Primaar-ja sekundaarnormidest on eraldatud ka veel kolmas normirühm ja see on reageerimisviisi normid. Reageerimisnormid väljendavad mängureegleid, millest ametiisikud peavad kinni pidama asja otsustades. Reageerimisviisi normide erirühm on presumtsiooninormid. Õigusnormis on alati kolm struktuuriosa: 1. Õiguslik fakt 2. Sunnielement- see ühendab õiguslikud faktid ja tagajärjed üksteisega. Õigusnormi struktureeritud tagajärjesuhe on imputatsioon, see on inimese seatud sunnivahekord. 3. Õiguslik tagajärg 4. Õigusnormide liigitus (tooge näited põhiseadusest ja seadustest ning selgitage järgnevalt mõisteid) Õigusnormi loogiline struktuur: · kui (hüpotees) -siis (dispositsioon) -vastasel juhul (sanktsioon) Õigusnorm 1) hüpotees näitab õigusnormi kehtivuse tingimused; 2) dispositsioon näitab vajaliku käitumise, sisaldab subjekti õigused ja kohustused;
koosseisu ning võimalikult õigusselgeks tõlgendatud õigusnormi alusel argumenteeritud õigusliku otsustuse langetamine ja selle sidumine õigusliku tagajärjega. Õigusliku otsustuse tegemisel on reeglina peetud silmas õiguslikku otsustust süllogismina. Süllogistlik otsustus on väljendatav tuntud loogilise Barbara- figuuri abil: Süllogismi lahendamise kaudu leiab aset teo faktilise subsumptsioon abstraktsele koosseisule, kusjuures seotakse ka õiguslik tagajärg (imputatsioon). Prof A.Aarnio märgib, et väga lihtsas vormis osutab juriidilise süllogismi esimene eeldus (premiss) õigusnormile ja teine juhtumile kui faktile. Seetõttu räägitaksegi õigusküsimusest ja faktiküsimusest. Seaduse rakendamine tähendab siis seda, et juhtumi faktid paigutatakse üldises vormis oleva õigusnormi tunnustikku, faktid nagu kvalifitseeritakse õiguslikult (vrd Aarnio, lk 125). Suur eeldus näitab juhtumi kohta rakendatavat normi, väike aga toimunud fakte
(mittevaadeldavale) üksikule nähtusele. Subsumptsioon – õigusnormi pälviva konkreetse juhtumi (asjaolu) määramine õigusnormi abstraktses koosseisus kirjeldatud sündmuste, tegude või tagajärgede klassi. Subsumptsiooni põhilised vead: a) õigusnormi koosseisu vale tõlgendus – vääralt hõlmatakse antud ja sarnased juhtumid; b) juhtumi väär kirjeldus – juhtum viiakse koosseisu alla, kuhu see ei kuulu. Imputatsioon – õigust pälviva teo või tagajärje omistamine isikule: a) formaalselt või substitutiivselt õigusnormi alusel, b) materiaalselt – tõendamise alusel. 2) Korrelatsiooni-meetodid: Nn J. S. Milli meetodid (enamik neist meetodeist oli tuntud juba enne teda): ÜHTIVUSMEETOD Juhtum Antetsedentsed Fenomenid asjaolud
Teist varianti järgib õigusriiklik karistusõigus, mis ei õpeta, kuidas elada, vaid kaitseb ühiskonnas (mitte ühiskonna!) kõige olulisemaid väärtusi. Andes ühiskonnas eksisteerivatele väärtustele õigusliku hinnangu (võttes need oma kaitse alla), määratleb seadusandja need õigushüvedena.] (3) Õigussüsteem on suletud loogiline süsteem. Õiged otsused tuletatakse loogiliste võtetega varem kindlaksmääratud õigusnormidest [Deduktsioon, imputatsioon (Hans Kelsen tegi esimesena selgelt vahet kausaalsusel ja (normatiivsel)) imputatsioonil), subsumtsioon.] Kas õigusdogmaatika on vahend selleks[?]. Õiguse uurimiseks, seda nii ontoloogilises kui metodoloogilises võtmes, on rakendatud ka süsteemiteooria postulaate ja meetodeid (Joseph Raz). (*) Ehkki analüütilist õigusfilosoofiat seostatakse pigem õiguspositivismiga, ei ole see õigustatud: õigust on analüüsitud ka teistes koolkondades. Seos on ilmselt pigem mõlema anglo-
tuleb mõista otsus G. Sunnielement ühendab õiguslikud faktid ja tagajärjed üksteisega. Tagajärg, näiteks kahju korvamine, ei tulene loogiliselt õiguslikust faktist. Normi valemis "kui-siis" (valemis märk ) ei väljenda loogilist implikatsiooni. Tagajärjesuhe ei ole ka kausaalne. Juriidilised faktid ei tingi tagajärge samas kui näiteks temperatuuri tõus tekitab metalli paisumise. Õigusnormisse struktureeritud tagajärjesuhe on n-ö imputatsioon. See on inimese seatud sunnivahekord: tagajärg, näiteks karistus, tuleb määrata. Kui nii ei toimu, rakendatakse ametiisiku enda 1 suhtes sanktsiooni. Näeme seega, et põhilises on prof A.Aarnio kontseptsiooni kohases avaldises lähtutud tuntavalt normativistliku doktriini õigusnormi struktuuri käsitusest. Samadest alustest lähtuvad ka prof K.Makkonen ning prof R.Narits.
annaabi.ee 
