Visuaalne Jutustamisoskus Konspekt • Seondub sellega, kuidas lugusid jutustada • Visuaalne aspekt & jutustav aspekt • Pilt saab tähenduse selle kaudu, mida me selle juurde jutustame • Justamine kui kommunikatsioon AISTING (SENSING) VALIK (SELECTION) TÕLGENDUS (PERCEIVING) (nt. Kollane leht pildil tahendab, et sügis on saabunud) NÄGEMINE sõltub MÕTLEMISEST! Mida rohkem tead, seda rohkem näed! Sõna on kergem kasutada kui pilti! Hermneutiline ring: Aisting -> äratundmine -> valik -> esitamine -> tõlgendus -> õppimine -> kinnistumine Mida me mäletame? • Meie mälus on pildid. • Pikk ja lühike mälu • Semantiline - jätame meelde selle, mis on tähenduslik • Episoodiline - tähendusliku kaudu taastuvad episoodid Kolme tasandi teooriad: • Silma liikumise uuringud • Silm liigub 20 korda sec • Tervik kujuneb detailidest • Representatsioon • Ajaleht - enne v...
Inimesi kujutati 15. sajandi rõivastuses, valitsevad olid lokaaltoonid, ruumikujutlus enamasti tinglik. Näod ja poosid olid enamasti ilmekad, kuid sageli kuidagi moonutatud.Inimeste kehakumeruste edasiandmiseks on kasutatud varje, ka ehitiste kujutamisel on püüeldud ruumilisuse poole. Itaalias viljeleti seinamaali (freskotehnikat). Selle suurmeistriks ja ühtlasi ka uue stiili rajajaks oli GIOTTO di BONDONE (1276-1337). Giotto loomingut ja üldse Firenze koolkonda iseloomustab haarav jutustamisoskus ja dramaatika. Inimeste kujutamises on Giotto küllalt looduslähedane, kuid ruumikujutlus ja maastikuline foon on tal keskaegselt tinglik. Siena koolkonna maalijaile on omasem intiimne ja lüüriline kallak, mida esinab näiteks SIMONE MARTINI (u 1283-1344).
Tänu värvilisi aknaid läbivale valgusele täitis kirikuid fantastiline, imepärane valgus. Aknaid võimalik lugeda nagu religioosseid jutustusi. Näited:Chartres'i katedraali vitraazaknad ja Pariisi kuningliku kabeli Sainte Chapelle vitraazaknad. · Itaalias levinud seinamaal ja tahvelmaal . Seinamaalide suurmeistriks Itaalias oli GIOTTO di BONDONE (1266 või 1276 1337) . Teda ja Firenze koolkonda iseloomustab dramaatika ja haarav jutustamisoskus. Inimest kujutab ta looduslähedasena, kuid samas ruumikujutlus ja maatikuline foon on tinglikum. · Itaalias Siena koolkonna esindajale SIMONE MARTINI'le(u.1283- 1344) oli omane intiimne ja lüüriline kallak. Eelistati tahvelmaale, mille kuldfoonile nad maalisid munakollasega segatud temperavärvidega, see võimaldas neile detailitäpsust. · Põhja pool Alpe arenes edasi miniatuurmaalikunst . Esialgu oli maalingutel
„Missioon. Ühe missiooni päevikud“ • Kirjutas Maagiline Ruum • 2016 • Autobiograafiline • Võrno avab raamatuga enda kuuekuulist elu Afganistani missioonil 2013. aasta lõpust kuni 2014. aasta kevadeni „Poisi lugu“ • Kirjutas Petrone Print • 2009 • Võrno räägib teoses enda lapsepõlvest kasutades väljamõeldud tegelast („poiss“) • Jutte vürtsitab lisatud fantaasia ja raamatu teeb lihtsasti loetavaks Võrnole omane hea jutustamisoskus Ühiskondlik tegevus • Hannes Võrno on Tallinna Toomkooli Nõukogu liige ja Okupatsioonide muuseumi juhatuse liige • Ta kuulub Eesti Jahimeeste Seltsi, Tallinna Jahtklubisse ja Tallinna Piiskopliku Toomkogudusse • Ta on Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse Nõukogu liige ja kuulub asendusliikmena koguduse sinodi esindusse • 1999-2009 kuulus ta organisatsiooni Round Table Estonia ning oli selle president 2005-2006 • Aastatel 2005-2007 oli ta Eesti Reservohvitseride Kogu
tema jaoks punane. Grammatiliste vormide kasutamine- Grammatika vormid on õiged. –ma, -me, -d ja ülejäänud lõpud on olemas. Lauseehitus, sõnade järjekord lauses- Sõnade järjekord on vahel õige, kuid teisel hetkel vahetab sõnad lauses ära. Näiteks, kui hakkab magama minema siis ütleb, et ma magama lähen, mitte, et ma lähen magama. Kuid samas teisel hetkel ütleb õiges järjestuses lause, näiteks, et palun loe muinasjuttu. Jutustamisoskus- Tüdruk jutustab lihtlausetega ja vaid tähtsama, mis jääb esimesena silma. Näiteks, kui täitsime tõõvihikut pidid lapsed ära värvima pildi ja seejärel igaüks individuaalselt jutustama, mis on pildil ja mis seal tehakse, siis tema jutt oli selline: Lapsed seisavad. Poiss õunu toljab (korjab). Poiss ledelil (redelil). Seened on maas. Õun puuotsast kukub alla. Kui mina küsin suunavaid küsimusi, et kus peal poiss õunu korjab ja mis värvi on poisi müts,
tavalisemalt stseenid Kristuse kannatustest või pühakute elulugudest). Inimesi kujutati 15. sajandi rõivastuses, valitsevad olid lokaaltoonid, ruumikujutlus enamasti tinglik. Näod ja poosid olid enamasti ilmekad, kuid sageli kuidagi moonutatud. Itaalias viljeleti seinamaali (freskotehnikat). Selle suurmeistriks ja ühtlasi ka uue stiili rajajaks oli GIOTTO di BONDONE (1276-1337). Giotto loomingut ja üldse Firenze koolkonda iseloomustab haarav jutustamisoskus ja dramaatika. Inimeste kujutamises on Giotto küllalt looduslähedane, kuid ruumikujutlus ja maastikuline foon on tal keskaegselt tinglik. Siena koolkonna maalijaile on omasem intiimne ja lüüriline kallak, mida esinab näiteks SIMONE MARTINI (u 1283-1344). Gooti skulptuuri peaülesandeks oli endiselt ehitiste, eelkõige kirikute kaunistamine. Käsikäes ehitusmeistritega töötasid kiviraidurid, kes raiusid välja kõik kirikut kaunistavad
Luulekogu "Mare Balticum" Visnapuu luule oli väga musikaalne,kasutab palju kordusid, Lõuna-Eestil murdele omaseid vorme, on omane kujundlik keelekasutus, sümbolid, võrdpildid August Gailit õppis TÜ, 1944 emigreerus Rootsi. Esimesed novellid fantastilise kiiksuga sisuga saatan teeb nunnadest hoorad fosfor paneb inimesed helendama, ,,August Gailiti surm". Novellide katastroofimeeleolu oli mõj. I MS sündmustes mure maailma tuleviku pärast. Hea jutustamisoskus, värvikad kirjeldused, erakordsed tegelased kelles mingi omadus äärmuseni viidud. Realism põimub romantilise eluvaatega. Olustik reaalne, tegelased, sündmused erakordsed, tunded mõistusest olulisemad. ,,Toomas Nipernaadi" romaan, koosneb 7 novellist, romantiline rändur taludes, toob taludes argipäeva erakordsust unistusi. Mõjub enamasti tegelaste eludele pos. On kui platooniline Don Juan kuid ei vii seda ellu. Kulgeb kevadest
GOOTI KUNST Gootika tekkis 12. sajandi esimesel poolel Põhja-Prantsusmaal. Prantsusmaa on keskaegse teaduse ja luule sünnikoht. Stiili nimetus tinglik (tekkis 16-18 saj.). Siis oli terminil „gootika“ halvustav tähendus – sünonüümiks sõnadele „metsik“, „kultuuritu“, „barbaarne“. Nimi võeti idagermaani hõimu gootide järgi. 13. saj. väljakujunenud feodalism ja naturaalmajandusei vastanud enam ühiskonna arengule ja nõuetele. Arenesid linnad, elavnes kaubandus, käsitöölised jagunesid tsunftidesse. Feodaalide survele ja nõudmistele vastasid talupojad ülestõusudega, mis õõnestasid feodaalset ühiskonda. Alates 11. sajndi lõpust hakkab Euroopas kõigil elualadel juhtivat osa mängima Prantsusmaa. Gooti stiili tekkes on olulised linnade areng, keskse kuningavõimu kujunemine, rüütlikultuur, linnade sõltumatus. Filosoofia ja teoloogia areng, kiriku reformipüüded, maailma nähtuste seadmine rangesse alluvussü...
