Millest olid mõjutatud teoses kujutatud tegelaste elu ja suhted? Meil kõigil võivad olla ettekujutused sõjast, olles näinud filme ja pilte ning kuulnud jutte oma vanavanematelt või õpetajatelt, kuid mitte keegi meist ei tunne selle tõelist olemust. Sellest saavad aimu vaid need, kes on olnud sõjaga reaalselt seotud. Raamatus olid tegelased üle elanud sõja. Seepärast olid nad oma elus väga kadunud, segaduses ja teadmatuses. Nad on seest tühjad ja alustavad justkui taas enda ja oma elu mõtte otsimist. See on see, mida teeb sõda inimesega. Sõjas ei hooli sa põhimõtteliselt mitte millestki muust kui enda elus hoidmisest ja pääsemisest. Sa seisad väljas enda, oma kaasvõitlejate ja oma riigi eest. Sõda on pidev mäss ja masendus. Inimene muutub kinniseks ja immuunseks kõige väljastpoolt tuleneva vastu- seda teeb kõik see, mida sõja käigul inimene nägema peab. Peab harjuma nägema
Päikesesüsteemi hiiglane Jupiter Jupiteri tuntakse antiikajast ja hämmastaval kombel andsid vanad roomlased sellele oma peajumala nime, justkui oleksid aimanud, et tegemist on suurima planeediga. Planeetide tegelikust suurusest polnud siis veel mingit aimu. Võimalus määrata nende mõõtmed tekkis alles pärast seda, kui Galileo Galilei taipas Hollandis leiutatud teleskoobi taevasse pöörata. Järgmisel aastal jõudis vaatlusjärg Jupiterini ning Galilei tegi ühe oma tähtsaima astronoomilise avastuse - leidis neli kuud, mis planeedi ümber tiirlemas. See näitas veenvalt,
Kui keegi kellel on mõni terviserike ja kuuleb enda kohta midagi sennist nagu näiteks ''Sa kõlbad vakladele sõõgiks''. Siis võib tekkida tunne et sind justkui ei ole. Sa oled aheltatud voodisse ja sa tahakasid ise kõike teha aga ei saa. Keegi peab seda tegema sinu eest keegi on su silmad ja käed. Sa kuuled kedagi majast möödumas sa tahaks õue joosta aga vaadata aga sa ei saa. Sa pead kellegi käest küsima, et teada saada kes või mis see oli. Sa oled justkui terve aga samas ei ole sa näed kuuled aga liikutada ei suuda. Selle loo tegevus toimub maal. See majake kus tegevus toimub asub küla kaugemas nurgas põldude vahel metsanurgas. Peategelane ei saa käija, kuid ta kuulmine ja mõistus on korras. Seega ta oskab luua oma maailma. Kui ta lamab voodis ja tõusta ei saa, siis ei saa ta end kaitsta selle eest mida ta ei taha kuulda ega näha. Kui keegi on teinud akna või ukse lahti siis voodihaige peab kuulama seda mis seal parasjagu kosta on
Euraasia manner Esimene koht kuhu ma läksin oli Barcelona. See on Hispaania pealinn . Seal elab u 1.7 milj. elanikku. Vanas gooti linnasüdames on säilinud La Rambla, linnarahva kohtumis- ja jalutuskoht. Uut linna läbivad mitmed laiad tänavad, millest kõige ulatuslikum, La Diagonal on tervelt 10 km pikk. Barcelona südamikuks on kahtlemata vana gooti linnaosa El Barrio Gotico, mis kannab seda nime tänu rohketele XIII kuni XV sajandi ehitistele. Barrio Gotico asub La Rambla ja Via Laietana vahel. Merepoolsel serval piirab seda Paseo Colon, kus kõrge samba otsas seisva Kolumbuse kuju juurest algab La Rambla, mis lõpeb tsentraalsel Plaza Cataluna väljakul. Puiestee, mis viib linna keskelt sadamasse, on kunagine jõesäng, mille kaudu mägede vesi jõudis merre. Kõige rohkem Barcelonas meeldis mulle arhitekt Gaudi omapärased tööd, eelkõige `' La Sagrada Familia `' (`'Püha perekonna kirik'') . See on kirik mille e...
Sass Henno Elu algab täna , 248 lk Kohustuslik suvelugemine Raamat ei kulge kindlas järjekorras, vaid sündmused on aset leidnud eri ajal. Ta korrutab pidevalt, kuidas kõik kunagi lõppeb nii kui nii. Raamat algab sellega, kuidas mees kirjeldab oma naist, kes on igati täiuslik keha, vaimsus, vanus, intelligentsus. Nad kohtuvad klubis juhuslikult rääkima hakates. Mees läheb rõdule ja Musi (nagu ta oma tüdrukut kutsub) järgneb talle. Nad lähevad tankla parklasse kohvi jooma ja esialgu tundub see neile mõlemaile tavaline õhtu, kus sai kohatud üks inimene. Mees töötab ise kilemüügimehena, kelle töökohaks on tavaline kontor, kus teised müügimehed jagavad omavahel saladusi ja sekretär oma laua taga alatihti abi vajab. Peategelane küll ei armasta oma tööd, aga üht ta teab ta oskab seda ja see lahutab ta meelt, ta saab kiita. Oskus inimestega telefoni teel manipuleerida on tal samuti käpas enne kilet müüma hakkamist tegeles ta raamatumüüj...
Kirjanduskursuse analüüs Enim kirjanduszanritest meeldib mulle lugeda seiklusromaane ja just eriti reisikirju. Nedes kirjeldab autor enda kogemusi ning emotsioone üpriski sisutihedalt ning detailselt. Kui lugesin Jules Verne 1869. aastal ilmunud seiklusromaani "20 000 ljööd vee all" tundsin, et oleksin justkui käinud ise kaasa kogu veealuse teekonna. Kursuseks suvel ma otseselt ettevalmistusi ei teinud, kuid suve jooksul lugesin raamatuid mis mulle endale meeldivad. Kuna käsitlesime kursusel vaid kahte teost, ei olnud mulle probleemiks nende läbilugemise tempo. Raskust tundsin veidi aga õpimapi järje pidamisega, et kõik vajalik seal ikka olemas oleks. Enim rõõmu tundsin teose "Kuritöö ja karistus"
,,Tegutseda saab siis, kui enam ei karda’’ (Tommy Hellsten) Millegi pärast on üldine arvamus Eesti noortest kui mugavatest äraolijatest. Justkui inimesed käivad koolis lihtsalt selleks, et kuuluda tavapärasesse ühiskonna normi. Milles aga seisneb õpilaste laiskus? Kas tõesti ei lähe noortele korda, milline on nende tulevik ja kuidas nemad seda muuta saaksid? Tihtipeale polegi probleemiks laiskus, vaid pigem teadmatus ja kartus. Iga ühiskonna korralikuks funktsioneerimiseks on vaja rahuldada oma liikmeid. Kõigile meelt mööda olla on keeruline, kuid ometi just seda nõutakse oma linnalt ja riigilt. Igas linnas
Kas Juudit on hukkamõistmist vääriv mõrtsukas? A.H. Tammsaare teos ,,Juudit", räägib loo huvitava ning kohati vastuolulise iseloomuga noorest naisest juuditist. Juuditi kodu Petuulia on Assuri vägede poolt ümberpiiratud, inimestel ei ole joogivett ja nad on janu tõttu suremas. Iisraeli rahvas tunneb, et Jehoova on neid justkui unustanud või karistab neid millegi eest. Juudit paistis teose alguses, kui austatud noor Petuulia naine. Juudit hoolis oma riigist väga ning Iisraelis valitsev raske aeg, olles piiratuna võõrvõimude poolt, pani ta südamele raske koorma, kuid ometi ei raatsinud Juudit nälgivale naisele ja ta lapsukesele veetilgakestki joogivett anda. Juudit uskus, et keegi peale tema ei muretse Iisraeli pärast nii nagu tema ning arvas, et rahvas mõtleb vaid enese heaolule
• 2010 Biennali peapreemia, 5th Rokycany Biennial in Graphic Arts, Tsehhi Vabariik • 2011 Chicago Printmakers Collaborative Prize, USA jne. Arvamus • Peeter Allik suudab läheneda oma loomingus maailmas toimuvatele protsessidele väga humoorikalt ja huvitavalt. • Linoollõike looming on väga isikupärane. Joone intensiivsus, valguse ja varju mängud ja eri suuruses uuristatud vaod. Need köidavad vaataja tähelepanu. • Tema töödes põimuvad justkui poliitika, seksuaalsus, kultuursus jne. • Nali ja tõsidus, kurbus ja vägivald- ta suudab panna kõik ühte teosesse.
Vägivald sünnitab vägivalda Vägivald on tänapäeva ühiskonnas väga aktuaalseks teemaks muutunud, see on justkui paratamatu osa meie elust- olgu selleks siis koolikiusamine või riigi tasandil kasutatav vägivald. Tegemist on kui katkematu nõiaringiga, sest inimene kipub oma halbu läbielamisi enda sees hoidma ning tundub, et elu läheb edasi vaid siis, kui kõiki inimesesi koheldakse võrdselt. Millest on aga vägivald alguse saanud ning miks see meie igapäevaelus edasi püsib? Õpitakse juba mänguväljakul, et tugevam jääb ellu- nii on ka elus. Seega saab kõik alguse
Kuidas me peaksime elama? "Elada võib kahte moodi: Üks on nõndaviisi, justkui poleks miski ime. Teine on see, et kõik meid ümbritsev on imeline" - nii on öelnud Albert Einstein. Minu soov on elada nii, et kui on käes minu elu viimased päevad ja ma oma elule tagasi vaatan, siis mind valdab tunne, et ma olen oma elu elanud. Ma ei pea midagi kahetsema ja olema kurb, et ma midagi tegemata olen jätnud, vaid olen rahul sellega, mida olen saavutanud. Muidugi me kõik elame, kuid kas me ikka tõepoolest "elame oma elu"? Kas me võtame
Muusika päästab valla tunded ja emotsioonid, see võib haarata enda kütke ettearvamatult pannes unustama moraali ja ühiskonna normid, pannes unustama kõik muu ümberringi toimuva... siit saab alguse ka mitme inimese elumuusika areng ja hääbumine. Larinite perekonna vanemale tütrele, tundelisele ja romantilisele Tatjanale kehastas Jevgeni Onegin kõige kaunimat muusikat, mis tema seni vaoshoitud loomuse ennastunustavalt helisema pani. Justkui kirglik muusik, kes seni mänginud vaid pajupillil, haaras ta sellest, lihvitud ja võimalusterohkest pillist, lootuses kogeda harmoonilist armastuse muusikat. Mõtlemata seejuures, et kõik pillid on tehtud erinevast puust ja neil mängitud muusikat, mis jätnud jälje ka pilli kõlale. Lapsepõlvest saati ei olnud Onegin kokku puutunud siira armastusega, näinud päevast päeva vaid kalke ja varandusel baseeruvaid inimsuhete keeriseid. Pealinna seltskonna kahepalgelisus, kasuahnus
Tänavu suvel möödub sada aastat ajast, mil Balkani väikelinnas Sarajevos mõrvasid serbia rahvuslased Austria-Ungari troonipärija ja tema abikaasa. See sündmus oli tollasele üldsusele kahtlemata šokeeriv, kuid esialgu mitte üleliia murettekitav. Eelnenud aastatel oli aset leidnud mitmeid poliitiliselt motiveeritud mõrvu, nt tapeti Itaalia kuningas, kaks Hispaania peaministrit, Vene tsaar ja USA president William McKinley. Ühegagi neist kuritegudest ei kaasnenud rahvusvahelist kriisi. Justkui veerev kivi, mis käivitab suurema maalihke, algatas seekordne mõrv järgneva viie nädalal jooksul sündmuste ahela, mis viis Euroopa üleüldisse sõtta. Ameerika Ühendriigid president Woodrow Wilsoni juhtimisel kavatsesid Euroopas puhkenud konfliktist kõrvale jääda, sest paljude ameeriklaste hinnangul ei puudutanud see neid mingilgi moel. 1917. aastaks olid siiski Saksa allveelaevade rünnakud USA tsiviilaluste vastu ja Saksa valitsuse ilmsiks tulnud katsed õhutada
Kas vana hea Rootsi aeg oli hea aeg? Rootsi aeg kestis aastatel 1629-1699, mis on umbkaudne. Rootsi aja alguseks peetakse Liivimaa sõja lõppu, mil Eesti sattus Rootsi riigi valdusesse. See aeg sisaldas endas palju sündmusi, nii häid kui ka halbu. Rootsi ajast on räägitud justkui heast ajast, kuid sellele ei saa minu meelest otseselt vastata. Kui mõisad redukteeriti ehk vabastati riigi kätte läinud mõisade talupojad pärisorjusest, siis vaatamata sellele, et see muutis talupoegade tingimusi teatud määral paremaks, kaasnes sellega ka halba. Kui enne oli talupoegade kohustusteks abiteod, mis olid erinevad hooajalised tööd, rahalised koormised, naturaalandamite loovutamine mõisnikele ja nad olid sunnismaised, siis peale reduktsiooni nende õigusi suurendati
Florence Nightingale Inglise põetaja ja õde, keda peetakse õenduse rajajaks. Ta sündis 12. mai 1820 aastal jõukas inglase-aristokraadi perekonnas Florentsia villas, Itaalias. Florence sai hiilgava mitmekülgse hariduse, ta oskas viit võõrkeelt, luges palju, õppis matemaatikat, filosoofiat ja ajalugu, samuti tegeles maakunstiga ja muusikaga. Jumala kutse Florence tunnetas oma eripärast elu ülesannet ja koguaeg mõtles sellest. Veebruaris, aastal 1837 jalutas ta aias ja kuulis justkui kellegi häält „Sa pead tegema midagi väga olulist. Seda ei tee keegi peale sinu“. Kuna Florence uskus jumalat, siis pidas ta seda sõnumit väga tähtsaks. Ühel päeval külastas Florence üht Londoni varjupaika haigetele ja vaestele inimestele. Niinimetatud „Tööliste maja“ olukord üllatas teda. Seal oli palju haisvaid inimesi mustade õlgedest aluskottide peal ning nakkushaiged ja mitte nakkushaiged inimesed kõik olid koos.
