4.2. ANDMEMUDEL Pakkumise protsessiga seotud andmemudel on esitatud alljärgneval joonisel: 12 4.3. OBJEKTIDE JA ATRIBUUTIDE SEMANTIKA Tähistused (PK) - primaarvõti (ingl. k. primary key) (FK) - välisvõti (ingl. k. foreign key) Nimetus Semantika Klient Firma kliendid, kes oma tellimustega firma poole pöörduvad Kliendi_id (PK) Kliendi unikaalne järjekorranumber Nimi Kliendi nimi Aadress Kliendi kontaktaadress Telefon Kliendi kontakttelefon e-mail e-maili aadress ise Tellimus Konkreetse kliendi poolt esitatav konkreetse(te) toode(te) transpordi tellimus Tellimuse_id (PK) Tellimuse unikaalne järjekorranumber
2 ANDMEMUDEL 7 Infosüsteemi andmemudel on esitatud alljärgneval joonisel: Joonis 3. Andmemudel 4.3 ANDMETABELITE JA ATRIBUUTIDE SEMANTIKA Tähistused (PK) - primaarvõti (ingl. k. primary key) (FK) - välisvõti (ingl. k. foreign key) Nimetus Semantika Klient Ettevõtte kliendid, kes oma vajadustega ettevõtte poole pöörduvad. Kliendi_id (PK) Kliendi unikaalne järjekorranumber Nimi Kliendi nimi Aadress Kliendi kontaktaadress Telefon Kliendi telefon E-post Kliendi e-posti aadress Kliendi_id (FK) Viit kliendi e-posti aadressile E-post Kliendi e-posti aadress Vajadus Kliendi poolt esitatav torutööde teostamise vajadus Vajaduse_id (PK) Vajaduse unikaalne järjekorranumber
) 12. Sõnastada elektrilaengu jäävuse seadus. Elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on muutumatu. Valemid: q=N|e| või q=Ne q1'=q2'=q1+q2/2 N1'=N2'=q1'/e Prootonid = järjekorranumber Elektronid = järjekorranumber Neutronid = järjekorranumber aatommass
Tähistused (PK) - primaarvõti (ingl. k. primary key) (FK) - välisvõti (ingl. k. foreign key) Nimetus Semantika Kliendi e-post Kliendi e-post aadress kliendi_id Viit kliendile, kellele kuulub e-post aadress e-post E-post Klient Firma kliendid, kes oma vajadustega firma poole pöörduvad 12 Kliendi_id (PK) Kliendi unikaalne järjekorranumber Nimi Kliendi nimi Telefon Kliendi kontakttelefon Aadress Kliendi kontaktaadress Klienditüüp_id Viit kliendi tüübile Klienditüüp Klienditüüpide nimekiri Klienditüüp_id (PK) Klienditüübi unikaalne järjekorranumber Nimi Klienditüübinimetus (edasimüüja, ehitaja, eraklient jne.) Päring Esialgse pakkumise koostamise päring
Aatomituuma ehitus Aatomituum koosneb prootonitest ja neutronitest. Tuuma massiarv A on prootonite ja neutronite koguarv tuumas. A=Z+N Prootonite arv e. Neutronite arv laenguarv Keemiline element Laenguarv 25 Elemendi järjekorranumber Elektronide arv = = tuuma laenguarv = Mn Elemendi sümbol = koht Mendelejevi 54,938 Aatommass tabelis. Mangaan Elemendi nimetus Massiarv = prootonite ja neutronite koguarv tuumas. Laenguarv ja massiarv Tuuma laenguarv on prootonite arv keemilise elemendi tuumas. Tuuma laenguarv võrdub elektronide arvuga aatomis. Tuuma massiarv on prootonite ja neutronite koguarv tuumas.
2 ANDMEMUDEL Tellimuse töötlemise protsessiga seotud andmemudel on esitatud alljärgneval joonisel: 10 4.3 OBJEKTIDE JA ATRIBUUTIDE SEMANTIKA Tähistused (PK) - primaarvõti (ingl. k. primary key) (FK) - välisvõti (ingl. k. foreign key) Nimetus Semantika (kirjeldus) KLIENT Füüsilised või juriidilised isikud, kes ostavad kaupa e-poest Kliendi-id (PK) Kliendi unikaalne järjekorranumber süsteemi piires nimi Kliendi nimi kontaktaadress Kliendi kontaktaadress kontakttelefon Kliendi kontakttelefon registreerimiskuupäev Kliendi süsteemi registreerimiskuupäev Tellimus Kliendi poolt esitatud ostu soov Tellimuse-number (PK) Tellimuse unikaalne järjekorranumber süsteemi piires Kliendi id (fk) Viide adminnile
Germaanium Sissejuhatus Saksamaa ladinakeelse nime Germaania järgi Järjekorranumber 32 Aatommass 72,59 Kus leidub ? Polümetallilistes maakides Kivisöes Er ipära Pooljuhtseadised Elektronskeem: Ge +32¦ 2)8)8)14) tihedus normaaltingimustel 5,3 g/cm3 Kus kasutatakse Elektroonikas Optiline lääts Biotoime
elektronid elektronkihtidel. 3. Sõnasta Bohri postulaadid! 1. Elektron liigub aatomis ainult teatud kindlatel "lubatud" orbiitidel. Lubatud orbiitidel liikudes elektron ei kiirga. 2. Elektroni üleminekul ühelt lubatud orbiidilt teisele aatom kiirgab või neelab valgust kindlate portsjonite, kvantide kaupa. 4. Selgita alfa, beeta ja gamma lagunemise! -Alfalagunemine - aatomi tuumast eraldub heeliumi tuum ja tekib uus keemiline element mille järjekorranumber on 2 võrra väiksem -Beetalagumine - aatomi tuumas muutub üks neutron prootoniks, mille tulemusena eraldub elektron - Tekib uus keemiline element, mille järjekorranumber on 1 võrra suurem. -Gammalagunemine - Tekib prootonite ja neutronite ümberkujutumisel aatomituumas. Suure energiaga kiirgus. 5. Iseloomusta aatomi tuuma! - Keemilise elemendi määrab ära prootonite arv aatomi tuumas. - Prootonite arv aatomi tuumas = Elektronide arv elektronkattes
