Taimedes toimub fotosüntees, mille tõttu eralduvad orgaanilised ained. Neid aineid tarbivad inimesed ja loomad. Neis toimub ainevahetus ning nad ka surevad ja nende laipu ja väljaheiteid lagundavad bakterid. Bakterid toodavad lagundamisel omakorda orgaanilisi aineid, mida tarbivad taimed. Mügarbakterid elavad peamiselt liblikõieliste taimede ja leppade juurtel ning moodustavad nende taimede juurtel silmaga nähtavaid mügaraid. Nad seovad õhulämmastikku ning muudavad selle taimedele kättesaadavateks lämmastikuühenditeks. Toimub sümbioos e. Vastastikune kasulik kooselu. Bakterite kiiret ainevahetust kasutab inimene reovete puhastamisel. Baktereid kasutatakse ka toiduainete valmistamiseks(piimhappebakterite abil), ravimitööstustes, põllumajanduses, energeetikas, sõjalistel eesmärkidel. Toiduainete säilitamiseks kasutatakse kuivatamist, külmutamist, soolamist,
Halli lepa leht on terava tipuga ning matt, sanglepa lehe tipp oleks nagu ära hammustatud ning leht on läikiv. Isasõied on urvakujulised, punakaspruunid, emasõied aga noorelt punaka käbikesena, mis valmides muutub tumepruuniks. Õied ja hiljem valmivad käbid on aga üpris sarnased, vaid kinnitumine varrele on palju lühema rootsu abil. Mulla suhtes ei ole hall lepp kuigi nõudlik, pigem teeb ta seda ise pidevalt veel paremaks. Selleks on tal kaks teed. Kõigepealt elavad tema juurtel sarnaselt liblikõieliste juurtega bakterid, kiirikulised, kes seovad õhulämmastikku ja talletavad seda mullas. Teiseks sisaldavad ka halli lepa lehed rohkesti lämmastikku, need varisevad maha ja kõdunevad väga kiiresti ning hästi. Lämmastik on aga kõikidele taimedele kasvuks vajalik. Halli lepa puit sisaldab rohkesti värv- ja parkaineid, mida näitab see, et puud langetades või koorides muutub valge lõikepind õige pea punaseks. Rahva omaaegset
tootma viirusosakesi, rakk hukkub; lüsogeenne- tungides rakku viiruse pärilikkusaine ühineb raku pärilikkusega ja paljuneb rakuga rakku hävitamata. 59. viirusevektor- selle abil asendatakse vigased geenid rakus tervetega 60. plasmiid- väikesed DNA-rõngad bakterirakkudes, mille abil geene kasutatakse eri olukorras 61. antibiootikumid- bakterhaiguste vastased ravimid, mida toodavad teised bakterid, hallitusseened 62. mügarbakterid- liblikõieliste ja leppade juurtel elavad bakterid, kes aitavad taimel siduda õhulämmastikku 63. saprotroof- surnud organismidest toituvad organismid 64. mükoriisa- taime juurtel ja seeneniidistiku vaheline koostöö.
Generatsiooni aeg: iseloomustab aega millal tekib uus bakteri põlvkond. Ca. 20 minutit. Bakterid looudses. 1. Lagundajad ehk destruendid mullas ühes grammis on miljon erinevat liiki . garanteerivad ainete ringlemise ökosüsteemis. Lagundavad orgaanilist ainet. 2. Sümbiondid taimede, loomade aj seentega. Inimese nahal on 1012 (inimese lõhn). Sooletorus elab enamasti soolekepike (aitab moodustada K-vitamiini). Mügarbakterid. Mügarbakterid elavad liblikõieliste juurtel. Muudavad lämmastiku taimedele kättesaadavaks nitraadiks. Veise maos elavad tselluloosi lagundajad. 3. Patogeenid bakterid mis inimese organismi tungides põhjustavad haigusi. Enamik neist moodustavad mürgiseid aineid e. toksiine, mis kutsuvad esile koekahjustusi. Haigestumiseks on vaja kindlat hulka tõvestavaid haigustekandjaid. Erinevalt viirushaigustest saab bakterihaigusi ravida antibiootikumidega, abi on ka vaktsineerimisest. Funktsionaalne toit
siiski küljes käbid. Neid käbisid on aga isegi ravimina kasutatud. Väikeste tumepruunide käbide sees on peidus viljad, pähklikesed, mis on vaevalt paari millimeetri suurused ja seetõttu õige kergelt lendavad tuulega jõeveele, ujuvad kaugemale ja sobivas kohas kasvavad neist uued sanglepad. Isasõied on neil urbadena, mida paljud on märtsikuus tuppa toonud ja pärast kirunud, miks kõik kollast tolmu täis on. Sanglepal on ka huvitavaid kaaselanikke. Näiteks elavad temagi juurtel mügarbakterid nagu liblikõielistel, nii teeb lepamets mulla palju paremaks kui ta enne oli. Osa linde söövad meelsasti urbi - õietolm meeldib lindudele.. Kindlast tuleb aga rääkida veel sanglepa puidust, mida on ka kameeleoniga võrreldud. Kui tüvi maha saagida, võib näha, et puu on ilus säravvalge, kuid mitte kauaks - õige pea muutub see kollakaks, siis oranzikaks, seejärel tumeoranziks ja lõpuks tuleb juurde veel roosasid ja lillasid toone. See näitab, et puus on peidus
kuna nad armastavad kasvada pigem happelises keskkonnas. Selleks lasta kraaniveel enne taimede kastmist paar-kolm päeva toas seista või läbi keeta ja settida lasta. Kareda vee kaktustele sobivaks muutmiseks võib ämbritäie vee kohta lisada näpuotsatäie sidrunhapet. Kahjurid Kahjurputukate tõrjumiseks võetakse taim kilekoti või paberi abil potist välja, kahvli abil kammitakse ettevaatlikult juurte vahelt muld ära, lastakse juurtel veidi kuivada ning pritsitakse need üle süsteemse mürgiga (Nt Actara 25WG). Peale tagasi istutamist kaktust ei kasteta vaid piserdatakse, kuna kuivade juurte kaudu imendub mürk kõige paremini.
Põllumajandustaimed. Kordamine eksamiks. 3.osa Vegetatiivsed taimeorganid. JUUR Juur on tüüpilistel juhtudel radiaalsümmeetrilise ehitusega maasisene taimeorgan millel on tipmine kasvukuhik. Juur ei kanna kunagi lehti , küll aga võivad juurtel tekkida pungad, millest arenevad maapealsed võsud. Juure ülesanded : *Taime kinnitamine mulda *Vee ja selles lahustunud ainete vastuvõtmine ning edasijuhtimine taime maapealsetesse osadesse *Juur talitab ka orgaaniliste ainete sünteeesi organina *Juur võib ka muutuda varuainete säilituspaigaks *Juurte abil võib toimuda ka taimede paljunemine *Mõnede taimede juured on muutunud maapealseteks organiteks mis võtavad osa ka fotosünteesist või aitavad omastada hapnikku(hingamisjuured)
Ilupuud ja põõsad Põõsaid saab tiheda ja madalana hoida oksi pügades või kärpides. Selliseid põõsaliike, mis pügamist hästi taluvad kasutatakse hekkides. Ilupuu Tuhkpuuhekk Suvikud & Püsikud Suvikud ehk üheaastased lilled tuleb igal aastal seemnetest külvata ning peenrale istutamiseks aknalaual või kasvuhoones ette kasvatada. Püsikud ehk mitmeaastaseid taimi ei pea igal aastal aeda uuesti istutama, sest pungad varre alaosas, juurtel, sibulates, risoomides või mugulates elavad talve üle. Püsik Suvik Click to edit Master text styles Päevaliilia Second level Third level Fourth level Peiulill Fifth level [Püsik] [Suvik] Sibullilled Sibullilled on püsikute eriliik.
saadakse laboris eelkõige ammooniumnitriti(NH4NO2) kuumutamisel Ammoniaak NH3 lahustudes vees hüdraatub, tekib ammooniumhüdraat NH3*H2O lämmastikuoksiidid: NO värvuseta mürgine gaas, vees praktiliselt lahustumatu, NH3 oksüdeerimisel NO2: punakaspruun terava lõhnaga mürgine gaas, tugev oksüdeerija, vase reageerimisel lämmastikhappega N2O: neutraalne, nõrga meeldiva lõhnaga värvuseta gaas, naerugaas, narkoos äikese ajal tekkiv NO oksüdeerub hapniku toimel lämmastikhappeks taimede juurtel tegutsev mügarbakter on teine looduslik lämmastiku siduja lämmastikväetised, taimed kasutavad nitraate valkude jt ühendite sünteesil tööstusprotsessidel ja masinate heitgaaside koostises lämmastikoksiidi, mis tekitab happevihma üleväetamine veekogude saastumist
asemele põldude, heinamaade rajamine • Väärtusliku puiduga laialehiseid lehtpuid on raiutud tarbe- ja majapidamisesemete tarbeks • Tänapäeval on Eestis enamik salumetsi kaitse all Evolutsioon • Näsiniin Ta on väga mürgine, et ennast kaitsta taimtoiduliste loomade eest • Käopäkk Kuna tal pole rohelisi lehti, siis peab ta saama toitu kellegi abil või arvel: ta on parasiit, kes elab lehtpuude, eeskätt sarapuu ja lepa juurtel Kasutatud materjalid • Keskkonna kompass URL=http://keskkonnakompass.ee • NatureGate eLoodus URL=http://e.loodus.ee • Eesti selgroogsed URL=http://bio.edu.ee/loomad Tänan kuulamast!
· enamasti segajuurestik, mis koosneb peajuurest, külgjuurtest ja lisajuurtest. Juurestiku kuju ja suurus sõltub taime kasvukeskkonnast. · Noori juuri ümbritseb juurekarvadega kattekude (epibleem). Juurekarvade abil saab taim pinnasest vett ja selles lahustunud toitaineid. Mükoriisa · Paljudel okaspuudel on mükoriisa seeneniidistiku ja juurekoe põimikud. · Okaspuude mükoriisa moodustavad tavaliselt kübarseened. · Mükoriisaga juurtel puuduvad juurekarvad, · Seene vahendusel võtab taim mullast vett ja mineraalaineid. Seenele annab taim vastu orgaanilisi aineid Jugapuu · Eesti looduses leidub seda harva ja seepärast on ta võetud looduskaitse alla. Kohad, kus seda hävimisohus liiki veel leida võib, on eelkõige Saaremaal ja Hiiumaal. Ta kasvab peamiselt tihedate kuuse- segametsade varjus.
Näiteks mügarbakterid fikseerivad lämmastikku sümbioosis liblikõielistega. Bakterid tagavad elu säilimise ka veealuste külma- ja kuumaveeallikate lõõride ümbrust asustavatele bioomidele, muundades sealset vees lahustunud vesiniksulfiidi ja metaani organismidele eluks vajalikeks toite- ja energiaallikateks. Loomade seedekulglas võtavad bakterid osa seedimisest, lisaks tarvitab peremeesorganism mõningaid bakterite elutegevuses tekkinud vitamiine. Taimede juurtel elavad bakterid aitavad taimedel toituda. Ühed väga tähtsad bakterid on mügarbakterid. Mügarbakterid varustavad õhust hangitud lämmastikuga ka taimi, kellega nad koos elavad. Lämmastikku vajavad taimed kasvuks. Sageli on looduslikus mullas aga lämmastikku liiga vähe ning selleks, et taimedele piisavalt seda elementi anda, väetatakse taimi lämmastikuühendeid sisaldavate väetistega. Õhus on aga 78% lämmastikku, mida peale mügarbakterite ei suuda sealt keegi kätte saada
PROOSA. STIILI HARJUTAMINE 11. klass NIMI: Armin Golovanov LÕPETA LAUSE VÕRDLUSEGA. Õhtune väikelinn magab nagu karu talveund. Haab kükitab oma juurtel kui inimene kindlalt oma kodus. Peegel on nagu minapilt, mida vaatad kõrvalt. Istun kui poleks mul midagi paremat teha. Sirutan oma huuled su poole kui oleksid sa justkui jumal. Ta hääl katkeb kui autoteede eraldusjoon. Lahkumise laul hõljub mägede kohal kui õrnalt lendlevad pilved. Tunded kui Ameerika mäed. Vastused kui kurjad saladused. KIRJELDA MÕND ESET, KOHTA, MILJÖÖD, KASUTADES KÕIKI
21. Kott-tõbi (lk76) Ploomipuudel. Pikk, kortsus, kõva ilma kivita ploom. Korralised pritsimised (I, II III skeemid pritsimiseks). Kahjurid 1. Lehetäid (lk 80) Valmik muna (täi) Valmik muna vastne nukk (kärbes) Pistmis-imemissuistega täi. Vaegmoondega putukad. Mehaaniline tõrje laiaks litsauda, tõmmata võrse otsast ära. Läbipaistev, tagumik uppis, nina maas. 2. Kiduuss (lk83) ise teda ei näe aga näeb moodustusi juurtel. Külvikord. Kui on siis aastaid ei tohi seal enam midagi kasvatada. Kasvatada kindlaid sorte, mis on kiduussi kindlad. Taim kiratseb, saaki praktiliselt ei saagi. Juurtel valged mügarad. Nt maasikatel, kartulitel. Maasikad jäävad kängu, saaki ei saa. Samaskohas ei tohi siis uusi taimi panna. Insektitsiididega ei hävita. 3. Ripalane - (lk83) terviljadel. Vähem tähtis. Taimede mahla imejad. Kahjuritena toimivad vanema kasvujärgu vastsed ja valmikud, imedes
· Padjand taime lehtedel ja vartel epidermi all kõrgendid, kust epidermi rebenemisel väljuvad seene eosed. 2. SEENED TAIMEHAIGUSTE TEKITAJATENA 2.1. Seente ehitus Seeni teatakse umbes 100000 liiki. Seente rakkudes pole klorofülli, seega pole nad ise võimelised fotosünteesil orgaanilist ainet tootma ja toituvad elavast või surnud orgaanilisest ainest (st nad on heterotroofsed). Taimehaigusi tekitavad parasiitseened, taimejäänuseid lagundavad saprofüüdid, taimede juurtel elavad taimedega sümbioosis mükoriisamoodustajad seened. 2.1.1. Seente vegetatiivorganite ehitus Seente keha koosneb pikkadest seeneniitidest ehk hüüfidest, mille läbimõõt on 2-10 mikromeetrit. Seeneniidid on kas värvusetud, kollakad, pruunid või mustad. Osadel seentel on seeneniidid ristvaheseintega üksikutes rakkudeks jagatud (kott-, kand- ja teisseened), osadel on seeneniidid ühe suure rakuna, millel on palju tuumi (vetik- ehk seigseened).
Kasvuvöötmele järgneb imav vööde, mis on kaetud üherakuliste juurekarvadega, mille abil hangib taim mullast vett ja selles lahustunud aineid. Järgmiseks juurte vöötmeks on külgjuurte vööde. Kohta, kus peajuur läheb üle tüveks, nimetatakse juurekaelaks. Juured on kaetud kattekoega, mille rakud korgistuvad, vananedes kattuvad juured korbakihiga. Juurte pikkuskasv võib toimuda kogu taime eluea jooksul. Puittaimede juurtel esineb kaks kasvuperioodi: kevadel ning hilissuvel ja sügisel, kui mulla niiskus on suurenenud. Juurtel esineb ka jämeduskasv, aastarõngad on juurtel kitsamad ja ebaselgemad kui tüvetipus. Juurestiku tüübid Taime kõik juured kokku moodustavad juurestiku, mis peab kindlustama taimele elutegevuseks ja talitluseks vajaliku vee ja mineraalsoolade hulga. Puittaimede juured harunevad enamasti monopodiaalselt: peajuur kasvab tipust ja külgjuured tekivad tipust kõrgemal
Heterotroof lagundavad või parasiteerivad. Aeroobne ühest glükoosimolekulist saadakse kaks püroviinamarihappe molekuli. Anaeroobne vajavad sulfaat- või nitraatioone, toimub glükoosi lagundamine, mille puhul tekib etanool või piimhape. B-id osalevad kõigi peamiste keem. elementide loodulikes ringetes süsinik, O, N, väävel ja P. Üks oluline on N. See aitab valke koostada ja suudab taimedele vajalikuks teha mügarbaktereid, mida leidub vaid liblikaõielistel juurtel. Nitrifikatsioon O abil ammoniaagi ja nitriti oksüdeerimine b-ite poolt nitraatideks , mis on taimedele kättesaadavad. Närvikiudude kaudu eetanus, botulism patogeensed. Biotehnoloogia haru, mis kasutab ära looduses toimuvaid elutegevuega seotud protsesse inimestele vajalike ainete tootmiseks (toiduaine-, farmaatsia- ja tekstiilitööstustes). Ravimitööstustes Antibiootikumide tootmine, takistavad *valgusünteesi; *rakukestasünteesi; *DNA replikatsiooni;
lämmastikuühendite varude korduva kasutamise · Kui nad ei põhjustaks surnud organismide kõdunemist, ei jätkuks mullas taimedele toitu. Kasvukeskkond · Mullas, vees, õhus, kõikides elus loomades ja taimedes ning surnud organismide jäänustes. · Üks gramm mulda kuni miljard bakterit · Loomade seedekulglas võtavad osa seedimisest. · Peremeesorganism tarvitab bakteri elutegevusest tekkinud vitamiine. · Taimede juurtel elavad bakterid aitavad taimedel toituda. · Elutegevust mõjutavad: temperatuur, soolsus, pH, kiirgus. · Mõõdukas temperatuur ning soolsus ja neutraalne pH. · Kiirgus mõjub paljunemisele negatiivselt. · Ekstremofiilid taluvad hästi äärmuslikke keskkonnatingimusi. · Meeldib elada kinnitatuna tahkele pinnasele sinna absorbeeruvad toitained, mis soodustavad bakterite kasvamist. · Erakordselt vastupidavad.
Nii võime kohata männiokastel rohelisi putukavastseid, koore alt leida aga üraskite keerulisi käike. Kõrgel võras võib kuulda vaikselt sädistamas käbilindu ja oma sepikojas käbidest seemneid välja toksimas musträhni. Metsisele on männiokkad üheks põhitoiduks. Isegi kalad saavad mändidest palju head: neile on maiuspalaks suvine veepinnale langev õietolm. Männiga koos elavad metsas mitmed seened. Osa neist on männile kasulikud, aidates tema juurtel vett imeda, teised jälle kahjulikud, põhjustades puu mädanemist. Kasulikest seentest võib sügisel kohata männiriisikat või puravikke. Noored männikud on talvel meelistoidulauaks põtradele. See aga ei meeldi metsakasvatajatele, kuna põtrade näritud puud jäävad kiratsema või koguni hukkuvad. Männi puit on laialt kasutatav. Sellest saab head ehitusmaterjali ja ilusa mustriga mööblit, parketti või vineeri. Huvitavad on rabamännid, mis on tihti vaevalt käsivarrejämedused, kuid
Lumeroos kasvab väga hästi suuremate põõsaste varjus või varjulises metsaaias, kuid ka huumusrikkal püsilillepeenral. http://www.bakker.ee Lumeroos vajab kasvuks kohta, kus ta on suurema osa päevast varjus, kuid paar tundi päevas peab ta saama ka päikese valgust. http://www.multiflora.ee 5 1.4 HOOLDAMINE Lumeroos on väga lihtsalt hooldatav: et ta korralikult kasvaks, on vaja leida aias sobiv koht ja hoolitseda selle eest, et juurtel oleks piisavalt kasvuruumi. Kasta tuleks teda mõõdukalt kuid regulaarselt- pinnas peab olema piisaval niiske ja pidevalt. Tugevad taimed peavad vastu ka põua perioodil. http://www.multiflora.ee 1.5 PALJUNDAMINE Jagatakse varakevadel või kohe peale õitsemist. Paljundatavad ka seemnetega. Annavad kergesti hübriide. http://www.aiaklubi.ee 1.6 PARTNERID Sobivad naaberitaimed on nt. kevadel õitsevad põõsad nagu harilik sarapuu puu, mille all lumeroosid tunnevad end hästi
3. Must belladonna ehk karumustikas - Atropa belladonna Musta belladonna lehed ja viljad sisaldavad surmava toimega mürgiseid alkaloide atropiini, skopolamiini ja hüostsüamiini, mis kutsuvad esile deliiriumi ja hallutsinatsioone. Saksakeelne nimetus Tollkirsche vihjab sellele, et karumustika marju süües võib hulluks minna. Täiskasvanu puhul on surmavaks annuseks 10–20 marja ja lastel 3–4 marja. Lehtede ohtlik annus algab 5 grammist ja juurtel 10 grammist droogist. Isegi karumustika mahla hõõrumine nahale kutsub esile hallutsinatsioone ja meeltesegadust, mistõttu kasutati seda keskajaegsetel nõiaprotsessidel. Süüalusele anti karumustika mahla, et temalt oleks lihtsam süütõendeid välja pressida 4. Harilik maikelluke ehk piibeleht - Convallaria majalis Kõik taimeosad on mürgised, eriti marjad ja seemned. Põhjustab oksendamist, kõhulahtisust, peapööritust, nõrkust ja südamehäireid, pulsi kiirenemist
· peamiste bioelementide - C, O, N, P, S ringe looduses · kui bakterid ei põhjustaks surnud organismide kõdunemist, ei jätkuks mullas taimedele varsti enam toitu, ilma taimedeta aga ei saaks elada loomad. · erinevad kooselu vormid teiste organismidega - parasitism, mutualism, kommensialism · loomade seedekulglas võtavad bakterid osa seedimisest · peremeesorganism tarvitab mõningaid bakterite elutegevuses tekkinud vitamiine · taimede juurtel elavad bakterid aitavad taimedel toituda · Sinivetikas on mere toiteainerohkuse indikaator · Põhjustavad veeõitsengut Inimese elus · Antibiootikumide tootmisel (aktinomütseedid, tetratsükliin) · Vitamiinide tootmisel (propioonbakterite abil toodetakse vitamiini B12). · Aminohapete tootmisel (lõhna- ja maitsetugevdaja, toidulisand) · Toidupaksendajate tootmisel (kreemid, majonees, sulatatud juust) · Ensüümide tootmisel (pesupulber)
Noorest puust on lihtne teha nööri ja köisi, Niinepuu, lõhmus, pähn Hobukastan (Aesculus hippocastanum) Eestisse toodud XVIII sajandil, 25-30 m, Koor hallikaspruun, Õitseb mai lõpus, Leht koosneb 5 osast, Leht 10-12cm, Õied valged, punaste ja kollaste laikudega, Vili kuni 6 cm, Seeme pruun, Seemet ümbritsev kest mürgine, Peaaegu külmakindel, Puit kerge, pehme Puidust tehakse mööblit, vineeri, Vilju kasutatakse söödaks ja praetakse söögiks, Juurtel mügasbakterid, Eluiga kuni 300 aastat, Levinud ilupuu Tamm (Quercus robur) Rahvapärased nimed: hiiepuu, lesetamm, suvitamm, talitamm, Puude kuningas, Püsivuse, tugevuse sümbol, Tammeleht-looduskaitse sümbol, Esimene kaitse all olev puu, Tõrud sigade lemmikud, Tõrudest saab jahu ja kohvi aseainet, Puidust tehakse mööblit, parketti, õlle- ja veinivaate, Puit mahagoni ja tiikpuu kõrval enimhinnatuim puiduliik, Eriti kallis "must puit" Tammesid kasutati laevaehitusel,
käbid. Neid käbisid on aga isegi ravimina kasutatud. Väikeste tumepruunide käbide sees on peidus viljad, pähklikesed, mis on vaevalt paari millimeetri suurused ja seetõttu õige kergelt lendavad tuulega jõeveele, ujuvad kaugemale ja sobivas kohas kasvavad neist uued sanglepad. Isasõied on neil urbadena, mida paljud on märtsikuus tuppa toonud ja pärast kirunud, miks kõik kollast tolmu täis on. Sanglepal on ka huvitavaid kaaselanikke. Näiteks elavad temagi juurtel mügarbakterid nagu liblikõielistel, nii teeb lepamets mulla palju paremaks kui ta enne oli. Osa linde söövad meelsasti urbi - õietolm meeldib lindudele. Kindlast tuleb aga rääkida veel sanglepa puidust, mida on ka kameeleoniga võrreldud. Kui tüvi maha saagida, võib näha, et puu on ilus säravvalge, kuid mitte kauaks - õige pea muutub see kollakaks, siis oranzikaks, seejärel tumeoranziks ja lõpuks tuleb juurde veel roosasid ja lillasid toone
sümbioosis olevad mügaraid moodustavad bakterid. *Mullas vabalt esinevate õhulämmastikku siduvate bakterite alla kuuluvad peamiselt Clostridium spp. ja Azotobacter spp. Elutegevusel võivad nad kasutada lämmastikku sisaldavaid ühendeid, kuid nende puudusel omastada ka molekulaarset lämmastikku. Mügarbakterid kõige aktiivsemad õhulämmastiku sidujad, kes kasvavad liblikõieliste taimede juurtel. Siia alla kuuluvad sellised taimed nagu ristikhein, mesikas, lupiin, hernes, uba jt. *Mügarbakterid kuuluvad Rhizobium´i perekonda. Nad on aeroobsed kepikujulised gramnegatiivsed liikuvad bakterid. Spoore nad ei moodusta. Vananedes bakterid paksenevad, kaotavad liikumisvõime ja neid nimetatakse bakteroidideks. *Üldjuhul on mügarbakterite liigid spetsiifilised, kuna ainult teatud liigid tekitavad mügaraid kindlatel liblikõieliste taimede juurtel.
Harilik võilill on kollektiivliik, mille alla koondatakse Eestis kasvavad 165 võilille pisiliiki. Kasvab meil peamiselt rohke inimmõjuga kohtades: tee- ja põlluservades, aedades, haljasaladel, parkides, söötidel, karjamaadel, kuid ka prahipaikadel, looduslikel loo-, päris-, ranna-, soo-, lammi- ja puisniitudel, kraavikallastel, harvem salu- ja laanemetsades. Eelistab lämmastikurikast mulda. Paljuneb eelkõige seemnetega, kuid ka juurtel olevatest kasvupungadest. Ühel taimel võib valmida kuni 7000 seemet. Mullas säilib nende idanemisvõime 2¼3 a., kuivas ruumis kuni 12 a. · Siil- ökonissi ja elupaiga võrdlus Elupaik-leht- ja segametsad, metsaservad, puisniidud, pargid, aiad, kalmistud, väldib paksu okasmetsa. Eluviis-tegutseb videvikus ja öösel. Suveks urgu ei ehita, talve veedab lehtede ja rohuga vooderdatud pesas. Talveuni vältab oktoobrist-novembrist kuni märtsi-aprillini. Segatoiduline
näha läänesaartel, Mandri-Eesti lääneosas ja Pandiveres. Selle liigi leviku põhjapiir pole meist kaugel -- Lõuna-Soomes kuulub ta juba väga haruldaste taimede hulka. Punase tolmpea taimed elavad aastakümnete vanuseks, kuid igal aastal ei pruugi otsija neid leida. Üsna reeglipäraselt jätavad taimed aeg-ajalt kasvuaastaid vahele ja võivad niimoodi puhata korraga kuni kaks aastat. Pärast puhkust on taimed sageli isegi suuremad ja tugevamad, sest vahepeal on neid toitnud juurtel elav seeneniidistik. Punane tolmpea on väga tundlik niitmise või noppimise suhtes ja see võib taime isegi tappa. Looduskaitse seisund Looduskaitse II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria ohualdis. Eluiga ja populatsioonide dünaamika Tolmpead on pikaealised taimed, kes sobilikes oludes peavad vastu aastaid. Kuid igal aastal ei pruugi konkreetset taime ometi näha. Pikaajalise
kärpida hakkavad arenema allpool olevad võrsed. · külgpung---paikneb 1 aastase oksa külgedel · uinuv pung---apikaalse punga ja külgpungade arenedes jääb osa pungi puhkeolekusse (paiknevad reeglina aasta juurdekasvu alumises osas) tänu tüve või oksa jämeduskasvule kasvavad nad puidu sisse. · lisapung- arenevad pärast koore või puiduvigastusest haava ümber tekkinud kallusest. Lisapungad võivad paikneda ka juurtel millest arenevad välja juurevõsud (vaarikas, astelpaju) · õiepung---Õiepungad on tihti kasvupungadest suuremad ja seal paiknevad õiealgmed. · kasvupung---sisaldab taime vegetatiivseid osi: võrse- ja lehealgmeid. · segapung--on soomustega kaetud liitpung milles on nii õie-kui ka võrsealgmed. LEHED · lehekaenal--koht varre ning lehe ülapoole (leherootsu ülapoole) vahel. Lehekaenlast kasvavatest
krampide, maohäirete ja kopsutuberkuloosi korral. Nende varumiseks tuuakse kaseoksad sooja, pannakse vette ja lastakse pungadel suureks paisuda, seejärel viiakse nad külma lume sisse kuivama, kevadel raputatakse pungad maha ja oksi võib veel luua jaoks kasutada. Lehti kasutatakse uriinierituse soodustamiseks, tõrva nahahaiguste ja sügeliste raviks. Arukase lehti söövad kasekedrikvaksikud ja kitsed, mitmed linnud toituvad kase seemneist. Juurtel tekib mükoriisa, näiteks kaseriisikaga. Ilus välimus ja kasulikkus on teinud kasest eestlaste ühe lemmikpuu, millest annavad tunnistust paljud muistendid ja laulud. Kasutatud Interneti lehekülg: et.wikipedia.com
terviklik hingamisprotsess. Hapniku asemel kasutatakse glükoosi lagundamise viimases etapis, hingamisahela Lämmastikku siduvad mügarbakterid reaktsioonides, mõnda muud ainet, näiteks liblikõieliste juurtel väävlit, nitraate või rauda. Anaeroobne hingamine ei ole sama tõhus kui aeroobne hingamine, kuid see mängib olulist rolli globaalses väävli-, lämmastiku- ja süsinikuringes.
kemosünteesivad nt tsüanobakterid ehk rahvakeeles sinivetikad Bakterite osa looduses 1. Lagundajad mullas – ühes grammis on miljon erinevat liiki – garanteerivad ainete ringlemise. 2. Sümbioosis taimede, loomade ja seentega. Inimese nahal on 10¹² (inimese lõhn). suus 10¹º sooles 10¹³ (500 eri liiki) flatu ninas 10³ Antibakteriaalsed seebid? Soolekepikesed (Escherichia coli) Mügarbakterid –liblikõieliste juurtel seovad õhu lämmastikku Veise maos tselluloosi lagundajad. Inimene kasutab funktsionaalset toitu … toidule on lisatud midagi, et see parandaks inimese tervist. Biokeefir, biojogurt – lisatud probiootilisi baktereid, mis parandavad seedimist, immuunsüsteemi. “Hellus” sisaldab Eestis patenteeritud Lactobacillus fermentum ME-3, mis hävitab düsenteeria, salmonelloosi ja ateroskleroosi. L.Pasteur (1822-1895) 1857. a tõestas
kokku ja tekib sidrunitaoline kookon. Ühes kookonis areneb harilikult üks kuni paar-kolm muna. Kookonist väljunud vihmaussid on oma vanemate sarnased, ainult et tibatillukesed. Koorunud noored vihmaussid alustavad kohe iseseisvat elu KOKKUVÕTE Vihmaussid mängivad tähtsat rolli mullaviljakuse säilitamisel. Mullas liikudes kobestab ja väetab ta seda. Tuhnides mullas, segab ta selle kihte, sõeludes ja peenendades neid. See kergendab taime juurtel mullasse tungimist, ka õhk ja vesi pääsevad hõlpsamini mulda. Nii töötab vihmauss varakevadest hilissügiseni, olles aedniku ja põllumehe parim abiline. Talveks ja põuaajal tungivad vihmaussid sügavamale pinnasesse, kaevates urge 2 - 3 meetri sügavuseni. KASUTATUD KIRJANDUS http://en.wikipedia.org/wiki/Lumbricus_terrestris http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_vihmauss http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0008/vihmauss.html
talvituspung ehk hibernaakel, millest nad kevadel uuesti üles kasvavad (selliseid taimi nimetatakse hemikrüptofüütideks). Mõnel sellisel liigil (pikalehine huulhein, vahelmine huulhein) on ka lähistroopikas või troopikas kasvavad vormid, mis talvitumist ei vaja ning talvituspungi ei moodusta. Juured: Enamikul huulheinaliikidel on juurestik vähearenenud. Juurte funktsiooniks on peamiselt taime kinnihoidmine ja vee hankimine. Toitainete hankimise seisukohast pole juurtel peaaegu mingit tähtsust. Mõned Lõuna-Aafrika liigid säilitavad juures vett ja ka toitaineid. Mõnel Austraalia liigil on säilituselunditeks mugulad, mis võimaldavad taimel suvise põuaaja üle elada. Kääbushuulheinade sammasjuured on sageli suhteliselt väga pikad (kuni 15 cm).Kääbushuulheinadel on vanas eas sageli punased tugijuured, mis kasvavad kroonist alla mulla poole. Lehed: Huulheinaliikidele on iseloomulikud lehtedel paiknevad kleepnõredega täidetud
1. Millistes piirides võib lämmastiku metabolismis N oksüdatsiooniaste muutuda Tooge näiteid erineva N oksüdatsiooniastmega ühenditest. Muutuda võib siis III V. N2, NO2-, NH4+, NO3-. 2. Millised toodud organismidest on lämmastiku-fikseerijad (omastavad atmosfääri N 2)? a) kõik taimed b) kõik mulla mikroorganismid c) teatavad mulla bakterid d) kõik loomad e) mõningad tsüanobakterid [Anaeroobid. Liblikõieliste taimede juurtel resideerivad bakterid!!] 3. Ensüüm nitrogenaasi kompleks N-fikseerivates organismides (rohkem kui üks õige) a. koosneb peamiselt dinitrogenaasist ja dinitrogenaasi reduktaasist b. koosneb peamiselt glutamiini süntetaasist c. taandab õhus sisalduva N ammooniumiks 2 d. nitrifitseerib NH nitritiks 4 + e
lehetäisid. Lehetäisid karjatatakse nii okas- kui lehtpuudel, aga ka rohttaimedel, kus neid lüpstakse süsivesikuterikka toidu saamiseks. Metsakuklased koguvad aprillist septembrini kuni 1000 kg lehetäinestet pesa kohta. Pere järglaste valguvajaduste rahuldamiseks söödetakse vastseid lehetäilihaga. Sügisel, kui õhutemperatuur langeb alla 5 0C, ei külastata enam puudel elavaid lehetäisid. Oktoobris jätkatakse lehetäineste kogumist sama puu juurtel toituvatelt juuretäidelt veel kuu lõpuni, sest pinnas püsib kauem soojana. Kuklased ehitavad puujuurte ümber isegi turvalised "tun-nellaudad", mis on pesaga ühendatud pinnasekäikude abil. Lautasid õhutatakse, puhastatakse mullast ning kui pere toiduvajadused suurenevad, siis ka pikendatakse mööda puujuuri. Lehetäikolooniaid kaitstakse röövputukate lepatriinude, kiilassilmade jt. eest. Looduse poolt pakutavast toidust ei piisa meie puistutes elavatele
VIIRUSED Bakterite tähtsus : bakterid osalevad aineringis, nende elutegevus muudab mulla viljakamaks. Mügarbakterid : Elavad liblikõieliste taimede ja leppade juurtel. Nad muudavad lämmastiku taimedele kättesaadavaks Baktereid kasutatakse toiduainete tööstuses. ( Lihatööstuses, piimatoodetes, äädikates, hapendatud kurkides jt. ) Aeroobsed bakterid vajavad hapniku toitainete lagundamiseks, anaeroobsed mitte. Anaeroobsetel bakteritel toimub ainevahetus aeglasemini kui aeroobsetel bakteritel. Looduses on aeroobseid baktereid rohkem, sest hapnikulist keskkonda on rohkem. Bakteri omadused : · Väikesed mõõtmed, · Kiire paljunemine · Vastupidavus.
käed üsna ruttu pruunilaiguliseks muudab ning mida ükski seep kuidagi ei taha maha võtta. Seda kibedat piimmahla leidub ka võilille lehtedes. Millegipärast ei tee loomad mõrust maitsest üldse välja ja krõmpsutavad nii võilillelehti kui -õisi mõnuga! Maa-alune osa Suhteliselt jäme vertikaalselt sügavale mulda tungiv peajuur väheste külgjuurtega. Juurekael on enamasti karvane. Juur võib olla kuni pool meetrit pikk. Paljunemine Paljuneb eelkõige seemnetega, kuid ka juurtel olevatest kasvupungadest. Ühel taimel võib valmida kuni 7000 seemet. Mullas säilib nende idanemisvõime 2¼-3 aastat, kuivas ruumis kuni 12 aastat. Levik ja ohtrus Võilill on levinud laialdaselt kõikidel mandritel peale Antarktika, suhteliselt vähe leidub teda ka Aafrikas. Põhja- ja Lõuna-Ameerikas on tulnukana. Eestis väga sage, kuid eelkõige inimesest mõjustatud kasvukohtadel. Osa kollektiivliigi alla hõlmatavaid mikroliike on meil pärismaised, osa aga tulnukad. Kasvukoht
Bakterid 1. Miks kuuluvad bakterid prokarüootide rühma? Bakteritel puudub membraanidega piiritletud rakutuum ja seetõttu moodustavad nad omaette eeltuumsete e. prokarüootide rühma. 2. Väliskuju alusel eristatakse 6 rühma baktereid A. batsill (bacillus) – pulkjad, ka niitjad B. kokk (coccus) – kerakujulised C. kerakujulised – parv D. kerakujulised – paaris E. spirill (spirillum) – nõrgalt keerdunud F. vibrioon (vibrio) – komajad 3. Bakterid on üherakulised organismid. Bakterite pikkus on mõni mikromeeter (erandlikult kuni 100 μm = 0,1 mm) Nende rakumembraan koosneb valkudest ja lipiididest. Bakterite kest koosneb polüsahhariididest, valkudest ja lipiididest. 4. Kas lause on tõene või väär? Kui lause on väär, kirjuta õige lause punktiirile. a) Bakterid elavad üksikult. Saavad elada üksikult. Kuid tihti jäävad pärast pooldumist omavahel seotuks ja moodustavad rakukogumikk...
d) puhastuses bakterid on osa biopuhastites tekkivast biokilest 12. Milles seisneb bakterite tähtsus looduses? a) Lagundavad jääkaineid ja surnud organisme, sinivetikad (tsüanobakterid) koos vetikatega toodavad märkimisväärse koguse hapnikku b) Oluline osa mulla kujundamisel c) Moodustavad laguahelaid, osalevad fotosünteesis d) Elavad sümbioosis taimedega nt mügarbakterid, kes elavad liblikõieliste juurtel Antiseptika - võitlus infektsiooniga erinevaid keemilisi vahendeid kasutades, kas haavas või väljaspool haava. Aseptika - mikroobide hävitamine füüsikaliste vahenditega (kõrge temperatuur nt). Steriilimine - eseme kõrgel temp kuumutamine, et vabaneda bakteritest.
3. Bakterirakud paljunevad põhiliselt pooldumisega. Soolekepikese rakk kasvab pikkuses kaks korda ja jaguneb seejärel kaheks tütarrakuks. Raku jagunemisele eelneb DNA replikatsioon teiste rakuainete süntees. Mõlemad tütarrakud saavad koopia kromosoomist, ligikaudse arvu plasmiidi koopiaid ning piisava koguse teisi raku eluks vajalikke biomolekule. 4. Plussid Miinused Taimede juurtel elavad bakterid aitavad taimedel toituda 5. Plussid Miinused Piimhappebakter soodustav seedimist Levitavad haiguseid Ravimites olevad bakterid hävitavad Ravimites olevate bakterite liigne sisse kahjulikke baktereid võtmine võib hävitada organismi Jaan Sild Konspekt Puukborrellioos Haigus võib avalduda väga erinevalt. Spetsiifiline ringikujuline nahapunetus(1-4 nädala pärast)
16. Mis on steriilimine? Kuidas säilivad steriilitud toiduained? Mida veel peale mõningate toiduainete tihti steriilitakse? Steriilimine on toiduainete töötlemine kõrgel rõhul ja temperatuuril. Steriilitud toiduained säilivad kaua, kuna hävivad ka bakterirakkude spoorid. Peale toiduainete steriilitakse ka meditsiinivahendeid. 17. Mis on bakterite tähtsus looduses? Nad lagundavad surnud organisme ja elutegevuse jääke. 18. Mis ülesanne on liblikõieliste juurtel elavatel mügarbakteritel? Nad seovad õhulämmastiku ja muudavad selle taimedele kättesaadavateks õhulämmastiku ühenditeks. 19. Millist kasu toovad bakterid inimesele? Inimestele on kasulikud seedekulga bakterid, kes sünteesivad osasid vitamiine ja aitavad lõhustada toitaineid. 20. Kuidas saab inimene ennast haigusttekitavate bakterite eest kaitsta? Bakterhaiguste vältimiseks kasutatakse vaktsiine. 21. Mis on antibiootikum
liikuvad (nt P, Ca, K, Mg). Elemente saadakse kivimite murenemise teel. Biogeokeemiliste aineringete häirimine Eriti problemaatiline just lämmastiku (N) ja fosfori (P) ringe häiringud Põhjus: tööstuslikud ja põllumajanduslikud protsessid Mõlemad elemendid on hädavajalikud taimede kasvuks, seega on põhiprobleemiks väetiste tootmine ja nende kasutamine Lämmastiku sidumine Looduslikult toimub lämmastiku sidumine atmosfäärist nt liblikõieliste taimede juurtel sümbiootiliselt elavate mügarbakterite abiga. Taimed ise ei ole võimelised atmosfäärist N omastama. ÖKOSÜSTEEM ÖS funktsionaalne süsteem, mille moodustavad organismid ja neid ümbritsevad keskkonnatingimused ning nendevahelised seosed. ÖS on isereguleeriv ja arenev tervik. Ökosüsteem on isereguleeruv ja arenev tervik, mille moodustavad toitumissuhete kaudu üksteisega seotud organismid koos neid ümbritseva
all. Männi-juurepess Heterobasidion annosum Mitmeaastane. Liibuv, poolliibuv v kübarjas, väga varieeruva suurusega, kõva-korkjas, jäik. Kübar riiulikujuline, väike v keskmise suurusega. Pealt kühmjate vöönditega, sigarpruun,pind tihe, krobeline. Torukestepind kreemikasvalge, ümarad. Viljakehasid raske leida, sest paiknevad puujuurte all sammalde varjus. Eestis pole kuigi sage. Kasvab elusate mändide juurtel v tüvealustel, harva ka lamatüvedel. Leitud ka kadakalt ja haavalt, erandharva ka kuuselt. Mädaniku kõrgus max 2m. Männil kahjustab juurepess peamiselt juuri, põhjustades märgatavat kasvupidurdust ja puude grupiti kuivamist. Sammasjuure olemasolu tõttu jäävad kuivanud männid kauaks jalale seisma. Küpses eas mändide nakatumine juurepessuga mingil põhjusel väheneb. Kuuse-juurepess Heterobasidion parviporum Mitmeaastane. Liibuv, poolliibuv v
laialehelised puud, seda eriti niiskes troopikas. 3 Puu ehitus Täiskasvanud lehtpuul on tavaliselt üks puitunud tüvi, mis on vähemalt 6 m kõrgune ja suureneb läbimõõdus sedamööda, kuidas puu vananeb. Tüvi haruneb oksteks, mis moodustavad võra koos oksakeste, lehestiku, õite ja viljadega. Pikad puitunud juured kinnitavad tüve maasse ja omastavad pinnasest vett ja mineraalaineid. Sageli kasvavad juurtel mügarbakterid, mis varustavad puud lämmastikuga. Võrade tüübid Enamiku lehtpuude võra kuju muutub kasvades. Peaharu kaob ning külgharud kasvavad edasi, moodustades ümara võra. Igal puuliigil on iseloomulik võrakuju. See sõltub oksakeste arvust ja jämedusest ning kasvunurgast tüve suhtes. Lehed Lehed püüavad oma laia lameda pinnaga palju päikesevalgust, mida on vaja fotosünteesil. Puude lehed asetsevad nii, et igaüks neist saaks maksimaalselt päikest. Kujult on lehed
Nii võime kohata männiokastel rohelisi putukavastseid, koore alt leida aga üraskite keerulisi käike. Kõrgel võras võib kuulda vaikselt sädistamas käbilindu ja oma sepikojas käbidest seemneid välja toksimas musträhni. Metsisele on männiokkad üheks põhitoiduks. Isegi kalad saavad mändidest palju head: neile on maiuspalaks suvine veepinnale langev õietolm. Männiga koos elavad metsas mitmed seened. Osa neist on männile kasulikud, aidates tema juurtel vett imeda, teised jälle kahjulikud, põhjustades puu mädanemist. Kasulikest seentest võib sügisel kohata männiriisikat või puravikke. Noored männikud on talvel meelistoidulauaks põtradele. See aga ei meeldi metsakasvatajatele, kuna põtrade näritud puud jäävad kiratsema või koguni hukkuvad. Männid Eestis Eesti kõrgeim harilik mänd kasvad Tartu maakonnas Järveselja metskonnas. Selle kõrgus on umbes 43 meetrit. Sõltuvalt maa viljakusest on küpsete mändide kõrgus
Merili peab edasi minema, sest koidikul aetakse külastajad Allmaailmast minema. Ta hoitas Merilit ka Lepekite suhtes, olendid kes elavad Allmaailmas ja on vaenuliked teiste elanike suhtes. Nende sõnadega läks Merili edasi oma ema otsima. Merilin läks edasi. Ümber tema lendasid ringi säravad liblikad ja haldjad. Lõpuks ta kohtas kahte olevust. Üks nägi välja nagu roheline päkapikk ilma mütsita ja nui käes ning teine nägi välja nagu kahe silmaga taim mis kõnnib oma juurtel. Ootamatult hüppasid nad õhku ja hakkasid Merilini ründama, kuid Hernehirmutis päästis ta õigel ajal. Hernehirmutis käskis Merilil enda käsi tõsta. Ta ei saanud aru mis toimub, kuid tegi nagu öeldud ja Lepekite hingejõud lendas tema mantlisse. Järgneva tee jooksul ta õnneks neid rohkem ei märganud. Värsti jõudis ta aasale, kus ta märkas oma ema. Merili kõnetas teda ja üritas temaga rääkida, kuid naine vaikis. Merili palus teda ja
Halli lepa leht on terava tipuga ning matt, sanglepa lehe tipp oleks nagu ära hammustatud ning leht on läikiv. Isasõied on urvakujulised, punakaspruunid, emasõied aga noorelt punaka käbikesena, mis valmides muutub tumepruuniks. Õied ja hiljem valmivad käbid on aga üpris sarnased, vaid kinnitumine varrele on palju lühema rootsu abil. Mulla suhtes ei ole hall lepp kuigi nõudlik, pigem teeb ta seda ise pidevalt veel paremaks. Selleks on tal kaks teed. Kõigepealt elavad tema juurtel sarnaselt liblikõieliste juurtega bakterid, kiirikulised, kes seovad õhulämmastikku ja talletavad seda mullas. Teiseks sisaldavad ka halli lepa lehed rohkesti lämmastikku, need varisevad maha ja kõdunevad väga kiiresti ning hästi. Lämmastik on aga kõikidele taimedele kasvuks vajalik. Halli lepa puit sisaldab rohkesti värv- ja parkaineid, mida näitab see, et puud langetades või koorides muutub valge lõikepind õige pea punaseks
*HNO3 Ca(NO3)2 2HNO3 + Ca Ca(NO3)2 + H2O KNO3 HNO3 + KOH KNO3 + H2O NaNO3 2HNO3 + Na2CO3 2NaNO3 + CO2 + H2O AgNO3 4HNO3 + 3Ag 3AgNO3 + NO + 2H2O HNO3 soolad on nitraadid. Nitraadid lahustuvad vees. Lämmastiku ringlemine õhus. Äikese ajal tekkiv NO oksüdeerub ja muutub õhuniiskuse toimel lämmastikhappeks. Tekkinud HNO3 satub koos vihmaga mulda, moodustades nitraate. Teiseks looduslikuks sidujaks on mõned taimede juurtel tegutsevad mügarbakterid. Lämmastikku seotakse ka tööstuslikult ning saadud lämmastikuühendeid viiakse mulda väetisena. Taimed omastavad lämmastiku nitraatidena ja kasutavad neid valkude jt õhendite sünteesil. Nitrifitseerivate bakterite elutegevuse tulemusena muutuvad ammooniumiühendid või pinnases olev ammoniaak taimede poolt omastavaks nitraatideks. Taimsete ja loomsete valkude lagunemisel tekkisid ammoniaak muudetakse
Inimtegevuse tagajärjel tekkinud metüülbromiidi allikad viljakoristusele järgnev kahjuritõrje metsade ja kõrre-põldude põletamine tinaühenditega bensiini kasutavate autode heitgaasid. Tagajärjed Suurenev Maale jõudva UV- kiirguse hulk võib põhjustada mutatsioone organismides. Võib muutuda rakkude keemiline koostis ja pidurduda nende kasv. UV-kiirgus on surmav mügarbakteritele. Mügarbakterid elavad mitmete kultuurtaimede juurtel ja on viimastele elutähtsad. Vaatlustest on selgunud, et Antarktika ümbruses on drastiliselt vähenenud planktoni hulk. See võib viia tõsiste häireteni toidu- ahelates. Silmakae Naha kiire vananemine Pikaajaline intensiivse UV- kiirguse käes viibimine võib põh- justada nahavähki Ravimata jättes on nahavähk surmav. Võimalikud lahenduses Asendada CFC-ühendid HFC-ühenditega (vesinik- fluor-süsinik), mis ei
HNO3 ja HNO2 happeliste omaduste võrdlemisel näeme,et lämmastiku kõrgemale O- A vastab tugevam hape . Lämmastik looduses Õhulämmastikust tekivad looduses Lämmastikuühendid põhiliselt kahel Viisil. Äikese ajal tekkiv NO oksüdeerub ja muutub õhuniiskuse ja hapniku toimel lämmastikhappeks. Tekkinud HNO3 satub koos mihmaga mulda, moodustades nitraate. Teiseks looduslikuks lämmastiku sidujaks on mõndade taimede juurtel tegutsevad mügarbakterid . Lisaks sellele seotakse lämmastikku ka tööstuslikult. ( Haberi protsessis ) Fosfor lihtainena Fosfori mitmetest allotroopsetest teisenditest on tuntumad valged ja punane fosfor. Valge fosfor koosneb üksteisega nõrgalt seotud kolmnurkse püramiidi kujulistest molekulidet. Valge fosfor on keemiliselt küllaltki aktiivne, mürgine ja väga süttimisohtlik. Sellepärast tuleb teda hoida suletud purgis veekihi all .
annaabi.ee 
