Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"juhtkoe" - 42 õppematerjali

thumbnail
8
doc

Praktiline töö: juhtkoe uurimine

Sooned ja sõeltorud moodustavad taimede juhtkoed , mis on eriti tugevalt arenenud taime varres. Mööda sooni liiguvad mullast üles taime lehtedesse vesi ja mineraalained. Sõeltorudes liiguvad taime teiste organiteni lehtedes valmistatud toitained. Soontes on rakkude vahelised seinad täielikult lahustunud. Lehtedesse, õitesse ja viljadesse tungivad Sõeltorude rakkude vahelised seinad meenutavad sõela juhtkoe kimbud mida näeme leheroodudena. 2. Mis on juhtkude? Mis on juhtkimbud? Mis on nende ülesanded taimes? Juurt ümbritseb kattekude. Kattekude kaitseb teisi kudesid nii vigastuste kui ka haigustekitajate eest. Selle pinnal moodustuvad juurekarvad. Kesksilindris asuvad juhtkoed, milles toimub ainete transport. Vesi ja selles lahustunud mineraalained liiguvad mööda puiduosa juhtkudet taime maapealsetesse organitesse ja...

Bioloogia
16 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Rakk

Põhikude on kõigis organites, ta ühendab erinevaid kudesid, võib moodustada taimes põhimassi (säsikiired, koore põhikude). Vastavalt rakkude ehitusele ja ülesannetele jaguneb põhikude assimilatsioonikoeks (paikneb taime maapealsetes organites, toimub fotosüntees; lehe põhikude) ning säilituskoeks (leidub juurtes, varres, seemnetes, ülesandeks varuainete säilitamine; toitekude seemneis, säsi). Juhtkoe ülesandeks on vee ja selles lahustunud ainete liikumine tõusva vooluga ning orgaaniliste ainete liikumine laskuva vooluga (sooned ehk trahheed juhtkimbu puiduosas, sõeltorud juhtkimbu niineosas). Tugikude annab organeile tugevuse (niine- ja puidukiud, kivisrakud). Kattekude katab taime välispinda, kaitseb sisemisi kudesid mehaaniliste vigastuste, kuivamise, mikroobide ja teiste kahjustuste eest (epiderm, korkkude)...

Bioloogia
182 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Taimerakk ja taimekoed

See kude paikneb peamiselt lehtedes. Säilituskoe rakkudesse kogunevad varuained. Varuained on taimele vajalikud, et nad saaks hakata kasvuperioodil kiiresti kasvama. 2. tugikude See koosneb puidukiust, niinekiust ja kivisrakkudest. Tugikude annab erinevatele taimeosadele tugevuse ja aitab toestada juhtkimpe. 3. juhtkude Juhtkude koosneb niineosast ja puiduosast. Juhtkoe ülesandeks on transportida erinevaid aineid. Juhtkude on koondunud juhtkimpudesse. 4. kattekude Kattekude koosneb epidermist, korkkoest ja korbist. Need on ühe rakulised ja elusad. Kattekoe rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval. Kattekoe tähtsaim ülesanne on kaitsta taime kuivamise , mikroobide ja väliskonna kahjulike mõjude eest. Kattekoe kaudu toimub ka vee aurumine, mida nimetatakse ka transpiratsiooniks ja toimub ka gaasivahetus. Koed moodustavad organeid:...

Bioloogia
151 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Raku ehitus ja talitlus

Selle seisukohalt on oluline roll korkkoel. Selles puuduvad poorid ning seetõttu ei toimu ainevahetust. Selleks, et tüve sisemuses paiknevad koed saaksid osaleda gaasivahetuses, moodustuvad sptesiaalsed avad ­ lõved. Osadel taimelel moodustub veel ka teine kaitsekiht ehk korb. Juhtkoe osad ­ trahheed ja trahheiidid, on moodustunud rakukestadest. Ühinenud juhtkoe rakkude otsmised kestad lagunevad ja nii tekivad pikad torujad moodustused. Koos tugikoe rakkudega moodustunud juhtkimpude võrgustik ühendab taime kõiki organeid ja soodustab ainete liikumist. Rakukestad täidavad seega ka transportfunktsiooni. Plastiidid on taimedele omased ovaalsed organellid, mis annavad taime eri osadele värvuse. Vastavalt pigmentidele eristatakse kloroplaste, kromoplaste ja leukoplaste...

