga lõikama. Tervet leivapätsi ei lõigatud õhtul lahti, sest õhtune leib pidi kahanema, hommikune aga kasvama. Kohati hoiti esimesest või viimasest lõigatud viljavihust küpsetatud leib alles jõulu ja näärini ning sellest loodeti maagilist abi, et kindlustada head ja viljakat aastat. Linna süda oli turuplats. Turplatsi kõrval oli suur rist see hoiatas,et: Jumal vaatab meid, et me ei rikuks tururahu. Veel oli seal häbipost neile, kes olid seadust rikkunud. Aga ma nägin ka kuidas inimene hukati ma ei tea mille pärast, aga mu vanaisa ütles, et ta oli teinud ränkasi kuritöösi. Turuplatsil peeti ka pidu kus me kõik kolmekesi käisime mina vanaisa ning vanaema
_ _ _ va _ _ _ 3. _ _ _ _ _ _ llt _ _ 7. _ _ kks _ _ _ 4. _ _ kss _ _ _ 8. _ _ _ kkk _ _ _ auk, kaks, karp, kast, kontroll, lennuk, liiva, lukk, mudel, papp, plekk, rist, sada, sepp, tee, töö Igas tulbas on kolm sõnapaari, milles sõnad tuleb kokku kirjutada. Märgi nenede vahele märk +. laulu lind kõrge puu veo auto uus kleit väike lind jõulu puu isa auto siid kleit ränd lind iidne puu sõidu auto kirju kleit pääsu lind kase puu beez auto suve kleit lendav lind kütte puu sport auto kooli kleit venna raamat raud tee mõru kook herne supp tasku raamat rist tee pann kook mage supp
Mettallide kasutamine igapäeva elus ! Mettallidest on valmistatud paljud meile vajalikud tarbeesemed, noad, kahvlid, tööriistad, ukselukud, lennukid, autod, arvutid, laevad, tööstusseadmed, jalgratattad, masinad, raudteed, raadiomastide, elektrijuhtmed ([hõbe], vask) ning torustikud ja mitmel pool mujal. Erivevaid asju valmistatakse väga erinevatest mettallidest ning mettallisulamitest. Mettallide omadused on: tavatingimustes tahked ained, (erand elavhõbe), hallika värvitooniga (varieerub hõbevalgest terashallini), peegeldavad hästi valgust, metalne läige, käega katsumisel külmad, head soojus- ja elektri juhid, hästi sepistatavad, plastilised, tugevad. Elemendi metallilised omadused avalduvad seda tugevamini, mida kergemini tema aatomid loovutavad väliskihi elektrone. Raud tähtsaim ja odavaim metall. Eestis toodeti rauda vanasti soorauamaagist. Rauda leidub ka elusorganismides, vere punalibledes hemoglobiini koostises. ...
üllatavaid ja vaimukaid eksperimente pillide ja teada-tuntud lugudega, muidugi Jani nalju oma tuntud headuses ja lisaks esitab trio igal stand-up kontserdil ühe publiku sooviloo. OMA JÕUL saab tõlgendada mitmeid moodi. Uuspõllu meelest tähendas see seda, et nad kõik on tulnud siia ehk siis Kuressaarde oma enda jõul. Ei ole kasutanud mingeid salajasi võimeid. Teiseks oli tal arvamus, et meil igaühel on hinges oma enda jõul. Ei ole kõigil sarnast jõulu vaid iga ühel on oma jõul. See oli tõeline naeruplahvatus ühte, pimedasse õhtusse. Jan Uuspõllu naljad on läbi teleka juba aegade parimad, kuid päris elus neid kuulata siis ei suudagi enam oma naeru tagasi hoida ja naerad isegi kõige tühjema asja peale. Nende naljad olid küll osad väga labased ja mitte just kõige sobivamad laste kõrvadele, aga no naljakad olid nad kõik. Kõige huvitavam on see, et kuigi nad on