peresuhted. Lavastusmäng- kasvab välja rollimängust, milles kujutatakse konkreetseid isikuid ja sündmusi. Aluseks võib olla muinasjutt või multifilmikangelane. Kõige enam juhendamist 3 vajavaks loovmänguks on lavastusmäng ja seda mängitakse aiarühmades. Oluline on, et õpetaja suudaks kaasata sellesse mängu kõik lapsed. Lavastusmängude käigus areneb lapse kuulamis-, jutustamisoskus ja täieneb sõnavara. Rolli- ja lavastusmängud arendavad lapsel loovvõimet, eneseväljendamis oskust ja esinemisjulgust. Areneb mõtlemine, laienevad teadmised ja lisandub koosmängimise oskus. Ehitusmängus kasutab mängija mitmesuguseid materjale ja esemeid ning ehitab nende abil midagi (laev, maja). Loovmängu peamine ülesanne on lastevaheliste suhete arendamine, ideede laiendamine ja süvendamine. Seega, peab meeles pidama, et laps kannab saadud teadmised,
jutustaja-anne ühinesid ja said kõige suurema kuulsuse osaliseks ajaloolistes romaanides. Kui Dumas1864 naasis Pariisi polnud tal enam edu näitekirjanikuna ning romaan (hoolimata Balzaci esimestest kirjutistest) oli ebapopulaarne ja seda peeti alamat liiki kunstivormiks. Dumas'd vaimustas järjejutt kui zanr, eelkõige selle väike ja terviklik ühik, peatükk. Näitekirjanikuna omandatud dialoogi-meisterlikkus, intriigikujundamise võime, samuti reisikirjadest pärit jutustamisoskus tulid talle siin vaieldamatult kasuks. Järjejutuna ilmunud romaanisest on kahtlemata tuntuim "Musketärid" (Les Mousquetaires, 1844- 1850). Triloogia esimene osa "Kolm musketäri" sai alguse, kui Dumas juba pikemat aega oli kogunud materjali ajalooalase publitsistika "Louis XIV ja tema sajand" (1844-1845) tarbeks. Ta luges mitmesuguseid mälestusi, muuhulgas Louis XIV sekretäri,
enesehinnang ja eneseteadvustamine, ebatavaliste ja komplekssete lahenduste eelistamine, ebaselguse talumine, võime arvestada riske ja riskitaluvus, valmidus omandada uusi õppimis– ja mõtlemisoskusi, lakkamatu uudishimu kõige ümbritseva vastu (Sepp 2010). Omadused, mis iseloomustavad andekat 3-6 aastast last: varane lugemisoskus ja huvi lugemise vastu, hea võime info vastuvõtuks ja töötlemiseks, rikkalik sõnavara, arenenud lauseehitus ja jutustamisoskus, hea vaatlemisoskus, hea orienteerumine ajas ja ruumis, arenenud tähelepanu ja kontsentreerumisvõime, põhjuse ja tagajärje seoste nägemine, huvi mõtlemistegevust eeldavate mängude vastu, kalduvus klassifitseerida ja kollektsioneerida, 3 probleemküsimuste esitamine, originaalsete mõtete avaldamine, huvi arvude vastu ja võime
piirjoontega. Klaaside värvid olid väga kirkad. Enamasti olid inimfiguurid. Nende peaülesanne oli religioosseid jutustusi edasi anna. Tahvelmaal oli uue, looduslähedasema kunsti ettekuulutaja. Võimaldas edasi anda peeneid nüansse ja mitmekesisust. Kasutati peamiselt altarite juures (tiibaltarid). Maalide temaatika oli religioosne. Näod, poosid olid ilmekad, kuid moonutatud. Freskot iseloomustab haarav jutustamisoskus ja dramaatika. Maalid on küllaltki looduslähedased, maastikuline. Iseloomulik oli intiimne ja lüüriline kallak. -seinamaal:sageli kirikutes, pinnaline ja lineaarne laad, liikuvad ja väljendusrikkad figuurid. Peamised teemad olid imedega, ka piiblilugude otsesed illustratsioonid, kirikutes võis kohata ka maalitud ornamentikat. -miniatuurmaal: raamatumaalides, dekoratiivsus oli peamine; pinnaline laad ja rohke ornamentika kasutamine, rõhutatud kannatustele. *Graafika
ja taotleda ruumisügavuse illusiooni. Otsustava tähtsusega olid saksa maalikunstis madalmaade ja prantsuse meistrite eeskujud. Loobutakse gootipärasest iluideaalist ja asendatakse see looduslähedase karakteriküllusega. Siiski põimub 15. sajandil nendega veel gootipärane tinglikkus, naturalim ja kalduvus müstikasse. Saksa kunstis ei tunta huvi kangelasliku isiksuse vastu nagu Itaalias, tähelepanu all on erinevate karakterite jäädvustamine ja jutustamisoskus. Erilise tähtsuse omandab graafika. Esimene saksa meister, kelle kujutamisviis on renessansipärane, on HANS HOLBEIN vanem. Saksamaa on peale Itaalia ainus maa, kus võib rääkida kõrgrenessansist kui omaette etapist. See oli lühike, kui hiilgav lõik saksa kunsti ajaloos, mis vältas ainult 16. sajandi I veerandi. Sajandi alguses segunesid kohalikud kunstitraditsioonid itaalia kunsti mõjudega itaalialik suurejoonelisus põimusid saksaliku ekspressiivse ja daramaatilisusega
päev Selles novellis pihtimusi ega monolooge ei olnud. Tegelasteks on Oretta ja rüütlihärra. Mõlemad on aadliseisusest. Oretta on väga auväärne, sõnakas ja heade kommetega. Rüütli lugude jutustamise oskamatuse tõestamiseks on autor väga hea näite toonud: ,,Rüütlihärra, kelle puusale mõõk sama vähe sobis kui jutt ta keelele..." Sellest lausest võib järeldada, et ka rüütlina polnud ta osav. Novelli lõpus aga on kirjas, et tema arusaamine on õnneks suurem, kui jutustamisoskus, sest peale Oretta teravat lauset lõpetas ta jutustamise kohe ja sai aru, et see daamile ei meeldinud. Autor naeruvääristab antud novellis enesekindlat rüütlit, kes hoolimata oskamatusest lugusid jutustada daamile siiski muljet tahtis avaldada. Autor hindab naise kiiret, lühidat ja väga iroonilist lauset rüütlile, et viimane oma jutustamise lõpetaks. Autor räägib avameelselt ja detailselt vigadest, mis rüütel novelli vestmisel tegi nagu
kannatustest või pühakute elulugudest. Inimesi kujutati 15. sajandi rõivastuses, valitsevad olid lokaaltoonid ning ruumikujutlus enamasti tinglik. Näod ja poosid olid peamiselt ilmekad, kuid sageli kuidagi moonutatud. Itaalis levis kunstielu teisiti. Nimelt samal ajal viljeldi Itaalias seinamaali ehk freskotehnika. Giotto di Bondone (1266 või 1276-1337) oli selle stiili rajajaks ning muidugi ka selle suurmeister. Giotto loomingut ja üldse Firenze koolkonda iseloomustab haarav jutustamisoskus ja dramaatika. Inimeste kujutamises on Giotto küllaldki looduslähedane, kuid ruumikujutlus ja maastikuline foon on tal keskaegselt tinglik. Siena koolkonna maalijaile on omasem intiimne ja lüüriline kallak, mida esindab näiteks Simone Martini (u 1283-1344). 6 TARBEKUNST Gooti tarbekunst lähtub arhitektuurivormidest ja dekoorist. Kirikuriistadel, mööblil ja üldse igapäevastel tarbeesemetel võib näha tornikesi ja piilareid