Tähtsaks saavad ka seksuaalsed suhted. Lühiülevaates on räägitud nii tüdrukute kui ka poiste sekundaarsete sugutunnuste kujunemisest kui ka suhetest vanemate ja ka eakaaslastega. Samas on ära seletatud, kuidas murdeealine avastab nii enda seksuaalsust kui ka hakkab tajuma tõmmet kas siis vastas või omasooliste poole. See on aeg, kus noorest inimesest saab täiskasvanu, ehk siis toimub nii-öelda murdumine. Kehaliste tunnuste poolest võime teda lugeda nüüd justkui täiskasvanuks, aga emotsionaalselt ja vaimselt ei ole ta veel samaväärne täiskasvanutega. See on aeg, kus ta alles katsetab ja otsib, kes ta on ja mis roll on temal selles ühiskonnas. See on aeg, kus noor on väga tundlik, vahest ka endasse tõmbunud ja kahtlev. Oluline roll on noore kujunemises vanematel, kuigi noored ise seda ei tunnista. Vanemad peavad siis olema need kes kõrvalt juhendavad aga samas justkui otseselt ei sekku, teismeline tahab tunda, et tema on see kes otsustab. 1
pärit on Ülem-Itaaliast. Miks?/mõtteviis See on väliselt toretsev ja Uus muusikastiil eelistas elu nautiv: ajastule andis klassikaliselt selgeid tooni ülepaisutatud vormiskeeme ning lihtsat ja rituaalidesse uppunud korrapäraselt liigendatud priiskav õukonnaelu, mis meloodiat, mida pidi saatma justkui püüdis luua mingit samavõrra lihtne ja selge uut ja parema reaalsust. harmoonia. Klassitsism Kõik loomulik näis võttis eeskuju barokiaegsele inimesele antiikkultuurist, otsides pigem tühine ja väljenduses ja vormis põlastusväärne, aga ka lihtsust, tasakaalukust ja
Villem Grünthal-Ridala on Muhumaalt pärit luuletaja, tõlkija ning keele- ja folklooriuurija. Ta alustas luuletuste ja väikeste proosalaastudega, mis ilmusid algul Kuressaare õpilasalmanahhis "Noor-eestlane". "Noor-Eesti" esimeses albumis tõmbas ta endale tähelepanu väikese omapärase looduslauluga "Talvine õhtu". „Talvises õhtus” on kurb ja rahulik, kuid armas luuletus, milles Ridala kirjeldab pigem nukral toonil tasast ja lumist talveõhtut. Justkui jalutaks üks vaatleja metsas või aasal ja silmitseks regesid, mis aeglaselt kaugenevad ja lõpuks silmapiiril kaovad. Ridala luuletustes kajastub palju päevast-öösse üleminekuid. Ta kirjeldab palju üksildast endamisi vaatlejat ja arutlejat. Tema looming rikastas XX sajandi esikümnendite luulet uudses impressionistlikus stiilis saaremaastike ja rannapiltidega. Tema sõna oli väga eriline ja täpne ja ta õhutas ka teisi autoreid vormimuutustele.