surra, küpsue märk aga see, kui ta tahab millegi nimel tagasihoidlikult elada"- mõistaksin seda nii, et ebaküpsed inimesed teevad kõike uisapäisa ja nende jaoks oleks surm mingi hetkelise lemmiku jaoks oluline, kui küpsed inimesed oskavad ka laiemalt näha ja saavad aru, et elus on ka palju muud, mille nimel elada. 2. Poiss, nimega Holden visatakse koolist välja, kuid see pole mitte esimene kord. Niisiis otsustab ta enne jõulu koolivaheaega oma kodulinna tagasi minna, kuid ta ei soovi, et ta vanemad hakkaks pärima, et miks ta nii vara kodus on. Ta otsutab olla linnas hotellis. Esimesel õhtul ta sai omale kaaslaseks ligi 30- aastased daamid, kellega koos jõi baaris. Sealt suundus ta järgmisesse baari. Kui ta jõudis tagasi hotelli, pakkus liftipoiss talle prostituuti. Holden, kes oli parajalt napsune, võttis pakkumise vastu. Kui
Saare murre Saarte murret on uurinud Paul Ariste, Helmi Neetar, Enn Koit, Varje Lonn, Ellen Niit, Juhan Peegel jmt. Saare murde keeles tekst Sääre sadamas ootand ühe korra üks laeva täis mihi tuule järge. Paar (paara) päeva läind juba mööda, ikka veel tuul vastu. "Ooda ooda," itlend üks mees teiste seast, "ma tahan katsuda, kas saab (ka) tuule eeks või mitte." Teised naerand selle üle. Mees läind metsa ning kadund sõnna ära. Üks tund teise järge läind mööda, ei meest ühtid, tulnd õhta käde, ikka pole veel meest näha. Teise oomigu lihab üks külamies obussi otsima ning lõvab (leiab) mihe metsast laksu vahelt. Et tuult eeks tiha sellepärast painutand mees eile ühe paraja pihla puu kõverasse ning löönd ladva kongsuga maa külge kinni. Ajand siis vaiaga (talbaga) puu keskelt lõhki ning isi tasapidi prau vahelt läbi ronima. Parajast saand mees poolest saadik läbi, siis pääsend puu ladu maa küljest lahti ...
•Regilaul on valdavalt ühehäälne, mitmehäälset laulu harrastati (kus?) Lõuna-Eestis. •Regilauludel pole teada kindlaid autoreid. •Rahvalaulud on edasi kandunud suuliselt põlvest põlve. 2.Nimeta regilaulude liike a) töölaulud (5): karjaselaulud, lõikuslaulud, künni- ja külvilaulud, heinateolaulud. b) perekondlike tähtpäevadega seotud laulud (3): sünnipäeva-, pulma- ja matustelaulud. c) kalendritähtpäevade laulud (5): Mardipäeva, kadripäeva, jõulu, d) muud laululiigid (3): Nalja-, hälli- ja orjalaulud. 3.Mille poolest erinevad kiigelaulud teistes regilauludest? Lauldakse külakiigel kiikudes, erinevad muudest lauludest rütmi poolest, millega antakse edasi suure külakiige õõtsumist 4.Millistes piirkondades on regilaulude laulmise traditsioon tänapäevani säilinud ? Peamiselt Kagu-Eestis ja saartel. 5.Millal hakkas levima uuem rahvalaul? Miks? Uuem rahvalaul hakkas levima 18. Sajandi
Andrus Veerpalu Andrus Veerpalu sündis 8.veebruaril 1971.aastal Pärnus. Õppis Pärnus Rääma Põhikoolis. Ta on lõpetanud Eesti Spordigümnaasiumi Otepää filiaali 1990.aastal. Sportima hakkas 1979. aastal ( 8.aastaselt), suusatreeninguid alustas 1983. aastal(12.aastaselt) Johannes Toimi õpilasena, jätkas 1985-90 TSIK-is Ene Aigro, 1990-96 Pärnumaa suusaklubis ,,Jõulu" Eeri Tammiku ning Eesti koondises Hain Kinksi ja Mati Alaveri juhendamisel. Ta on on eesti suusasportlane, olümpiavõitja ja maailmameister. Praegu on Andrus Veerpalu treener Mati Alaver. Andrus elab perega (abikaasa Angela ja lapsed Andreas, Annette ja Anders.) Otepääl. Abikaasa Angela on tulnud kahel korral naiste arvestuses Eesti karikavõitjaks rulluisutamises. Kui võimalik, võtab Andrus abikaasa ja lapsed võistlustele kaasa. Kodus on Andrusel garaazis ligi 40 suusapaari, klassika ja uisustiili jaoks, märja ja kuiva ilma puhuks j...
Kristlikud sümbolid Rist - erinevatest konfessioonidest kristlasi ühendab usk, et Kristus suri maailma pattude lunastamise nimel ja, et tema ülestõusmine tõotab pääsemist surmast ja lootust igavesele elule. Jeesuse ristisurma tõttu on ehk rist kõige olulisem kristluse sümbol. Riste on mitmesuguseid: Püha Peetrus löödi risti pea alaspidi, Constantinuse rist ühendab Kristuse nime esitähed ksii (X) ja roo (R), samuti on olemas ankurrist, vene rist kujutab lisaks ristlile hukatu nimesilti ja jalatuge. Tuvi- Püha Vaimu sümbol. Ristija Johannes nägi PühaVaimu tuvina taevast alla laskuvat ja Jeesuse peale jäävat . Tall- ohvritall on Kristuse sümbol. Ristija Johannes kirjeldas Jeesust nii: "Vaata, see on Jumala tall, kes võtab ära maailma patu!" Okaskroon- Kristus pidi kandma okaskrooni enne ristilöömist, seetõttu on ka see ristilöömise sümbol. Liturgilised värvid. Värvid meie ümber mõjutavad kindlasti meie tujus...
18. koht (19 naiskonda) 4 × 6 km teatesõidus Sirli Hanni Sünniaeg: 27.10.1985 Pikkus: 175 cm Treener: Hillar Zahkna Klubi: Vastseliina SPKL Osalenud neljadel maailmameistrivõistlustel. 84. koht (88 võistlejat) 7,5 km sprindis 18. koht (19 naiskonda) 4 × 6 km teatesõidus 7 Murdmaasuusatamine Andrus Veerpalu Sünniaeg: 08.02.1971 Pikkus: 182 cm Treener: Mati Alaver Klubi: Suusaklubi Jõulu Vancouveri olümpia oli Andrusele juba aukartustäravalt kuues. Andrus on osalenud maailma- karikasarja etappidel 111 korda, millest on poodiumile jõudnud 10 korral ja sellest 6 korda kõige kõrgemal astmel. Andrus on kodusel Tartu Maratonil 3-l aastal saavutanud teise koha (1996, 1999 ja 2001) kuid võitu veel ei ole. 6. koht (53 võistlejat) 50 km klassikastiilis ühistardist sõidus. Peeter Kümmel Sünniaeg: 11.04.1982 Pikkus:192 cm Treener: Björn Kristiansen Klubi: Tartu Suusaklubi
Honegger. Lapsepõlv ja haridus Oscar-Arthur Honegger sündis 10. Märts 1892, Prantsusmaal Le Havre'is, kuid oli Sveitsi päritolu. Muusika oli Honeggeri pereelus tähtsal kohal. Ta õppis mängima viiulit oma klaverimängijast ema kõrval ning vahetevahel lisandus neile ka kolmas, Arthuri sõber, kes mängis ka viiulit. Kuna kahele viiulile ja klaverile oli vähe muusikat kirjutatud, siis hakkas teismeline Honegger komponeerima ise sellele muusikute grupile. Ta alustas ka ooperi ja oratooriumi kirjutamist. Bach ja Beethooven olid tema kaks iidolit. Alates 1909. aastast sai tema treening professionaalsemaks ja kaks aastat õppis ta ka Zürichi konservatooriumis. Seal sai ta rohkem kontakti kaasaegse muusikaga ning avastas enda jaoks Richard Straussi ja Max Regeri muusika. 1911, noore 19 aastase mehena keeldus ta oma isa jälgedes käimast ning astus Pariisi Konservatooriumisse. Seal Honegger õppis Lucien Capet käe all viiulit ja André...
siis käis kannul surm, ning surma petmiseks, kasutati maskeeringuid – loomanahad, maskid. 10. Miks eestlaste rahvausundi ja ristiusu uskumused, kombed ja tavad segunesid? V: Tänu ristiusustamisele. 11. Kirjelda kahe sulle (sinu perekonnale) tähtsama kalendripüha kombestikku, nii nagu sina neid tähistad. V: Jõulude ajal koguneb kogu perekond kokku, valmistatakse traditsioonilisi jõulu sööke, istutakse ühiselt laua taha ning süüakse koos. Õhtu lõpus jagatakse kingitusi. Vana-Aasta õhtul veedame samuti perega koos. Teeme süüa, istume kõik ühiselt lauataga ning, kui kell saab 12 soovivad kõik üksteisele head uut aastat. Rahvaluule 12. Nimeta klassikalise rahvalaulu vormitunnused. V: Regivärsiline - pikad ja lühikesed, rõhulised ja rõhuta silpide korrapärane vaheldumine, mõttekordus ning algriim. 13
Talv eesti maalikunstis. ,,Jõulu- ja nääriaeg pere on koos, ehted ja pidulaud, käbid ja kuuseokkad, küünlad ja kingipaberi krabin. Pildid. Mitte ainult fotod albumist või pühadekaardid, vaid ka mälestuskillud." Need võõrad mõtted-mõtisklused tundusid nii armsad ja sobivad, et ei raatsinud paberile panemata jätta. Talvine maastik seostub meie inimeste teadvuses lahutamatult ikka jõuluajaga. On ju rõhuv halli talvepäeva hämarus, hing ihkab valgust ja veidi sära. Värvilisi aastaaegu on kindlasti rohkem maalitud, aga paljude kunstnike loomingus on just talvel oluline koht eks see ole ka väike väljakutse, valget on raske maalida. Ja jõulud on valged ja värvilised. Novembris avas Tartu kunstimuuseum talveteemaliste maalide näituse ,,Talvevalgus". Detsembris kaunistasid fragmendid maalidest Tartu Raekoja akendel avanevat advendikalendrit. Igal õhtul avati üks aken, jutustati maali lugu ja siis.....