Bioloogia
214 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Raku ehitus ja talitlus

Rakukesta koostisesse kuuluvad tselluloos ja teised biopolümeerid, mis on vastupidavad mehaanilistele ja ka kliimateguriele ­ väljendub kaitsefunktsioon. Selle seisukohalt on oluline roll korkkoel. Selles puuduvad poorid ning seetõttu ei toimu ainevahetust. Selleks, et tüve sisemuses paiknevad koed saaksid osaleda gaasivahetuses, moodustuvad sptesiaalsed avad ­ lõved. Osadel taimelel moodustub veel ka teine kaitsekiht ehk korb. Juhtkoe osad ­ trahheed ja trahheiidid, on moodustunud rakukestadest. Ühinenud juhtkoe rakkude otsmised kestad lagunevad ja nii tekivad pikad torujad moodustused. Koos tugikoe rakkudega moodustunud juhtkimpude võrgustik ühendab taime kõiki organeid ja soodustab ainete liikumist. Rakukestad täidavad seega ka transportfunktsiooni. Plastiidid on taimedele omased ovaalsed organellid, mis annavad taime eri osadele värvuse. Vastavalt pigmentidele eristatakse kloroplaste, kromoplaste ja leukoplaste...

Bioloogia
595 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Taimerakk ja taimekoed

2.1. Algkoed Uute organite teket diferentseerumata algkoest ehk meristeemist nimetatakse organogeneesiks. Sellele eelneb histogenees -- initsiaalrakkudest püsikudede moodustumine. Mõlemat protsessi koos nimetatakse morfogeneesiks. Algkude koosneb pidevalt jagunevatest, piiramatu jagunemisvõimega initsiaalrakkudest ning edasises arengus püsikudedeks diferentseeruvatest initsiaalrakkude derivaatidest. Enamasti kaotavad initsiaalrakkude derivaadid (tugikoe, juhtkoe jms. rakud) paljunemisvõime küllaltki kiiresti, ainult põhikoe rakkudel säilib see omadus kauem. Algkoe rakud on väikesed ja õhukese tselluloosse kestaga, sest kiire pooldumise tõttu ei jõua need kuigi palju kasvada. Rakutuumad on kogu raku mõõtmetega võrreldes suhteliselt suured, vakuoolid aga väikesed või puuduvad hoopis. Kujult on algkoe rakud hulktahksed (kasvukuhikus) või prosenhüümsed (näiteks kambiumis). Rakuvaheruumid on...

Bioloogia
42 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Raku ehituse konspekt

Korkkoe kest on sedavõrd paksenenud, et täiskasvanud rakk on selle all hävinud, et korkkoel puuduvad poorid, siis saab taim vett ja gaase korkkoe sisse tekkinud lõhede kaudu. Lisaks korkkoele on ka korpkude. Põhimõte on sama. · Transportfunktsioon ­ et taimedel vereringe puudub asendab seda juhtkude (trahheed ja trahheiidid) ­ moodustunud rakukestadest. Omavahel ühinenud juhtkoe rakkude otsmised kestad lagunevad ja tekivad torujad moodustised. Tekkinud võrgustik ühendab taime organeid ja soodustab nende vahelist liikumist. Milline plastiidide ehitus ja ülesanne? Plastiidid on ovaalse kujuga taime organellid, mis annavad taimele värvuse vastavalt sisalduvale pigmendile. Eristatakse kolme: · Kloroplaste ­ sisaldavad rohelist pigmenti klorofülli, on oluline fotosünteesis. Sellest tulenevalt asetsevad fotosünteesi organite...

Bioloogia
146 allalaadimist
thumbnail
19
doc

EESTI TAIMESTIK

Seda nimetatakse tõusvaks vooluks ning vastavat juhtkimbu osa, mida mööda vesi liigub, ksüleemiks ehk puiduosaks. Laskuv vool, mis kannab orgaanilised ained lehtedest vartesse ja juurtesse, samuti õitesse ning viljadesse, kulgeb floeemiks ehk niineosaks nimetatava juhtkimbu piirkonna kaudu. Nii ksüleem kui ka floeem läbib katkematult kogu taime. Juhtkoe torujad rakud koos neid toetavate tugikoe ja põhikoe rakkudega moodustavad juhtkimbu. Juhtkimpude tüübid: 1)kontsentriline- üks juhtkimp teisega ümbritsetud(risoomis). 2)kollateraalne-ksüleem ja floeem kõrvuti(lehtedes,vartes). 3)bikollateraalne- floeem, ksüleem, floeem(korvõielised, kõrvitsalised). 4)radiaalne-ksüleemi ja floeemi grupid vaheldumisi(juurtes). Floeemis on sõeltorud- koosnevad piklikest, enamasti tömpide otstega prosenhüümsetest rakkudest.,...

