Arutlus teemal ,,Ühiskonna-ja riigikorraldus Vana-Ida riikides" Umbes 6000 aastat tagasi hakkas mõnedel eriti intensiivse maaviljelusega aladel noorema kiviaja rahvaste hajali küladega asustus asenduma tihedamalt seotud ühiskondadega. Need olid esimesed kõrgkultuurid, mille teke tähistas maailma ajaloos uue arengujärgu algust. Ilmselt omavahel sõltumatult tekkisid need üksteisest piisavalt kaugetes piirkondades Tigrise ja Eufrati alamjooksul ning Niiluse orus . Neil mõlemal oli iseloomulikuks tunnuseks linn, mis ümbritsevaid maapiirkondi vähehaaval endaga sidudes omandas ühiskonnakorralduses keskse koha , nii et tänapäevaks on linnakultuurist saanud ühiskonna arengu mõõdupuu. Kuid linnaga seostus ka muud olulist, nagu arenenud tööjaotus, kirjaoskus ja haritlaste klass, suurejoonelised ühiskondlikud hooned, poliitiline ja religioosne hierarhia ning jumalatest pärinevad kuningad. Siiski teki...
RIIK, ÕIGUS, ARMEE Riigikord Roomlased kasutasid oma riigi kohta nimetust res publica, sest peaegu kogu rahvas võttis riigi valitsemisest osa. Kõik roomlased, nii patriitsid kui ka plebeid, moodustasid Rooma kodanikkonna ehk Rooma Rahva. Kuid tegelikkuses oli Rooma riigikord oli siiski aristokraatlik. Riiki juhtisid igal aastal valitavad riigiametnikud -magistraadid - ja vanemate nõukogu - senat. Riigiametisse ja senatisse pääsesid ainult need, kes olid piisavalt jõukad, kellel oli poliitilise elu kogemusi ja kes olid avalikkuse ees tuntud. Tänu sellele juhtis riiki üsna kitsas perekondade ring. Kuigi riiki juhtisid aristokraatlikud ametnikud, võimaldasid rahvakoosolekud ka lihtrahval riigiasjades osaleda. Magistraadid Magistraadid valiti rahvakoosolekul enamasti üheks aastaks.
Rooma õigus Kõik roomlased nii patriitsid kui ka plebeid, moodustasid Rooma kodanikkonna ehk Rooma rahva. Sellest ajast peale, kui plebeid olid saanud patriitsidega võrdsed õigused, olid kõik Rooma kodanikud seaduse ees põhimõtteliselt võrdsed .Kuid Rooma riigikord oli siiski aristokraatlik. Riiki juhtisid igal aastal valitavad riigiametnikud-magistraadid-ja vanemate nõukogu-senat. Riigiametisse pääsesid ainult need, kes olid piisavalt jõukad, et täiel määral riigiasjadele pühenduda, kellel oli poliitilise elu kogemusi ja kes olid avalikkuse ees tuntud.Seetõttu juhtis riiki üsna kitsas perekondade ring, nobiliteet kuhu kuulus nii patriitse kui ka rikkaid plebeisid. Suur osa riigiametnikke ja senaatoreid pärines põlvest põlve nobiliteedi perekondadest. Kuigi riiki juhtisid
sõjaväe- ning anadmikohustuslikud ning neid peeti mittekodanikeks. Messeenia alistatud elanikke kutsuti heloodideks, kes olid Sparta maad harivad orjad. Ateenas seevastu kuulusid kodanikkonda kõik vabad meestest põliselanikud. Rahvakoosolek polnud Ateenas tähtis, sest riigivõim oli aristokraatide seast valitud ametnikel ja nõukogul (demokraatlikuks riigiks sai Ateena alles 5. sajandil eKr). Spartas oli riiki juhtivas eesotsas kaks kuningat, kelle võim oli päritav. Lisaks kuningatele juhtisid riiki vanemate nõukogu - geruusia. Võimukandjate tegevust kontrollisid omakorda viis efoori ehk kõrgemat riigiametnikku, keda valiti iga- aastaselt. Kuningad täitsid preestrikohustusi ning juhtisid sõjaväge. Spartiaatidel oli väga range sõjaväeline kasvatuslik süsteem - seitsmeaastaseks saades pidid poisid kodust välja kolima ja eluga ise hakkama saama. Kahekümneselt saadi täisväärtuslikeks sõjameesteks ja kolmekümneselt täieõiguslikeks kodanikeks. Suur osa