Nõiad ja targad *Hilisemal aja hakkasid eestlased nõia ja nõia vahel vahet tegema. Kurja tegevat nõida nimetati nõiaks edasi. Algupärast ülesannet täitvat ehk head tegevat nõida hakati kutsuma targaks, teadjaks. *Ülepea valitses vanal ajal igal pool kange nõiduseusk. Tartumaal räägitakse praegugi veel nõidade hulgakaupa ärapõletamisest. Paides põletati 1615. a. 9 nõida ära. Saarte nõiad olid kuulsamad kui mandri omad. Kõige rohkem kardeti Sõrve ja Hiiu-Kõpu nõidu. *Eesti nõidadest kangemaid usuti olevat Soomes. Lapis pidi olema päris nõidade kodumaa, vägevamad pidid asuma Põhjala tundratel. *Iga rahvas usub, et nendest põhja pool on vägevamad ja targemad nõiad. * Targa ülesanne on vahemehe osa inimese ja vaimumaalima vahel. Tark püüab vaimude ja vaenulike vägede algust, loomust ja sündi ära mõista. Sellega satuvad nad targa meelevalda tark võib neid võita, taltsutada, heaks muuta. Tark omandab...
Jakobson Aivar Teearu A. Teearu Mart Kivi M. Kivi Mart Metsjõe M. Metsjõe Dmitri Käsper D. Käsper Tiina Amos T. Amos Alari Kaljo A. Kaljo Tiiu Tamm T. Tamm Janari Kaljo J. Kaljo Sander Soosaar S. Soosaar Annika Männik A. Männik Andei Kedrov A. Kedrov Kert Jürgenson K. Jürgenson Leida antud aasta jõulu esimese püha ja isadepäeva kuupäevad ning päeva ja nädala järjekorranumbrid alates aasta algusest. Isadepäev on novembrikuu teine pühapäev Kirjutada valem, mis näitab eesnime esitähte koos punktiga ja perekonnanimega, näiteks A. Pent. Eeldame, et nii ees- kui perekonnanimi koosnevad ühest sõnast, nende vahel on üks tühik. a b n samm �={█(3cos^2 2�−2sin (��+1)/3, |�|<1@2sin 2��/5+2cos(� -5 4.5 20 0
Andrus Veerpalu sündis 8.veebruaril 1971.aastal Pärnus. Õppis Pärnus Rääma Põhikoolis. Ta on lõpetanud Eesti Spordigümnaasiumi Otepää filiaali 1990.aastal. Sportima hakkas 1979. aastal ( 8.aastaselt), suusatreeninguid alustas 1983. aastal(12.aastaselt) Johannes Toimi õpilasena, jätkas 1985-90 TSIK-is Ene Aigro, 1990-96 Pärnumaa suusaklubis ,,Jõulu" Eeri Tammiku ning Eesti koondises Hain Kinksi ja Mati Alaveri juhendamisel. Ta on on eesti suusasportlane, olümpiavõitja ja maailmameister. Praegu on Andrus Veerpalu treener Mati Alaver. Hetkel elab ta perega Otepää. Tal on naine Angela ning lapsed Andreas, Anette, Anlourdees ja Anders. Sini-must-valge lipu all jõudis esimese talisportlasena olümpiavõiduni suusataja Andrus Veerpalu. Noore sportlasena äratas Veerpalu tähelepanu juba 1992. aasta Albertville'i olümpial, saavutades 10 km distantsil 21. koha. Aga see oli ka tükiks ajaks kõik. Tulemuste poolest sattus Veerpalu järgnenud...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