Garantiikiri kinnitatakse reeglina pitseriga. Eelistatakse kirjastiili Times New Roman või Arial suurusega 12 punkti. Asub elemendist GARANTIIKIRI vahekaugusega 2 rida. Näiteks: AS Rõivas garanteerib kulude katmise ..................... või Garanteerime kulude katmise ............... Viit- kirja registreerimisel antud tähistus. Viida koosseisu kuuluvad sarja tähis dokumentide loetelu järgi ja dokumendi järjekorranumber dokumendiregistri järgi. Asub kuupäeva järel, kasutatakse lühendit nr. Näiteks: 2-4 /2 2-4 - sarja tähis dokumentide loetelu järgi, kus kirja pärast täitmist säilitatakse 2 - kirja järjekorranumber dokumendiregistris Terviklik näide:
Registriandmeid täiendatakse vastavalt asja lahendamise käigule, näit. täitmismärge lisatakse alles siis, kui asjaajamine on lõpetatud. Organisatsioon määrab kindlaks, missuguseid andmeid iga dokumendi kohta kindlasti registreeritakse. Tavaliselt on iga dokumendi kohta märgitud: 1) dokumendi autor 2) pealkiri 3) koostamise kuupäev 4) registreerimise või saamise kuupäev 5) viit e dokumendi järjekorranumber Registreerimisel seostatakse dokument liigitusüksusega, millesse ta registreeritakse. Seda seost väljendab viit. Näit. 12-6-3/117, kus 12 on funktsiooni tähis 6 on dokumendi sarja tähis 3 on struktuuriüksuse tähis 117 on dokumendi järjekorranumber 8.2-1/133, kus 8 on struktuuriüksuse tähis 2 on struktuuriüksuse allüksuse tähis
Pärnu 2011 Pool aastat sülearvutiga Sissejuhatus Pool aastat sülearvutiga oli uurimisprojekt, mille käigus prooviti selgeks teha, kas sülearvutiga töötamine parandab hindeid või mitte. Selleks, et seda välja selgitada arvuti vajalikkust või mitte vajalikkust, küsitleti õpilasi ning õpetajaid. Vastas 100 õpilast ning igale õpilasele vastab temale määratud järjekorranumber. Anonüümsuse säilitamiseks on igal õpilasel oma kindel järjekorranumber ning iga vastaja pannakse kirja järgmiselt: V 1; V2; V3; ...V100. Toon antud töös välja mõne õpilase vastused ning arvamused väidete kohta, mille töö autor on kirja pannud. Väide 1: Arvutit ei kasutatud eesmärgipäraselt V1: ,,Istutakse meelelahutusportaalides või suheldakse sõpradega veebis." V2: Ei vastanud V3: ,,Oldi msn-is ja tehti igasuguseid muid asju."
ISESEISEV TÖÖ 8.a klass Koostanud: Grete Mitt Juhendaja: õp.Karoliina Tõnisson 25.11.2011 Baarium (Ba) Keemiline element Baarium tuleb kreeka keelest barys "raske". Baarium on leelismuldmetall. Keemiliste elementide perioodilisussüsteemis asub IIA.rühmas ja 6.perioodis. Baariumi järjekorranumber on 56, aatommass 137,34 amü. Looduses leidub baariumit vaid ühendeina, millest tavalisemad on näiteks baariumsulfaat (BaSO4) või baariumkarbonaat (BaCO3). Looduslik baarium koosneb 7-est stabiilsest isotoobist. Tööstuslikult saadakse baariumi barüüdist või viteriidist. Baarium on hõbevalge läikiv metall, sulamistemperatuur on 727 kraadi, tihedus 3,63 Mg/m3. Baariumi sisaldus maakoores on 0.0425% ja merevees 13 µg/L . Seda
Jüri Gümnaasium 9.reaal Martha Rattus LIITIUM ÜLDINFO Leelismetall Järjekorranumber 3 Kuulub I rühma ja II perioodi O.a. Kõikides ühendites I OMADUSED Hõbevalge Suhteliselt pehme Kõige väiksema tihedusega metall Väga aktiivne OMADUSED Sulamistemperatuur 180 kraadi Keemistemperatuur 1347 kraadi Kaks isotoopi Tõrjub veest vesiniku välja AVASTAMINE 1700 Avastati esimene mineral 1817 Tehti teaduslikult kindlaks Johann Arfedson KUIDAS SAADA? Looduses vabalt ei leidu Mineraalidest ja meresooladest KASUTAMINE Patareides Soojusülekandeaparaatides
[Ostja nimi] [Ostja aadress] [KMKR [Ostja käibemaksukohustuslase registri number] (vajadusel kustutada)] Arve nr: [arve järjekorranumber] Kuupäev: [arve väljastamise kuupäev] Maksetähtaeg: [arve tasumise tähtaeg] Nimetus Kogus Hind Summa
Baarium Ba Riivart Grauberg AT10 Elektronskeem Ba +56 2)8)8)18)18)2) Baarium (kreeka keeles barys "raske"), Ba, barium, keemiliste elementide perioodilisussüsteemi 2-e rühma element, leelismuldmetall; järjekorranumber 56, aatommass 137,34. Looduslik baarium koosneb 7-est stabiilsest isotoobist. Baarium on hõbevalge läikiv metall, sulamistemperatuur 727 kraadi, tihedus 3,63 Mg/m3. Lahustuvad baariumiühendid on väga mürgised. 1774 tõestas C. Scheele, et barüüdi koostisse kuulub senitundmatu metall; selle eraldas 1808 H. Davy. Kasutatakse Baariumi kasutatakse peamiselt sulamite valmistamiseks ning getterina, kuid teda lisatakse ka materjaldele, millest tehakse
