docstxt/12064632894718.txt
Astmed ja juured © T. Lepikult, 2010 Astme mõiste. Definitsioon Ühest suurema naturaalarvu n korral nimetatakse astmeks an korrutist, milles on n võrdset tegurit a, s.t. a n a a ... a. n tegurit Näited 32 3 3 9. 104 10 10 10 10 10000. 3 1 1 1 1 1 . 4 4 4 4 64 1 kilobait = 210 baiti = 2·2·2·2·2·2·2·2·2·2 baiti 1024 baiti. = algusesse eelmine slaid järgmine slaid esitluse lõpp Negatiivse arvu astendamine Näited (2)3 (2) (2) (2) 8. (0,5) 4 (0,5) (0,5) (0,5) (0,5) 0,0625. Järeldus viimastest näidetest: Kui negatiivset arvu astendada paarisarvulise astendajaga, on tulemus positiivne, kui paari...
Bio KT JUURED Sammasjuurestik- Juurestik, millel on peajuur(sammasjuur) ja küljejuur. -külgjuured on sama ehitusega kui peajuur, aga väiksemad. -rohttaimedel,põõsastel, puudel Narmasjuurestik- Juurestik, millel on kõik juured enam-vähem ühesugused. -idujuur haruneb nõrgalt. -kõrrelistel Juurtega saavad taimed vajaliku vee ja lahustunud mineraalaineid. Juurekübar- juure tippus, katab ja kaitseb kasvukuhikut. Kasvuvööde- juure osa, kus kasvavad noored juurerakud suuremaks. Imevvööde- 2-8 mm pikkune osa, mille moodustavad juurekarvad. Juurekarvad- hangivad mullast vet ja toitaineid. Kujunevad juure pindmiste rakkude väljasopistumise tulemusena. Juure pikenemisega tekkivad uued ja vanad kärbuvad.
Meie juured ei ole lapsepõlves, kodumullas ja maakamaras, murukoplis, kus aabitsalapsed mängivad. Meie juured on igas paigas, kust me kunagi mööda käinud. Tihti kasutatakse väljendeid "igaüks on pärit oma lapsepõlvest" või siis "tal oli nii või naasugune lastetuba". Negatiivses kontekstis tihti ka "vaata, milline kodu tal oli (on)"? jne. Kas see, kust tuleme, millisest "mullast" oleme pärit, määrb meie elu, saatuse, meie väärtued ja tõekspidamised? Olen selles alati pisut kahelnud. Loomulikult on lihtsam laduda müüri, kui vundament on tugev ja loodis
a an = = a n : bn b b n ( b 0) ( -a ) = a 2 n 2n ( -a ) = -a 2 n+1 ( a > 0 ) 2 n +1 a n a m = a n+m an a : a = m = a n -m n m a (a )n m = anm -n n a b = b a ( a 0, b 0 ) 2.2 Juured n Arvu a n-ndaks juureks nimetatakse arvu (tähistatakse a ), mille astendamisel arvuga n saadakse arv a: ( a) n n =a
Mis teeb Eestist Eesti? Iga riigi moodustab tema rahvas ja Eesti ei ole erand. Eesti on tema inimesed ja tema välimus oleneb nendest inimestest. Iga inimese erinev iseloom moodustab ühe suure terviku, mis on Eesti. Inimesest lähemalt rääkides võib öelda, et üks inimene ei tee terve riigi vaid kõikide inimeste üldmulje moodustab riigi. Näiteks: ühe inimese pereliige jääb haigeks ja siis see inimene hoolitseb ta eest, see ei näita, et Eesti on hooliv riik, kuid kui üleüldse paljud inimesed on sellise iseloomuga, siis see näitab, et Eesti rahvas hoolitseb oma pereliikmete eest ja on üleüldse hooliv rahvas. Samas võib ka öelda, et kui üks inimene teeb mingi kuriteo, siis ei saa tervet rahvast selle pärast süüdistada vaid ainult seda inimest. Iga inimene on erinev, kuid midagi on neis kõikides ühist. Üks tähtis Eesti osa on tema loodus. Eesti üks ilusamaid asju on tema loodus. Seal võ...
Meie ökoloogilise kriisi ajaloolised juured Inimesed kohtlevad loodust ebaloomulikult ja sellega kaasnevad kurvad tagajärjed. Niiluse alamjooksu kaldad on olnud kuus aastatuhandet pigem inimtegevuse saadus, aga mitte soine Aafrika dzungel, milleks loodus oleks selle ilma inimesteta teinud. Paljude regioonide ökosüsteeme on põhjalikult mõjutanud mitmed faktorid minevikust- ülekarjatamine, metsade langetamine laevade ehitamiseks, põlluterrasside rajamine jne. Ökoloogiliste muutuste ajaloo uurimine on alles alg staadiumis, me ei tea väga palju sellest, mis tegelikult toimus ja millised on tagajärjed. Praegu meid ähvardab fossiilkütuste põletamine, see muudab maakera atmosfääri keemilist koostist tervikuna ja selle tagajärgi me hakkame tundma tulevikus. Inimesed rüvetavad Maad nii suurel viisil, et vist ei ole mitte ühtegi teist olendit, kes nii kiiresti ja suurelt oma kodu rüvetab, toimub populatsiooni plahvatuslik kasv, reost...
Uus arvutipõlvkond põhineb elu algmaterjalil Maailma protsessoritootjad pingutavad pidevalt, et järgmise põlvkonna protsessoriga purustada senised kiirusrekordid. Varem või hiljem jookseb aga see võidujooks umbe. Sein on ees, kust pole võimalik enam edasi minna. Praegu kasutatavate, ränil põhinevate mikroprotsessorite puhul jõuab lihtsalt kätte piir, mil nende mõõtmeid pole võimalik enam kärpida ning töökiirust kasvatada. Vaja on uut materjali, mis võimaldaks valmistada veelgi kiiremaid arvuteid. Tundub uskumatuna, aga teadlased on uue põlvkonna mikroprotsessorite puhul pööranud pilgu aine poole, millel põhineb kõik elav. Iga elava organismi sees on peidus miljonid looduslikud superarvutid. Desoksüribonukleiinhape, ehk DNA, mille molekulidest koosnevad meie geenid, võimaldaks potentsiaalselt teha arvutusi palju kiiremini kui ükskõik milline praegu inimeste kätega ehitatud superarvuti. Kui DNA integreerida arvutiprotsessorisse, ehk bio...
vahekorras. Riik peab siis võtma endale teatud stabiliseeriva osa kas siis suurendades või vähendades kogunõudlust. Keynesi teooria nägi riigi olulist rolli ka väljaspool minimaalseid funktsioone, mida pooldas klassikaline majandusteooria. *4. Kas tänapäevasele kapitalismile on omane kombinatsioon ühelt poolt ressursside paigutamine (finantseerimine) avaliku eelarve kaudu ja teisalt tootmine eraettevõtetes? *5. Majandusliku ja sotsiaalse liberalismi juured. Kaasaegse liberalistliku mõttesuuna teerajajaks peetakse konventsionaalselt John Locke`I poliitilist filosoofiat. Locke`i veendumus oli et riik peaks rajanema lepingutel ning mistahes valitsusel ei tohiks olla absoluutst või monistlikku võimu. Liberaalne liikumine arenas alguses põhimõttelislet vastukaaluna absolutistliku riigi võidukäigule 18-19. sajandi Euroopas. Taotleti valitsuse võimu piiramist, kuna see kaitses
a 5. Ratsionaalarvude hulk Q = aZ bZ b 0 b 6. Irratsionaalarvude hulga I moodustavad lõpmatud mitteperioodilised kümnendmurrud. 7. Reaalarvude hulk R = Q I. KORRUTAMISE ABIVALEMID 8. (a + b)(a + b) = a 2 - b 2 . 9. ( a ± b) 2 = a 2 ± 2ab + b 2 . 10. ( a ± b) 3 = a 3 ± 3a 2 b + 3ab 2 ± b 3 . 11. a 3 ± b 3 = ( a ± b)(a 2 ab + b 2 ) . ASTMED JA JUURED 12. Korrutise aste ( a b) = a b . n n n n a an 13. Jagatise aste = b bn 14. Võrdsete alustega astmete korrutis a m a n = a m+ n . am 15. Võrdsete alustega astmete jagatis n = a m -n a mn 16. Astme aste (a ) = a
Usk NSV Liidus Suhtumine religiooni Usk ja usklik olemine olid ametivõimude poolt põlu alla pandud, seda teavad tõenäoliselt enamus inimesed. Põhjust aga igaüks teada ei pruugigi. See lähtus marksistlik-leninlikust ideoloogiast. Kõigepealt ideoloogiast endast: see kandis mingit ebamäärast kättemaksu motiivi, mis oli üles ehitatud järgmisele pildile. Nimelt valitsevat ühiskonnas kaks klassi, kodanlane (ehk rikkad inimesed; ettevõtjad) ja proletariaat (liht- ehk tööinimene). Need kaks klassi on omavahel alluvussuhetes, st kodanlane piinab proletariaati, ekspluateerib teda enda kasusaamissoovist lähtudes. Klassivõitlusest tuleb proletariaati informeerida, et ta võiks kodanlase revolutsiooni teel ja vägivaldselt kukutada ning asuda üles ehitama sotsialistlikku riiki, mis lõpuks viib ideaali ehk kommunismini. See teooria ei sallinud teistsuguseid maailmaseletamise viise ning nõudis lojaalsust kõigilt kodanikelt. Marksistlik-leninliku t...
Künd. Kündmiseks kasutatakse atra. Atrasi liigitatakse tavaatradeks ja pööratradeks. Kündmise eesmärgiks on mullakamara teistpidi pööramine, et umbrohi ja taime juured mulla alla matta. Kündmise käigus hävivad umbrohud ja korjatud kultuuri juured. Künnisügavus peaks olema ligikaudu 20cm Kündi tehakse 2x aastas, kevadel ja sügisel. Kündmisel on oluline et ader oleks õiges asetuses ja et vaod oleks ühtlased ning vaoharjad võiks olla märgatavad. Künnivao peal ei tohi olla mitte mingi sugust haljasmassi, juurikaid ega heina. Kobestamine Mulla kobestamiseks kasutatakse kultivaatorit. Mullaharimisel muld kobestatakse, õhutatakse, segatakse ja murendatakse,
Suur valik erinevaid valemeid- nii gümnaasiumis kui ka ülikoolis kasutamiseks. N: astmed, juured, integraalid, jada, trigonomeetria, setereomeetria, tõenäosus, võrrandid, logaritmid, statistika, vektorid jne
Massikuritegude ideoloogilised alused ja psühholoogilised juured – antisemitism ja viha õhutamine Kõne kui propagandarelv Nimetage eeliseid, mis on kõnel teiste poliitiliste propagandainstrumentide ees. Võimalus suhelda rahvaga silmast silma annab kohe näha nende reageeringut, niimoodi vastavalt sellele võib midagi rõhutada või muutuda oma kõnes. Näiteks, Hitler alati kasutas oma kõnes sõnu, mis oli seotud vägivallaga. See oli suunatud vaenuliku tuju loomisele. Lisaks sellele inimesi mõjutab kõne emotsionaalsus
Oskar Luts (26.12.1886 (07.01.1887) 23.03.1953) Lutsu päritolu ja juured Oskar Lutsu juured ulatuvad tagasi Viljandimaale, kust on pärit tema isapoolsed esivanemad. 1820. aasta paiku kolis Lutsu isapoolne vanavanaisa ,,Kalla Jägo ehk Posti Prits, nimetatud Luts" oma naise Kadriga Paistust Tartumaale Palamuse kihelkonda Järvepera külla. Nende poeg Hans (sünd. 1817), kirjaniku isapoolne vanaisa, oli Kaarepere mõisa kubjas. Sealses mõisaametimeeste majas sündis kubjas Hansu viimse lapsena 1859. a. Oskar Lutsu isa Hindrik.
Kultuurtaimede vegetatiivne paljundamine Lehetükkpistik Sel viisil paljundamiseks tuleb teha lehe roodude hargnemiskohtadele sisselõiked ning asetada leht niiskele liivale. Aeg-ajalt tuleb liiva niisutada, see ei tohi kuivada. Mõne aja pärast tekivad lõikekohtadele juured ja hiljem väiksed taimed. Selle paljundamisviisiga saab paljundada kuningbegooniat. Haljaspistik PISTIKUTE LÕIKAMINE. Paljundusmaterjalinakasutatakse poolpuitunudlehtedega võrseosi. Haljaspistikuid lõigatakse juunis enne jaanipäeva. Kuna haljaspistikud sisaldavad vähe varuaineid on oluline neile jätta mõned lehed, kuid pistiku alumine leht eemaldatakse. Haljaspistikute juurdumise üheks eelduseks on nende veesisaldus. Seega on soovitav lõigata
a 5. Ratsionaalarvude hulk Q = aZ bZ b 0 b 6. Irratsionaalarvude hulga I moodustavad lõpmatud mitteperioodilised kümnendmurrud. 7. Reaalarvude hulk R = Q I. KORRUTAMISE ABIVALEMID 8. (a + b)(a + b) = a 2 - b 2 . 9. ( a ± b) 2 = a 2 ± 2ab + b 2 . 10. ( a ± b) 3 = a 3 ± 3a 2 b + 3ab 2 ± b 3 . 11. a 3 ± b 3 = ( a ± b)(a 2 ab + b 2 ) . ASTMED JA JUURED 12. Korrutise aste ( a b) = a b . n n n n a an 13. Jagatise aste = b bn 14. Võrdsete alustega astmete korrutis a m a n = a m+ n . am 15. Võrdsete alustega astmete jagatis n = a m -n a mn 16. Astme aste (a ) = a
Raba Üldiseloomustus Raba ehk kõrgsood on soode arengu kõrgeim tase Raba vastandiks on madalsoo Kõrgsoo on arengult toitevaene, madalsoo on toiterikas Kumer turbakiht on rabas nii paks, et taimede juured enam põhjaveeni ei ulatu Rabad jaotatakse rohu- ja puhmarabaks o Rohurabad on märjemad ja lagedamad o Puhmarabad kasvavad kuivematel aladel Taimed Raba taimed jagunevad kolme erinevasse gruppi o Sambla- samblikkurinne o Rohu- ja puhmarinne o Puurinne Kõik nad moodustavad alustaimestiku Sambla- samblikkurinne koosneb sammaldest ja samblikest Kõige sagedasemad taimed Eesti rabades on turbasamblad o Pruun, lillakas, Balti, teravleheline turbasammal
Saarel on elanud ka liivlasi ja rootslasi. Varasem ajalugu Inimasustuse vanimaks jäljeks on juhuleid - silmaga kivikirves, mis kuulub nooremasse kiviaega ning viitab sellele, et Kihnut kasutati juba sel ajal arvatavasti tolleaegsete kalurite (meresõitjate) peatuspaigana. Arvatakse, et püsiasustus tekkis peale 1343. a Jüriöö ülestõusu, mil põgeneti siia ülestõusudele järgnenud karistusretkede eest. Vanimate asukate juured olid tõenäoliselt Saare- ja Läänemaal, millele viitavad kihnlaste murraku sarnasus nimetatud paikkondade murdega ning mitmed teised 5 Marek etnograafilised elemendid. Esimeste asukate seas on olnud tõenäoliselt ka rootslasi (sellele viitb roosiküla nimi) ja liivlasi, keda leidus saarel veel 16. Sajandil. Kihnu saart on esmakordselt kirjalikes allikates mainitud 1386.a. (Kyne)
Kas linnakoolija maakooli noored on sarnased või erinevad? Eestis on sadu tuhandeid koolinoori. Inimestena vaadates on nad kõik ühesugused, kuid neid eristavad nende juuredkoht kust nad tulevad. Ei mõelda just tihti sellele, kui palju mõjutab inimest see, kas ta on tulnud suurest linnast või väikesest maakohast. Seda mõtet arendades tuleb päevavalgele küsimus, kas Eesti linna ja maakooli õpilased on sarnased või pigem erinevad? Käisin neli päeva maakoolis, kus oli kuuskümmend õpilast. Võrreldes minu praeguse kooliga, kus on kuussada õpilast on vahe tohutult suur. Esimene võrdlus, mis ma võiksin kohe tuua on keskkond. Väikses koolis tunnevad kõik kõiki ning sõprussuhted on väga lähedased. Algklassid suhtlevad väga edukalt põhikooliga ja vastupidi. Üksteise vastu ollakse tolerantsemad, sest sõprade valik on väike. T...
Kas Eesti riik sai 1939-1940 ise oma saatuse üle otsustada? Eesti riigi saatus otsustati 1939-1940. Kuivõrd sai Eesti riik ja rahvas oma saatuse üle otsustada? Toimusid ülemnõukogu valimised. Eesti rahvale ei antud valida ning teistmoodi kandidaate ülemnõukogu valimistele ei lubatud. Oli vaid üks valimisblokk, uutele võimudele kuulekas Eesti Töötava Rahva Liit. Vaikiv ajastu algas 1934. aasta riigipöördega, mille peamised korraldajad olid riigivanem Konstantin Päts ja kindral Johan Laidoner. Päts oli koondanud võimu oma kätte. Näiteks tema otsustas, et tuua baasid Eesti sisse.(valis ennast ise ka presidendiks) Eesti ei oleks saanud kuidagi oma saatuse üle otsustada, sest NL ja Saksamaa olid sõlminud MRP. Nad jaotasid Euroopa mõjusfäärideks. Selle tulemusena jäid Eesti alad nõukogude mõjuvõimu alla. NL viis 1939. aastal baasid sisse, mis kaitsesid läänerannikul ning mis tõttu Eesti oli juba seespoolt haavatav.(...
. . . . . . . . . . . . . . . . . ....................7 Kokkuvõte . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 Kasutatud kirjandus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ..9 Sissejuhatus Rene Descartes oli kuulus prantsuse filosoof,matemaatik ja teadlane, kes elas aastatel 1596 1650. Descartese arvates filosoofia sarnaneb puuga: juured on metafüüsika, tüvi füüsika ja oksad - ülejäänud(rakenduslikud) teadused.Descartest peetakse üldiselt esimeseks tänapäeva filosoofiks.Umbes 50 aastat tagasi enamik filosoofe oleks öelnud, et Descartes oli esimene oluline filosoof pärast Aristotelest. Descartes soovis, et lugejad pööraksid tähelepanu tema argumentidele ja hindaksid neid lähtudes oma intelligentsist. Ta soovis, et lugejad ei lähtuks teemale oma
Hulkraksed vetikad 2010 Tallinn Millised on vetikad? Ehituse keerukuse alusel eritatakse üherakulisi ja hulkrakseid vetikaid. Vetikate hulkrakset keha nimetatakse talluseks ehk rakiseks. Suuruselt on enamik vetikaid mikrooskoopilised. Paljud vetikad on nii väikesed, et palja silmaga pole nad nähtavad. Leidub ka suuremaid makroskoopilisi vetikaid. Mõned neist võivad olla isegi nii suured, et nende pikkust mõõdetakse meetrites, näiteks lehtadru. Click Vetikad hangivad vett ja toitaineid kogu keha pinnaga. Kõikto edit Master text styles vetikad sisaldavad klorofülli, kuigi osa neist ei Second level ole rohelised. Vetikate pruunikas ja punakas värvus on Third level tingitud teistest pigmetidest, mis rohelise ...
millel on tipmine kasvukuhik. Juur ei kanna kunagi lehti , küll aga võivad juurtel tekkida pungad, millest arenevad maapealsed võsud. Juure ülesanded : *Taime kinnitamine mulda *Vee ja selles lahustunud ainete vastuvõtmine ning edasijuhtimine taime maapealsetesse osadesse *Juur talitab ka orgaaniliste ainete sünteeesi organina *Juur võib ka muutuda varuainete säilituspaigaks *Juurte abil võib toimuda ka taimede paljunemine *Mõnede taimede juured on muutunud maapealseteks organiteks mis võtavad osa ka fotosünteesist või aitavad omastada hapnikku(hingamisjuured) *Ronitaimedel on maapealsed juured abiks tugedele või teistele taimedele kinnitumisel Juurte liigitus: Seemne idanemisel areneb esmalt idujuur, millest hiljem kujuneb peajuur. Peajuurest kasvavad külgjuured, mis võivad omakorda haruneda. Külgjuured tekivad endogeenselt (organismis endas tekkiv v. tekkinud, seestpoolt pärinev, sisemistest põhjustest tingitud).
Mõned aastad on täiesti kuivad. MULLAD Liivakõrb, mulda ei esine. Palju kruusa ja klibuvälju e. regid. Liivaluidetes tekivad huvitavad kipskristallid. TAIMEDE KOHASTUMUS Lehed on väikesed, nahkjad või on muundunud. Paksud lehed, et aurumine lehe pinnalt oleks võimalikult väike. Varred või lehed on suutelised säilitama endas niiskust. Õitsevad ning viljuvad väga kiiresti Pikad juured, mis ulatuvad sügavale. SAKSAUULIPUU E DATLIPALM KASAHSTANI KAKTUS TAIMED LOOMADE KOHASTUMUS Suured kõrvad kehatemperatuuri reguleerimiseks. Paljud loomad hangivad toitu ja käivad urust väljas öösel, et varjuda põletava päikese eest. Osad väiksemad imetajad ei joo üldse, nad saavad piisava vee kätte taimeseemnetest. Tihe karvastik kaitseb loomi päeval kuuma eest ja öösel külma eest.
Mangroovtaimed · Sillaotsa Põhikool · 8. klass · Meriliis Evart Mangroov · Paari meetri kõrgused · Kasvavad soolastes vetes · Kannatavad hästi soolast vett · 80 liiki mangroove Mangroovide juured · Nende juured on eriti hapnikuvaeses mudas · Et hapniku saada on nende juured osaliselt maapealseteks arenenud · Kuigi nad on soolase veega kohastunud pole see neile vajalik · Ükski teine taim pole nii hästi kohastunud kui mangroov Hall mangroov · Hingamisjuured · Kõige tavalisem Austraalias · Kasvab kõige esimesena veepiiril · Kõige paremini kohanenud mudase pinnaga
surfamisega, fotograafiaga ning on filmirezissöör. Oskar Metsavaht Sündinud 1961; lõpetanud Rio de Janeiro ülikooli; töötanud spordiarstina; hariduselt arst; moebrändi Osklen looja. Oskar Metsavaht Sündinud 1961; lõpetanud Rio de Janeiro ülikooli; töötanud spordiarstina; hariduselt arst; moebrändi Osklen looja. Põhiteemad Ta toob kokku värvid, tekstuurid, siluetid ning meeleolu, kujutades visuaalselt kollektsiooni ette. Tema loomingus on äratuntavad nii tema Eesti juured kui ka Brasiilia hing. Põhiteemad Ta toob kokku värvid, tekstuurid, siluetid ning meeleolu, kujutades visuaalselt kollektsiooni ette. Tema loomingus on äratuntavad nii tema Eesti juured kui ka Brasiilia hing. Põhiteemad Ta toob kokku värvid, tekstuurid, siluetid ning meeleolu, kujutades visuaalselt kollektsiooni ette. Tema loomingus on äratuntavad nii tema Eesti juured kui ka Brasiilia hing. Põhiteemad Ta toob kokku värvid, tekstuurid, siluetid ning meeleolu, kujutades