Kas eestlased on praegu nagu sõdurid kaevikus ning peaksid rahvusvahelist olukorda arvestades negatiivsete stsenaariumite peale mõtlema ja oma viimaseid kirju vorpima hakkama? Kindlasti mitte! Eesti Vabariik saab varsti 97-aastaseks. Inimesed elavad harva nii kaua. Samas pole riik inimene, ta ei sünni kellestki, ei sure ega saa jääda ka pensionile, et vanaduspõlve nautida. Kokkuvõttes taandub vastutus riigi heaolu eest ikkagi kodanikele, kellele see on justkui eluaegne projekt. Paljuski võib siinkohal piisada õigest suhtumisest ja sõnadest. Sõnal ja mõttel võib olla suurem jõud kui relval. Eelkõige selles valguses, et see võib ennetada relva kasutamist. Tänapäeval võivad kõik olla arvamusliidrid. Eks see kirjatükk ka omamoodi seda tõestab. Piisab sellest, kui teha provotseeriv tekst, postitada see kuhugi sotsiaalvõrgustikku ja juba järgmisel hommikul ärgates võid näha, kuidas see kulutulena levib. Äärmisel juhul võid
jääb valjapoole maja tundub peategelasele mõttetu ja isegi tülgastav. Teose lõpuks saab peategelane aru, et ta igapäevaelu on tegelikult seesama, mis maagilises hooneski - sama juhuslik ja mõistatuslik. Kõrvaltegelastes mõjutas minategelast näiteks väike poiss Olle, kes vaatamata oma raskele haigusele suutis jääda elurõõmsaks ning optimistlikuks. 2)Oma kohta elus ei ole alati kerge leida. Alguses tänaval ning hiljem kummalises majas rännates peategelane justkui otsikski oma kohta elus. Peategelane rändab justkui üksiku hingena mööda maagilist hoonet. Raamat ei anna küll vastust, et minategelane oleks oma koha elus leidnud, aga arvan et see ,,rännak teispoolsusesse" leevendas tema üksindust ning muutus ta avatumaks kõigele uuele ja erilisele. 4. Tegelaste iseloomustus pluss näited Raamatu tegelastele on raske anda hinnangut, kuna tegelaskujud muutuvad ning täielikku ülevaadet ei tekigi.( nt
Inimene ja sõda "Ta langes oktoobris 1918, ühel päeval, mis kogu rindel oli nii vaikne ja rahulik, et sõjasõnum piirdus ainult lausega: Läänerindel muutusteta. Ta oli ettepoole vajunud ja lamas maas justkui magaks. Kui teda selili keerati, nähti, et ta ei olnud kaua vaevelnud - ta näol oli nii tasane ilme, nagu oleks ta peaaegu rahul sellega, et see niimoodi juhtus..." (E. M. Remarque' "Läänerindel muutusteta") Sõda, see on õõva tekitav sündmus, mis jätab paljud ilma isadest-emadest või naisest-mehest. Palju hukkunuid ja õnnetuid, leinavaid perekondi pole sugugi harv
Inimene ja sõda "Ta langes oktoobris 1918, ühel päeval, mis kogu rindel oli nii vaikne ja rahulik, et sõjasõnum piirdus ainult lausega: Läänerindel muutusteta. Ta oli ettepoole vajunud ja lamas maas justkui magaks. Kui teda selili keerati, nähti, et ta ei olnud kaua vaevelnud - ta näol oli nii tasane ilme, nagu oleks ta peaaegu rahul sellega, et see niimoodi juhtus..." (E. M. Remarque' "Läänerindel muutusteta") Sõda, see on õõva tekitav sündmus, mis jätab paljud ilma isadest-emadest või naisest-mehest. Palju hukkunuid ja õnnetuid, leinavaid perekondi pole sugugi harv nähtus. Ühiskonnas on sõda justkui nagu loomulikuks saanud. Kui hukkub 5000 inimest,
somnambuulsed naisfiguurid ja antiikse arhitektuuriga linnakeskkond. Oma maalidel kujutab Delvaux isiklikke kinnisideid ja teda lakkamatult saatvaid mälestuslikke kujundeid, mis on sageli pärit juba tema lapsepõlve ajast. Tema töödes on kombineeritud klassikaline perfektsus, millega kaasneb erootiline ja kohati vaevav või ahastust tekitav atmosfäär. Tema tööde lahutamatuks osaks on paljad naised, kes on kui hüpnotiseeritult veidrates poosides, kuid samal ajal omavad justkui aegumatut ilu. Delvaux ei nimetanud ennast kunagi sürrealistiks, kuid tema maalides on alati kohal olnud ebareaalsus, unenäod ja hallutsinatsionaalsed seisundid. "Magav Veenus" valmis Brüsselis, samal ajal kui Belgia oli Saksamaa poolt okupeeritud ja kui linna pommitati. Selle aja ahastus ja draama kajastub pildil, kuid kuna Delvaux’i lapsepõlv oli rahulik ning ta oli kasvanud üles armastavas perekonnas, on pildil kujutatud Veenust
Kew Gardens 1.Tegevus toimus juulikuus Kew pargis lillepeenra juures , kus liikusid inimfiguurid peenarde vahel. Iga lõik algab paarikeste kohta lillepeenra juures ning üldiselt seal see ka kestab kui just pärast seda pole kusagile liikumist. Inimestele meenutas see pargis käimine/olemine vanu mälestusi ja asju. Suurt osa mängib ka teo ning lillede ümber toimuv. Novell jaotub nagu kolmeks üheks osaks on justkui tigu. Jutus oli küll neli paari, kuid teojutt, mis vahelduseks tuli, jaotas need paarid ainult kolmeks. Esiteks üks abielupaar kahe lapsega, teiseks kaks meest, kellele järgnesid otse kaks naist ning kolmandaks üks noorpaarike ja veel lõpuks oli tigu. 2.Simoni vaatepunktist toimus kogu tegevus. Kui ta seal pargis oli siis ta jälgis teisi inimesi,nende tegemisi ja rääkimisi. Kogu toimuvat ümbristevas,loodust. 3. Esimene paar rääkis mineviku mälestustest
Retsensioon Vincent Van Gogh „Põõsas“ 1889 Meie esmane reaktsioon valitud teose juures on eelaimdus, et peatselt hakkab sadama äikesevihma. Meie tähelepanu haarab kõigepealt põõsa ja ka kogu ülejäänud pildi värvirohkus ning taeva ebaloomulikult sinine värv, tekib küsimus, kas ka väljas ei peaks olema pime. Teose idee on näidata looduse värvilisust. Kunstiteos on seotud kodulooga, sest pildil on kujutatud justkui kellegi tagaaed maakodus. Kunstnik võib räägita taolist lugu, sest ta kujutab Hollandi looduse ilu, eriti aasal kasvavaid lilli. Teos paneb meid igatsema suve ja muretu, rahuliku elu järele. See teos tekitab seoseid isiklike mälestustega, nagu lapsepõlves vanavanemate juures suvel veedetud aeg. See teos suunab meid uurima, kas ka päriselt on olemas koht, mida pildil on kujutatud. Teose peateema on meie arvates see, et põõsas on jõu, tunnete ja energiaallika sümbol
,,kodumaa sissepiiramine, laste surm ja vanemate orjus" (lk 231)? Seneca vastab LXXIV kirjas intrigeerivalt, et ,,laste või sõprade kaotus tarka ei masenda" (lk 233). Kuidas ta seda põhjendab (Seneca jätkab seda teemat XCIX kirjas)? Kas need põhjendused on õiged? Täpsustage, kas Seneca mõistab hukka igasuguse kaasaelamise ja leina lapse kaotuse puhul? Seneca arvab, et mõistus annab meile vahendid ka halvimates olukordades, nt mõistmine, et see, mis meid justkui kahjustab on loomulik maailma kulg ning on ette seatud nii olema, järelikult pidi see meeldima jumalale. Millegi kadumine ei tähenda pahe asemele tulekut, pigem jääb asemele kadunu voorus. Seneca ei mõista hukka igasugust kaasaelamist, emotsioonid on kohased, kuid kui tegemist pole paheks muutumisega, jääb ta mõistus selgeks, ta ei lange. LXXVII kirjas jutustab Seneca loo Tullius Marcellinuse surmast ja selgitab ka ise, miks surma pole mõtet karta (lk. 248-9)
tagasihoidlikud. See tulenevat sellest, et meie rahval on selja taga pikka orjapõlv ning elu võõra võimu all. Praeguseks hetkeks on tekkinud juurde palju põlvkondi, kes ei ole kunagi sellega kokku puutunud ning kes on esimesest elupäevast saadik vabas Eestis elanud. Nemad aga kinnisuse ja tagasihoidlikuse poolest siiski vanematest generatsioonidest ei erine ja võib öelda, et need isikuomadused justkui pärandadakse põlvest põlve edasi. See kõik on aga selge märk sellest, et eestlaste rahvusliku kriisiga on kaasnenud ka hingeline muutus, mis jääb meid saatma kuni lõpuni. Alati aga ei mõjuta kriisid ühiskonnas vaid selle liikmeid, vaid ka neid, kellel tegelikult justkui mingit seost kogu olukorraga ei olekski. Tihti tuleb ette olukordi, kus täiesti kõrvalised inimesed asuvad teise riigi probleeme lahendama. Sarnasest olukorras rääkis Hemingway oma teoses "Ja päike
Esimese asjana sisenedes jäid silma koomiksid ja karikatuurid 1960ndatest aastatest. Enne näitusele minemist, sain aru, et tegemist on kunstiteostega, mis olid loodud peale 1950ndat aastat. Esimese asjana lõid mulle silmeette pildid kolhoosidest, mustamäe paneelmajadest ning nõukogudeaegsest Tallinnast. Vaatamata enda küllaltki väiksest teadmisest popkunstist, kattusid mu mõtted sellega, mida näitusel näha sain. Näitus oli koostatud justkui labürindina ning oli jagatud neljaks osaks: "Rõõmus pop"- erksavärvilised guassmaalid, ,,Union-pop"-esitab kahe rühmituse(Visarid ja SOUP 69 kunstnike loomingut), ,,Linnautoopia"- räägib põlvkondade utoopiatest, igatsusest dünaamilise kaasaegse keskkonna järele ning ,,Avant-pop"- Kiwa näituseks valminud maalisari- vildikamaalid. Esimesena suundusin SOUP 69 poole, mille tõmbenumbriks (minujaoks) oli Lapini teos SOUP 69. Esimese asjana tuli mulle silme ette Campbelli tomatipasta purk
12.R 20.sajandi kunsti 3 teose analüüsid Salvador Dali „Mälu püsivus“ (ka „Sulanud aeg“ ja „Pehmed kellad“) Autor maalis pildi 1931. aastal. Pildi maalimiseks on kasutatud kontrastseid ja jõuliseid värvitoone. Taamal on näha mäestik ning eespool justkui sulanud kellad. Pilt on täiesti ebareaalne, nagu sürrealistlik teos ikka. Kellad on moonutatud ning mõistuvastased, samuti ka üksik oks, mis nagu kasvaks kasti peal. Rõhutatud on ruumilist sügavust, tardunud valgusega. Pildi mõte võib olla see, et tegelikult ei ole ajal tähtsust, aeg lihtsalt kulgeb ning aastad mööduvad. Mulle meeldib see teos, sest ebareaalse pildi kohta on see vägagi reaalselt maalitud ning lisaks sellele on maali väga huvitav vaadata
Kunstiakadeemia õppejõud Tõnis Kahu rääkis kord ühes oma kultuuriteooria loengus, et Descartes pidas keha masinaks, tema filosoofiat iseloomustas keha ja vaimu lahusus, suhtumine et keha ei hoia funktsioneerimas midagi hingelist ning see pani aluse roboti müüdile. Me käsitleme ka oma kehasid kui masinaid, vahetame organeid kui varuosi või asendame vigastatud ja kulunud kehaosad kunstlike, mehaaniliselt loodud elektrooniliste mehhanismidega, justkui robot-organitega. Kõik uued tehnoloogilised lahendused on alati leidnud kasutamist ka kunstis. Robootilise kunsti arengu algust seostatakse teatrikunstiga, milles saab omavahel siduda mitut kunstiliiki. Esimesed sellekohased näited, kus on kasutatud isetoimivaid masinaid pärinevad 5000 aasta tagusest Hiinast, kus ehitati mehaanilisi mänguasju ja orkestreid. Ka geniaalse kunstniku Leonardo da Vinci loomingust leiame teatriga seonduvaid roboteid, näiteks kõndiv lõvi ja sõdur.
P.I Filimonov on eesti-vene kirjanik, lisaks novellikogule on ta avaldanud kaks romaani ning luulekogu. „Nekroloogide kirjutamise oskust” ongi peetud justkui „käepikenduseks” romaanile „Mitteeukleidilise geomeetria tsoonile”. Tähelepanuväärivad on minu meelest ainuüksi juba teoste pealkirjad ning konkreetselt selle teose pealkirja sügavam tähendus ilmneb teose jooksul. Aga mida ma veel tahaks konkreetse autori kohta öelda, P.I. Filimonov on tegelikult tema pseudonüüm, ma nüüd muidugi ei tea, kas pseudonüümi kasutamine võib olla postmodernismile omane tunnus. Aga selline vahemärkus siis. Tema pärisnimi on Roman Fokin
et nad nutu kuivataks! Kui ta lõunavalgust puistab üle õitsva Eestimaa, oh, kuis tahame tall' tänu, õis, siis vastu õhata! Luuletus ,,Miks sa nutad?" on üks Koidula varasemaid luuletusi, milles leidub isamaa-motiiv. Seda võib võrrelda Liivi poeemiga ,,Kui tume veel kauaks ka sinu maa", mis on samuti justkui ennustus eesti rahvale. Siin luules on Koidula kujutanud Eesti tulevikuõnne, tuues välja, et kunagi valitses muistne rõõmupilv, seejärel tuli tume aeg ja valuperiood, ning lõpuks tuli Koit uut õnne tooma jättes lõpu veidi lahtiseks ja lootusrikkaks. Ehkki seda poeemi annab võrrelda Liivi omaga, siis on ,,Miks sa nutad?" rohkem lootustandev ja unistav, kui reaalne ja sünge. Käesolev poeem pani aluse mitmetele teistele sarnastele, kus kujutatakse
Kuhu põgeneda iseenda eest? Inimese suurim traagika seisneb selles, et ta ei tunne iseennast, et ta on tihti iseenda psüühika ees otsekui tumeda mere ees. Ta püüab ennast leida, aga alati ei pruugi see õnnestuda. Lõpuks võib tekkida tüdimus. Inimese sisemaailmas on tekkinud kaos, mida on raske mõista ja millega on raske toime tulla. Sees valitseb tühjus. Tahaks justkui põgeneda enda eest. Chateaubriandi ,,Réne" on lugu melanhoolsest mehest, kes seisab samade probleemide ees. Inimese arengu väga tähtis etapp on tema lapsepõlv. Inimese esmased väärtushinnangud, iseloom ja maailmavaade saab alguse kodust. Réne oli õnnetu laps, sest tal ei olnud ema. Tema ema suri sünnitusel. Réne tundis enda süüd selles. Mingil määral tekitas seda ka viimase isa suhtumine. Tal puudus peaaegu igasugune huvi oma poja vastu. Ainuke,
olukordi, pingelisust ning kurvatoonilist õhkkonda. Essees on tunnetele rõhumist, hirmu, kurjakuulutamist ning õudu tekitavad märgid ning Fischer-Lichte märgisüsteemide tabeli abiga püüan leida, mis tähendusi need märgid kogu etendusele annavad. Eelkõige keskendun muusikale, helidele, valguse ning värvide mänglemisele, kehakeelele ja zestidele ning püüan avada ka nende tähendusi. Uksed pannakse kinni ning tuled kustuvad; algab etendus. Lava on pime, justkui valitseks seal öö ent samas on seal piisavalt valgust nägemaks, et lavapõrandal on kuivanud puulehed, veidi punakalt kumamas. Värvilised puulehed võivad teatud kontekstis tekitada õdusa ning sügisese tunde, kuid antud lavastuses mõjuvad need kui millegi negatiivsena, nagu peatselt saabuva lõpuna. Pimeduses astub lavale pikk ja sihvakas naine valges riietuses. Ta sammub rahutult ringi ning viskab järsku suure hulga lilli jõuga vastu seina, mille järel on
Ivan Dmitrits- närviline ja umbusklik, raske leida sõpru, välimus tal kahvatu ning kõhna kehaehitusega. ,, Inimene vutlaris" Põhiidee- oli selles kuidas inimesed endasse sulgevad ning see teistele ei meeldi, ning kui vutlari inimene sureb, siis teised selleüle hinges rõõmustavad selle üle. Belikov- endasse tõmbunud õpetaja, kes abiellus Varjaga, vutlari inimene Varja- rõõmus, kuid kahjurõõmu tundev, ilusa välimusega naine. Buskin- novellis justkui jutustaja rollis. ,,Maja ärklitoaga" Põhiidee- Kui sa oma elus milleski loobud või ütled lahti, siis ei pruugi enam sa seda tagasi saada, või ei suuda seda enam saavutada. Monsieur N- keerulise sisemaailmaga kunstnik Zenja- elurõõmus tütarlaps, nautis teha lihtsaid asju, sõbralik, avameelne. Liidia- tegeles paljude asjadega, meeldis teisi aidata. Haigla kirjeldus- Maja väljastpoolt oleks justkui mahajäetud: korsten pooleldi varisenud,
Liis-Maria Toomsalu XI klass reklamide analüüs 1. Esimesel reklaamil on kasutatud visaalset võtet reklaamimaks kingi. Ilmselgelt on sihtgrupiks naised, kuna naised kannavad kingi. Reklaam taotleb, et uue kinga kandjat saadab edu välja tegemisega. Kasutatakse visuaalselt kahte erinevat kinga pilti kõrvuti; vana king on vasakul ja uus king on paremal. Reklaamitakse uut sügis/talv kollektsiooni. Reklaam kujundab hoiakut justkui mehed vaataksid mis naistel jalas on ja see järel kas teevad neile välja, kui tegelikult üldjuhul mehed ei pane tähele selliseid asju. Vigadeparandus: Naised tunnevad justkui king on see mis toob neile edu väljas käimisel ja nad peaks selle omale ostma. 2. Teine reklaam on nii visuaalne kui auditiivne ja ilmselgelt laste sihtgrupile. Tegu on joonistegelasega, naljakas hääl, sõbralik, armas; kõik mis lastele meeldib. Värv on silmapaistev.
Teoses on peategelaseks Toomas Nipernaadi, kes seikleb terve suve ringi. Oma rännakutel kohtab ta erinevaid inimesi ning suudab väga paljud naised endasse armuma panna. Toomas on jutukas, tal on hea fantaasia ning suurepärane valetamisoskus. Kõik ta valed tunduvad tõelistena ja tavaliselt saavad teised tema valedest alles siis aru, kui ta ise lahkub ja kui ta lahkub, murrab ta kellegi südame. Võiks öelda, et Nipernaadi ei valetanud meelega. Paistis välja justkui ei teinud ta seda teadlikult. Kui ta rääkis oma järjekordset versiooni iseendast, oli ta ise oma jutu tõesuses täiesti kindel. Ta niiöelda uskus oma valesid ja käitus nii nagu ta oleks olnudki keegi teine. Ta oskas suurepäraselt rolli sisse elada. Nipernaadit ei saa nimetada vabaks meheks. Ta ei olnud vaba. Ta oli kui vang, kes oli vabadusse pääsenud ja kes nüüd on üritas igat hetke sellest ära kasutada. Nipernaadi
Maailmas on hinnanguliselt umbes 3,5 miljardit naist. Me ei suudaks kujutada ühiskonda ilma naisteta, me ei saakski, sest siis tekiks küsimus, et kuidas me siia ilma sattusime? Naised on inimkonna emad. Sellest hoolimata ei ole naise positsioon ühiskonnas kaugeltki nii kindel kui mehe oma. Miks? Mulle on alati meeldinud ütlus: ,,mehe kodu on maailm, naise maailm on kodu". See on lause, mis kirjeldab kõige stereotüüpilisemat suhtumist mehe ja naise seisusest ühiskonnas. Naine ei ole justkui võrdväärne mehega. Aegade alguses jaotusid rollid nii ,et mehest sai leiva lauale tooja ning naisest see, kes hoolitseb kodu ja perekonna eest. Mees oli füüsiliselt tugev ning naise loomulikud omadused soosisid perekonna eest hoolitsemist. Mehele jäi mulje, et ilma temata justkui perekond ei funktsioneeriks. Sest oli tema ju see kes toidu lauale ning katuse pea kohale pani. Tänapäeval ei olukord küll nii äärmuslik, kuid see vahe,
Kunstiteose analüüs "Kompositsioon VI" V. Kandinsky Antud teos on üks suur värvide segapudru, kuid ometi sobib iga värv oma kohale. Teose üldine toon on justkui osadekas jagatud: osa on tume, osa on hele ja osa on täpselt vahepealne. Palju on kasutatud pruunikaid-punakid toone ja samas on kasutatud ka valge-kollakas-siniseid toone kasutatud on maalikunsti põhivärve ja nende kergeid variatsioone. Üldpildis loob kasutatud värvide kooskõla veidi närvilise, rutaka ja segadusliku mulje. Jooned esinevad mitmekaupa, üksik joon peaaegu puudub. Üldplaanis tunduvad jooned kuidagi
juhuslikud. Figuurid on heledad tumedal toonil. Pildilt võib leida vaid üksikuid esemeid, mis on kõik pea ühte nurka koondatud hall mantel, purunenud kivi ning ühe mehe käes olev labidas. Peetrus on löödud naeltega ristile, mida mehed püüavad jõu ja nööriga üles tõmmata. Esemete ja inimeste paigutus ning suurus mõjub loomuliku ja reaalsena. Kompositsiooniskeem on barokkmaalikunstile omane diagonaalne. Tegelaste paigutus moodustab pildil justkui kaks diagonaali. Kunstiteose üldine tonaalsus on sünge. Valguse ja varju piirid on Caravaggio kunstiteoses teravad ja valgus suundub tegelaskujudele ülevalt, valgusvihk vastandub ülejäänud pildi tumedusele. Kogu valgus paistab Püha Peetrusele. Teoses on kasutatud tumedaid toone ning heledad toonid on tuhmid ja kulunud. Riiete värvidega ei ole rõhutatud uhkust, pigem lihtsust, mis on omane lihtrahvale. Samas on värvitoonid soojad, kuid mitte puhtad. Suurt tähelepanu
Novell Trip Koju minnes oli tal taas tunne, et keegi justkui jälgiks teda. Seetõttu ta vaatas iga nurga taha ning kartis, et leiab sealt midagi hirmsat. Siiski ei olnud seal kedagi. Hirmunult jõudis ta kodutänavale ja temas tekkis hea soojustunne, et ta on kohe kohal. Hetk enne koju jõudmist tundis ta seljas teravat valu. Ärgates tundis ta segadust, ta ei näinud mitte midagi ning ta käed ja jalad olid kinni seotud tooli külge, millel ta istus. Ümberringi kostus vaikus. Mitte tuuleiiligi ega ühtegi häälekest. Kuid
teemaks oli ,,Ornament, kui loomeakt". Ornament on üks vabamaid kunstiliike, mis kunstnikule peaaegu vabad käed annab. Tööde suurus oli erinev: teoseid oli suuruses 210x297 kuni 594x841. Paljud pildid olid välja pandud nii suurendatud kujul kui ka originaalsuuruses. Näituse pealkirjaks oli ,,Orient ornament". Pildid olid kenasti jaotatud ka kahte eri ruumi. Kõik need pealtnäha erinevad pildid moodustavad justkui ühtse terviku. Näitus kujutas minu jaoks sügisõhtu sumedusele sarnanevalt romantilist atmosfääri. Suurim osa töödest olid lüürilised. Esimesest ruumist nägin töid, mis olid pigem sinakates toonides. Neist hiilgas välja merelist hõngu. Need tõid mõttesse kodusaare ning selle võlud. Eriti meeldivalt mõjusid muidu siniste värvidega tehtud tööd, mille sisse oli lisatud veidi roosakaid toone. Kurbusemärgid vaataja peas võisid kaduda
enamasti ühesilbiline, nt 'öö', 'su', 'mu', 'nii' jne. Kõik eelnimetatud sõnad on lühikese silbiga, millele enamjaolt järgneb pikem silp, millele on rõhk pandud. 2 Iseloomusta luuletuse stroofilist ülesehitust. Luuletus koosneb ühest pikast salmist, mille laused on ridadeks murtud kas komadega või sidekriipsudega, ja kahest lõpulausest. Luuletuses on kaheksa lausealgust, st kaheksa suure tähega algavat lauset. Iga lause algaks justkui mingi uue teemaga. Luuletuse esimene rida algab 11-silbiga ja sellele järgnev on 10-silbiline ja sellele järgnev 11-silbiline jne. See näitab, et luuletuses on stroofiline ülesehitus korrastatud ja korrapärane, st värsimõõt on ühtlane. Peamiselt on kasutusel täis- ja lõppriimid. ma endal luband ehk küll igavik on sinu lahkumisest. Aga Su silme ookeani taas voolata ...
Autor suudab väga osavalt intrigeerida, jättes su teadmatusse, pillates vaid mõningaid teri, nii et alles hiljem saad teada mis tegelikult juhtus, toimuks nagu hüpe, mille põrutav maandumine on alles paarikümne lehekülje järel. Näiteks avaldas Andres alles hiljem kogu tõe oma jala veristamise kohta, et seda tegi Juss, ning et ta ise oli seda kogu aeg teadnud. Kohati võtab autor ka iroonilise hoiaku, kirjeldades kahe kange naabri omavahelist ``rehnutti pidamist`` lõbusalt, justkui nende üle naerdes. Eespere ja Tagapere talud on hoolimata ühisest asukohast Vargamäel väga vastandlikud, kui Mäe talu liikmed tunduvad väga sügavad ja pideva arenguga, siis Oru talu liikmed näivad lamedad ning paigalseisvad oma põhimõtetes. Samas võib see olla näiline, sest autor on rohkem süüvinud Andrese kui Pearu talu igapäevaellu, ning iga detail Oru talu elust on jäänud suurema tähelepanuta. Vargamäel tundubki olevat selline imelik omadus, et ta ainult
Paljud inimesed on väljendanud oma pahameelt kultuuride liigse segunemise üle suurlinnades ning riigi enda väärtsute unustamist. Inimesed rändavad üle maailma, ühest riigist teise ning võtavad oma kultuurid kaasa kuid üsna pea unustavad need ning need segunevad uuest riigist olevate teiste kultuuridega. Suurlinnades polegi enam ühtset kultuuri, on vaid on mitmete kultuuride segunemisest tulnud hall mass. Hall mass, mis viib ühiskonna hääbumiseni. Migratsioon on justkui suletud ring ning keegi ei tea, mis on õige ning mis on vale. Välismaale õppima ja tööle minnes on omad eelised aga jätta unarusse enda kodumaa on justkui väärtegu. Mis on õige? Jääda enda kodumaale, kus on piiratud valikud või minna välismaale ning jätta oma isamaa hääbuma? Kumbki valik pole õige, kumbki valik pole vale. Leida kompromiss on peaaegu et võimatu. Riik ei saa areneda nii kiiresti, et noored tahaksid jääda siia ega saa areneda tulevikus,
tulemas külalisena ka Jeon ise koos näitleja Hyejung Cho ja filmi produtsendiga. Juba treileris lummas mind stseenides aset leidev värvide mäng ning filmis võlus see mind veelgi rohkem – iga toon ja värv näis kaasa rääkivat loo kulgemisele, kaadrid oli nii värvidelt kui ka olemuselt rahulikud ja vaiksed, kuid samas rõhuvad. Nii sisuliselt kui ka kinematograafiliselt koosnes film kahest osast, kahest eraldi seisvast loost, mis põimusid pärast filmi lõppu vaatajas justkui üheks. Esimene pool, mis keskendus noorele tudengile, kes pidi äraelamiseks tegelema prostitutsiooniga, mõjus rutiinselt ja näis mõnel hetkel isegi ehk venivat, kuid kahe loo vahepunktis võis mõista, et selline tunne oli taotluslik. Selline tunnetus andis justkui võimaluse elada sisse neiu ellu, tema tunnetesse ja mõtetesse, tunda ka ise samasugust rutiini, elu ja aja venivat kulgu ning selle kõige juures rusuvat väljapääsmatust. Selle poole ootamatu, kuid samas
sattunud sõja hävitavatesse leekidesse. Neil pole mingeid elukogemusi, vaid koolitarkus, aga sellest ei piisanud, et kergendada surijate piinu, vedada haavatuid ja istuda kaevikus. Kõik see, mis oli neile tundunud tähtis, tundus nüüd mõttetu. Kuid selle raamatu kangelane ei surnud mitte lahingus ega rünnakul, vaid just ühel vaikuse päeval. Perekond polnud enam sõdurile nii tähtis. Sõda oli teinud noortele justkui suure ajuloputuse ning muutnud nad isegi hoolimatuteks. Ehe näide sellest on raamatu minategelane Paul. Kui ta koju läks, oli tal loomulikult hea meel näha oma ema, isa ja õde. Kuid tunne, mis valdas teda kodus olles, polnud enam see, mis varem. Need kolm nädalat, mis ta oli kodus olnud, olid talle justkui piinavad. Kuigi ta sai olla oma perekonnaga, janunes ta sõjaväe järele. Puhkus oli tema jaoks justkui kahevahel olek, mis kõik rängemaks teeb. Eriti raske oli talle
Rouge Madame on väga eriline kooslus, mis on sündinus kahe väga erineva taustaga suurepärasest muusikust. Seega olid ootused kontserdile üpriski kõrged. Tegemist oli prantsuse-eesti duoga: Lembe Kokk ja Jean Christophe Onno. Mõlemad nii pillidel kui ka vokaalil. Mängiti erinevaid kitarre, rütmipille, klaverit(ka kahel käel) ja ka kehapilli- kasutades instrumendina iseenda keha. Duo mõjus laval hästi, nende vahel oleks justkui mingisugune tõmme ning nad tõeliselt nautisid seda, mida nad teevad. Nende muusikat ei olnud võimalik piiritleda, see justkui voolas üle kogu saali. Kindlasti ei olnud tegemist tavalise kontserdiga, pigem muusikalise seiklusega, mis on tõeliselt nauditav. Elektroonika abiga andis Rouge Madame välja suurema koosseisu mõõdu, tekkis tunne nagu laval oleks terve orkester kuigi oli vaid kaks inimest. Enne etenduse algust loodi mõnus õhkkond- pandi põlema küünlad ning saal muudeti
Juba välimust vaadates, ühel juuksed segamini, särk pükstest väljas, riided tahmased ja teisel kõik silutud kammitud ning ka särk ilusti pükstes. Võigemast kehastas Geeniust. Geeniuse tegelaskuju oli minu jaoks huvitav, ning Võigemasti edastus sellest tegelasest oli vapustav. Ta oli nii oma rolli sisse läinud. Isegi pilgud olid erilised, see kuidas inimene jääb tühja vaatama samal ajal kui ta millegi üle kirglikult juurdleb või silmade suurenemine justkui midagi uut iseeneses avastades. Ka tema käed, need täiendasid kõike seda mida ta rääkis, vihaselt nendega vehkides, üritades nendega justkui omakorda sama teemat veel selgemaks teha. Avandi mängis pianisti, kes oma orkestriga pidi rongiga sõitma Berliini, kuid rongi väljumine lükati edasi ning nii nad jäidki ootama rongijaamas. Pianist oli pigem uhke ning Avandi väljendas seda hästi, nina kõrgel, õlad taga, rääkides justkui täpselt endast, olek juba muutus
pelga kuuma. Tehnika ja inimese samastamise läbi viidatakse mehe tugevusele ja vastupidavusele, nad sobiks väga hästi kokku. Sõnaühend kaks kanget viitab sellele, et nii mees kui ka masin koos oleksid just õige kooslus. Mõlemad piisavalt vastupidavad, jõulised ja maskuliinsed. Anne, 2009. aasta 4. väljaanne, Dove'i sokolaadi reklaam See reklaam võib olla suunatud nii meestele kui ka naistele. Reklaami pildil on kujutatud noort ja kaunist naisterahvast, kes on justkui sokolaadist tehtud kleidis. Ta võib olla kujutatud ideaaliks naisele, kui sihtgrupp oleks naised. Samas võib olla tegemist ka peibutisega, kes kutsub mehi ostma seda toodet. Väärtuste poole pealt mainiks kindlasti ära emotsionaalse kogemuse ning intiimsuse. Minu hetk. Mina- vorm lubab lugejal reklaamis esitletud isikuga samastuda. Olla sokolaadi siidise naudingu kütkes ning leida aega vaid enda jaoks. Siid oleks ilu ja harmoonia sümboliks. Uus annaks
annaabi.ee 