Ande Andekas-Lammutaja Matemaatika Jada piirväärtus Arvu A nimetatakse jada a n piirväärtuseks, kui iga positiivse arvu 1 jaoks leidub jadas järjekorranumber m, millest alates jada järgnevad liikmed erinevad arvust A vähem kui võrra, st. |an A| < , kui n m. Ringjoone pikkuseks nimetatakse korrapäraste hulknurkade ümbermõõtude jada piirväärtust hulknurga tippude arvu tõkestamatul kasvamisel. Ringi pindalaks nimetatakse ringi sisse kujundatud korrapäraste kõõluhulknurkade pindalade jada piirväärtust hulknurga tippude arvu tõkestamatul kasvamisel. Piirväärtuste omadused: lim n = n -> lim (-n) = - n -> lim c = c n ->
Iriidium Lühitutvustus Iriidiumi avastas inglise keemik Smithson Tennant aastal 1803 Iriidium sai oma nime Kreeka jumalate sõnumitooja Irise järgi Ta on üks haruldaseim element, mis maakoores leidub Iriidiumi tähis on Ir, ta asub VIIIB rühmas ning järjekorranumber on 77 Omaduselt on iriidium plaatinametall ja sellisena väärismetall Iriidium Iriidium on hõbedane, kõva ja rabe metall Click to edit Master text styles Sulamistemperatuuriks on 2466 °C Second level Third level ning keemistemperatuuriks 4428 °C Fourth level Tihedus normaaltingimustel on Fifth level
on kliendil pretensioone, siis on süsteemis kõik toimingud näha. OBJEKTIDE ja ATRIBUUTIDe semantika Tähistused (PK) - primaarvõti (ingl. k. primary key) (FK) - välisvõti (ingl. k. foreign key) Nimetus Semantika (kirjeldus) KLIENT Füüsilised või juriidilised isikud, kes ostavad kaupa e-poest kliendi_nr (PK) Kliendi unikaalne järjekorranumber süsteemi piires nimi Kliendi nimi kontaktaadress Kliendi kontaktaadress kontakttelefon Kliendi kontakttelefon registreerimiskuupäev Kliendi süsteemi registreerimiskuupäev Tellimus Kliendi poolt esitatud ostu soov Tellimuse nr (PK) Tellimuse unikaalne järjekorranumber süsteemi piires Adminni kood (fk) Viide adminnile
Aine ehitus III ptk Millest koosneb aatomituum? Aatomi tuum koosneb nukleonidest positiivse laenguga prootonitest ja laenguta neuronitest, neid hoiavad koos tuumajõud. Tuumalaeng on nii sama suur kui on elemendi järjekorranumber Mendelejevi tabelis. Prootonite arv tuumas määrab ära, millise keemilise elemendiga on tegemist. Neuronite arv tuumas määrab ära millise isotoobiga on tegu. Sest sama prootonite arvuga, kuid erinevate neuronite arvuga aatomid on sama keemilise elemendi erinevad isotoobid. Tuuma valem X-keemilise elemendi sümbol A- massiarv Z-laenguarv A=Z+N A-tuuma massiarv ehk prootonite ja neuronite arvude summa. Z-laengu arv (prootonite arv) N- neuronite arv Tuumalaeng q=Ze
Metalli tootmine on mitmeetapiline protsess, sisaldades maagi peenestamist ja rikastamist. Väävel kõrvaldatakse peenestatud maagist kuumutamisega. Nikli eraldamiseks vasest kasutatakse nn karbonüülprotsessi, kus nikli reageerimisel vingugaasiga saadakse gaasiline Ni(CO)4, mis seejärel lagundatakse. 3 Asend perioodilisussüsteemis ja aatomi ehitus Keemiliste elementide perioodilisussüsteemis VIII rühma element. Periood: Järjekorranumber 28. Aatommass 58,69. Ni +28| 2) 16) 8) 2) 4 Omadused Oksiidi tüüp: nõrkaluseline Lihtainena hõbevalge Kollaka läikega plastne metall Ta on hästi töödeldav Keemiliselt on kompaktne nikkel väheaktiivne, õhus püsiv Tihedus normaaltingimustel on 8,9 g/cm3 Sulamistemperatuur on 1455 °C ja keemistemperatuur 2913 °C. 5 Kasutamine Rõhuv enamus nikli toodangust kasutatakse ära nii raua kui ka
- 2. Al reageerib metalli oksiidiga. Selle reaktsiooniga saab toota metalle oksiidsetest maakidest. 8Al + 3Fe3O4 > 4Al2O3 + 9Fe ----------------------------------------------------------------------------------------------------------- - 3. Erinevalt teistest metallidest, reageerib Al ka leelistega. ----------------------------------------------------------------------------------------------------------- - 4. Neutronite arvu määramine aatomi tuumas. Prootonite arv = järjekorranumber. Tuuma osakesed = aatommass. Neutronite arv = tuuma os. prootonid. ----------------------------------------------------------------------------------------------------------- - 5. Aatomi elektronskeemi koostamine. Al + 13 | 2) 8) 3) 3. periood, 3 kihti. 13 tuumalaeng ehk järjekorra number. 3) Al III A rühma järgi ----------------------------------------------------------------------------------------------------------- - 6. Raud Fe.