Eesti loodusgeograafia
127 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Botaanika (süstemaatika)

Eluslooduse algseil astmeil (eeltuumsed, ainuraksed) ei ole taime- ja loomariigi vahel selget piiri. Taimeriiki kuuluvaid organisme iseloomustavad ja eristavad enamikust loomadest: 1) tselluloosi sisaldav rakukest 2) vakuoolid 3) klorofülli sisaldavad plastiidid 4) paiksus (kinnitumus kasvupinnale) 5) kasvu pidevus. Erinevalt loomadest jätkub taimedel organeid moodustavate rakkude jagunemine, kudede moodustumine ja kasv kogu elu jooksul. Peamiselt juhtkoe puudumise või olemasolu järgi eristatakse põhiliselt kahte suurt taimerühma. Algelisemat rühma (alamad taimed) kuuluvad vetikad. Vetikatel pole juuri, vart ega lehti; nad paljunevad eostega ning nende elukäigus on valdav gametofüüt. Gametofüüt ­ sugulises, gameete moodustavas elujärgus toimuvad. Gamefüüdi rakutuumad on enamsti haploidsed. Teise rühma (kõrgemad taimed ehk soontaimed) kuuluvad hulkraksed juhtkoe, varre, lehtede ja...

Botaanika
214 allalaadimist
thumbnail
27
docx

kõik tõed materjalidest (tisler)

mille sooned asetseva segipaisatult,siia hulka kuuluvad pöök kask lepp haab vaher · Rõngad soonelised või ka ringsoonelised lehtpuul mille sooned koonduvad aastarõngaste kaupa ringidesse N :tamm,saar,kastan, · Selliste puiduliikide pind on kalduväljuvate soonte tõttu kore ja halvasti poleeritav. · Mõnedel lehtpuudel näiteks tamm on tugirakkude seas ka suurema või väiksema õõnega trahheiide. · Mis aitavad täita juhtkoe või tugikoe ül lehtpuidu salvestusrakud asetsevad nagu okkaspuidul säsikiirtes. · kuna lehtpuud vajavad kevadel lehtedeks kasvatamiseks suuremaid toiduvarusi siis on neil salvestusrakke rohkem kui okaspuudel. Puiduliigid ja okaspuud · Okaspuudest kasvad neid alalisena mänd,kuusk,kadakas,jugapuu,liisaks nendele lehis,nulg seeder ja vähesel määral küpressilisi puid.kõige laildamiseks kasutamiseks Nulg...

109 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Raku ehitus ja talitlus

Suhteliselt vähe organisme toituvad puitunud varrest. Seega on rakukestal oluline roll taime kaitsefunktsiooni täitmisel. Oluline roll korkkoel(rakud paiknevad tihedalt üksteise peal). Korgikihist ei ole poore. Selleks, et säiliks gaasivahetus, on moodustunud spetsiaalsed avad ­ lõved. · Teine kaitsekiht korp. · Vereringet asendab juhtkude. Selle osad ­ trahheed ja trahheiidid ­ on moodustunud rakukestades. Omavahel ühinenud juhtkoe rakkude otsmised kestad lagunevad ja nii tekivad pikad torujad moodustised. · Koos tugikoe rakkudega moodustunud juhtkimpude võrgustik ühendab taime kõiki organeid ja soodustab nendevahelist ainete liikumist ­ transportfunktsioon. · Plastiidid on taimedele omased ovaalsed organellid, mis annavad taimede eri osadele erineva värvuse. · Rohelised kloroplastid, kollased või punased kromoplastid ja värvusetud leukoplastid....

Bioloogia
178 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Taimerakk ja seened

Korkkoel puuduvad poorid, et säiliks gaasivahetus moodustuvad korkkoesse spetsiaalsed avad-lõved ning need asendavad õhulõhesid. lisaks korgile areneb osal puudel teinegi kaitsekiht-korp, mis koosneb samuti surnud rakkudest. transportfunktsioon- taimedel puudub vereringe, seda asendab juhtkude. selle osad-trahheed ja trahheiidid- on moodustunud rakukestadest. omavahel ühinenud juhtkoe rakkude otsmised kestad lagunevad ja nii tekivad pikad torujad moodustised. koos tugikoe rakkudega moodustunud juhtkimpude võrgustik ühendab taime kõiki organeid ja soodustab nendevahelist liikumist. plastiidd: kloroplastid (roheline pigment klorofüll, vajalik fotosünteesiks), kromoplastid(karotinoidid annavad taimede viljale punase, oranzi või kollase värvuse) ja leukoplastid ( värvusetud, säilitavad varuaineid nt kartumugulate tärklisevaru)....

Bioloogia
23 allalaadimist
thumbnail
50
doc

Botaanika Eksam

Paarile küsimusele jäi vastamata, sest ei leidnud seda kuskilt. Kuid meilt Ploompuu seda ei küsinud. Soovitan kindlasti juurde lugeda tunnikonspektist, sest näiteks kottseente osa siin nii pikalt ja täpselt ei ole, kui tema küsis. Kuigi pileti peal neid küsimusi ei olnud. Edu õppimiseks ja saatke see siis kõigile edasi, kes võib-olla kohe ei saanud! 1. Süstemaatika on teadus, mis tegeleb meie planeeti asustavate taimede kirjeldamisega, sugulasliikide rühmadeks liitmisega ja nende rühmade asetamisega sellisesse järjekorda, mis peegeldaks taimeriigi sadu miljoneid aastaid kestnud evolutsiooni. Taksonid- süstemaatika ühikud. Taimi liigitatakse süstemaatilistesse rühmadesse üldtunnustatud üksuste alusel, mida nim. taksoniteks: liik->perekond->sugukond->selt->klass->hõimkond->riik 2. Esmane liigi kriteerium: Samasse liiki kuuluvad isendid, kes (potensiaalselt) suudavad omavahel ristudes a...

Botaanika
180 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eluslooduse mitmekesisus

Tsütoskelett-päristuumse raku tsütoplasmat läbiv niitjate valkude võrgustik,mis on raku tugi ja liikumissüsteemiks.Turgor-raku siserõhk,mis on tingitud osmoosist.Selle tulemusna kujuneb taimede turgor.Viljakeha-osale seeneliikidele iseloomulik hüüfidest moodustunud organ,milles valmivad eosed. 1.Rakukesta ül:1)Tugifunkts.Tugikoe rakud juhtkimpudes.Puidukiud,puiduosas ja niinekiud niineosas toestavad kogu taime.2)Juhtfun.Juhtkimpudes olevad juhtkoe rakud.Sooned e trahheed puiduosas ja sõeltorud niineosas.Mööda neid rakke liiguvad ained.3)Kaitsef.Rakud mis paiknevad taime varte välispinnal ja tüvedel.*Epiderm-elusad rakud,mis katavat rohttaimi ja puitumata võsusid.*korkkude-asub puitunud varte välispinnal*korp-esineb puude tüvedel ja koosn surnud rakkudest.2.Turgori teke ja tähtsus-tekib sellest et vakuoolides on lahust ainete konsentratsioon kõrgem,kui ümbritsevas kk-s.Vesi tungib rakku.Osmootne rõhk mis avaldab survet...

Bioloogia
28 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Seened, taimed (spikker)

Korkkoel puuduvad poorid, et säiliks gaasivahetus moodustuvad korkkoesse spetsiaalsed avad-lõved ning need asendavad õhulõhesid. lisaks korgile areneb osal puudel teinegi kaitsekiht-korp, mis koosneb samuti surnud rakkudest. transportfunktsioon- taimedel puudub vereringe, seda asendab juhtkude. selle osad-trahheed ja trahheiidid- on moodustunud rakukestadest. omavahel ühinenud juhtkoe rakkude otsmised kestad lagunevad ja nii tekivad pikad torujad moodustised. koos tugikoe rakkudega moodustunud juhtkimpude võrgustik ühendab taime kõiki organeid ja soodustab nendevahelist liikumist. plastiidid: kloroplastid (roheline pigment klorofüll, vajalik fotosünteesiks), kromoplastid(karotinoidid annavad taimede viljale punase, oranzi või kollase värvuse) ja leukoplastid ( värvusetud, säilitavad varuaineid nt kartumugulate tärklisevaru). Kloroplast on...

Bioloogia
22 allalaadimist
thumbnail
33
doc

Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse

Sarnanevad niinekiududele, kuid on rohkem puitunud. Esinevad peaaegu kõikides mitmeaastastes taimedes. Kivisrakud: kestad tugevasti puitunud, pooridega läbistatud ja kihilised. Neid võib leida põhikoes, kuid võivad moodustada tugeva koe nt luuviljaliste seemnes või sarapuupähklis. Juhtkude · Ülesanded Ainete transport taime maapealsete ja maa-aluste organite vahel. · Ehitus Juhtkoe torujad rakud koos neid toetavate tugikoe ja põhikoe rakkudega moodustavad juhtkimbu. Juhtkimp koosneb ksüleemist e puiduosast ja floeemist e niineosast. Kui kambium ksüleemi ja floeemi vahel on olemas, on tegemist avatud juhtkimbuga. Kui kambium puudub, on tegemist suletud juhtkimbuga. Ksüleem e puiduosa: funktsiooniks on vee ja mineraalainete transport, varuainete säilitamine ja taime toestamine....

Eesti taimestik ja selle...
341 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Botaanika eksam

See kude paineb raime maapealsetes organites, põhiliselt lehtedes. Säilituskoe rakkudesse kogunevad varuained: tärklise ja valguterad, harva õlitilgakesed. Varuained on taimele vajalikud, et ta saaks uue kasvuperioodi algul kiiresti kasvama hakata. Säilituskude leidub juures, risoomis, varres ja seemnetes. JUHT- ja TUGIKOE rakud on sageli kimpudena koos. Neid erinevate rakkude kogumikke nimetatakse juhtkimpudeks. Neis olev tugikude toestab juhtkimpe, juhtkoe ülesandeks on aga ainete transportimine taimes. Tugiude esineb teisteski taimeosades, ta annab taimeosadele tugevuse. Vahel võib juhtkimpe näha varre ristlõikudel tillukeste täpikestena. Lehtedel näeb tugikoega ümbritusetud juhtkimpe leheroodudena. KATTEKOE rakud paiknevad tihedasti üksteise kõrval. Kattekoe põhiliseks ülesandeks on kaitsta taime mehhaaniliste vigastuste, kuivamise, mikroobide ja teiste välikeskkonna kahjulike mõjude eest...

Botaanika
138 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Taimekude ja juur

Noortel ja üheaastastel taimedel koosnevad kattekude ühest elusate rakkude kihist.Vanematel taimedel on kattekude mitmekihiline ning koosneb korgistunud kestaga surnud rakkudest. Assimilatsioonikoed sisaldavad rohkesti kloroplaste ja neis toimub fotosüntees.See kude paikneb taime maapealsetes organites, põhiliselt lehtedes. Juhy-ja tugikoe rakud on sageli kimpudena koos, neid kogumikke nim juhtkimpudeks. Tugikoe ül teotada juhtkimpe. Juhtkoe ül ainete transportimine. Kudedest moodustavad taimedel mitmesugused organid, Kasvu e. Vegatiivsed organid on juur, vars, leht. Paljunemis e generatiivsed organid on, õis, vili.Kasvuorganite ül on teime kasvamine ja arenemine. Paljunemisorganid on vajalikud suguliseks paljunemiseks. Ööpäevas võivad bambuse varred kasvada 90cm....

Bioloogia
8 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Ökoloogia keskonnakaitse ja evolutsioon

Taimedel on näitajateks koed ja organid (vetikatel polnud nüüd on). Näiteks tuumaga rakkude teke või hulkraksete teke. Maismaa taimedel tõeliste juute teke, täi­ liigist kõrgemate organismirühmade teke. Evolutsiooniline progress ­ areng kõrgemale tasemele. Selle kaudu on toimunud suurte hõimkondade usliku juhtkoe teke; seemnete teke (algselt seemned, siis paljasseemne taimed ja katteseemne taimed). Organismidel sümmeetria teke ja sealt edasi kahekülgne sümmeetria; südame ehituse ja vereringe täiustamine pidevalt; samuti on progressi aju arengus (kurrustumine). Kehasisese toese teke. Mitmekesistumine ­ samal tasandil konkreetsete tingimustega kohastumine (muutused vastavalt keskkonnale). Tekkisid erinevad seltsid ja sugukonnad....

Bioloogia
95 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Eesti taimestik

Juurte kaudu siseneb vesi koos selles lahustunud mineraalainetega taime ning liigub edasi tema maapealsetesse osadesse. Seda nimetatakse tõusvaks vooluks ning vastavat juhtkimbu osa, mida mööda vesi liigub, ksüleemiks ehk puiduosaks. Laskuv vool, mis kannab orgaanilised ained lehtedest vartesse ja juurtesse, samuti õitesse ning viljadesse, kulgeb floeemiks ehk niineosaks nimetatava juhtkimbu piirkonna kaudu; Juhtkimpude ehitus - Juhtkoe torujad rakud koos neid toetavate tugikoe ja põhikoe rakkudega moodustavad juhtkimbu; tüübid - Floeemi ja ksüleemi vahel kambium olemas - avatud juhtkimp, puudub - suletud juhtkimp; Sõeltorud - koosnevad piklikest, enamasti tömpide otstega prosenhüümsetest rakkudest. Nende tipmised ja külgmised rakukestad on varustatud rohkete pooridega, mis on koondunud pooriväljadeks: saaterakud - esinevad peaaegu kõigil katteseemnetaimedel...

Eesti taimestik ja selle...
116 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun