Lammutati hindu ehitisi Valdav osa indialasi jäid siiski usule truuks Budism vähenes, dzainism kasvas Kirjandus Eeposed "Mahabharata" ja "Ramayana" Tunti puraanasid (18 suurt puraanat) Kirjandust mõjutas bhakti (õitseng 11.12. saj.) Piiramatu armastus ja andumus jumalate vastu Bhakti ideed kandusid kõikjale üle maa Kabir ja Nanak levitasid bhakti tõekspidamisi Kunst Tihedasti seotud religioonina Palju jumalustele pühendatud templeid Lennukas fantaasia kandis usulisi eesmärke Paleed, lossid, kust radzad riike valitsesid Shiva Kunst Skulptuuris ja maalikunstis domineerisid religoossed süzeed Hulgaliselt kaunistusi Skulptuurid kujutasid jumalusi 16.saj tugevnes muhamedlik kultuur ja algas euroopa kultuuri sissetung TÄNAN KUULAMAST!
· 2001a toimunud rahvaloenduse järgi o 80-81% hindud o 12-13 % moslemeid o 2 % kristlasi o 2 % shike o 0,8% budiste · Vägivallatuse printsiip ahimsa · Hinduismi ühisjooned o Dharma seadmus o Veda - pühakiri, loodud 1500-500 ekr , koosneb mitmest kihistusest Veda Brahmaan selgitus preestritelt Upamisad Surra o 4 erinevat Vedat Rg hümnid jumalustele Atharoa loitsud Yajum ohvrirituaalide kirjeldus Suma laulud, hümnid, mida rituaalidel kasutatakse · Olulised on preestrid, sest nad viivad rituaale õigesti läbi jumalused on kohustatud siis nõudmisi täitma · Tekstid säilised suuliselt · Hindu pühakirjad tekstina pole pühad vaid see hakkab eksisteerima siis kui seda verbaalselt ette loetakse · Arya o Dasa/dasy pärismaalased · Kastid o 1
teod põhjustavad halva karma: võidakse sündida inimesena, kes on ühiskondlikus hierarhias madalamal positsioonil, või loomana või isegi õnnetu hingena, kes kannatab kohutavate piinade käes põrgus. Hindude jaoks on surm võimalus saavutada paremat kehastumist. Pühad tekstid Hindude pühasid tekste nimetatakse veedadeks. Veedasid on nelja liiki: vanimad veedad, braahmanad, aaranjakad ja upanisandid. Vanimad veedad on varaseimad teada olevad hinduistlikud teosed, mis sisaldavad jumalustele pühendatud hümne. Braahmanad kirjeldavad ohvririitusi ja seletavad rituaalide tähendust. Aaranjakad analüüsivad ja tõlgendavad tulerituaali, kus tõmmatakse parallel rituaali ja kosmose vahel. Upasandid on vanimates veedades ja braahmanates olevate mõtete kommentaarid ja arendused. Kõik pühad tekstid on kirjutatud sanskriti keeles. Hilisemaid üleskirjutusi ei peeta ilmutusteks, vaid pühade meeste kirjapanekuks.
järeltulijad, kellest teatakse palju enam, on suure tõenäosusega saanud mõjutusi just Thaleselt. Thalese väide, et kõik on tekkinud veest, tuleb vaadelda kui teaduslikku hüpoteesi, kuid kindlasti ei ole see rumal seisukoht. Tema teadus ja filosoofilised seisukohad on küll veidi tahumatud, kuid annavad tõukejõu mõtlemiseks. Tema tähtsus filosoofilistes arutlustes seisneb erinevuses müüdist. Ei apelleeri ta ju oma arutlustes enam mitte jumalustele vaid looduslikele faktoritele. Samal ajal pole see arutlus niivõrd filosoofiline kui ehk ,,proto-loodusteaduslik". Tema filosoofiliseks komponendiks on küsimuse asetamine maailma kui terviku (ja mitte mõne selle üksiknähtuse) kohta. Kasutatud kirjandus http://wiki.zzz.ee/index.php/Thales http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/ioonia.htm
suurendada vabadust maaküsimustes, et võimaldada seda talupoegadel kergemini müüa, osta ja pärandada. Suurem isiklik vabadus saabus hiliskeskajal koos külaturgudega, kus talupoegadel oli võimalus kaubeldes raha kõrvale panna. Algas külaühiskonna sotsiaalne kihistumine. Paljude talupoegade uskumused pärinevad eelkristlikust ajast või igal juhul ei ole kristlikku päritolu. Talupoja enda suhe pühakutesse oli puhtalt lepinguline, maagilist laadi "sulle.mulle", mis põhines jumalustele annetamisel, et need tagaks korraliku saagi ja taeva armulikkuse ning annaksid tervist inimestele ja loomadele. Talupoegadel oli kirikuga, eriti oma külakirikuga väga sügav side. Kirik ei olnud ainult palvekoda, vaid kogu külaelu süda. Talumehed kogunesid seal seni kuni polnud selleks spetsiaalset hoonet. Talupegade poliitiliste ja sotsiaalsete ideaalide ning ootuste vormidele olid määravaks kristlik õpetus
tuli ümber. Kogu tehtud rituaalide kogum peab aitama uue perekonna heaolule · Viimane inimese rituaal kestab mitu päeva. Sureva kõrval on pidevalt guru, kes loeb mantraid ja palveid, mille eesmärk on suunata sureva ,,kõrgematesse sfääridesse". Enne surma dzainid teevad annetusi templidele, kloostridele, mungadele ja vaestele. Selle järel nad keskenduvad Jainismi ettekirjutustele ja suunavad oma mõtteid viiele Paramesthile (Kõrgematele jumalustele). Pärast surma ja tuhastamise lein jälgitakse 10 päeva jooksul. Selle aja jooksul surnud inimese sugulased käivad templis, kus kummarduvad Dziini kujule ja kuulavad jutlusi. Juurde peab olema lisatud pilte antud usundi või liikumisega seotud paikadest/sümbolitest/rituaalidest. Video, mis vastab küsimusele : Mis on Jainism http://www.youtube.com/watch?v=M-3e30oOvAY Samuti ka see video http://www.youtube.com/watch?v=nSbXAVswxEs
21. Puudza austusavaldus või ohverdus jumalatele. 22. Mantra loits, lause või silpide kombinatsioon. Maagiline vägi. 23. Mandala ringikujuline põhiplaaniga kahe või kolmemõõtmeline sümboldiagramm rituaalides. 24. Jooga ühendamine. 25. Karma jooga igapäevane tegutsemine. 26. Dznjaana jooga individuaalne sisevaatlus, eraldumine teistest. 27. Bhakti jooga täielik pühendumine väljavalitud jumalustele 28. Radza jooga füüsilised asendid, hingamisi ja sinna kuuluvad vormelid. Budism 1. Buddha virgunuks saamine. 2. Siddharta kõikide soovide täitumine. 3. Nirvaana vabanemine elurattast, teadvuse seisund, mida iseloomustab kokkupandmatus. 4. Bodhisattva in. kellel oleks võimalik astuda nirvaanasse ja saada buddhaks. 5. Hinajaana eeldab, et peab hakkama mungaks/nunnaks pühenduma ainult usuelule. 6
traditsioon ja perekond. Perekonda peetakse peamiseks lüliks, mis traditsioone edasi kannab. Peamised pidustused on seotud sünni ja abiellumisega. Teiseks armastus looduse vastu. Loodus on püha. Olla kokkupuutes loodusega tähendab olla lähedal kamidele. Loodusobjekte austatakse, sest nendes on kamid.Kolmandaks kehaline puhtusearmastus. Sintoistid kümblevad sageli, pesevad sageli käsi ja loputavad sageli suud. Neljandaks matsuri: mis tahes pidustus, mis on pühendatud kamidele ehk jumalustele. Sintoism ei pea midagi iseenesest patuks. Teatud teod tekitavad rituaalse ebapuhtuse, millest tuleb vabaneda meelerahu ja heakäekäigu huvides, mitte sellepärast, et ebapuhtus oleks iseenesest väär. Elusolendite tapmisel omaenda elu jätkamiseks tuleb olla tänulik ja tunda aukartust. Tänapäeva jaapanlased panevad endiselt suurt rõhku rituaalsetele fraasidele ja tervitustele. Enne
ümbritsetud katust toestavate sammastega ja väljast friisiga, millel kujutati Panatenaiade rongkäiku ning Olümpose jumalaid (välja arvatud Hades ja Hestia). (et.wikipedia.org) 4. Erechtheion Viimane akropoli silmapaistvaist hooneist ehitati V sajandi lõpul. See on ehitatud joonia stiilis ja marmorist nagu Partheongi. (vt joonis 4, lisas 2) Hoone ehitas Philokles. Templi põhiplaan on ebasümmeetriline, mille tingis ebatasane maastik ja tahe komponeerida erinevatele jumalustele pühad kojad ühe hoone raames. (Remmel, 1989) Selles austati Athenat kui Ateena linna kaitsjat ent seal olid altarid ka mitmele teisele jumalusele ja kangelasele, sh Zeusile, Poseidonile, Hephaistosele ja Butesele. Erechtheion on saanud nime Erechtheuse järgi. (et.wikipedia.org) Lisa 1: Ehitusstiilid dooria, joonia ja korintose joonised Joonised 1: Antud joonistel on kujutatud dooria (vasakul), joonia (keskel) ja korintose (paremal) sambaid.
Sellega seondus kristlaste tagakiusamine (keisrid Decius ja Valerianus). Keiser Deocletianus (285305) taastas keisririigi ühtsuse. Riigi ideelisekd aluseks pidi olema VanaRooma usund. Aasal 303 välja antud ediktis nõudis ta kirikute hävitamist ja pühade raamatute ning esemete loovutamist. Järgmisel aastan nõuti kõigilt vaimulikelt ja teistelt kristlastelt surmanuhtluse, piinamise ja pagendamise ähvardusel ohverdamist paganlikele jumalustele. Repressioonide alla kannatas kõige enam riigi idaosa. Kuna aga kirikut ei suudetud hävitada, tuli tagakiusamine lõpeteda aastal 311. Seda tehti määrusega, millega kristlastel lubati oma usku tunnistda, kui nad ainult palvetaksid impeeriumi hea käekäigu eest. Sellega andis Rooma riik esmakordselt kristlastele samad õigused kui ülejäänud kodanikel. Constantinus Suur asus kristlasi soosima. Constantinus veendus, et kristlaste jumal on ,,õige
on populaarse eepose ''Ramajana'' versioon, mis rõhutab pühendumist. Hindud jagavad ona pühad kirjutised tavaliselt kaheks: need, mida on kuuldud või ilmutatud (sruti), ja need , mis on meelde jäetud (smriti). Veedad Hindude kanoonilisi pühasid tekste nim veedadeks.Veedasid on nelja liiki: vanimad veedad, braahmanad, aaranjakad ja upanisadid. o vanimad veedad on varaseimad teada olevat hinduistlikud teosed mis sisaldavad peamiselt vanadele hinduistlikele jumalustele, eelkõige jumalate kuningale Indrale pühendatud hümne. o Braahmanad kirjeldavad detailselt ohvririitusi ja seletavad rituaalide, eriti tulerituaali tähendust.Tulerituaali ajal valati või visati tulle ohvriannid, et neid jumalateni toimetada.Kõige rohkem räägitakse braahmanates tulejumalast Agnist, ilmselt olid tulega seotud rituaalid varajastest India rituaalides väga tähtsad.
kellest teatakse palju enam, on suure tõenäosusega saanud mõjutusi just Thaleselt. Thalese väide, et kõik on tekkinud veest, tuleb vaadelda kui teaduslikku hüpoteesi, kuid kindlasti ei ole see rumal seisukoht. Tema teadus ja filosoofilised seisukohad on küll veidi tahumatud, kuid annavad tõukejõu mõtlemiseks. Tema tähtsus filosoofilistes arutlustes seisneb erinevuses müüdist. Ei apelleeri ta ju oma arutlustes enam mitte jumalustele vaid looduslikele faktoritele. Samal ajal pole see arutlus niivõrd filosoofiline kui ehk ,,proto-loodusteaduslik". Tema filosoofiliseks komponendiks on küsimuse asetamine maailma kui terviku (ja mitte mõne selle üksiknähtuse) kohta. Egiptuses Egiptuse geomeetria toomine Hellasesse omistatakse Thalesele. Proklos: "Nagu foiniiklastel pandi arvude täpsele teadmisele alus tänu kaubandusele ja tehingutele, nii ka egiptlastel leiutati geomeetria nimetatud põhjusel
Käsitlus inimhingest Nagu kõik looduses, on ka inimene tekkinud vaid õnneliku juhuse tõttu, ja kujutab endast juhuslikku aatomite kompleksi või agregaati. Ka hing koosneb aatomeist ja tema tegevus seisneb aatomite liikumises. Kõige olulisemad aatomid on Epikurose järgi kergeimad, tuld või tuult meenutavad aatomid, mis ei allu mehaanilisele liikumisele, vaid omavad vabadust, vaba otsustuse õigust. Seetõttu on inimese tahe vaba oma valikutes, otsustustes. Vastandina surematutele jumalustele ei omista Epikuros inimese hingele mingil moel surematust. Surmas laguneb inimkeha taas algaineteks ja kerged hingeaatomid hajuvad seosetult laiali. Ning teadmine sellest, et nõnda juhtub, peaks inimest lohutama - vabastama hirmust ning kartusest kohtu ning kättemaksu ees, mis teda vastasel korral pärast surma ootaksid. ,,Surm ei puuduta meid sugugi, sest kui me elame, pole surma, ja kui on surm, pole enam meid." Vabanemine säärasest hirmust annab inimesele võimaluse segamatult oma elu
riigiusundi ümber. Sellega seondus kristlaste tagakiusamine (keisrid Decius ja Valerianus). Keiser Deocletianus (285-305) taastas keisririigi ühtsuse. Riigi ideelisekd aluseks pidi olema Vana-Rooma usund. Aasal 303 välja antud ediktis nõudis ta kirikute hävitamist ja pühade raamatute ning esemete loovutamist. Järgmisel aastan nõuti kõigilt vaimulikelt ja teistelt kristlastelt surmanuhtluse, piinamise ja pagendamise ähvardusel ohverdamist paganlikele jumalustele. Repressioonide alla kannatas kõige enam riigi idaosa. Kuna aga kirikut ei suudetud hävitada, tuli tagakiusamine lõpeteda aastal 311. Seda tehti määrusega, millega kristlastel lubati oma usku tunnistda, kui nad ainult palvetaksid impeeriumi hea käekäigu eest. Sellega andis Rooma riik esmakordselt kristlastele samad õigused kui ülejäänud kodanikel. Constantinus Suur asus kristlasi soosima. Constantinus veendus, et kristlaste jumal on ,,õige jumal", samuti mõistis ta, et
· Sealsetest templitest on suuremad Paestumi templid · Paestum e. Poseidonia vanaaja linn, mis asub Napoli läheduses · Seal on säilinud merekaldal kaks suurt dooria stiilis peripteeri · Neid on ekslikult peetud merejumal Poseidoni templiteks · Tegu on aga hoopis kahe Hera templiga · Omapärasteks ehitisteks olid monumendid · Monumendid meenutasid sageli templeid, kuid nad olid lihtsalt mälestusehitised · Monumente püstitati väiksematel jumalustele, kangelastele ja ka reaalsetele ajaloolistele isikutele · Tüüpiline monument oli kõrge alusega ristkülikukujuline ehitis · Ehitati ka ümarmonumente e. rotunde · Neist on säilinud Lysikratese monument Ateenas · Selle monumendi lasi püstitada rikas kaupmees Lysikrates 4. sai keskel eKr oma laulukoori võidu auks Ateena lauluvõistlustel · Sellest ajast pärineb ka veel üks kreeklaste maailmaime tohutu suur haudehitis Halikarnassoses Väike- Aasia rannikul
pidustustele või olid hiigeleeskujud, millele inimesed said asetada oma ande ja ohvreid tuua. Klassikaline ajajärk Seda perioodi iseloomustavad karniisi- või friisidekoratsioonid madalmaa hoonetel. Kohati valmistati neid stukist, kuid selle kõrval esineb ka kivibaraljeefe ning kivimosaiike. Üha sagedamaks muutuvad valitsejate portreed , ent Yucatànil kasutati hilisel klassikalisel perioodil hoonetel sageli geomeetrilisi motiive. Sellepärast tuli jumalustele ande tuua mingil teisel viisil ja ajaloolased on arvanud, et eelklassikalise perioodi müüride asemel hakati nüüd kasutama suuri jumalakujulisi keraamilisi lõhnaainepõleteid. Valitsejakultus, mis tekkis lõunapiirkonnas, hakkas aeglaselt välja tõrjuma muud varasemad religioossed kombed. Hakati rohkem rajama üksikisikutega steele, millele lisandusid hieroglüüftekstid. Hilisel klassikalisel perioodil ehitati
arenenumates ja suurte linnade mõjusfääri jäävatel aladel. Talupoeglike arusaamade ja meelelaadi mõistmine näib olevat tihedamalt seotud rahvaliku religioossuse ning talupoegade maailma ja kiriklike hierarhiate, aga ka väärõpetuste vaheliste kontaktide tundmaõppimisega. Paljud talupoegade uskumused pärinevad eelkristlikust ajast või igal juhul ei ole kristlikku päritolu. Nende silmis olid paljud kiriku tegemised otseselt seotud põllumajanduslike tsüklite kordumistega. Jumalustele annetati, et need tagaksid korraliku saagi ja taeva armulikkuse ning annaksid tervist inimestele ja loomadele. Inimeste suhtumine loodusesse oli puhtalt tarbijalik. Nad ei tunne end loodusga kokkusulanuna, kuid ka ei vastanda ennast loodusele. Inimesed kõrvutavad end kogu ülejäänud maailmaga ja mõõdavad seda oma isikliku mõõduga, mille nad leiavad iseendas, oma kehas ja oma tegevuses. Inimene oli füüsiliselt kõikide asjade, aga eelkõige maa mõõduks. Teekonda mõõdeti
..paiskas vihane Jupiter alla kristalsetelt müüridelt; too kukkus koidust lõunani, kastese õhtuni, unne heitva suvepäikse seltsis kukkus nagu langev täht ta Egeuse mere Lemnose saarele."(Hamilton 1975:29) Hephaistos oli jumalik sepp ja jumalate arhitekt, kelle muljetavaldavad oskused hõlbustasid jumalate elu. Ta ehitas Olümpose jumalustele vasest paleed, kujundas lauad ja toolid, mis liikusid vajadusel Zeusi suurde saali või sealt välja, tootis surmatoovaid relvi, nooltele läbistamatut soomust ja kujundas jumalannade ehteid. Ta valmistas veel olümplastele kuldseid kingi, millega nad said käia õhus ja vee peal. Kuna jumalad sõitsid ka kaarikuga, rautas Hephaistos taevahobuste kabjad, et noodki saaksid õhus ja vees liikuda.(Chaline 2005:45) Töökojas on tema kõrval naisümmardajad, kes on meistri enda
usund. Kõikidele inimestele, erinevates keeltes. Kölni Mani koodeksi õpetused: 1. Jumalik element maailmas 2. Kaks juurt ehk alget 3. Kolm ajastut (minevik olevik tulevik) Valguse maailm teda ümbritseb lähim kaaskond ehk abstraktsete mõistete personifikatsioonid, keda kujutatakse maailmana. Pimeduse ja kurjuse maailm on lõunakaares, selle valitseja on Ahriman. Sama jutt kaaskonna kohta. Jumalustele allub vastavalt suur hulk häid/kurje olendeid. Olevikus saavad kaks maailma üksteisest teadlikuks ja algavad võitlused. Tulevikus oodatakse kahe maailma lahutamist jumaliku elemendi kokku kogumise ja valguse maailma tagasi toimetamise läbi. Üks valguse saadikutest äratab üles esimese inimese, kes saadetakse tagasi valguse maailma. Peeti oluliseks askeetlikku eluviisi. Kitsam ring ehk valitud ja laiem ring ehk kuulajad/usklikud. Hiina maailmavaated Sam jiao e
-7. saj eKr ning seal elasid nad üle tuhande aasta. Sealsetest templitest on suuremad Paestumi templid. Paestum e. Poseidonia vanaaja linn, mis asub Napoli läheduses. Seal on säilinud merekaldal kaks suurt dooria stiilis peripteeri. Neid on ekslikult peetud merejumal Poseidoni templiteks. Tegu on aga hoopis kahe Hera templiga. Omapärasteks ehitisteks olid monumendid. Monumendid meenutasid sageli templeid, kuid nad olid lihtsalt mälestusehitised. Monumente püstitati väiksematel jumalustele, kangelastele ja ka reaalsetele ajaloolistele isikutele. Tüüpiline monument oli kõrge alusega ristkülikukujuline ehitis. Ehitati ka ümarmonumente e. rotunde. Neist on säilinud Lysikratese monument Ateenas. Selle monumendi lasi püstitada rikas kaupmees Lysikrates 4. sai keskel eKr oma laulukoori võidu auks. Ateena lauluvõistlustel. Sellest ajast pärineb ka veel üks kreeklaste maailmaime tohutu suur haudehitis Halikarnassoses. Väike-Aasia rannikul
Need on tavaliste riituste puhul keelatud, kui tantrismis tuleb neid teatud rituaalide puhul sooritada kas siis otsesel kujul või siis meeleharjutuses.31 Riituste juurde kuuluvad mitmesugused rituaalsed esemed nagu kapala, sääreluust trompet, inimkontidest valmistatud keed ja tilbut. Kapala on tehtud inimese pealuust ning ta sümboliseerib meie meelte olemust. Kapalat kasutatakse rituaalses praktikas tantristliku teadvuse seisundi saavutamiseks ja meelte ohverdamiseks raevukatele jumalustele. Kapalat hoitakse vasakus käes. Tilbu on käepidemega metall-kelluke. Seda hoitakse vasakus käes ning helistatakse rituaalide ja tseremooniate ajal. Kellukesega koos kasutatakse ka Vadžrat, mida hoitakse paremas käes.32 Rituaalide ajal sooritatakse ka vastavaid muudrasid, mis tähendab rituaalset liigutust. Selleks võib olla käeliigutus. India kultuuris on välja kujunenud terve püha 30 Kenyon, Tom; Sion, Judi. Magdaleena käsikiri: Horose alkeemia ja Isise seksuaalmaagia. Tallinn:
Mõned kestavad ka hiljem edasi. Hiie tähendust sel ajal ei tea keegi, leide, mis viitaksid looduslikes pühapaikades ohverdamisele, ei ole. Jõelähtme kivikirstkalmed (ca 800 eKr) Kunda Hiiemägi (üksikud kalmed suurel mäel) 2. Hilised. Külade juures ning nendega seotud. Jäävad mõistlikkusse lähedusse külade suhtes, kuni 1 km. Teke nooremal rauaajal (800-1200 pKr). Ei pruugi olla silmapaistvad. Ei ole seotud kalmetega, vaid on nendest lahus. Ei keskendu enam esivanematele, vaid jumalustele ning hiitele endale. 3. Asustusest eemal. Ristiusuaegse tekkega? Neid on väga vähe, asuvad soodes, metsades, rabasaartel ning muudes raskesti ligipääsetavates kohtades. Arvatakse, et need võivad olla kasutuselevõetud, kui külade lähedal enam ei saanud hiites ohverdada. (See on paljas oletus) Looduslikud ravipaigad Väga palju on neid Lääne-Eestis Rõkandi kivi – liukivi, mida rahvatraditsioon tunneb pigem ravimiskohana. Liujäljed on seal väga vanad.
taganemine ning selle alusel laskis Pontius Pilatus ~30 pKr Jeesuse vahistada ja risti lüüa. Jeesuse pooldajad aga jätkasid usu levitamist ning lisasid tema nimele Kristus (kr. k. christos salvitu). Peagi hakati ka uskuma, et ta on Jumala Poeg, kelle isa saatis maale rahva patte lunastama. Kuna Jeesus ei pidanud silmas vaid Iisraeli muistse hiilguse taastamist, vaid kõigide Jumalat uskuvate inimestele rahu- ja õnneaega. Kuna Jeesus sarnanes Rooma impeeriumi aladel levinud jumalustele, kogus kristlus suure poolehoiu. Selle levikule aitasid kaasa apostlid rändjutlustajad, kellest Peetrus, Jeesuse kaaslane ja õpilane, pani aluse Rooma linna kogudusele, sai sealne piiskop. Tema noorem kaasaegne apostel Paulus käis mitmetel retkedel pooldajaid võitmas, mille najal tekkis koguduste võrk. Iga kogudus valis piiskopi (kr. k. ülevaataja) või presbüteri s.t. vanema. Hierarhiat algul ei kujunenud. Kristlasi oli 1. ja 2. saj vahetuseks ~5%
jagatud selgelt eristuvatesse raamatutesse, vrd Homeros, kes ise oma teoseid osadeks ei jaganud, seda tehti hellenismiperioodil filoloogide poolt), eepilised võrdlused, värsijalgade ja rütmi kasutamine emotsionaalsuse tekitajana, ekfraasid (kunstiteose, paiga, eseme vm detailne kirjeldus) 108. Iseloomusta Vergiliuse Georgica struktuuri ja funktsiooni. Ülesehitus: põlluharimine (aga ka palved jumalustele ja ilm), puude kasvatamine (aga ka kevade ülistus, Itaalia ülistus), loomakasvatus (ka armastuse kõikvõimsusest), mesilaste pidamine. Funktsioone: Augustuse põllumajanduspoliitika propagandateos; põllumajandus kui raamistik filosoofiliste probleemide käsitlemiseks (mesitaru kui kodu, mesilaste töökus ja austus valitseja vastu, ennastohverdavus). 109. Iseloomusta P. Ovidius Naso eepilist peateost ,,Metamorfoosid": kesksed ideed,
India tekstis (,,Rigveda") on ta deemonite ema Keltide müütides lahke emajumalanna Nime on tema järgi saanud: o Doni jõgi Venemaal o Doonau jõgi KeskEuroopas o Danu Papsi mäed Iirimaal Danu seos veega ilmneb ka Britannia jumaluse nimes Ana PÕLISRAHVASTE USULISED TRADITSIOONID TÄNAPÄEVAL: · Budistlikud maad templites olevad altarid, mis on mõeldud budismieelsetele jumalustele, kelle poole abi paludes pöördutakse · KeskAasias pühapaikadeks sõdalaste hauad (Tsingiskhaan, Timur) (Nõukogude Liidu lagunemisest saadik) · Hiina esivanemate austamine · Kristlus paljud usutavad pärit enne Kristust - Jõulud Jeesuse Kristuse sünd Algselt olid jõulud päikese pidustused keset kõige pimedamat aega · Mitmete vanade traditsioonide taastamise tulemusel on tekkinud uus usund uuspaganlus ehk wicca
Lisaks säilis suur osa kirjandusest suuliselt. See muutub pühaks sel hetkel, kui välja öeldakse. Seda kirjandust säilitati suuliselt vähemalt 2000 aastat, esimesed teated pärinevad 11. saj eKr. Vahepeal olid olemas spetsiaalsed peast mäletajad. Traditsiooniliselt jaotatakse nelja faasi: veda'd (12001000 eKr), neid kommenteerivad brahmana'd/aranyaka'd (1000800 eKr), seejärel upanisadid (800500 eKr). Esimene veda on Rgveda, ,,hümni veda" 1028 hümni erinevatele jumalustele. Need on mõeldud rituaalide läbi viimiseks, ohvrite toomiseks jumalatele. Need tekstid ei toimi iseseisvalt, iga järgmine tekst on eelmist kommenteeriv. Atharvaveda tegeleb loitsudega, kuid võtab selgelt eeskuju Rgveda'st. Loitsud on suhteliselt inimlikel teemadel, nt palutakse tiigrit, et ta inimest ära ei sööks; kolle, et need inimest ei hirmutaks. Samas on ka konkreetseid ja vaenulikke loitse; ka riiklikul tasandil. Rgveda on seega kõrgem kirjandus,
· Sealsetest templitest on suuremad Paestumi templid · Paestum e. Poseidonia vanaaja linn, mis asub Napoli läheduses · Seal on säilinud merekaldal kaks suurt dooria stiilis peripteeri · Neid on ekslikult peetud merejumal Poseidoni templiteks · Tegu on aga hoopis kahe Hera templiga · Omapärasteks ehitisteks olid monumendid · Monumendid meenutasid sageli templeid, kuid nad olid lihtsalt mälestusehitised · Monumente püstitati väiksematel jumalustele, kangelastele ja ka reaalsetele ajaloolistele isikutele · Tüüpiline monument oli kõrge alusega ristkülikukujuline ehitis · Ehitati ka ümarmonumente e. rotunde · Neist on säilinud Lysikratese monument Ateenas · Selle monumendi lasi püstitada rikas kaupmees Lysikrates 4. sai keskel eKr oma laulukoori võidu auks Ateena lauluvõistlustel · Hellenistlikust ajast pärineb ka veel üks kreeklaste maailmaime tohutu suur haudehitis
ja mustrite, kannavad anumad enesel ka kirjam¨arke. Kirjam¨arkide kandmist n~oudele pole teistes muistsetes kultuurides t¨aheldatud [ 84, lk.254]. N~oud olid seotud sakraalsete toimingutega: ohverdamised ja 19 Eriti rohked on pronkskirja leitud just muusika kelladelt (zh¯ ong) ja kahe sanga, 34 jalaga (dýng) n~ oudelt. 17 andamid jumalustele, matmisrituaalid, lepperituaalid jne. Pronkskirja tekstide sisu jaguneb anuma valmistamise selgituseks ja n~ou valmistaja v~oi omaniku perenimeks. Kirjaga pronksn~oudel on palju s¨ ugavam t¨ahendus kui lihtsalt muistsetel anumatel. Pronksn~oud olid sakraalseks meediaks. Eriti varasemal Yin perioodil oli tegu v¨aga valitud kuninga- ja u ¨likuperede rituaalanumatega. Hiljem rituaalid levisid u ¨likkonnalt allapoole, saades usulis-poliitiliseks
annaabi.ee 