rahalised süstid) Nõukogude impeeriumi lagunemine- Avalikustamine. Puhastati kõrgemat parteilist nomenklatuuri. 1988. aasta sügisel sügavad muutused poliitiliste jõudude jaotuses.Perestroika pooldajate ja leer lagunes. Esmalt eraldus radikaalne tiib, mis jagus kaheks: üks suund taotles perestroika radikaalstet laienemist ja süvenemist( liider ja venemaa tulevane president Boriss Jeltsin) teine suunda juhtisid rahvarinded, nõudsid Nõukogude Liidu föderatiivse süsteemi reformimist. 1939. Molotovi- Ribbentropi pakt, mille tulemusena kadus riiklik iseseisvus. 16. Nov 1988 võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni 1988-89 1) nõukogude väed viidi välja Afganistanist 2)normaliseeriti suhted hiinaga 3) reguleeriti terve rida konflikte maailma eri piirkondades 4) 1987 jõuti kokkuleppele
1. Erinevused demokraatlikus Ateena ja Rooma vabariigis : * Ateenas peale 594.a kui Solon oli kärpinud aristokraatia eesõigusi ning avanud lihtkodanikele senisest suuremad võimalused riigiasjades kaasarääkimiseks,hakkas ka rahvakoosoleku tähtsus suurenema järk- järgult ning 5.saj keskel kui riigi eesotsas seisis Perikles, oligi Ateenas kindel demokraatlik kord ehk `'rahva võim'' Roomas samal ajal juhtisid riiki igal aastal valitavad riigiametnikud-magistraadid ja vanemate nõugogu-senat. Riigi ametitesse ja senatisse pääsesid vaid tähtsad tegelased,see tõttu juhtis riiki üsna kitsas perekondade ring-nobiliteet, kuhu kuulus nii patriitse kui ka rikkaid plebeisid,suurem osa neist pärines põlvest-põlve.Kuigi riiki juhtisid aristokraalikud ametnikud,võimaldasid rahvakoosolekud ka lihtrahval riigiasjades osaleda.
Erik Rätsepso Karl Suure impeerium Karl Suur Vallutas juurde uusi alasid ja kaitses riigipiire Vallutas langobardide riigi ja sai Itaalia kuningaks Alistas ja ristis saksid Aastal 800 kroonitakse Karl Suur paavsti poolt Rooma keisriks- keisrivõim Lääne- Euroopas sellega taastatud. Tekib Karl Suure impeerium. Impeeriumi valitsemine Tähtsamad ametid aadlikele, kellega Karolingid olid abielu kaudu suguluses. Riik jagati krahvkondadeks (umbes 250), mida juhtisid krahvid. Neid nimetas ametisse kuningas. Riigi äärealadele loodi margid, mida juhtisid markkrahvid. Suuremate idapoolsete hõimualade juhid olid hertsogid. Impeeriumi valitsemine Keskajal valitseti inimesi, mitte riiki ja seega oli kõige olulisem truudus kuningale. Aadlikud andsid kuningale truudusvande. Frangi riigil polnud pealinna, kuningas liikus mööda maad, et kõigile oma võimu näidata. Arvatud, et Karl liikus ligi 30 km päevas.
· Ehitati püsivaid eluasemeid · Õpiti looma kauneid kunstiteoseid · Tööriistad muutusid täiuslikumaks. Elati gruppidena, mille liikmed olid omavahel suguluses (korilus, küttimine, kalapüük). Sugukond on omavahel suguluses olemate perekondade ühendus. Sugukonna elu juhtisid vanemad ja auväärsemad liikmed. Arenesid tööriistad: Kivist oda, nooleotsad loomaluudest nõelad, harpuunid. Esimene koduloom oli koer. Muistsete inimeste uskumused, kunstiteosed Muistsed kütid aitasid jahiretke õnnestumisele kaasa tantsides, põristades trumme ja lausudes kummalisi
Karl Suure impeerium Karl Suure impeerium Karl Suur Vallutas juurde uusi alasid ja kaitses riigipiire Vallutas langobardide riigi ja sai Itaalia kuningaks Alistas ja ristis saksid Aastal 800 kroonitakse Karl Suur paavsti poolt Rooma keisriks- keisrivõim Lääne- Euroopas sellega taastatud. Tekib Karl Suure impeerium. Impeeriumi valitsemine Tähtsamad ametid aadlikele, kellega Karolingid olid abielu kaudu suguluses. Riik jagati krahvkondadeks (umbes 250), mida juhtisid krahvid. Neid nimetas ametisse kuningas. Riigi äärealadele loodi margid, mida juhtisid markkrahvid. Suuremate idapoolsete hõimualade juhid olid hertsogid. Impeeriumi valitsemine Keskajal valitseti inimesi, mitte riiki ja seega oli kõige olulisem truudus kuningale. Aadlikud andsid kuningale truudusvande. Frangi riigil polnud pealinna, kuningas liikus mööda maad, et kõigile oma võimu näidata. Arvatud, et Karl liikus ligi 30 km päevas.
saagi täielikult hävitada. Samuti puudusid Mesopotaamias erilised maavarad. Ühiskonna poolelt oli mõlemas riigis orjade osatähtsus väike, kuid Egiptuses kasutati orje siiski paljude tööde tegemisel. Egiptust võiks ,,lauga lüües" üldse alamklassiks pidada, sest peamise elanikkonna moodustasid talupojad ning puudusid linnad: Mesopotaamias olid aga sõltumatu kaupmeeste klass, paarperekonnad ning olid kujunenud ka suuremad linnad. Mõlemat riiki juhtisid ka kindlad ametnikkonnad. Egiptust juhtisid vaarao, preestrid ning kõrgemad asevalitsejad kuid Mesopotaamias olid tähtsal kohal ning otsustasid riigi asju kuningas ning preestrid. Samuti oli mõlemas riigis tähtsal kohal küllaltki kõrgelt arenenud kultuur. Egiptuses rajati suuri teravatipulisi obeliske ning vaaraote austamiseks püramiide. Mesopotaamias rajati aga peamiselt tsikuraate. Üheks kuulsamaks ning tähtsamaks kujunes Paabeli torn
osa. Enamik elanikud olid vabad inimesed, kellel kodanikuõigusi polnud. Nad ei saanud riigi valitsemisest osa võtta. Elatist hankisid nad põlluharimise ja käsitööga, kuid neil oli kohustus teenida ka Sparta sõjaväes. Kõige alam seisus Sparta riigis olid heloodid - orjad, kes harisid spartiaatide põlde. Heloodid olid Lakedaimoni põliselanikud, kelle spartalased olid allutanud. Spartat valitsesid kaks päritava võimuga kuningat, kes juhtisid sõjaväge ja täitsid preestrikohustusi. Teistes küsimustes juhtis riiki 30-liikmeline vanemate nõukogu ehk geruusia. Lõppsõna võttis vastu rahvakoosolek. Sparta kasvatus oli väga range ja eluviis askeetlik. Sparta poisid pidid juba 7-aastaselt perekonna juurest lahkuma ning sõduriks treenimist alustama. Sõjapidamise kõrvalt õpetati neile lugemist, kirjutamst, muusikat ja muud. Ateena
Kuningas kinnitati ametisse rahvakoosolekul ja ta valitses koos vanemate nõukogu senatiga. Esimene kuningas pärimuse järgi oli Romulus. Vabariik (51030 eKr) Roomlased kasutasid oma riigi kohta nimetust res Publica (ld k, 'avalik asi'), sest peaaegu kogu rahvas võttis riigi valitsemisest osa. Kõik roomlased, nii patriitsid kui ka plebeid, moodustasid Rooma kodanikkonna ehk Rooma rahva. Riiki juhtisid igal aastal valitavad riigiametnikud magistraadid ja vanemate nõukogu senat. Kuigi riiki juhtisid aristokraatlikud ametnikud, võimaldasid rahvakoosolekud ka lihtrahval riigiasjades osaleda. Patriitsid olid suursuguste suguvõsade liikmed, neile kuulusid kõik kodanikuõigused: nemad pääsesid riigi ja preestriametisse ning senatisse. Enamasti olid rikkad maavaldajad arvukate klientidega. Plebeid olid ülejäänud kodanikud. Enamuse moodustasid vaesed talupojad
Liivi Ordus eristati kolme seisust: · rüütelvennad, kelle vormiriietuseks oli valge mantel musta ristiga, nad moodustasid ordu sõjajõudude tuumiku. · poolvennad, kelleks olid mitmesugused käsitöölised - sepad, pagarid kingsepad jm. · preestervennad, kes toimetasid vajalikke kiriklikke kombetalitusi. Vasalle Liivi ordu aladel ei olnud. Mõisad kuulusid ordule, neid juhtisid vastavad orduametnikud,kes teostasid mõisade kaudu ka kohaliku haldust. Ordu majanduselu juhtisid linnuste ja losside majandusülemad, laekurid, veski- ja köögimeistrid ning teised sarnased ametimehed.
Mittekodanikele ehk peregriinidele Rooma õigust ei kohaldatud. Vana-Rooma vabariigi ajajärk kestis aastast 510 eKr aastani 30 eKr või aastani 27 eKr. Kuninga asemel sai võimukandjaks kaks valitavat konsulit. Konsul oli Vana-Roomas täidesaatva võimu teostaja. Konsulid võisid Rooma riigis kõike teha: olla vahekohtunikud, kinnitada, määrata ja valitseda. Nad olid sõjaväe juhid ja esindasid Rooma Riiki välissuhtluses ning juhtisid Senatit. Piiranguid oli nende võimule tõesti vähe, kuid üks tähtsamaid piiranguid seisnes selles, et valiti kaks konsulit ja nad toimisid tavaliselt teineteise kontrollijatena. Reaalse ohu korral anti võim kuni kuueks kuuks diktaatorile. Konsulid valiti igal aastal rahvakoosolekul. Väljaspool linnamüüre tegutsesid leegionid, mille põhiülesanne oli kaitsta riigi piire, tõrjuda välisvaenlasi, suruda maha mässu ja vallutada uusi maid. Leegion oli Vana-Rooma armee üksus
Umbes 3000 aastat eKr leidis see aset Mesopotaamias Eufrati ja Tigrise vahelisel alamjooksul ja Egiptuses Niiluse ääres. Indias Induse kallastel tekkis tsivilisatsioon umbes 2500 aastat eKr. Selle põhjus võis olla see, et jõgede läheduses on niiske ja lopsakas maa, mistõttu seal on hea kasvatada erinevaid taimi. 7. Osa teadlasi arvab, et kujunev ülemkiht oli ennekõike ühiskonna korraldaja selle kõigi liikmete huvides: nad mõistsid kohut, juhtisid väge, kogusid ühisvarusid ja juhtisid ehitustöid. Seetõttu allus muu elanikkond pealikele esialgu vabal tahtel. Teiste teadlaste meelest põhineb ühiskonna areng algusest peale vägivallal ja sunnil: jõukamad ja tugevamad allutasid ülejäänud oma tahetele ja sundisid enda heaks tööle
Rikkad ja vaeseid roomlasi ühendasid sageli patrooni ja kliendi vahekord,patroon oli eeskostja ja klient-sõltuv kaitsealune. Rooma kodanikud jagunevad kahte rühma patriitsid-need olid rikkad kodanikud,neile kuulusid kõik kodaniku õigused. Ülejäänud kodanikud olid pebleid-olid ka riikad aga mitte väga, olid patriitsite kliendid, piirati nende õigusi. Rooma vabariik kogu rahvas võttis osa valitsemisest,res publica tähistas vabariikliku korraldust,riiki juhtisid riigiametnikud e magistraadid ja vanematenõukogu-senat,riiki juhtisid targad ja avalikusele tuntud inimesed. Vallutussõdadega sai roomast kogu vahemere ümbrust hõlmav suurriik,pidevad sõjad ja võimu hoidmine vallutatul aladel vajas alalist sõjaväge,seetõttu koosnes nüüd rooma sõjavägi elukutselistest sõjaväelastest.riigis puhkesid kodusõjad,senat kaotas oma autoriteedi,oli vaja kes sõja lõpetaks,sellesk oli
lemvim- krgem vim; tavaliselt peetakse silmas vrast lemvimu, st olukorda, kus riigi krgeimaks valitsejaks on mne teise maa kuningas, keiser vi diktaator. okupatsioon- maa osaline vi tielik hivamine vrriigi relvajudude poolt. iseseisvus ehk suvernsus- riigi sltumatus teistest riikidest nii sise- kui ka vlispoliitikas. muinaseesti ei olnud riik. enne rtlite saabumist olid eestalsed vimelised suurteks histdeks, seda nitavad suured linnavallid. klad olid hinenud kihelkondadeks, mida juhtisid vanemad. kihelkondi oli umbes 40 ja need olid seotud kmneks maakonnaks, mida juhtisid samuti vanemad. le-eestiline histunne-ti kokku vanemad ja peeti hiseid koosolekuid ja nupidamisi. vabadussja ajal histunne suurenes- ks sda ja ks hing. vabadussda lppes eestalste kaotusega. vga oluline oli prisorjuse kaotamine 19. sajandi esimesel poolel. sellele lisandus hoogne seltsiliikumine. eestlased ppisid koosolekut, protokolli ja arveraamatut pidama, magasiaida
olid kaks kõrgemat konsulid. 265eKr oli kogu Itaalia Rooma võimu all. Rooma tõuseb Vahemere maade suurvõimuks 264-133 eKr Kolm Puunia sõda eri aastatel Rooma ja Kartaago vahel. 133. eKr said roomlased esimese valduse Aasias. Kodusõdade periood ja vabariigi langus 133-30 eKr Kodanikest koosnenud sõjavägi asendati elukutselise palgaväega. Senati võim vähenesid, riiku juhtisid peamiselt suured väepealikud. 30 aastal eKr vallutas Octavianus Egiptuse ja ühendas seega kõik Vahemere maad oma ainuvalitsuse alla, seda loetagi Rooma vabariigi lõpuks. Varajane keisririik 30eKr 235pKr Octavianus võttis endale aunime Augustus. Tema vailitsemisaeg tõi pika rahuperioodi ja koos sellega majandusliku õitsengu. Traianudse valitsusajal saavutas Rooma impeerium oma võimsuse haripunkti
kirja tundmine. Esimesed tsivilisatsioonid: Mesopotaamia, Egiptus, India, Hiina, Kesk-Ameerika, Kreeka. Miks eraldus metalliajal käsitöö põlluharimisest ja karjakasvatusest? Tööriistade valmistamine nõudis spetsiifilisi oskusi. Egiptuse riik ja ühiskond: I klass: VAARAO seadusandja, kõrgem preester, sõjaväe ülemjuhataja, piiramatu võim. II klass: PREESTRID vaarao nõuandjad, viisid läbi reiligiosseid kombetalitlusi. ASEVALITSEJAD teostasid vaarao võimu, kogusid makse, juhtisid ehitusi. KÕRGEMAD VÄEPEALIKUD juhtisid sõjaväge. III klass: KÄSITÖÖLISED täitsid ülikute tellimusi. TALUPOJAD maaharimine, osalesid teplite ja püramiidide ehitamisel. KIRJUTAJAD panid kirja tööliste kohustused ja tegid märkusi kohustuste täitmise kohta. IV klass: ORJAD tegid erinevaid töid, mida kästi. Kirjelda 3 Egiptuse jumalat(ülesanne, välimus): RA peajumal-päikesejumal, samastati vaaraoga; kujutati kulli peaga. HOROS taevajumal; kulli peaga
Paljudes linnriikides olid kodanikud kõik põliselanikest mehed,kuid mõnes polises olid kodanikuõigused vaid jõukamatel inimestel.Riigi kõrgeim võimuorgan oli rahvakoosolek,kus osalesid kõik kodanikud.Mõnes polises oli rahavakoosoleku kõrval ka nõukogu ,mis koosnes rikastest ja suursugustest kodanikest.Rahvakoosolek valis igal aastal riigiamtenikud,kelle kohus oli juhtida polise sõjaväge ja korraldada igapäevaeluSõjaväge juhtisid riigiametnikud ning kreeka lahingurivi nimetati faalanksiks.Sõjavägi koosnes ratsaväest ,jalaväest,lahingumeestest ja vibuküttidest. .Kui tavaliselt ei ületanud ka kreeka kõige suuremate linnriikide rahavaarv üle 30-40 tuhandet inimest , siis spartas ja ateenas ulatus rahvaarv paarisaja tuhande elanikuni. Sparta riik keskusega lakoonika maakonnas Lõuna-kreekas põhines vallutustel.Spartalased olid dooria päritolu sissetungijad.Sparta keskus koosnes neljast
Muutused keskajal Eestis ja Lätis vallutatud alad olid tuntud Liivimaana, kuid Taani valdusesse langenud Põhja-Eestit nimetati Eestimaaks. Maa jaotati neljaks osaks, Taani alad, Saare-Lääne piiskopkond, Ordu alad, Tartu piiskopkond, mida juhtisid maaisandad. Tähtsamaks võimukandjaks oli Riia peapiiskop. Põlisrahva õiguslik olukord halvenes. Algselt need kes võtsid ristiusu vastu, kuulutati vabadeks ja neile jäi maaomand. Kaubandus ja meresõit jäeti linnlaste hooleks. Maarahvale oli see tähtsaks osaks nende teenistusest. Põlluharimisviisid ja tööriistad jäid endiseks. Põhiliseks koormiseks oli kümnis, algul tasuti seda vilja, kuid hiljem ka muudes saakides. Linnade arenedes läks see üle raharendile
..............................................................9 2.1Ostujõud.............................................................................................................................9 2.2Struktuur.............................................................................................................................9 2.3Kauba import ja eksport.....................................................................................................9 3Ministrid, kes juhtisid Eesti kaubandust 1918-1940...............................................................10 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................12 KASUTATUD ALLIKAD........................................................................................................13 Kaubanduslugu ehk kaubanduse ajalugu näitab kuidas kaubavahetus inimkonna ajaloos
Aastatel 772-803 alistas Karl Suur väikestes kogukondades elavad saksid. 10. Miks kroonis paavst Karl Suure keisriks? Vastus: Karl Suures hakati nägema jumala esindajat, kes peab kirikut kaitsma ja kristlikku usku levitama. 799. aastal puhkes paavstil ja Rooma aadlike vahel tüli, 800. aastal aitas Karl Suur paavsti tülist välja ja paavst kroonis Karl Suure keisriks. 11. Kirjelda Karl Suure riigivalitsemist. Vastus: Karl Suure riik oli jagatud umbes 250 krahvkonnaks. Neid juhtisid krahvid. Karli riigi äärealad olid jagatud markideks, neid juhtisid markkrahvid. Suuremaid idapoolseid hõimualasid juhtisid hertsogid. Karl Suur ise vallutas ja kaitses piirkondi enamus oma ajast ning hoidis häid suhteid oma alamate ja rahvaga. 12. Kuidas, miks ja millal lagunes Frangi riik? Vastus: Frangi riik lagunes, sest Karli järeltulijad olid tülis maa jagamise pärast ja sõdisid omavahel. Samal ajal ründasid ja rüüstasid Frangi riiki mosmlemid, viikingid ja ungarlased. 843.
orjastasid selle. Elanikkonnas olid kodanikud (spartiaadid), vabad, kuid poliitiliste õigusteta perioigid (enamus Lakoonika talupoegi) ja Messeenia maakonna elanikud orjad heloodid. Kodanike osakaal polises väga väike. Tegevusaladest oli tähtsaim harukordne elanike kasvatamise süsteem, millega kasvatati perfektseid sõdalasi. Seetõttu oli Spartal ka kogu Kreeka võimsaim maavägi. Riigikorraldus sarnane totalitarismile, kus võim on koondunud väikese hulga isikute kätte. Riiki juhtisid kaks päritava võimuga kuningat, kes olid väejuhid ja kõrgemad preestrid. Muudes valdkondades juhtis riiki 30-liikmeline vanemate nõukogu geruusia. Riigiametnikest olid tähtsamad veel 5 efoori.))) ei tea ,kas seda on vaja : P Kasvatusest Eesmärk oli kasvatada poistest karastatud sõdurid. Et kasvatada füüsiliselt tugevat ühiskonda hukati nõrgad ja puudega vastsündinud poisslapsed. 7eluaastani olid poisid ema hooleall. Seejärel kuni 18
emahunt. Nad tapsid selle kuninga ära kui said suureks. Nad vaidlesid linna ehitamise asukoha pärast ning Romulus tappis Remust. Romulus andis linnale oma nime ja sai esimeseks Rooma kuningaks. 5. Õpilane oskab ajajoonele märkida: kuningate aeg, vabariigi periood ja keisririigi periood. Kuningate aeg753-509 ema vabariigi periood509-287 ema keisririigi periood 287- 6. Oskab kirjeldada vabariigi aegset riigikorraldust. Senat valis aastaks 2 konsulit mis juhtisid riiki ja sõjaväge. Raghvatribuun võis veto peale panna kui nad ei olnud nõus senati otsusega. Senatis oli 300 liiget 7. Tunneb vabariigi aegseid magistraate: konsul, Piiramatu võim, kõrgeim ametikoht, 2 konsulit valiti üheks aastaks senati liikmete vahest. kõrgeimad magistraatidest (juhtisid sõjaväge) preetor, Alluvus vahekord, Piiramatu võim, 12 tahvli seadus oli nende tööriist, jälgisid et PAX ROMANA kehtiks
Keskaja inimese hirmud Keskaeg oli väga mitmekülgne ajastu, mil avastati Ameerika ning toimusid mitmed Euroopale olulised sõjad. Need sõjad mõjutavad meid tänapäevani, riikide piirid on kujunenud sõdadega ja palju muud. Keskaja inimese elu oli suhteliselt lihtne, kui sa just polnud sõjamees. Väga populaarne oli joomine, pidutsemine, tantsimine ning hasartmängud. Riike juhtisid kuningad, kes tegid kõik otsused inimeste eest. Kõigile ilusale lisaks, olid inimestel hirmud. Keskaja inimene oli usklik, isegi kui kõrgemad isikud kutsusid teda ketseriks, oli ta endiselt usklik. Inimesed kartsid väga sattuda Jumala kohtu ette ja seetõttu ei olnud ka peaaegu ühtegi ateisti. Osad inimesed olid teistest erinevad, neil oli karistamatuse tunne. Isikud eksisteerisid peaaegu igas suuremas linnas, kes terroriseerisid kaaskodanikke
Muistsed kütid ja korilased Õpik lk 22-25 MEELDETULETUSEKS · 6.miljonit a tagasi inimlased e hominiidid · 2.miljonit a tagasi kõne teke · U 200 000 a tagasi - neandertallane · Enam kui 100 000 a tagasi tänapäeva inimese otsene esivanem HOMO SAPIENS ( "tark inimene"). · Inimrassid europiidid, mongoliidid ja negriidid. · Elati gruppidena ehk sugukondadena. · Suguk. elu juhtisid kõige targemad ja vanemad. · Sugukonnad moodustasid omavahel hõime. Meeldetuletus! · Mehed tegelesid küttimise ja kalandusega · Naised hoidsid kodu, kasvatasid lapsi, tegelesid korilusega ja valmistasid toitu. · Suurem osa tööriistu kivist ja luust. · VIBU jahiloomi sai tabada kaugemalt! · Elati koobastes, onnides ( kaetud loomanahkadega). · Osati kasutada tuld! · Esimene koduloom oli koer. · Esimesed kunstiteosed olid joonistatud koobastele!
Mesopotaamia põhjaosas. Nebukadnetsar II Pealinn Niinive. Põlluharimine + niisutuskanalid. Babüloonia linn 2x müürid kaunistustega. Sõjakas rahvas rauast relvad, suured kilbid, Marduki tempel Paabeli torn (90 m) kaitserüüd. Kiired sõjavankrid. Semirase rippaiad (Babüloonia rippaiad). Kuningavõim piiramatu juhtisid sõjaväge, mõistsid kohut. Riik lagunes Pärsia rünnakutes. Käidi lõvijahil. Elu assüürlaste all oli raske ülestõusud + kuningate omavahelised tülid. 612 eKr Babüloonlased purustavad Niinive. Istari värav. Rekonstruktsioon. Pergamoni muuseum Berliin Sõnn. Istari värava bareljeef. Pergamoni muuseum, Berliin Istari värav. Rekonstruktsioon. Makett. Pergamoni muuseum, Berliin http://www.youtube.com/watch
·Ei teinud tööd ·Orjad,puudusid õigused kaupmehed jne) ·Valitsesid riiki ·Ei osalenud ·Töötasid põldudel riigi valitsemises ·Teenisid aega sõjaväes RIIGIKORD Geruusia ehk 2 KUNINGAT VANEMATE (juhtisid sõjaväge, NÕUKOGU kuulusid tõid jumalatele ohvreid) (tähtsamate riigiasjade üle otsustamine) kontrollisid Kolleegium 5 EFOORI ehk vaatlejat RAHVAKOOSOLEK valivad
Alles seejrel tohtisid lipilased minna teoloogia-, igus- ja meditsiiniteaduskonda. Prast aluspetuse lbimist vis omandada bakalaureusekraadi. See on esimene ja htlasi kige madalam akadeemiline kraad, mida likoolis oli vimalik saada. Palju suurema kaaluga olid aga magistri- ja doktorikraad. Viimane on kige krgem teaduskraad, mida oli vimalik omandada. Aga juba likoolis saadud magistrikraad andis iguse likoolis petada ning saada selle eest palka.likooli eesotsas oli rektor, teaduskondi juhtisid dekaanid. Erinevalt Pariisist juhtisid Bolognas likooli aga lipilased, mitte ppejud; ka rektoriks oli lipilane. likoolis vis ppima asuda alates 14.eluaastast. ppekeel oli ladina keel. ppet toimus loengu ja dispuudi vormis. Loengus kirjutasid tudengid les petaja ette loetud tekste, dispuutidel aga arutleti ja videldi. Teaduskraadi saamiseks tuli koostada vitekiri ja selle sisu avalikul dispuudil kaitsta 4. Nimeta olulisemaid uuendusi ja leiutisi tehnikas ja ajamtmises. (lk 80, 82)
Kogu Rooma kodanikkond jagunes sugukondadeks (gens) ja sugukonnad jagunesid omakorda perekondadeks (familia). Senati liikmed olid tähtsate sugukondade vanemad. Perekond oli Rooma ühiskonna alglüli ning patriarhaalne: pereisale kuulus piiramatu võim kõigi oma kodakondsete üle. Samuti oli Roomas tähtis nimetraditsioon, kus kajastus sugukond. Näiteks oli Caius Julius Ceasari puhul Caius eesnimi, Ceasar aga tähistas Juliuste suguvõsa ühte haru. 3. Riiki juhtisid igal aastal valitavad riigiametnikud ehk magistraadid ja vanemate nõukogu ehk senat. Rahvaesindus ehk rahvakoosolekud- Valiti magistraate ja kinnitati senati heakskiidetud seaduseelnõusid. Riiginõukogu ehk senat-kujundas riigi sise- ja välispoliitikat, juhtis sõjandust ja rahaasju. Otsustas millised seaduseelnõud rahvakoosolekutel arutusele võetakse. Juhtis riiki. Riigiametnikud- Konsulid (2)-Neile kuulus kõrgeim võim riigis. Sõja ajal juhtisid Rooma armeed.
seepärast et peale hoone kurgakivi panekud tahtis kuninganna Victoria pühendada oma surnud abikaasale prints Albertile kes suri selle ehitamise ajal. Prints Albert suri 1861 aastal. Hoone disainerid olid tugevalt mõjutatud iidsetest amphitheatres kui ehitati kontsertimaja. peamiseks ehitus materjaliks oli fereham red tellisd. Kuppel ehitati seepärast et heli suurendada rahvale kes kontserte kuulavad , pandi kuppelile varikatus mis hiljem asendati alumiinium plaatidega mis juhtisid heli paremini . Ametlik Royal Alberti halli avatseremoonia toimus 29. märtsil 1817 aastal.
Akvedukt ehk sildveejuhe(ladina sõnast aquaeductus 'veejuhe') on sillataoline rajatis, mis kannab üht või mitut veekanalit. Akvedukt võib olla ka lahtine, aga on tavaliselt saastumise ja aurumise vältimiseks kaetud. Muinaskreeklased juhtisid vett maa-aluseid torusid mööda ainult lühikeste vahemaade taha, aga rajasid nende jaoks tunneleid isegi läbi mägede. Akvedukte rajati palju Vana- Roomas joogi- ja tarbevee juhtimiseks mägijõgedest linnadesse. Rooma jõudis 14 akvedukti kaudu 0,7 miljonit m³ vett päevas. Nendest vanim, 16,5 km pikkune Aqua Appia valmis 312 eKr ja selle laskis ehitada Claudius. Kõige pikem oli Kartaagos olev 132 km pikkune akvedukt, mis valmis Hadrianuse valitsemisajal
Vabadusvõitluse lõpp Vana-Liivimaa koosnes Eestist ja Liivimaast. Eesti asus põhjas. Killustatud Eesti kuulus Taanile, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne pk, Ordu ( Liivi mõõgavendade 1236). 1238 Stensby leping Järvamaa läks ordule Taanile kuuluvaid alasti nimetati Harju-Viruks (Harjumaa ja Virumaa); Eestima Hertsogkonnaks. Ordu alade kõige kõrgem valitseja oli Liivi ordumeister, maa jaotati komtuur- ja foogtkondadeks. Kontuurkondi juhtisid komtuurid, foogtkondi foogtid. Rüütelvennad. Riia peapiiskop valitses Saare-Lääne ja Tartus, Tallinnas ei valitsenud. Vallutajate suhted põlisrahvaga 1. Milline Eesti piirkond langes kõige suuremasse sõltuvusse? Lõuna-Eesti Sakala ja Ugandi koos naaberväikemaakondadega 2. Kuidas reguleeriti põlisrahva ja vallutajate vahelisi suhteid? Lepingutega, mis fikseerisid kaotajate õigused ja kohustused. 3. Millised õigused jäid põlisrahvale?