Kantaat mitmeosaline piduliku iseloomuga teos Kontsert ulatuslik mitmeosaline teos ühele ja mitmele soolopillile, orkestrile Koraal kirikulaul Kvartett 4-mängijast koosnev ansambel Kvintett 4-mängijast koosnev ansambel Libreto muusikalise lavateose täielik sõnaline tekst Liturgia kindla korra järgi peetav jumalateenistus Missa liturgilise muusika vorm ja zanr Ooper muusikaline lavateos, terve tekst esitatakse lauldes Oopus helilooja teose järjekorranumber Oratoorium mitmeosaline dramaatilisel süzeel põhinev heliteos Partituur dirigendi noot, kus on kõikide pillide partiide kohastikune üleskirjutus Passioon vaimulik oratoorium, mis põhineb evangeeliumi tekstil Polüfoonia mitmehäälsus Programmiline muusika instrumentaalmuusika, millele on lisatud sõnaline selgitus teose paremaks mõistmiseks Reekviem katoliiklik leinamissa Retsitatiiv kõnemeloodiat jäljendav laulmine Rütm helivältuste organiseeritud järgnevus
Tehingu osapoolte nimed Tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid (nt kui ostetakse automaattanklast kütust, siis on arvelt üks osapool puudu. Sellisel juhul võib ise arvele juurde märkida enda andmed) Majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri (allkirjad) (selle isiku allkiri, kelle ettevõttes (kelle poolel) see kulutus kirja pannakse), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist Vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber. (Enda andmekogumis järjekorranumber, raamatupidaja kirjutab ka dokumendile järjekorranumbri peale.) 69.Iga majandustehingu aluseks on algdokument või algdokumentide alusel koostatud koonddokument. Algdokument ei pea sisaldama eelnevalt nimetatud 3 viimast punkti, kui nendes punktides nimetatud andmed on kajastatud vastavate algdokumentide alusel koostatud koonddokumendis (võib andmed märkida vaid ühe korra koonddokumendile). Aruande
Kaltsium Üldomadused Halli värvusega leelismuldmetall Järjekorranumber 20 Tüüpiline oksüdatsiooniaste 2+ Üks pehmemaid metalle IIA rühma element Tihedus 1550 kg/m³ Sulamistemp 842 °C, keemistemp 1484 °C Keemiliselt aktiivne Looduses vabal kujul ei esine Avastamine Berzelius ja Pontin 1808. aastal Humphry Davy Elektrolüüsi teel Humphry Davy Ajalugu Lupja kasutati ehitusmatrjalina (7000 14000 aastat eKr) Lubjakrohvist säilinud kujud (7000 aastat eKr)
BROOM 1. Broom Kreeka keeles on broomi tähendus haisev, järjekorranumber 35, aatommass 79,904, 7A rühma element, 4.periood, esineb kaheaatomiliselt Br 2, Metallidega reageerides tekitab bromiide( Naatriumbromiid, kaaliumbromiid), aktiivne mittemetall ja tugev oksüdeeria. 2. Füüsikalised omadused Pruunikas aurav vedelik, terava lõhnaga, sööbiva toimega, väga mürgine põhjustab sissehingamisel hingamisteede kahjustusi, nahale sattudes tekivad põletushaavad, keemistemp. 58kraadi, külmumistemp. -7kraadi, tihedus
Tina Tutvustus Tina varasem nimetus on INGLISTINA Järjekorranumber : 50 Sümbol : Sn Massiarv : 118,69 Tinal on 10 stabiilset isotoopi Esinemisvormid Tinal on 3 esinemisvormi : 1) Normaaltingimustel on stabiilne valge tina, mis on hõbehall , pehme tahke aine tihedusega 7,31 g/cm³ ja hea elektrijuht . 2) Temperatuuril alla 13,2 °C on stabiilseim hall tina, mis on hall, habras pooljuht tihedusega 5,5 g/cm³. 3) Temperatuuril üle 160 °C on ta stabiilne habras tina, mis on habras, kuid metalne. Tina igapäevaelus
a Väga austatud v.a Käesoleval aastal k.a Kaptenleitnant kpt-lnt Nooremseersant n-srs Dotsendid dots-d Kihelkonnas khk-s Osakondades osk-des Kohusetäitjaks kt-ks Aastail a-il Tõlkijatele tlk-tele Soojuselektrijaamad SEJ-d Psühhoneuroloogiahaiglasse PsNH-sse Kihelkondlik khk-lik Tallinlane tln-lane Muuhulgas mh Surnud surn Riigiettevõte RE Ajutine aj Dessertlusikatäis dl Endine end. Jõgi, jagu j Juures asuv j.a Järjekorranumber jrk Jaoskond jsk Köide kd Linnajagu lj Linnaosa lo Miljard mld Insener ins Peab olema p.o Preili prl Riigikogu liige rkl Supilusikatäis sl Saatja stj Teelusikatäis tl Uue kalendri järgi ukj Vana kalendri järgi vkj Kodanik kod Kubermang kubm Pärast lõunad - pl
järgmised andmed: 1) Dokumendi nimetus ja nr; 2) koostamise kuupäev; 3) tehingu majanduslik sisu; 4) tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa); 5) tehingu osapoolte nimed; 6) tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid; 7) majandustehingut kirjendavat rmpkohustuslast esindava isiku allkiri (allikad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist; 8) vastava rmpkirjendi järjekorranumber. 8. Mitu aastat tuleb säilitada rmpalaseid dokumente? 7 aastat. 9. Mis on majandusaasta? Majandusaasta võib olla lõhem või pikem kui 12 kuud, kuid ei tohi ületada 18 kuud. 10. Mis aruande koostab rmpkohustuslane lõppenud majandusaasta kohta? Rmpkohustuslane on kohustatud majandusaasta kohta koostama majandusaasta aruande, mis koosneb aastaaruandest ja tegevusaruandest. 11. Millistest aruannetest koosneb majandusaasta aruanne?
Resümee ei ole kokkuvõtte tõlkevariant, vaid koond töö sissejuhatusest ja kokkuvõttest. 2.7. Kasutatud kirjandus Kirjanduse loetelus antakse ainult töö koostamisel kasutatud ja viidatud väljaanded. Kirjandus esitatakse alfabeedilises järjekorras ja nummerdatakse araabia numbritega. Kui kasutatakse mitmes keeles kirjandust, paigutatakse ette ladinatähestikuline kirjandus. Andmed kasutatud allikate kohta saadakse tiitellehelt, selle puudumisel kaanelt. Raamatu kohta märgitakse: järjekorranumber, autori(autorite) perekonnanimi ja initsiaalid, pealkiri, ilmumiskoht, kirjastus (ilma jutumärkideta), ilmumisaasta (lühendit “a” ega sõna aasta ei kirjutata), lehekülgede arv. Kui raamatul on mitu autorit, siis eristatakse nende nimed komaga ja alates teisest autorist on initsiaalid nime ees. Pealkirjades lühendeid kasutada ei tohi. Eesti keeles on lubatud ilmumiskoha lühendid Tallinna (Tln.) ja Tartu (Trt.) puhul. Näiteks: 1. Altpere, E. jt. Elektrimontööri käsiraamat
Asukoht: adressaadi kolmanda reaga samal kõrgusel ja ca 9,5 sm kaugusel plangi vasakust veerisest. VIIT - On kirjale või asjale registreerimisel antud tähistus, mis osutab kirja kohale dokumendisüsteemis. Elemendi eesmärk on - Tõestada registreerimine, - Hõlmata kiri dokumendisüsteemi - Hõlbustada dokumendi haldamist ja otsingut Registreeritavatel dokumentidel on see kohustuslik element. Viida koosseisu kuuluvad sarja tähis dokumentide loetelu järgi ja dokumendi järjekorranumber dokumendiregistri järgi Näide: 3-5/112 Kus 3-5 on sarja tähis dokumentide loetelu järgi, kus kirja pärast täitmist säilitatakse; 3- tegevussuuna tähis; 5 sarja järjekorranumber tegevussuuna piires; 112 kirja järjekorranumber dokumendiregistris Kirjale võib lisada dokumenti individualiseeriva numbri, mis näitab mitmes dokument see on antud kirjavahetuse koosseisus. Näide: 3-5/112-2 Kus ,,2" näitab, et hõlmatud on teine kiri antud asjas
Algdokumendi kohustuslikud rekvisiidid 1) dokumendi nimetus ja number; 2) koostamise kuupäev; 3) tehingu majanduslik sisu; 4) tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa); 5) tehingu osapoolte nimed; 6) tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid; 7) majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist; 8) vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber. Bilanss, bilansikirjed, bilansimaht. Bilansi koostamine Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). Igale bilansikirjele avatakse eraldi konto: aktivakirjetele aktivakontod ja passivakirjetele passivakontod. Igal kontol on kaks poolt - deebet ja kreedit, mille tähendus on aga aktiva ja passivakontodel erinev. Aktivakontodel tähistab deebet konto suurenemist ja kreedit
· · Liitlausend · Ühe konto deebet korrespondeerub kahe või enama konto kreeditiga või ühe konto kreedit korrespondeerub kahe või enama konto deebetiga. · Liitlausendi saab kirja panna ka lihtlausenditega. · · Raamatupidamiskirjend · lausendite põhjal kontodele tehtud sissekanne. · Kirjend peab sisaldama järgmisi andmeid: majandustehingu kuupäev raamatupidamiskirjendi järjekorranumber debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad majandustehingu lühikirjeldus algdokumendi (koonddokumendi) nimetus ja number · (RPS §6) · · Majandustehingute dokumenteerimine · Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud kõik majandustehingud dokumenteerima kohe ning kirjendama raamatupidamisregistrites mõistliku aja jooksul pärast
nimetatakse kontode korrespondeeruvuseks. Enne majandustehingu kontodele kandmist tuleb seega kindlaks määrata korrespondeeruvad kontod ehk koostada raamatupidamise lausend. Lausendiks nimetatakse korrespondeeruvate kontode ja summade märkimist majandustehingu kirjendamiseks. Selleks, et vastavat tehingut korrektselt vormistada, on koostataval raamatupidamislausendil vaja täita viis nõuet. Kirjeldatud peavad olema majandustehingu kuupäev; raamatupidamiskirjendi järjekorranumber; debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad; majandustehingu lühikirjeldus ning algdokumendi (või koonddokumendi) nimetus ja number. Esineb kahte tüüpi lausendeid lihtlausend ja liitlausend. Lihtlausend on ühe konto deebeti korrespondeerimine ühe konto kreeditiga. Näiteks toon pangast kassasse 500 krooni. Tehingu kirjeldamiseks raamatupidamisarvestuses tuleb moodustada lausend: · Deebet Konto: Kassa 500.-
6.millal aatom kiirgab kvandi/ millal neelab kvandi. elektroni üleminekul ühelt lubatult orbiidilt teisele aatom kiirgab või neelab kvandi. kõrgemale liikudes kiirgab, alla liikudes neelab 7.mis on tuuma massiarv? nukleonide summa (prootonite ja neutronite summa), 8.mida nimetatakse tuuma laenguarvuks, mida see väljendab? Tuuma laenguarvuks Z nimetatakse prootonite arvu tuumas ja see võrdub elektronide arvuga. Tuuma laenguarv on ühtlasi elemendi järjekorranumber 9. mis on isotoop? Sama koht, ehk järjenumber neil sama, kuid erinevad üksteisest massiarvu poolest 10. millest koosneb aatomituum. Prootonitest, neutronitest 11. millega võrdub tuuma massiarv? prootonite ja neutronite summaga 12 mis on looduslik radioaktiivsus? Looduslik radioaktiivsus on keemiliste elementide aatomituumade iseeneslik lõhustumine, mille käigus vabaneb radioaktiivne kiirgus ja tuumad muutuvad teiste elementide tuumadeks. 13
plasma magnetiline kokkusurumine 2) plasma kokkusurumine gravitatsiooni poolt 3) plahvatuslik kokkusurumine Kolmandaks tüübiks on külm tuumasüntees katalüsaatorite abil. Selle puhul toimub süntees plasma tekkimise temperatuurist madalamal, äärmuslikel juhtudel isegi toatemperatuuril. · Uute elementide nimed Tavaliselt annab elemendile nime selle avastaja või sünteesija. Uute elementide puhul loobuti sellest süsteemist ning uue süsteemi aluseks on elemendi järjekorranumber ja liited. Viimasteks elementideks, mis endale nime on saanud on Meitneerium - ühe kuulsa naise järgi ning Darmstadtium. · Seos igapäevaeluga Tuumasünteesi on pakutud üheks võimalikuks lahenduseks inimkonna energiavajadusele. Hetke suurim tokamak-tüüpi tuumasünteesi eksperiment ITER hakkab tööle 2026. aastal, kuid jätkuprojekt sellele tuleb alles kümne aasta pärast.
Alumiinium Alumiinium on keemiliste elementide perioodilisussüsteemi III rühma element. Tema järjekorranumber on 13 ja aatommass 26,98154. Alumiiniumi sulamistemperatuur on C ja keemistemperatuur C. 1827. aastal sai väljapaistev saksa keemik, hariduselt arst, Friedrich Wöhler metalli, mida mitte keegi ei olnud kunagi näinud. Algul eraldas Wöhler metalli keemilisest ühendist halli pulbrina, mis peenestamisel omandas metallilise läike. Katsed saada metalli kangina või suurte teradena jäid tulemusteta. Enne kui neid katseid kroonis 1845. Aastal edu, kulus 18
Võrgukiht-käib lülitamine tarkvaraliste aadresside järgi IP aadress-Internet Protocol kasutab identifitseerimise jaoks IP aadresse, näitab, millisesse loogilisse võrgu osasse ta kuulub,ülesandeks on keerulistes võrkudes teate saatmise võimaldamine Saatja IP, saaja IP-päises kirjas Transpordi kiht-tegeleb teate ettevalmistamisega võrku saatmiseks, lammutab teate väiksemateks tükkideks ehk pakettideks, igale paketile tuleb juurde päis, milles on kirjas kontrollsumma, paketi number, järjekorranumber Seansi kiht-algab sellega, et üks vestluse osapooltest soovib teisega rääkida ning annab sellest teisele märku, 3 way handshake-kolmeosaline kätlus Esitluskiht-tegeleb erinevate andmete formaatide ümbervormindamisega, formaat-strukutuur, kuidas on andmed paigutatud, reeglistik, kuidas mingit sümbolit kirjeldatakse ASCII ANSI UTF-8 Rakendus kiht-töötavad programmid, mis tegelevad kasutajate teenindamisega, tagavad kasutajatele mingisuguse ligipääsu andmetele jms
mära nimega Topaas N. Hollandis ja Belgias on sporthobustele nimede panemisel kasutusel tähestikuline süsteem. Kokkulepitud aastal hakatakse tähestiku algusest minema ning kõik ühel aastal sündinud sporthobused saavad endale A tähega nime, järgmisel aastal B ja nii edasi. Kui tähestik läbi saab nimetatud, alustatakse otsast peale. Sama nime tohib sporthobustele panna vaid täisõdedele ja -vendadele, kusjuures nime lõppu lisatakse rooma numbrina järjekorranumber: Calipso I, Calipso II, Calipso III jne. Täisvennad ja -õed on hobused, kellel on sama ema ja isa. Traavlitele nime panemisel on omapäraks see, et väga sageli lisatakse nö pärisnime ette hobuse sünnikasvanduse nimi. Eestis kasvatatakse traavleid näiteks Tooma tallis ning kõigi seal sündinud hobuste nimed algavad sõnaga Tooma.
Parameeter on operandi aadress, mis määrab informatsiooni asukoha aadressi mälus. Programmeeritavas kontrolleris kasutatakse bitt-, bait-, sõna- ja topeltsõnaaadresse. Operandi tunnustena kasutatakse sisendi puhul sõltuvalt sõnapikkusest vastavalt tähised I, IB, IW ja ID. Programmeeritavas kontrolleris toimivad vaid kahendsignaalid. Olek "0" tähistab pinge puudumist (0 V), olek "1" tähistab pinge olemasolu (24 või 220 V). Igal bitil on oma järjekorranumber ehk aadress. Baidi parempoolne bitt on aadressiga 0, ning vasakpoolne aadressiga 7. Samuti omab aadressi iga bait. Programmeerimiskeeles STEP 7 kasutatakse andmeid biti-, baidi-, sõna- ja topeltsõnapikkustena. Peale elementaarandmetüüpide võimaldab STEP 7 kasutada ka kompleksandmetüüpe (nt. loendurid ja viivitusahelad). Näidised praktikumist. 1. Plokkprogrammeerimine 2. Käskprogrammeerimine 3. Kontaktprogrammeerimine
HÕBE Karolina Aleksandrova, Sandra Meristu, Maria Emma Rist, Madis Susi 10.T klass Hõbedast · Hõbe (Ag) paikneb perioodilisus süsteemis 1B rühmas, 5 perioodis. · Järjekorranumber 47 · Aatommasstuuma laengujärje number elektrone prootoneid neutroneid 108. · Hõbeda oksüdatsiooniaste on +2. · Aatomi skeem: +47 2)8)8)8)8)8)5) · Tihedus kg/m3: 10500 · Sulamistemperatuur: 961 kraadiA · Aatommass 107,88 Hõbeda ajalugu · Kuulub vanimate tuntud metallide hulka · Kasutusel kolmas metall Cu ja Au järel · Vanimad arheloogilised leiud pärinevad nüüdse Iraani alalt ja ulatuvad kuue-seitsme tuhande aasta kaugusele
EL Euroopa Liit e.m.a enne meie ajaarvamist end endine FIE füüsilisest isikust ettevõtja hr härra hrl harilikult ik isikukood ins insener IT infotehnoloogia j jõgi; jagu j.a juures asuv jaan jaanuar jj ja järgmine, -sed jm ja muu(d); ja mujal jms ja muud sellised, ja muud seesugust jmt ja mitmed teised, ja mõned teised jn joonis jne ja nii edasi jpt ja paljud teised jr juunior, junior jrk järjekord, järjekorranumber jsk jaoskond jt ja teised juh juhataja jun juunior, junior jv järv k küla; keel; kell; kopikas K kolmapäev k.a käesoleval aastal; kaasa arvatud kd köide kk keskkool; käskkiri kl klass; klaas, klaasitäis; kell km käibemaks; kilomeeter knd kandidaat kod kodanik kpl kauplus kr kroon kt kohusetäitja kv kvartal KÜ korteriühistu l leht; loe; linn; laht; liiter L laupäev lg lõige lj linnajagu lk lehekülg
Tuumafüüsika ja relatiivsusteooria Tuuma mõõtmed tuuma on koondunud suurem osa aatomi massist, tuuma läbimõõt on umbes 10 -15 m. Prooton - positiivselt laetud tuumaosakesed. Prootonite arv (aatomnumber ehk järjekorranumber ehk laenguarv) määrab elemendi tuumalaengu ja on võrdne elektronide arvuga aatomis, nii et aatomid on elektriliselt neutraalsed. Tuuma tähtsaim osake, tähistatakse tähega Z. Neutron - elektriliselt neutraalsed tuumaosakesed. Samal elemendil võib tuumas olla erinev arv neutroneid. Neutron on veidi suurema massiga kui prooton. Tähistatakse tähega N. Suure läbitungimisvõimega. Mittestabiilne osake, vaba neutron laguneb prootoniks ja elektroniks
b= sirge tõusu arvutamine 2 X XY - X Y r= korrelatsioonikordaja (näitab seose tugevust kahe tunnuse vahel) X Y y = a + b x regressiooni sirge 4 Riigieksamite tulemuste koondtabel 1. Selles tabelis on ära toodud uurimustöös kasutatavad algandmed ning kõikide järelduste alus ning arvutustes kasutatavad arvud. Järjekorranumber Kirjandi tulemus Võõrkeele tulemus 1 55 50 2 55 85 3 70 80 4 50 72 5 50 92 6 50 77
sisu, sisu Sisu, sisu, sisu, sisu Sisu, sisu, sisu, sisu Sisu, sisu, sisu, sisu [2:13] Kasutatud kirjandus viidatakse kandilistesse sulgudesse. Esimesena on raamatu järjekorranumber ja kohe Uue, suure peatüki lisamiseks vajuta kooloni järgi leheküljenumber jälle Ctrl+Enter 4 2. PEATÜKK KAKS Sisu, sisu, sisu, sisu Sisu, sisu, sisu, sisu Sisu, sisu, sisu, sisu Sisu, sisu, sisu, sisu Sisu, sisu,
Kuu number Kuu nimetus Kuu nr Nimetus 1 Jaanuar 8 August 2 Veebruar 3 Märts 4 Aprill 5 Mai 6 Juuni 7 Juuli 8 August 9 September 10 Oktoober 11 November 12 Detsember Funktsioon MATCH(otsitav; vektor; otsimisviis) Match() funktsiooni abil leida inimese järjekorranumber tabelis Nr Ees- ja peremini Inimene Number 1 Alan Pent Mart Metsjõe 8 2 Anton Smirnov 3 Rasmus Pruul 4 Ivo Värk 5 Aivar Jakobson 6 Aivar Teearu 7 Mart Kivi 8 Mart Metsjõe 9 Dmitri Käsper 10 Tiina Amos 11 Alari Kaljo 12 Tiiu Tamm 13 Janari Kaljo 14 Sander Soosaar 15 Annika Männik 16 Andrei Kedrov 17 Kert Jürgenson rranumber tabelis
Tarkvara Majandustehingute dokumenteerimine Raamatupidamisregister Tulude ja kulude kajastamine Rahaliste vahendite arvestus Nõuete ja ettemaksete arvestus Varud Põhivara Varad ja kohustused Omakapital Aruannete esitamise kord Sise-kontrolli meetmed 9 Majandustehingud kirjendatakse algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel Kirjend peab sisaldama järgmisi andmeid: 1. Tehingu kuupäev 2. Raamatupidamiskirjendi järjekorranumber 3. Debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad 4. Majandustehingu lühikirjeldus 5. Algdokumendi nimetus ja number 10 On raamatupidamises kasutatav andmekogum, mida saab esitada kronoloogilises järjekorras (päevaraamat), kontode kaupa (pearaamat). Tehingud kirjendatakse registrites mõistliku aja jooksul pärast majandustehingu toimumist, et oleks tagatud aruannete tähtaegne esitamine
............................................................................................. .............................................................................................. .............................................................................................. Ülesanne 11. (5 punkti) Milline alltoodud ühenditest on amiin , alkohol , ester , aldehüüd , alküün Milline ühenditest lahustub vees kõige paremini (Kirjutage igasse kastikesse õige ühendi järjekorranumber) 1) C6 H5NO2 5) C17H35COOH 9) CH3CH2CHO 2) CH2=CH2 6) C6H5NH2 10) C6H5OH 3) HOCH2CH2OH 7) CH3CCH 11) CH3CH2Cl 4) CH3OCH3 8) C6H6 12) CH3CH2COOCH3 Ülesanne 12. (6 punkti) Kirjutage kolme erinevatesse aineklassidesse kuuluva ühendi struktuurvalem ja
Tuum = positiivse laenguga Prooton = positiivne Neutron = neutraalne Elektron = negatiivne 1.kiht max 2 elektroni; 2.kiht max 8 elektroni; 3.kiht max 18 elektroni; 4. kiht max. 22 elektroni, VIIMANE KIHT ALATI max. 8 Aatom on laenguta. Massiarv = A tuumamass = neutronid + prootonid Aatomnumber = Z prootonite arv tuumas A Z = neutronid Elementide aatomi ehituses ja omadustes valitseb kindel süsteem. I-VIIIa rühmanumber, näitab kõige välimise elektronkihi elektronide arvu. Järjekorranumber Elektronide arv, tuumalaeng, prootonite arv tuumas (näitab väike number vasakpoolses ülemises nurgas. Perioodi number (numbrid 1-7) näitab elektronkihtide arvu Aatommass (number all keskel) prootonid + neutronid B-rühma elementidel on reegli päraselt viimasel kihil 2-3 elektroni. Perioodilisustabel ülevalt alla = metallilised omadused tugevnevad; paremalt vasakule = metallilised omadused tugevnevad. Kui on viimasel kihil 8 elektroni, vähe aktiivsed
Suurus f (w t) on iseloomustatav kolme väärtusega: 1) Am - maksimaalväärtusega perioodi kestel, 2) A - ruutkeskmisega perioodi jooksul ehk efektiivväärtusega 3) Akesk - keskväärtusega mooduli järgi 3) Mittesiinuste pingete ja voolude vooluringide arvutamine, induktiiv ja mahtuvuslik takistus. (osad summutavad) 1. 2. 3. Induktiivtakistus summutab voolu kõrgemaid harmoonilisi ning silub voolukõvera kuju. Mida suurem on harmoonilise järjekorranumber, seda väiksem on mahtuvustakistus sellele harmoonilise ning seda teravamalt avaldub see harmooniline voolukõveras võrreldes pingekõveraga. Seega mahtuvustakistus toob esile voolu kõrgemad harmoonilised ning moonutab voolukõvera kuju. 4) Võimsused Moonutusvõimsus: Vahelduvvoolu mittelineaarsed vooluringid 1) Mittelineaarsed elemendid 2) Ferromagnetilise südamikuga vektordiagramm 3) Aseskeemid – jada ja rööp 4) Ferroresonantsi erinevus lineaarse resonantsi ees
järgmised andmed: 1) dokumendi nimetus ja number; 2) koostamise kuupäev; 3) tehingu majanduslik sisu; 4) tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa); 5) tehingu osapoolte nimed; 6) tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid; 7) majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist; 8) vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber. Näide 4
annaabi.ee 
