1.
iseloomusta lühidalt elektroni
kerge
, laeng -1, mass u. 0.00055 amü,
2.
iseloomusta aatomi tuuma
koosneb
prootonitest ja neutronidest, positiivne laeng,
3.
formuleeri Bohri postulaadid
kui elektron neelab energiat, siis läheb teisele orbiidile ja kiirgab
energiat
4.mis
on aatomi põhiolek?
elektron saab tiirelda teatud orbiidil ei kiirga midagi
Elektronia
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2013-05-28
Kuupäev, millal dokument üles laeti
13 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Merili Kallaste
Õppematerjali autor
Sõnasta Bohr'i postulaadid- 1) Elektron liigub aatomis ainult teatud kindlatel "lubatud" orbiitidel. Lubatud orbiitidel liikudes elektron ei kiirga. 2) Elektroni üleminekul ühelt lubatud orbiidilt teisele aatom kiirgab või neelab valgust kindlate portsjonite, kvantide kaupa. 1. Mis on aatomi põhiolek ja ergastunud olek?- Põhiolekus on tal madalaim võimalik energia, ergastunud olekus on aga elektronid liikunud kõrgematele orbiitidele. 2. Kirjelda aatomituuma ehitust. Mis on massiarv ja tuumalaeng?- Aatomituum koosneb prootonitest ja neutronitest. Massiarv on prootonite ja neutronite koguarv tuumas. Tuumalaeng on elektronide arv=tuuma laenguarv=koht Mendelejevi tabelis. 3. Mis on isotoobid?- Isotoobid on ühe ja sama keemilise elemendi erinevate massiarvudega aatomid. 4. Mis on deuteerium ja triitium? Kui suured on nende laengu- ja massiarvud?- 5. Mis on looduslik radioaktiivsus?- Aatomituumade iseeneslik m
1. teema aatomifüüsika, aatomimudelid Aatomifüüsika käsitleb keemiliste elementide algosakestes - aatomites toimuvaid protsesse. Aatomifüüsika kitsamas mõttes tegeleb aatomite elektronkatete uurimisega; aatomituumas toimuvaid protsesse uurib tuumafüüsika. 1. J. J. Thomson 1903. a. - esimese aatomimudel. Thomsoni aatomimudel kujutas endast sfäärilise sümmeetriaga homogeenset positiivset laengut, mille väljas liigub elektron. 2. Rutherfordi planetaarne aatomimudel 1911.a. Elektronid tiirlevad tuuma ümber, meenutab Päikesesüsteemi ehitust. Oli õige mittekiirgava aatomi suhtes. 3. Bohri aatomimudel 1913.a. Seotud Bohri postulaatitega. Selgitavad, millal aatom kiirgab, millal neelab valguskvante.
Missugune asjaolu torkab silma elementide aatommasse jälgides?Mida suurem on aatommass, seda suurem on aatomnumber ja seda rohkem on prootoneid tuumas. Mis on tuuma massiarv? Prootonite ja neutronite koguarv tuumas.A=Z+N, kus Z on prootonite arv ehk tuuma laenguarv,N-neutronid. Miks ei saa tuumade universaalseks koostisosaks olla ainuüksi vesiniku tuum?Sellepärast, et sellisel juhul peaks ka teiste aatomite tuumad koosnema ainult prootonitest ning massiarv ja laenguarv peaksid järelikult ka edaspidi võrdsed olema. Kui aga Rutherfordi katseid hakati alfaosakeste hajumise järgi tuumade laenguarve katseliselt määrama, selgus, et see nii pole. Samuti selgus et esialgu aatommasside järgi korraldatud tabelis on elemendid järjestatud hoopis laenguarvu järgi.Mida nimetatakse tuuma laenguks, mida see väljendab?Tuuma laenguarv ehk prootonite arv tuumas, tähis Z Mida kujutab endast radioaktiivsus tuuma siseehituse seisukohalt? Radioaktiivsus on tuuma- maailma nähtus, kõik nimetatud
1. Mis on molekul ? Molekul on aine väikseim osake, milleks on vastavat ainet võimalik mehhaaniliselt jaotada, ja mis säilitab selle aine keemilised omadused 2. Kui suured on molekulid ? Molekulidel pole kindlat suurust , seda just selle pärast, et nad on nii väikesed. 3. Missugused nähtused viitavad molekulide liikumisele ? difusioon 4. Missugune on molekulid vastastikune mõju ja liikumine gaasides ? vastastikune mõju peaaegu puudub, liikumine kaootiline, väga kiire 5. Miks on gaasid kergesti kokkusurutavad ? Sest molekulide vahel on palju vaba ruumi 6. Miks võivad gaasid piiramatult paisuda ? Sest molekulid ei ole omavahel sidemetega seotud, molekulide vahel võib olla vaba ruumi. 7. Kirjelda molekulide liikumist ja vastastikmõju vedelikes ? liikumine vaba, kiirus suhteliselt suur, vastastikmõju suhteliselt suur 8. Miks on vedelikud raskesti kokkusurutavad ? sest molekulide vahel on vähe vaba ruumi 9.
( spontaanselt ) . hästi lõhustuvad nad ka neutronite toimel : neelates liigse neutroni , tuum ergastub , deformeerub ja laguneb kaheks kildtuumaks, millest kahepeale väljub 2-3 neutronit. Soodsatel tingimustel , kui neutronid kaduma ei lähe ja kui lõhustuva aine mass ületab kriitilise massi algab ahelreaktsioon. Kõige paremini lõhustuvad uraani ja plutooniumi isotoobid . Tuumareaktoreid kasutatakse tuumkütuse saamiseks; energiaallikatena tuumaelektrijaamades ja laevadel ; tuumafüüsika alasteks uuringuteks., Radioaktiivne kiirgus võib suuremate kiirgusdooside põhjal põhjustada kiirgushaigust. Rutherfordi aatomimudeli kohaselt on aatomi keskel väga väike positiivselt laetud tuum millesse on koondunud peaaegu kogu aatomi mass ja mille ümber tiirlevad elektronid moodustavad elektronkatte. Bohri kvantpostulaadid : 1 . elektron liigub aatomis ainult kindlatel teatud ' lubatud ' orbiitidel . lubatud orbiitidel liikudes elektron ei kiirga. 2
peamiselt vundamendipragude kaudu. Igal aastal haigestub radooni tõttu kopsuvähki Eestis umbes sada inimest. 50 KOSMILISED KIIRED 86 % prootoneid 13 % heeliumi tuumi 1 % raskemat tuumi Neutronkiirgus on radioaktiivse kiirguse liik, mille puhul tuumalagunemise (või tuumalõhustumise) tagajärjel kiiratakse vabu neutroneid. Neutronkiirgus on kaudselt ioniseeriv kiirgus. Elementaarosakeste füüsika Elementaarosakeste füüsika Elementaarosakeste füüsika on füüsika haru, mis uurib elementaarosakesi ja nende muundumisi Eesmärgiks on elementaarosakeste süstematiseerimine ja eri vastastikmõjusid ühendav teooria. 54 Vastastikmõjud looduses Gravitatsiooniline vastastikmõju. Oma olemuselt universaalne, gravitatsioonile alluvad kõik kehad. Väljendub kehade tõmbumises. Elektromagnetiline vastastikmõju Gravitatsioonilisest tugevam
1. Kirjelda järgmisi aatomimudeleid: a. Daltoni piljardipalli mudel aatomid on tahked ja jagamatud b. Thomsoni ploomipudingi mudel - positiivselt laetud kera, mille sees paiknevad elektronid. c. Rutherfordi õhupallimudel - keskel on positiivse laenguga tuum ja selle ümber tiirlevad erinevatel orbiitidel elektronid d. Bohri planetaarne mudel keskel tuum (+), elektronid (-) tiirlevad ümber tuuma erinevatel orbiitidel ühel ja samal tasapinnal, ühel orbiidil võib olla ka mitu elektroni e. Kaasaegne pilvemudel - Tuuma ümber liikuvad elektronid moodustavad elektronpilved, mille erinevates osades on elektroni leiutõenäosus erinev 2. Sõnasta Bohri 2 postulaati. 1. Elektron liigub aatomis teatud kindlatel lubatud orbiitidel. Lubatud orbiidil liikudes aatom ei kiirga. 2. Elektroni üleminekul ühelt lubatud orbiidilt teisele aatom kiirgab või neelab valgust kindlate portsjonite kvantide kaupa. 3. Millistest osakestest koosnevad aatomituumad? Kuidas on nende
Kordamisküsimused tuumafüüsika 1. Kirjelda järgmisi aatomimudeleid: a. Daltoni piljardipalli mudel aatomid on tahked ja jagamatud b. Thomsoni ploomipudingi mudel - positiivselt laetud kera, mille sees paiknevad elektronid. c. Rutherfordi õhupallimudel - keskel on positiivse laenguga tuum ja selle ümber tiirlevad erinevatel orbiitidel elektronid d. Bohri planetaarne mudel keskel tuum (+), elektronid (-) tiirlevad ümber tuuma erinevatel orbiitidel ühel ja samal tasapinnal, ühel orbiidil võib olla ka mitu elektroni e. Kaasaegne pilvemudel - Tuuma ümber liikuvad elektronid moodustavad elektronpilved, mille erinevates osades on elektroni leiutõenäosus erinev 2. Sõnasta Bohri 2 postulaati. 1. Elektron liigub aatomis teatud kindlatel lubatud orbiitidel. Lubatud orbiidil liikudes aatom ei kiirga. 2. Elektroni üleminekul ühelt lubatud orbiidilt teisele aatom kiirgab või neelab valgust kindlate portsjonite kvantide kaupa. 3. Millistest osakestest koo
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid