põõsa lehtedes). 1. (2) Kambium on üks algkudedest, asendilt on külgmine ehk lateraalne. Puittaimedel asub kambium 2. (2) Mis on risoom? Kellel esineb? Risoom e. Maaalune vars, on peenike või jäme, harunev või harunemata, maa-alune või pindmine vars, mis moodustab nii juuri kui maapealseid osi. Neid omavad sellised taimed nagu kanna, iiris, rohtlaliilia, ülane, adoonis, kolmiklill, kalla ja lauk, maikelluke 3. (1) Mis on juurekael? Juurekael on see osa juurest, mis on maapinnalt näha. 4. (2) Mis on kaheli viljastumine? On üks sugulise paljunemise viise katteseemnetaimedel. Paljunemine toimub seemetega ning on kõige keerulisem ning ka edukas. 5. (2) Mis on sulgvili? Näide Sulgvili on kuivvili. · Pähkel · Pähklike · Teris · Tõru 1. (2) Kus asuvad kõrglehed? Ülesanne kõrglehed asuvad õisiku piirkonnas ja on tihti värvilised. Ülesanded on fotosüntees ja hingamine. Nt. Harilik härghein.
Külgjuured on samasuguse ehitusega kui peajuur, kuid nad on viimasest oluliselt peenemad. Sammasjuurestik on iseloomulik paljudele rohttaimedele, puudele ja põõsastele. Narmasjuurestik: palju enam-vähem ühesuguseid juuri. Seemne idanemisel areneb ja haruneb idujuur nõrgalt, kuid peagi kasvab varre alumisest osast hulgaliselt lisajuuri. Need juured moodustavadki sammasjuurestiku. Esineb kõrrelistel. ·Juure muudendid (risoom, sibulad, säilitusjuured jne) Säilitusjuured: Juurekael ja terve peajuur: porgand, suhkrupeet Juurekael ja pool peajuurt: söödapeet Juurekael ja veidi peajuurt: söögipeet, kaalikas, redis Juurekael: alpikann Lisa- ja külgjuured: daalia ja käpalised Tõmbejuured: sibul (taime muundunud võsu)-, mugul- ja risoomtaimedel (risoom: mitmeaastane, harunev või harunemata, horisontaalse, tõusva või vertikaalse kasvusuunaga maa-alune võsu, mis täidab varuainete säilitamise, taime uuendamise ja vegetatiivse paljunemise ülesandeid)
Aga üks ühine omadus on neil küll -- murtud varred ajavad välja valget piimamahla, mis pärjapunuja käed üsna ruttu pruunilaiguliseks muudab ning mida ükski seep kuidagi ei taha maha võtta. Seda kibedat piimmahla leidub ka võilille lehtedes. Millegipärast ei tee loomad mõrust maitsest üldse välja ja krõmpsutavad nii võilillelehti kui -õisi mõnuga! Maa-alune osa Suhteliselt jäme vertikaalselt sügavale mulda tungiv peajuur väheste külgjuurtega. Juurekael on enamasti karvane. Juur võib olla kuni pool meetrit pikk. Paljunemine Paljuneb eelkõige seemnetega, kuid ka juurtel olevatest kasvupungadest. Ühel taimel võib valmida kuni 7000 seemet. Mullas säilib nende idanemisvõime 2¼-3 aastat, kuivas ruumis kuni 12 aastat. Levik ja ohtrus Võilill on levinud laialdaselt kõikidel mandritel peale Antarktika, suhteliselt vähe leidub teda ka Aafrikas. Põhja- ja Lõuna-Ameerikas on tulnukana. Eestis väga sage, kuid eelkõige
ebasobivate ilmastikutingimustega. Samuti räägib istutuse kasuks taimede kiirem kasv esimestel aastatel. 3)labidaga istutamine kaeva maasse taime juurekavale vastav auk.Kobesta augu põhjas muld.Aseta taim istutusaugu keskele.Laota taimejuured laiali.Hoides taime püstiasendis, täida istutusauk mineraalmullaga.Tihenda pinnas taime ümber.Kontrolli, kas töö sai tehtud korralikult taime õrnalt ladvast tõmmates ei tohi see maast välja tulla.Istutamisel peaks taime juurekael jääma kuni paar sentimeetrit ümbritsevas maapinnast kõrgemale, sest vajudes jääb taime juurekael maapinnaga tasa. 7. Kultuuritööde vastuvõtmisel tuleb kontrollida kultuuri algtihedust, tehtud töödkvaliteeti ning vajadusel täpsustada kultuuri pindala. Metsaistutuse juures tuleb kontrollida taime juurte mulda kinnitamise tugevust, juurekaela mullas olemise sügavust, juurte ebanormaalset asendit, suletud juurekavaga taimedel juurepalli kinnitumist.
paari aasta järel. Istutuspott ei tohiks olla liiga suur. Kui lillepoest toodud sõnajalg kasvab freesturbas, siis tuleks ta mullasegusse ümber istutada, sest turvas kuivab kiiresti ja vajab eriväetisi. Sõnajalad eelistavad nõrgalt happelist kuni happelist, viljakat, õhku ja vett läbilaskvat mulda, mille põhjas on vajalik korralik drenaažikiht. Kasvuperioodi jooksul kerkib viltuse või püstise risoomiga sõnajala juurekael mulla pinnale. Ümberistutamisel kärbitakse vajadusel juurepalli alt ja taim istutatakse nii, et juurekael jääb tasa mulla pinnaga või isegi pisut sügavamale. Üldiselt tuleks ümberistutamisel vältida juurte vigastamist. (Rünk, 1999) 3.4. Kahjurid ja haigused Toasõnajalad on üsna vastuvõtlikud kahjuritele ja haigustele. Peamiselt esinevad ripslased ja lehetäid, seda eriti kevadeti, kuid esineb ka kilptäisid, okastäisid ja villtäisid.
- Juur lehti ei kanna, küll aga võivad sellel tekkida pungad, millest arenevad maapealsed võsud. - Enamasti asub juur pinnases, kuid juuremuudendid võivad kasvada ka maapinnal. 3) Juure vöötmed • Kasvukuhik – apikaalne meristeem • Pikenemisvööde – rakkude kasv • Diferentseerumisvööde – püsikudede kujunemine • Külgjuurte vööde – peritsüklist saab alguse • Juurekael 4) Juurte ülesanded - Vee ja mineraalainete omastamine - Säilitusorgan. - Fotosüntees, hapniku omastamine - Orgaaniliste ainete sünteesi organ 5) Juure muudendid • Säilitusjuured • Tõmbejuured – e. kontraktiiljuured • Õhujuured • Assimileerivad juured – kloroplastidega rakud • Hingamisjuured • Ronijuured • Tugijuured • Kurgjuured • Plankjuured 6) Säilitusjuured – juurviljad
Terviseprobleemidest jagu saamiseks tuleb hallitus ka eemaldada! Ohtlikke toksiine produtseerivad vees kasvav P. citrinum ja rohehallituse tekitaja toiduainetel P. expansum. Fusarium spp.(inglise keeles "common root rot=dryland root rot) kahjustab nii kõrrelisi teravilju kui heintaimi, mistõttu just selline nimetus on ka botaanikute poolt tunnustatud. Fusarium liikide kaasnemisel haigustekitajate kompleksis nakatatud juurekael, alumine leht ja juuretipud võivad omandada roosa kuni purpurpunase tooni. Kahjustatud kudede pruunistumine ja hapraks muutumine võib esineda ka mullapinnast 3-10 cm kõrgemal. Enamasti on võimatu välistunnuste järgi eristada, millised organismid (Cochliobulus sativus või Fusarium spp.) on juuremädaniku tekitajad konkreetsel juhul. Selgust võib tuua vaid haigustekitajate väljakasvatamine niiske kambri meetodil ja mikroskoopiline määramine.
(5) Külgoksad peavad jagunema ümber tüve ühtlaselt ning olema peenemad kui 1/3 tüve läbimõõdust harunemiskoha juures. (6) Võra peab moodustama vähemalt 1/2 taime kogukõrgusest, v.a leinavormil. (7) Istikule peab olema puukoolis vähemalt kolm korda tehtud juurehooldust või peab selle juurestik olema kujundatud sobivaks muul viisil. Juurehooldus on puukoolis juurte läbilõikamise ja/või ümberistutamisega istikule kompaktse juurestiku kujundamine. (8) Juurekael peab olema mulla- või substraadipinnaga ühel tasapinnal. (9) Juured peavad juurekaelalt kasvama ühtlaselt eri suundadesse. (10) Istikul ei tohi olla: 1) oksalõikehaavasid, mille läbimõõt on suurem kui 1/3 tüve läbimõõdust; 2) kahvelharusid (tüvel samast kohast väljuvad võrdse kasvuga juhtoksad), v.a sammasjal vormil; 3) tüvest liiga lähestikku (männasetaoliselt) väljuvaid oksi; 4) väikese väljumisnurgaga (< 30°) oksi, v.a sammasjal vormil;
oluliselt peenemad. Sammasjuurestik on iseloomulik paljudele rohttaimedele, puudele ja põõsastele. Narmasjuurestik: palju enam-vähem ühesuguseid juuri. Seemne idanemisel areneb ja haruneb idujuur nõrgalt, kuid peagi kasvab varre alumisest osast hulgaliselt lisajuuri. Need juured moodustavadki sammasjuurestiku. Esineb kõrrelistel. · Juure muudendid (risoom, sibulad, säilitusjuured jne) Säilitusjuured: o Juurekael ja terve peajuur: porgand, suhkrupeet o Juurekael ja pool peajuurt: söödapeet o Juurekael ja veidi peajuurt: söögipeet, kaalikas, redis o Juurekael: alpikann o Lisa- ja külgjuured: daalia ja käpalised Tõmbejuured: o sibul (taime muundunud võsu)-, mugul- ja risoomtaimedel (risoom: mitmeaastane, harunev või harunemata, horisontaalse, tõusva või vertikaalse kasvusuunaga maa-alune võsu, mis täidab
oluliselt peenemad. Sammasjuurestik on iseloomulik paljudele rohttaimedele, puudele ja põõsastele. Narmasjuurestik: palju enam-vähem ühesuguseid juuri. Seemne idanemisel areneb ja haruneb idujuur nõrgalt, kuid peagi kasvab varre alumisest osast hulgaliselt lisajuuri. Need juured moodustavadki sammasjuurestiku. Esineb kõrrelistel. Juure muudendid (risoom, sibulad, säilitusjuured jne) Säilitusjuured: o Juurekael ja terve peajuur: porgand, suhkrupeet o Juurekael ja pool peajuurt: söödapeet o Juurekael ja veidi peajuurt: söögipeet, kaalikas, redis o Juurekael: alpikann o Lisa- ja külgjuured: daalia ja käpalised Tõmbejuured: o sibul (taime muundunud võsu)-, mugul- ja risoomtaimedel (risoom: mitmeaastane, harunev või harunemata, horisontaalse, tõusva või vertikaalse kasvusuunaga maa-alune võsu, mis täidab varuainete
mereliiv ei sobi, kuna sisaldab soolasid) · 1 osa männimetsa kõduhorisondist võetud kõdu koos kõdupuidu, okaste, kooretükkide, käbiosakestega · 1 osa hapu reaktsiooniga komposti (pH olgu 4...5) · veidi rodode granuleeritud eriväetist Ka istutusele järgnevatel aastatel on rodosid vaja väetada happelise komposti ning rodoväetisega. Juhiseid rodode kasvatamiseks ning istutamiseks: · Jälgi, et istutamisel ei satuks taime juurekael sügavamale, kui ta oli enne · Suvehaljaid rodosid tohib istutada täisvalgusesse, igihaljad vajavad poolvarju · Igihaljaid rodosid kahjustab talvine põud, järelikult on neid päikesepaistelistes kasvukohtades talveks vaja katta · Rodosid peab väetama, kuid üksnes rodode eriväetisega. Ei mingit lämmastikväetist, sõnnikut ega virtsa. Sobib hapu kompost ning peaaegu mullaks kõdunenud sõnnik.
Juurestik - taime juurte kogum, Sõltuvalt põhiplaanist eristatakse sammas- ja narmasjuurestikku. Esimese puhul moodustub taimel idujuurest peajuur ja sellest harunevad külgjuured, narmasjuurestikul peajuur aga puudub või pole selgelt eristunud, ning juurestik moodustub peaosas külg- ja lisajuurest; Juure muudendid - säilitus-, roni-, tõmbe- ja õhujuured. säilitusjuured (varuainete säilitamiseks) Porgand, suhkrupeet -- juurekael ja terve peajuur; söödapeet - juurekael ja pool peajuurt; söögipeet, kaalikas, redis -- juurekael ja veidi peajjuur, alpikann juurekael; daalia ja käpalised -- lisa- ja külgjuured (juuremugulad e. muguljuured) Juuremügarad - esinevad kaunviljaliste kõikides sugukondades; mükoriisa - (seenjuur) on seeneniidistiku ja juurekoe tihe ühendus, moodustavad põhiliselt kübarseened Parasiidid, poolparasiidid - Parasiitide imijuured (haustorid). Poolparasiitideks nimetatakse taimi, kes
huumusmullast madal koonus, millele toetuvad istikud laialiasetatud juured ja neile puistatakse peale samuti head mulda ning seejärel aetakse auk kinni ülejäänud mullaga. Istutamiskoht peab jääma ümbritsevast maapinnast vajumise arvel pisut kõrgemaks, et sinna ei koguneks lume- ega vihmavett. Kuna augu kaevamisel osa mullast ,,ära kaob" , tuleb selle täitmiseks võtta kõrvalt lisamulda. Istutamisel hoitakse istikut ühe käega õiges kõrguses nii, et lõpus oleks haavaistiku juurekael sama sügavalt mullas nagu taimlas. Mulda tuleb harkis sõrmedega juurte vahele suruda, et ei jääks tühimikke ja lõpuks mulda jalaga pealt kergelt tihendada. Mulda ei tohi istiku ümber sõtkuda, eriti niiske maa korral, see tihendab liigset mulda ja kaob mulla õhustatus.Vead: · Auk tehakse liiga väike juurte mahutamiseks, see peab olema vähemalt 30 cm läbimöödus ja 25 cm sügav.
kui tegemist on küll liigiga, aga see ei vilju meie oludes või siis pole seeme idanemisvõimeline (on tühi) kui liik küll viljub, aga seemneline paljundamine on aeganõudvam kui vegetatiivne 2. Seemneline paljundamine. Omanda allpool toodud terminid: Lüdimine…………………………………………………………………………………… Iduleht……………………………………………………………………………………… Juurekael…………………………………………………………………………………… Pärisleht……………………………………………………………………………………. Idujuur………………………………………………………………………………………. tõuse, tõusmed……………………………………………………………………………….
kobestab pinnast, lõhub puidu jäänuseid ja puhastab pinnase paremaks istutuseks. Istutus ise peaks toimima mai keskel, mai teisel poolel, tehakse nii kiilistutust, mis toimub järgmisel: kiilukujuline labidas lüüakse maasse umbes 25 cm sügavusele ja kiiluvart endapoole tõmmates valmistatakse 10-15 cm pealtlaiusega lõhe, paljasjuurne taim pannakse istutuslõhesse sügavale, seejärel tõstetakse juuri sirgeks raputades ülespoole nii, et seemiku juurekael jääks 1 cm sügavusele, istutuskiil vajutatakse teistkorda maasse vähemalt istutuslõhe sügavuseni sellest 5 cm kaugusel ning surutakse kinni kõigepealt taime juurte alaosa, tõmmates kiiluvart esmalt enda poole, kiilu kolmas ja neljas kord maasse vajutades surutakse kõik lõhed kinni. Labidaauku istutamisel istutatakse ka paljajuursed taimed, augu põhja tehakse huumusmullast madal koonus, millele toetuvad istiku laialiasetatud juured ja
väetises raud taimele kergesti omastataval kujul, mis annab taime lehtedele intensiivse rohelise värvuse ja hoiab ära nende kolletumist. Substral® Tsitruselise väetis annab taimedele stabiilse kasvu ja 10 parema õitsemise ning soodustab viljade teket. Tsitruselised eelistavad kasvada nõrgalt happelises(pH 56) mullas. Väike pott soodustab rikkalikumat viljade kandmist. Ümberistutamisel jälgida, et taime juurekael ei sattuks sügavamale mulda, kui see oli. Tubades kasvatamiseks sobivad kõige paremini kalamondiini ja sidrunipuud. Apelsini, greibi ja mandariinipuude kasvatamine on edukam talveaias kui me soovime ka vilju saada. Greibimahla mõju ravimitele : Greibimahl takistab organismis selle keemilise ühendi tööd, mida on tarvis paljude ravimite lagundamiseks. Selle puuduse tõttu tõuseb ravimi tase veres ja ravimi mõju võimendub.
vähehargnev ning mahub suhteliselt kitsasse kiilulõhesse. Tööriistaks on olenevalt mulla kõvadusest erineva raskusega istutuskiil või kiillabidat. Istutuskiil lüüakse maasse umbes 20 cm sügavusele ja kiiluvart enda poole tõmmates tekitatakse 10 cm pealtlaiusega lõhe. Jägmisena pannakse seemik sügavale istutuslõhesse, seejärel tõstetakse juuri sirgeks raputades ülespoole, nii et männiseemiku juured oleksid sirged ja juurekael jääks 1 cm sügavusele. Siis istutuskiil vajutatakse teist korda maasse vähemalt istutuslõhe sügavuseni sellest 5 cm kaugusele ning surutakse kinni kõigepealt taimejuurte alaosa, tõmmates kiilu vart esmalt enda poole. Kiilu kolmas ja neljas kord maasse vajutades surutakse kõik lõhed kinni. Lõpuks kontrollitakse taime muldakinnitumist selle kerge sikutamisega. Tuleb jälgida ka mõningaid asju :
sellele paigutatakse 2 rida taimi. Peenra äärest esimese reani jäetakse 20 cm, ridade vahele 40 cm ja taimede vahele reas 15-20 cm. Kileviljelusel tuleb moodustada 10-15 cm kõrgune peenar, et vältida sellele jäävat seisvat vett. Istutusaugud tuleks teha ristikujulised. · Istutada on parem sombuse, vihmase ilmaga, palavate ilmade korral on parem istutada varahommikul või õhtul. Istutamiseks tehakse käega juurte pikkusest sügavam auk. Taime juured asetatakse auku nii, et juurekael jääks maapinnaga tasa. Ühe käega hoitakse taime, teisega raputatkse auku mulda (umbes poolestsaadik) ja surutakse juurte alumise osa vastu. Seejärel täidetakse mullaga kogu auk ja mõlema käega surutakse tihedalt muld kinni nii, et kergel sikutamisel lehtedest taim ei tule mullast välja. · Maasika viljelusviisidest on levinud põhu- ja musta kilemultsiga kasvatamine, vähe on levinud kiletunnelites ja kasvuhoones kasvatamine.
S –vorm - kuuse vorm kahjustab kuuske, noori mände F – vorm – nulu vorm kahjustab nulgu. Eestis käsitletakse nüüd juurepessu kahe eraldi liigina: Männi juurepess Kuuse juurepess Juurepess kahjustab kuuske ja mändi erinevalt: Kuusel kahjustab mädanik juuri ja tüve. Juurepess rikub kuusikutes kõige väärtuslikuma osa puidust - tüve. Noorematel kuuskedel tüve allosas väikesed piklikud valged laigud. Juurekaelal vaigujooks. Vanematel puudel muutub juurekael jämedamaks. Mädaniku algfaasis puit pisut sinakaslilla, hiljem tekib punakaspruun kõvamädanik. Mädaniku lõppfaasis laguneb puit pehmeks massiks. Diagnoosimine: ▪ juurekaela laienemine ▪ võrade hõrenemine ▪ vaigujooks Männil kahjustab mädanik põhiliselt juuri, tüvesse levib harva. Männikutes jääb puit suhteliselt kvaliteetseks ja on kasutatav. Diagnoosimine: ▪ tormiheide ▪ kuivanud kadakad alusmetsas ▪ kasvukohatüüp (pohla)
Viljaliha on õrn, mahlane, lõhnav, magus, oranzikas või kreemikaskollane, harvemini valge või rohekas. Melon sisaldab sordist olenevalt 4-18%, keskmiselt 7-12% suhkruid. Orgaanilisi aineid on vähe. Melon on soojanõudlikum ja vajab rohkem päikest ning kuivemat õhku kui kurk, seda tuleb arvestada, kui teda lavades kasvatatakse. Ka Eestis on kohati melonit lavas kasvatatud, sobivaim temperatuur on seejuures 25 kraadi ja õhu niiskus kuni 60%. Juurekael ja selle lähedal olev varreosa ei tohiks märjaks saada, sest need on väga õrnad mädaniku suhtes. Söögiks tarvitatakse meloneid valminult, mitte enne valmimist nagu kurke. Suurem osa süüakse värskelt, kuid kasutatakse ka kuivemalt, keedisena ja kompotina, kusjuures kompotile lisatakse haput puuviljamahla. Ka tehakse sukaadi, siirupit ja odavat meeasendajat. Maitsev on toorsalat majoneesiga. Värskelt dessertköögiviljana süües võib maitsestada suhkru, mee või ingveriga.
Orgaaniliste ainete sünteesi organ. Vee ja mineraalainete omastamine. Fotosüntees, hapniku omastamine, kinnitusorgan. Juur on säilitusorgan. Juurevöötmed: · kasvukuhik- aplikaalne meristeem. · Pikenemisvööde- rakkude kasv · Diferentseerumisvööde- püsikudede kujunemine · Külgjuurte vööde- peritsüklist saab alguse · Juurekael Juurte muudendid: säilitusjuured, tõmbejuured e. kontraktiiljuured, õhujuured, assimileerivad juured- kloroplastidega rakud, hingamisjuured, ronijuured, tugijuured, kurgjuured, plankjuured. Juure primaarne ehitus: noored Imavvööde! paljasseemne ning õistaimedest noored kaheidulehelised taimed. Primaarne ehitustüüp kestab
juuremädanikku kahtlustada siis, kui: · Puu lehed või okkad on muutunud väiksemaks ja kahvatumaks kui eelmistel aastatel · Võrsete juurdekasv on ebanormaalselt väike · Kevadel on lehtimine hilisem ja/või sügisel langevad lehed enneaegselt · Võra hõreneb ja hakkab ladvast alates kuivama Mädanikuohule ka juurekaelal näha olevad vanad koorevigastuste jäljed ning tüve allosas leiduvad õõnsused. Mõnel juhul jämeneb puu juurekael pudelikujuliselt see kasvatab paksemaid aastarõngaid, kompenseerimaks tüükas laienevat mädanikku. Kui lähedal asuvatel kas tormiheitest või kuivanud puude kändudel esineb seente viljakehasid, siis on suure tõenäosusega nakatunud ka püsti seisvad puud, sest mitmed seened on võimelised levima juurekontaktide abil. Tüvemädanikest on levinumad südame- ehk lülipuidumädanikud. Need saavad alguse:
S-vorm – kuuse vorm (Spruce) kahjustab kuuske, noori männitaimi Hiljem leidsid Soome metsateadlased, et tegemist on siiski geneetiliselt väga erinevate organismidega ja õigem oleks neid käsitleda erinevate liikidena. Maailmas ja muidugi ka Eestis käsitletakse juurepessu tänapäeval kahe eraldi liigina: Heterobasidion annosum – m änni juurepess Heterobasidion parviporum – kuuse juurepess Juurepess kahjustab kuuske ja mändi erinevalt: Vanematel kuuskedel juurekael muutub jämedamaks (pudelikujuliseks). Puudel esineb tüvedel vaigujooksu ning võra hõreneb. Mädaniku algfaasis muutub puit tumedaks, kohati pisut sinakaslillaks, hiljem tekib punakaspruun kõvamädanik. Mädaniku lõppfaasis laguneb puit pehmeks struktuurituks massiks. Kuusel kahjustab mädanik juuri ja levib ka tüves (kuni 10 m kõrguseni). Mädaniku levikukiirus tüves 30 cm aastas. Seetõttu rikub
Puu on 14 m kõrge ja selle ümbermõõt on 376 cm. (LISA 5) Võsu mänd Võsu mänd kasvab Lääne-Viru maakonnas Võsu alevikus koolimaja lähedal. Puu kõrgus on 8 m ja ümbermõõt 130 cm. 2000. a määrati proovipuurimise käigus puu vanuseks 176 aastat. Praeguse Võsu männi kuulus eelkäija kasvas Võsu vennaskalmistul. Puu oli huvitav eelkõige seetõttu, et tema juurekael paiknes 1,4 m kõrgusel maast. (LISA 6) 5.2 Kaitsealused rändrahnud ja Näljakangrud Altja Suurkivi (Altja Titekivi) Altja Suurkivi asub Lääne-Viru maakonnas Altja külas Altja neeme tipust läänes võrgukuuride juures madalas meres. Rabakivist rändrahnu pikkus on 4,4 m, laius 4,8 m, kõrgus 4,1 m ja ümbermõõt 22,6 m. Rahnu läbib suur lõhe. Titekivi on seotud mitmete legendidega. Usutakse, et
217 ha. Puude ja puistute valikul peab alati silmas suhteliselt kvaliteetseks ja on kasutatav. Kahjustuse astme järgi võib kahjurid jaotada : pidama, et puude kasv ja välisilme e. Fenotüüp Diagnoosimine: 1. Primaarsed kahjurid, need kes kahjustavad sõltub ökoloogilistest teguritest. ·juurekaela laienemine, pudelikujuline juurekael terveid puid, nõrgestades neid või viies hukule - 11. Metsakaitse ·võrade hõrenemine männivaablased, maipõrnikas, männikärsakas. On metsanduse haru, mis tegeleb kahjustuste ·vaigujooks tüvel 2. Sekundaarsed kahjurid - asustavad
Kevadel külvatakse seemned alustekooli kohe, kui muld on tahenenud. Seemikute hooldamisel tuleb teada ka seda, et tõusmed harvendatakse 4-6 cm vahedele. Suvel antakse pealtväetisi, kobestatakse reavahesid, hävitatakse umbrohi ja tehakse taimekaitsetöid. Sügisel taimed sorteeritakse, asetatakse talveks muldkraavi, kaetakse kobeda mullaga, kastetakse ja kaetakse kuuseokstega. Pookealuseks määratud taimed (mille juurekael vähemalt 6 mm jäme) istutatakse istikutekooli kevadel varakult. Taimede reavahedeks jäetakse 90-100 cm. Ridadesse istutatakse taimed 30-35 cm vahekaugustega. Teine variant on see, et seemned võib külvata ka otse puukooli istikute osakonda. Siis eavahed jäetakse laiemad, 85-100 cm ja muld peab olema väga hea. Järgneval suvel taimed silmastatakse. (Kiislar 1969) Juurevõsudest paljundamine Paljundamiseks mõeldud juurevõsud tuleb sügisel või kevadel ettevaatlikult terava labidaga
vähenõudlikud (rabas). Turbasamblal puudub juur. Ta kasvab varre ülaotsast ja laguneb samal ajal varre alaotsast. Vett seob turbasammal kogu keha pinnaga ja on peamiseks turba moodustajaks ning on ka tugev domineeriv liik, mis soodustab maastiku jätkuvat soostumist (Valk 2005: 237). Turbasammalde iga aastase kasvu tõttu pakseneb turbakiht ja tõuseb rabavee tase (turbasammal seob tugevalt endaga oligotroofsed sajuveed). Seetõttu jääb rabas kasvavate puude juurekael üha sügavamale turbasse ja oligotroofsesse hapnikuvaesesse rabavette, mida suurem on turbasammalde juurdekasv, seda halvemad on tingimused puude kasvuks. Ühe aasta jooksul tõuseb turbasambla juurdekasvu tõttu rabavee tase umbes 6 mm (Valk 2005: 238). Raba samblaturvaste veemahtuvus on näiteks kaks korda suurem kui puuturvastel, mis on tekkinud puidust. Sarnaselt veemahutavusele on ka muld seda viljakam, mida suurem on turba puidusisaldus. Eesti rabades valitseb kõige halvemate
Tänapäeval eristatakse juurepessul 3 erinevat vormi: P- vorm männi vorm (Pine) kahjustab mändi, kuuske, kaske, kadakat S vorm- kuuse vorm (Spruce) kahjustab kuuske, noori männitaimi F vorm nulu vorm (Fir) kahjustab nulgu (Eestis olulist metsakaitselist tähtsust ei oma) Noorematel kuuskedel on haigestumise tunnusteks tüve alumises osas esinevad väikesed piklikud valged laigud. Ka esineb juurekaelal vaigujooksu. Vanematel puudel juurekael muutub jämedamaks (pudelikujuliseks). Mädaniku algfaasis muutub puit pisut sinakaslillaks, hiljem tekib punakaspruun kõvamädanik. Mädaniku lõppfaasis laguneb puit pehmeks struktuurituks massiks. Juurepess kahjustab kuuske ja mändi erinevalt: Mänd mädanik kahjustab põhiliselt juuri, tüvesse levib harva kuni 0,5 m kõrguseni, Kuusk mädanik kahjustab juuri ja levib ka tüves (kuni 10 m kõrguseni). Mädaniku levikukiirus tüves 30 cm aastas.
soojuskiirgusest ja kannatab seeläbi vähem külma tõttu; Istutusviisid Käsitsi taimede istutamisel kasutatakse enamasti järgnevaid istutusviise: a) kiilistutus; b) labidaauku istutus; c) istutamine istutustoruga; d) mullapalliga istutus (kas labida või silinderpuuriga); Igasuguste taimede istutamisel jälgi põhimõtteid; · taime juurte ümber peab muld saama kindlasti tihendatud; · taime juurekael peab jääma pärast istutamist normaalsele kõrgusele; · taime juured ei tohi olla istutusaugus kokkusurutult. Masinistutusel kasutati tihti omakonstrueeritud istutusmasinaid, või Venemaal toodetud istutusmasinat SBN-1A või "Maardu-1", istutamiseks rekonstrueeritud kaevandustealadel, loopealsetel jne. 30. Looduskaitse ajalugu Eestis, kaitsealade jaotus ja meie rahvuspargid. Looduskaitse ajalugu lahti mõtestades võiks ilmselt esmasteks
annaabi.ee 