Juur Juur on taime elutähtis ning (enamasti) maasisene organ. Juurele ei teki küll lehti aga võivad tekkida pungad millest puhkevad maapealsed võsud. Reeglina asub juur mullas aga on ka erandeid nagu näiteks troopilistes vihmametsades kasvavate puude orhideed mis on õhujuured mis imavad ka sademevett ning õhku. Sellised juured on juuremuudendid ning neid veel nagu näiteks juurikad (porgand, peet, kaalikas) milles on peajuure sisse kogunenud varuained, mugulad (daaliad, orhideed) milles on lisajuure sisse kogunenud varuained ja seenjuured, mis tekivad seene ja taime kooselu tulemusena. Enamus juurtega taimedel on juured ka selleks et taime maa küljes kinni hoida ent osadel taimedel ongi juured ainult selleks eesmärgiks. Näiteks mangroovid mis elutsevad pehmes mullas nii et neil tekivad mööda külgi alla
orgaanilised ained. • Tekivad org. ained. • Org. ained satuvad mulda. Ava http://kogud.emu.ee/mullamuuseum/?do=gal • Sellel leheküljel näed erinevaid mullaprofiile (läbilõikeid mullast). • Kopeeri järgnevatele slaididele vabal valikul mullaprofiile. • Igale pildile kirjuta juurde: – Mulla nimetus – Mitut kihti (mullahorisonti) sa näed – Mis värvi need kihid on – Millisesse kihti ulatuvad taimede juured – Mille poolest on see pilt või mullakihid erilised või põnevad või omapärased 1) HUUMUS HORISONT 2) SISSEUHTEHORISONT 3) VÄIKSEL MÄÄRAL VÄLJAUHTE HORISONT 4) ALUSKIVIM MA NÄEN PILDIL 4 HORISONTI MA ARVAN, ET JUURED ULATUVAD SISSEUHTEHORISONTI SEE PILT EI OLE TEISTSUGUNE VÕI PÕNEV. 1) HUUMUSKIHT 2) SISSEUHTEHORISONT 3) VÄLJAUHTE KIHT 4) SISSEUHTE HORISONT? Ma näen sellel pildil 4/5 mullahorisonti. See kolmas triip on arusaamatu.
3 Taimed Datlipalm Datlipalm on kõrbes kõige levinum palmiliik. Leidub peamiselt Saharas, Araabias. Ta on sealse kliimaga hästi kohanenud. Kuid ta kasvab ka väljaspool kõrbe. Datlipalm elab kuni 200 aastaseks. Kõrbes moodustavad datlipalmid oaase. Nad varjavad oma suurte lehtedega päikesevalgust. Tänu sellele saavad seal kasvada ka teised taimed. Varjus meeldib lesida ka tuntud kõrbeloomadel kaamelitel. Palmi juured on sügaval liivas, et vett kätte saada. Palmi viljad datlid on söödavad toorelt. Need on kõrbeelanike põhitoiduks. Datlid sisaldavad kuni 70% suhkrut. Neid on hea säilitada, need ei rikne. Datlipalm on igati kasulik. Tema lehtedest punutakse kübaraid, onnide katuseid,korve ja jalamatte, palmipidust valmistatakse mööblit ning lauanõusid, datlimahlast tehakse karastusjooki. Kõrbe elanikud kaitsevad oma elutaime. Sahara oaasides kasvab üle 10 milj. palmi.
· liik · perekond · sugukond · selts · klass · hõimkond · riik 4. Taimeriigi hõimkonnad: HÕIMKOND, LIIKIDE ISELOOMULIKUD PALJUNEMINE ARV TUNNUSED Sammaltaimed, Neil on varred ja Eostega, eelniit 20 000, Eestis umbes lehed, kuid pole 530 liiki juuri Sõnajalgtaimed, Neil on varred, Eostega, eelleht 12000, Eestis 50 liiki lehed, juured Paljasseemnetaimed, On varred, lehed, seemnetega 600, Eestis 4 juured. Isas- ja pärismaist liiki emassuguorganid kahekojalised, tuultolmlejad Õis- ehk On varred, lehed, Seemnetega katteseemnetaimed, juured, õied ja 225 000, Eestis viljad. Ligi 80% on umbes 1500 liiki putuktolmlejad. 5. Kõige liigirikkam hõimkond on õistaimed. 6. Õistaimede hõimkond jaotus kahte klassi:
Palderjan Harilik palderjan on mitmeaastane taim, kelle kasvukõrguseks on 40-120 cm. Kogu taim, ka juured, omavad äratuntavat aromaatset, vaid palderjanile omast lõhna. Rahvapärased nimetused: o kassiviinad o vallerjaan o ülekäijarohi o krambirohi · Õitseb juulis-augustis. Ravimtaimena tuntakse palderjani juba meie ajaarvamise algusest saati, seega on ta kindlalt üks vanimaid ravimtaimi. Rahvameditsiinis on teda kasutatud eelkõige rahustava teena või unerohuna, kuid ka südamehäirete ja seedeteede krampide korral. Rahvausundeis on omistatud palderjanile
a4 + a2b2 + b4 = (a2 + ab + b2) (a2 - ab + b2) 12.a4 + b4 = (a2 - 2ab + b2) (a2 + 2ab + b2) 13.an + bn = (a + b) (n-1 - n-2 b + n-3 b2 - n-4 b3 + ... ... .. + b n-1) (Kehtib ainult siis, kui n on paaritu) 14.an - miljard = (a - b) (n-1 + n-2 b + n-3 b2 + n-4 b3 + ... ... ... + b n-1) {Kus n N) 15. (A ± b) 2n on alati positiivne, kui - (a ± b) 2n on alati negatiivne, mingit tegelikku väärtuste a ja b 16. (A - b) 2n = (b - a) 2 "ja (a - b) 2n +1 = - (b - a) 2n +1 17.if ja on juured võrrand ax2 + bx + c = 0, juured cx "+ bx + a = 0 1 / ja 1 / . kui ja on juured võrrand ax2 + bx + c = 0, juured ax2 - bx + c = 0- ja-. 18. n (n + l) (2n + 1) on alati jagub 6. 32n jätab ülejäänud = 1, kui jagatud 8 n3 + (n + 1) 3 + (n + 2) 3 on alati jagub 9 102N + 1 + 1 on alati jagub 11 n (n2-1) on alati jagub 6 n2 + n alati isegi 23N-1 on alati jagub 7 152n-1 + l on alati jagub 16 n3 + 2n on alati jagub 3 34n - 4 3n on alati jagub 17 n
seetõttu sageli murdub ekstraktsiooni käigus labiaalne alveooli sein. Ekstraktsiooniliigustus on luksatsioon kombineeritud rotatsiooniga Tangid: sirged, juuretangid, bajonetid Kangutid, luksaatorid: sirged Abiinstrumendid: kirurgiline lusikas, vajadusel õmblusmaterjal, nõelahoidja, käärid, luupuur luuliste servade tasandamiseks Premolaarid I premolaar e. dd 14, 24 On kahejuureline hammas, harva ühe kokkukasvanud juurega, juured võivad olla väga õhukesed kogu ulatuses. Hammas tuleks enne tangide adaptatsiooni saada luksaatori abil hästi liikuvaks. Liigutused rõhutatult vestibulaarsele, vältida rotatsiooni! Hammas tuua välja alveoolist vestibulaarsele. Tangid: S-kujulised, mõlemale poolele universaalsed, juuretangid, bajonetid TÜ Moodle´i kursus "Suu- ja näolõualuukirurgia I (ARST.01.069)" TÜ Moodle´i kursus "Suu- ja näolõualuukirurgia I (ARST.01.069)" Kangutid, luksaatorid: sirged
Taimematerjali jagamine ehk vegetatiivne paljundamine Jagamine- Jagamise käigus kaevatakse kogu taim mullast välja ja jagatakse väiksemateks osadeks nii, et igal osal oleksid juured all. Jagatakse taimi mis elavad rohkem, kui kaks aastat. See meetod võimaldab ka vana taime noorendada. (Salvei, piparmünt, meliss, liivatee, rabarber, lauk) Narmasjuurtega taime jagamine- Kaevatakse terve taim või osa taimest labidaga / aiahargiga välja. Pinnas juure ümbert kas maha raputada või pesta. Lõhestage mullapall kahe aiahargi abil kaheks. Hoida alles ainult noored elujõulised taime osad, vanad ja kõdunenud minema vistata, et vältida haiguste ja kahjurite levikut
3 põhilist juurestiku tüüpi pn: 1) Peajuurestik, mis tekib idujuurtest ning koosneb peajuurest ja mitut järku külgjuurtest 2) Lisajuurestik, mis võib tekkida varre või lehe suvalisest osast 3) segajuurestik, mis koosneb peajuurest ja lisajuurtest Kuju järgi eriatatakse: 1) sammasjuurestik (peajuur on mõõtmetelt palju suurem kui teised juured) 2) narmasjuurestik (palju ühesuguste mõõtmetega juuri) 3) harujuurestik (teise järgu juured jäävad oma mõõtmetelt vähe alla esimese järgu juurtele). 7. Missuguseid vöötmeid juures eristatakse ning kuidas need omavahel paiknevad? Selgitage joonise abil. a) Kasvukuhik b) pikenemis- e kasvuvööde, c)eristumis e. imavvööde d) külgjuurte vööde. Vt joonist. Lk. 85 8. Mis on juure ülesanded? 1) imab mullast vett ja mineraalaineid 2) kinnitab taime substraati 3) teostab sidet mulla mikroorgamismidega 4) varuainete ladestumiskoht 5) vegetatiivse paljunemise elund
Diagonaalkülv on sarnane-lapile tehakse külv diagonaalsuunas või suundades. 8.Arukase külv. Masinaga vae maapind ette, kase seeme puistatakse maha ning tallatakse jalgadega kinni. Seeme külvatakse kevadel kohe peale lume sulamise või sügisel. 9.Tamme külv. Tamme külvatakse kevadel ja sügisel. Sügisel on võimalus et hiired söövad ose tõrusid ära! 10.Istutusmaterjali ettevalmistamine. Istutusmaterjal kaevatakse maasse, asetatakse kraavijne. Tähtis on et juured päikest ei saaks, muidu taimed kuivavad ära. 11.Mätastaimede istutamine. Istutatakse metsikud taimed kraavi kallastelt või sihtidelt koos mullapalliga. Tähtis on et taimed oleksid valguse käes kasvanud ja neil oleks eristatav ladvavõrse. Kasutatakse vähese loodusliku uuenemise või hukkunud kultuuride täiendamisega. 12. Kkiilistutus. Kiilistutusega istutataksepaljasjuurseid seemikuid. Vigadeks on tavaliselt kiilu augu kokkusurumisel taime juurte alla jääv tühimik ning juured kuivavad
käega või kääridega Ürt-Kogutakse õitsemise algul kuiva ilmaga. Ürdi pikkus sõltub ravimtaime liigist - mõnel korjatakse kogu taim (põldosi), mõnel ainult ladvaosa (raudrohi). Lõigatakse kääride või noaga, et mitte käega katkumisel taime koos juurtega üles tõmmata. Juured ja risoomid-Kogutakse sügisel peale seemnete valmimist (harvem kevadel enne õitsemist). Osa juurest peab vegetatiivseks paljunemiseks mulda jätma. Juured kaevatakse, pestakse veega, eemaldatakse maapealne osa ja kuivanud ning haigestunud juureosad. Suuremad juured lõigatakse pooleks. Kogumise ilm pole oluline. Eosed-Korjatakse terved eospead niiske ilmaga, sest siis ei lenda eosed laiali. Seemned-Korjatakse enne lõplikku valmimist koos varrega. Vajavad järelvalmimist Viljad-Kogutakse täiesti valminult, sest siis on neis suhkruid ja mitmeid teisi toimeaineid kõige rohkem. Sobivaim aeg on hommik või õhtu
2) Võrdle silmviburlast ja koppvetikat. Leia 2 sarn. Ja 3 erinevust. Er. Sar. silmviburlane Vakuool, pikipooldumis teel Silmtäpp, vibur, rakutuum paljuneb koppvetikas Puudub vakuool, paljuneb eostega 3) Võrdle hulkrakset vetikat ja taime. Leia sarn. Ja erin. Er. Sar, vetikas Puuduvad juured, toestab Paljunevad, fotosüntees, vesi võivad elada vees taim Juured, toestab vars Võrdle silmviburlast ja kinglooma. Silmviburlasel : vibur, silmtäpp , 1 tuum Kingloomal : 2 tuuma, ripsmed Ühine tunnus: TUUM silmviburlane amööb kingloom Vibur Toitevakuool Ripsmed
Eesti samblikud Andreas Habe Põdrasamblik 9. klass 2011 Sissejuhatus Räägin teile Eestis kasvavatest samblikest Samblikud Samblikud üldiselt koosnevad erinevatest organismidest Värvuselt hallid, pruunikad, rohekad ja ka kollakad Välimuse alusel jagatakse samblikud kolme rühma: 1. Kooriksamblikud 2. Lehtsamblikud 3. Põõsassamblikud Samblike ehitus Puuduvad lehed, juured ja varred Varteks, juurteks ja lehtedeks jagunemata taimekeha kutsutakse talluseks ehk rakiseks Samblikud imevad endasse kõik, mis on vihmvees lahustunud Samblike paljunemine Paljunevad tallusetükikestega ning talluse pinnalt eralduvate osakestega Levimine toimub tuule või vee abil Puuduvad sugurakud Harilik hallsamblik Väga tavaline kõikjal Eestis Kasvab okas ja lehtpuude koorel, puidul Värvuselt pealt hall ja alaküljelt must Harilik hallsamblik
Systema nervosum - NÄRVISÜSTEEM Medulla spinalis Segmenta medullae spinalis - Cauda equina - HOBUSESABA Intumesentia cervicalis et lumbosacralis -KAELAPAISUMUS JA ....PAISUMUS Conus medullaris -AJU KOONUS Sulcus ventrolateralis - Nervus spinalis- Radix dorsalis -SELGMISED JUURED Filum terminale LÕPPNIIT ajukestad on selle ümber. Canalis centralis TSENTRAAL KANAL Fissura mediana ventralis - Sulcus medianus dorsalis - Sulcus dorsolateralis - Radix ventralis KÕHTMISED JUURED Ganglion spinale SPINAALGANGLON Substantia grisea HALLOLLUS närvirakkude tuumad liblika kujuline Cornu dorsalis - SELGMINE SARV Cornu lateralis -KÜLGMINE SARV Columna lateralis -KÜLGMINE SAMMAS Cornu ventralis KÕHTMINE SARV
Varred Lehed Juhib taimes vett, mineraale ja toitaineid. Lehes toimub Taime tugi. Osaleb ka fotosüntees, säilitatakse fotosünteesis energia Juured Juur kogub taime vett, mineraale ja toitaineid. Juur kinnitab taime mulda. Maasikataim paljuneb juurte abil. Iseloomustus Maasikataim kui süsteem on avatud süsteem, sest see võtab väliskeskkonnast aineid ja energiat ning saab seda ka vastu, toimub aine- ja energiavahetus. See süsteem on dünaamiline.
Seemned Korjatakse enne lõplikku valmimist koos varrega. Vajavad järelvalmimist. Lähemalt Ürt Kogutakse õitsemise algul kuiva ilmaga. Ürdi pikkus sõltub ravimtaime liigist - mõnel korjatakse kogu taim (põldosi), mõnel ainult ladvaosa (raudrohi). Lõigatakse kääride või noaga, et mitte käega katkumisel taime koos juurtega üles tõmmata. Lähemalt Juured ja risoomid Kogutakse sügisel peale seemnete valmimist (harvem kevadel enne õitsemist). Osa juurest peab vegetatiivseks paljunemiseks mulda jätma. Juured kaevatakse, pestakse veega, eemaldatakse maapealne osa ja kuivanud ning haigestunud juureosad. Suuremad juured lõigatakse pooleks. Kogumise ilm pole oluline. Lähemalt Viljad Kogutakse täiesti valminult, sest
Ruutjuur number on number, et kui ruuduline (korrutatakse ise), on võrdne antud number. Näiteks ruutjuur 16, tähistatakse 161 / 2 või on 4, sest 42 = 4 × 4 = 16. Ruutjuur 121, tähistatakse, on 11, sest 112 = 121. = 5 / 3, sest (5 / 3) 2 = 25 / 9. = 9, sest 92 = 81. Võtta ruutjuure osa võtta ruutjuur lugeja ja ruutjuure nimetaja. Ruutjuur arv on alati positiivne. Kõik täiuslik ruut on ruut juured, mis on täisarve. Kõik fraktsioonid, mis on täiuslik ruut, kui lugeja ja nimetaja on kandilised juured, mis on ratsionaalne numbrid. Näiteks, = 9 / 7. Kõik muud positiivne arv on ruute, mis ei ole lepingu lõppemise, mitte korrates kümnendkohtade või irratsionaalne numbrid. Näiteks = 1.41421356 ... ja = 2.19503572 .... Square Roots negatiivse Numbrid Kuna positiivne arv korrutatakse ise (positiivne arv) on alati positiivne ja negatiivne arv
Paljud orhideeliigid on roninud kasvama hiiglaslike puude kõrgemate oksaharude vahele. Sellist kannatlikku kasvuviisi tuleb matkida ka orhidee toas pidamise juures. Puuoksal kasvades on orhidee harjunud vähesega, leppides vaid puukoorel leiduvate toitainete ja ülemistelt võradelt alla pudenevate vihmapiiskadega. Kahe saju vahel jõuab orhidee kasvukoht tuule ja soojuse mõjul enamasti läbi kuivada. Seepärast on puuoksal kasvavate orhideede juured ja lehed vetthoidvalt paksenenud. (Orhidee tuleb... 2011) Orhideed õitsevad erakordselt pikalt: üks õisik võib värskena püsida kogunisti mitu kuud. Teadagi on õitsemiseks tarvis vajalikul määral toitu ja sobilikke kasvutingimusi. Õige kastmine, regulaarne väetamine, sobilik toatemperatuur ja võimalikult valge kasvukoht kindlustavad orhidee hea tervise ning pikalt kestva õitsemise. (Kuidas kasvatada... 2011)
546 liiki soontaimi 107 liiki sammaltaimi, 14 neist kuuluvad helviksammalde hõimkonda 35 liiki maismaatigusid 60 liiki pesitsevaid linde 2/3 Eestis looduslikult kasvavatest käpalistest Puisniidul elab mitmeid suurliblikate(418), ämblike, kärsaklaste(84) ja jooksiklaste liike. Niidul puuduvad dominantliigid. 76 liiki ruutmeetri kohta Kasvutingimused Lubjarikkad mullad Asub õhukese pinnakattega paekõvikul. Rohttaimede juured ulatuvad aluskivimisse. Tänu puudele on niiskusrežiim stabiilsem, temperatuur kõigub vähem ja tuul on nõrgem. Sellistes oludes ulatuvad aluskivimini nii rohttaimede kui ka sügavama juurestikuga puittaimede juured, millega seotud risosfäär lahustab kivimeid, muutes toitained taimedele kättesaadavaks. Koosluse püsimajäämine Et kooslus püsiks ka tulevikus tervena, on selle taimedel mullast vaja saada piisavalt vajalikke toitaineid.
Vähe võimalusi reguleerida vee aurumist. Pole puitunud rakukestaga tugikudesid, mis võimaldaksid varsi püsti hoida. Kuidas liigub sammaldes vesi? V: Imavad kogu keha pinnaga, kapillaarselt. Vee liikumine toimub pindmiselt. Kuidas samblad levivad? V: Vegetatiivselt, talluse või varre harunemise teel, äramurduvate lehetippudega. Suguliseks paljunemiseks vajavad samblad vett, sest viburitega isassugurakud saavad emassugurakkudeni jõuda vaid veekeskkonnas. Tunnused: *puuduvad õied *puuduvad juured *puuduvad juhtsooned *puuduvad tugikoed *tundlikud saastasuse suhtes. Jaotuvad kolme hõimkonda: kõdersamblad ja helviksamblad, millel ei ole eristunud lehti, tallustaimed. Ja lehtsamblad, millel on nii lehed kui varred. Helviksammal(maksasammal)- Eestis helvik. Kasvab niisketes kohtades. Lehtsammal- metsakäharik, palusammal, laanik ja harilik karusammal. Sammalde levikut piirab: valgus, vajavad seda ja niiskus. Turbasammal- rabades ja rabastuvates metsades Kuidas moodustub turvas?
taimejäänuseid lagunemata ning ladestub turbana. Soo teket soodustab kliima, vettpidav pinnas, madal reljeef ja kõrge põhjaveetase. Sood tekivad mineraalmaa soostumisel või järvede kinnikasvamisel. Soode tüübid ehk soode arenguastmed Madalsoo Siirdesoo Kõrgsoo ehk raba MADALSOO Madalsoo on soo arengu esimene järk, kus soo pind on ümbruskonnast madalam; valdab toitainete kokkukandumine veega. Madalsoos kasvavad peamiselt rohttaimed. Madalsoos ulatuvad veel taimede juured viljakasse mulda, sellepärast on seal küllaltki palju rohttaimi. Taimed Soopihl Soovõhk Kollane võhumõõk Loomad Sookurg Tikutaja Soo-loorkull Siirdesoo Siirdesoo ehk üleminekusoo on soo arengu keskmine järk; üleminek madalsoolt kõrgsooks; siirdesoo on ümbruskonnaga enam-vähem samal tasapinnal See on soo, kus kasvab nii madalsoole kui ka rabale omaseid taimi. Kõrgsoo ehk raba
Korjatakse enne lõplikku valmimist koos varrega. Vajavad järelvalmimist. Ürt: Kogutakse õitsemise algul kuiva ilmaga. Ürdi pikkus sõltub ravimtaime liigist - mõnel korjatakse kogu taim (põldosi), mõnel ainult ladvaosa (raudrohi). Lõigatakse kääride või noaga, et mitte käega katkumisel taime koos juurtega üles tõmmata. Juured ja risoomid: Kogutakse sügisel peale seemnete valmimist (harvem kevadel enne õitsemist). Osa juurest peab vegetatiivseks paljunemiseks mulda jätma. Juured kaevatakse, pestakse veega, eemaldatakse maapealne osa ja kuivanud ning haigestunud juureosad. Suuremad juured lõigatakse pooleks. Kogumise ilm pole oluline. Viljad: Kogutakse täiesti valminult, sest siis on neis suhkruid ja mitmeid teisi toimeaineid kõige rohkem. Sobivaim aeg on hommik või õhtu. Ülevalminult viljade säilivusaeg väheneb. Ravimtaimede kuivatamine: Ravimtaimi tuleb kuivatada kohe pärast kogumist ja puhastamist (hiljemalt 3...4 tunni möödudes).
1. kirjuta paljasseemnetaimede ja õistaimede 2 sarnasust ja 3 erinevust. Sarnasused: 1) kasvavad Eestis 2) neil on varred, lehed ja juured erinevused: 1)käbides on suguorganid (paljasseemnetaimed) 2)eestis on vaid 4 liiki (paljasseemnetaimed) 3)üks on putuk- teine tuultolmleja 2. Leia paarid, kirjuta iga tunnuse juurde ühe või mitme taime nr, millistele taimedele see on iseloomulik : ...4... juurte asemel on risoidid 1. toomingas ...2... eosest areneb eelleht 2. lehviksammal ...5... lehtedeks on okkad 3. laanesõnajalg ...1... tolmleb putukate abil 4
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