järglane. Turgnevi poolt loodud kunstiline süsteem avaldas tuntavat mõju mitte ainult Vene poeesiale, vaid ka Lääne-Euroopa romaanile 19. sajandi teisel poolel. Tema teosed moodustavad lahutamatu osa teatrite repertuaarist. Paljud Turgenevi teosed on ka ekraniseeritud. "Sõda ja rahu" on Lev Tolstoi romaan, mida peetakse tema peateoseks. "Sõjast ja rahust" teevad vene ja maailmakirjanduse tähtteose mitte üksi Lev Tolstoi realistlik jutustamisoskus, vaid ka ajaloosündmuste ja ajalooliste seoste kujutamise ning tõlgenduse sügavus. "Sõja ja rahu" venekeelne (Vina i mir) pealkiri on filosoofiliselt kahemõtteline, kuna ilmudes viitas selle kirjapilt võimalusele tõlkida romaani pealkirja teistesse keeltesse ka hoopis "Sõja ja maailmana". Erinevalt praegusest lubas vene ortograafia sellal nimelt teha vahet sõnal mir (rahu) ja mi´r (maailm). Romaani ideeline ja ajalooline taust
ja taotleda ruumisügavuse illusiooni. Otsustava tähtsusega olid saksa maalikunstis madalmaade ja prantsuse meistrite eeskujud. Loobutakse gootipärasest iluideaalist ja asendatakse see looduslähedase karakteriküllusega. Siiski põimub 15. sajandil nendega veel gootipärane tinglikkus, naturalim ja kalduvus müstikasse. Saksa kunstis ei tunta huvi kangelasliku isiksuse vastu nagu Itaalias, tähelepanu all on erinevate karakterite jäädvustamine ja jutustamisoskus. Erilise tähtsuse omandab graafika. Esimene saksa meister, kelle kujutamisviis on renessansipärane, on HANS HOLBEIN vanem. Saksamaa on peale Itaalia ainus maa, kus võib rääkida kõrgrenessansist kui omaette etapist. See oli lühike, kui hiilgav lõik saksa kunsti ajaloos, mis vältas ainult 16. sajandi I veerandi. Sajandi alguses segunesid kohalikud kunstitraditsioonid itaalia kunsti mõjudega itaalialik suurejoonelisus põimusid saksaliku ekspressiivse ja daramaatilisusega. 16
16.saj taodeldakse ruumisügavuse illusiooni, Hans Holbein vanem ( 1460-1524) looduslähedane karakteriküllus, gootipärane tinglikkus, naturalism, kalduvus müstikasse, erinevate karakterite jäädvustamine, jutustamisoskus, olulisel kohal graafika 16. saj kõrgrenessanss Saksamaa Maalikunst: suurejoonelisus põimus Maalikunst: esimene ekspressiivsuse ja dramaatilisusega, siirad Albrecht Dürer (1471-1528) veerand väljendusvõimalused, loodusvormine ja kogu Matthias Grünewald (u.1470-1528)
Kujutas palju talupoegade elu ,,Karja kojutulek", ,,Viljalõikus", ,,Karnevali ja paavsti võitlus", ,,Talupoja pulm". Omalaadne ja haarav pilt on ,,Misantroop". Tuntumas Madalmaade kunstnikud: Gossaert, van Scorel, van der Leydel. · Saksamaa renessanss skulptuuris ja arhitektuuris olid tagasihoidlikud, kuid maalikunstis tõeline õitsenguperiood. Tunti huvi rohkem karakterite, isiksuste vastu. Iseloomustas jutustamisoskus. Teerajajaks Konrad WITZ (1400-1444). Oli peenmaalija, armastas kujutada maastikku. Tuntumad ,,Peetruse kalapüük", ,,Püha Magdaleena ja Katariina", ,,Ester Ahasveeruse ees". Üks markantsemaid kujusid SCHONGAUER (1450-1491). Püüdis panna erilist rõhku vormile, saavutada vormipeensust. ,,Püha perekond", ,,Maarja roosiaias". Oli graafikakunsti esimesi viljelejaid. Hans HOLBEIN noorem (1497-1543) asus Londonisse, kus lõi terve rea portreid (Henry VIII, Charles de Solier)
lapse arengukeskkonnast ja –iseärasustest. Seepärast ei ole otstarbekas hinnata lapse kõne arengut (eriti 2.-3. Eluaastal) sõnavara mahu järgi. Sõnavara koostis (sõnaliigid ja nende proportsioonid): muutused on seotud lause ja suhtlemisoskuse arenguga. Kui lapse sõnavaras napib tegusõnu, ei arene lause. Kui puudu jääb määr-, ase- ja sidesõnadest, ei arene jutustamisoskus. Seos on ka vastupidine: jutustamisoskuse areng tingib sõnavara koostise muutuse. Sõnade tähenduse mõistmise ja sõnade kasutamise vahekord: sõna tähenduse mõistmine eelneb arengus selle aktiivsele kasutamisele, laps kasutab oma kõnes umbes kolmandikku sõnadest, mille tähendust ta mõistab. Arendada tuleks nii sõnade mõistmise oskust, so passiivset sõnavara (täpsustada ja laiendada sõnade tähendusi) kui ka sõnade kasutamise
tavalisemalt stseenid Kristuse kannatustest või pühakute elulugudest). Inimesi kujutati 15. sajandi rõivastuses, valitsevad olid lokaaltoonid, ruumikujutlus enamasti tinglik. Näod ja poosid olid enamasti ilmekad, kuid sageli kuidagi moonutatud. Itaalias viljeleti seinamaali (freskotehnikat). Selle suurmeistriks ja ühtlasi ka uue stiili rajajaks oli GIOTTO di BONDONE (1276-1337). Giotto loomingut ja üldse Firenze koolkonda iseloomustab haarav jutustamisoskus ja dramaatika. Inimeste kujutamises on Giotto küllalt looduslähedane, kuid ruumikujutlus ja maastikuline foon on tal keskaegselt tinglik. Siena koolkonna maalijaile on omasem intiimne ja lüüriline kallak, mida esindab näiteks SIMONE MARTINI (u 1283-1344). RENESSANSS 15 17 sajand See haarab peamiselt 15-16 saj. Selle perioodi maalikunsti ja skulptuuri iseloomustab
· lause ja sõnatähenduse konflikt Kuidas aidata? ........ Pertseptiivne tasand III: Teksti mõistmine ! Tekstibaas: tekstis otseselt väljendatud info põhjal tekst kujutlus episoodimälus ehk esmane kujutlus sellest, millest tekst räägib. ! Situatsioonimudel- tekstibaasi, suhtlemis-situatsiooni ja tajuja teadmiste põhjal loodav kujutlus olukorrast, sündmustest mis sarnaneb tekstis esitatuga. NB! INDIVIDUAALNE Alltekst-väljaütlemata mõte, hariduslik osa tekstist Jutustamisoskus algab jutukeste analüüsist ..... Teksti mõistmise kognitiivsed strateegiad (Van Dijk, Kintsch) · õppetekstid peaksid koostatud olema nii, et kasutaks mingit strateegiat: · propositsioonistrateegia- kasutusel kui vajalik lausetähenduse mõistmine, ühe lause piires. · Lokaalse sidususe strateegia-..alati mängus, kui lauses asesõnad Taadi õunapuu näide. · Makrostrateegia- pane pealkiri · skeemistrateegia- tuletamine nt
viga ekspressiivses kõnes) P-V12 – (referent kindlaks 8 28% tegemata) P-KM -(konteksti 2 7% mittemõistmine) Tekstiloomeoskuse õpetamine 23 Kokkuvõtvalt võib öelda, et vestlemisel ilmnevad lapsel vähesed raskused. Raskused ilmnevad lapse kõnes eelkõige süntaksi vigadena. Laura pragmaatilised oskused on häiritud vaid vähesel määral. Jutustamisoskus. Iseseisva jutustamise uurimiseks kasutati pildiseeriaid „Pallilugu“ (5-osaline) ja Tuvilugu“ (5-osaline, vt lisa 2). Vahendatud tekstiloome uurimiseks kasutati pildiseeriaid Lumememme-lugu (5-osaline) ja Vanatädi-lugu (5- osaline). Enne jutustamist pidi laps kõigi 4 seeria puhul järjestama pildid. Jutustamisel ilmnesid raskused aja- ja põhjus-tagajärg suhete väljendamisega (Tüdluk...tüdluk ja koer mängisid palli. Koel....tüdluk kogemata viskas vette. Ta ei
targad inimesed on leiutanud, selle mõistmine võib neile raske olla, kui see isikliku kogemusega ei haaku. Kõne iseärasused. Abiõppelapsi iseloomustab alakõne kõigis selle väljendustes. Samas erinevad lapsed oluliselt oma kõne arengu kvaliteedis ja kiiruses. Kõne areng hilineb - Hilineb kõne-eelne vokalisatsioon ja zestid - Esimesed sõnad 2-3 aastaselt - Lause 4-5 aastaselt - Primitiivne jutustamisoskus al 3.klassist Kõne sõltub õpetamisest rohkem kui eakohase arenguga lastel! Kõne iseärasused. Abiõppe lapsi iseloomustab alakõne kõigis selle väljendustes, kõik aspektid on mingil määral kahjustunud. Erinevad oma kõne arengu kvaliteedilt ja kiiruses. VAA on kõne kõigis aspektides probleeme. Kõne areng hilineb. Alguse saab see kõneeelse arengu hilinemisest. Lalisemine ja koogamine, kõik need kipuvad hilinema
ammutamine pole VAA lastel aktiivne, ei oska otsida iseseisvalt mälust infot. (Vt juurde “Õpiraskuste psühholoogia Annaabi” konspektist! ↓) Kõne iseärasused. Abiõppelapsi iseloomustab alakõne kõigis selle väljendustes. Samas erinevad lapsed oluliselt oma kõne arengu kvaliteedis ja kiiruses. Kõne areng hilineb Hilineb kõne-eelne vokalisatsioon ja zestid Esimesed sõnad 2-3 aastaselt Lause 4-5 aastaselt Primitiivne jutustamisoskus al 3.klassist Metatunnetuse kujuenmise probleemid: E. Õpiraskuste hindamine koolikontekstis. E. Spetsiifiline lugemishäire. Spetsiifiline õigekirjahäire. Spetsiifiline arvutamisvilumuste häire. Motoorika spetsiifiline arenguhäire. Määratlused: spetsiifiline lugemishäire e düsleksia, spetsiifiline kirjutamishäire e düsgraafia, spetsiifiline arvutamishäire e düskalkuulia. Spetsiifiline lugemishäire e. düsleksia
võimalik ,,lugeda" nagu religioosseid jutustusi. Kauneimad vitraazaknad on Chartres'i katedraalis ja Pariisis kuninglikus kabelis Sainte-Chapelle'is. Itaalias oli au sees seina- ja tahvelmaal. Ka jäi Itaalia kirikutes, millel olid väiksemad aknad, rohkem ruumi maalingutele. Juba 13. saj on seal tunda hoopis uut moodi kunsti esimesi avaldusi. Seinamaali suurmaistriks ja ühtlasi uue stiili rajajaks oli Giotto di Bondone. Tema looming ja üldse Firenze koolkonda iseloomustab haarav jutustamisoskus ja dramaatika. Inimeste kujutamises on Bondone küllalt looduslähedane, kuid ruumikujutus ja maastikuline foon on tinglikum. Siena koolkonna maalijaile oli omasem intiimne ja lüüriline kallak, mida esindab nt Simone Martini. Seinlased tahvelmaale, mille kuldfoonile nad maalisid munakollasega segatud temperavärvidega. See võimaldas neil olla detailitäpsem. Bondone oma seinamaalides kujutas ruumilise sügavust figuurida abil, keda ta üksteise taha asetas. Seinlased
Argielu sündmused põimuvad erinevate jutustamistega ja aitavad orienteeruda kultuuriruumis. Psühholoogid avastasid, et inimene kirjeldab ka kõige primitiivsemaid kogemusi narratiivi abil, neid 36 sümboliseeritakse ja tõlgendatakse. USA psühholingvistid Lakoff ja Turner: inimkogemus taandub piltskeemidele, mis on aluseks loomingulisele tegevusele ja moodustavad narratiivse grammatika. Jutustamisoskus areneb välja 2.-10. eluaastani. Esmane narratiivne vorm koosneb sündmusest ja hinnangust. Hiljem keerulisemad, elulugude kirjeldamine ja oma elu narratiivne ümbermõtestamine. V. Propp uuris muinasjutte. 31 funktsiooni moodustavad muinasjutu süvastruktuuri, mis on püsiv. Funktsioonid jagunevad gruppideks, mida kirjeldab T. Todorovi narratiivne grammatika. 1) algse tasakaalu seisund; 2) tasakaalu rikkumine; 3) tasakaalu
annaabi.ee 