Vastlakukkide pärmihelbeid Hernesupi Pannkookide 6. Jõuluajal meestel oli keelatud teha .... tööt. Puulõhkumise Kalapõõdmise Jahtimise 7. Jõuluõhtul tuli süüa : 9 kuni 12 korda või panna lauale vastav arv roogasid 4 kuni 9 korda või panna lauale vastav arv kartuleid 5 kuni 11 korda või panna lauale vastav arv leiba 8. Mardipäeval enamasti käidi ringi mardiperena, keda juhtisid : Mardiisa ja mardiema Mardivanaisa ja mardivanaema Marditädi ja mardionu 9. Kõige harilikum oli 19. ja 20. sajandil maskeerumine kadripereks, kellest kõige tähtsam oli .... Kadriema Kadriisa Laste kadrivanem 10. Saartel söödi vastlapäeval .... korda : 7 8 9 10
Naisetele jäid kodused tööd ja korilus. Niimoodi olid kõigil sugukonna liikmetele ära jagatud nende osa,sellest sugukonnast. Sugukonnad arenesid ning neile võis liituda teine sugukond, kus nad pidid teineteisega arvestama ja et kõigega toime tulla, koostööd tegema. Sugukonnas olid kindlad reeglid, mis kehtisid kogule tervikule, nii tuli neil ühesugune elulaad. Nagu tänapäevalgi,olid ka siis sugukondadel omad ülemad või sugukonnapead, kes võtsid vastu otsuseid ja siis niiöelda juhtisid selle sugukonna tegevusi. Nagu meil on president või kuningas. Ilma sellise koostööta inimeste vahel, ei oleks tekkinudki sellist ühtsete elulaadidega gruppe ning inimesed ei olekski üksteise peale lootma jäänud ning usaldanud. See kooselu vorm inimeste vahel moodustabki ühiskonna.
Esmalt anti neile õigus pidada omaette koosolekuid ja valida endi seast rahvatribuunid (spetsiaalsed ametnikud,kes võisid keelustada senati ja riigiametnike iga otsuse, mis kahjustas plebeide huve) Hiljem keelati võlaorjus, tühistati abielukeeld ning plebeidel võimaldadi pääseda kõigisse riigiametitesse, samuti jagati neile maatükke Itaalias vallutatud aladel. Institutsioonid ja võimu teostamine Riiki juhtisid igal aastal valitavad riigiametnikud magistraadid - ja vanemate nõukogu senat. Sinna said vaid rikkad ja tuntud. Seal oli ka rikkaid plebeisid. Kuigi riiki juhtisid aristokraatlikud ametnikud, sai lihtrahvas siiski ka rahvakoosolekutel sõna sekka öelda. Magistraadid jagunesid: Konsuliteks neid oli 2. Kõrgemad magistraadid. Sõja ajal juhtisid Rooma armeed. Preestoriteks neid oli 8. Võisid vajadusel konsulit asendada. Tähtsaim ülesanne korraldada õigusmõistmist.
· Hilis periood (664332 eKr) · Ptolemaiosed (33230 eKr) · Rooma periood (30 eKr395 pKr) Vanad egiptlased (nagu kõik vanad idamaa ühiskonnad) arvestasid aega kuningate valitsemise aja järgi. 4 tähtsamat vana-Egiptuse perioodi: 1. Vana riigi periood. Vana riiki valitsesid 3.-8. dünastia valitsejad. Riigi eesotsas oli vaarao, kes valitse arvuka ametnikkonna sabil. Ametnikkonnas olevad inimesed tegelesid vaarao korralduste elluviimisega, samuti juhtisid ehitustöid, kogusid makse ja vajadusel kutsusid kokku ka sõjaväe. Sellest perioodist pärinevad kuningate võimu ja jumalikkust kehastavad suured püramiidid, templid ja kanalid. Kujunesid välja ka tsivilisatsiooni olulisemad tunnused: rangelt hierarhiliselt korraldatud riik ja ühiskond, mis allus jumalikustatud kuninga piiramatule võimule, ning Egiptuse usk oma arvukate jumalate ning rõhutatud tähelepanuga inimese saatusele pärast surma. 2
natsionalismile -Etteheited/süüdistused: väärkolhoosipoliitika / puudulik kaadrivalik / nõrk kriitika ja enesekriitika -Tulemus: juhtkonna vahetus / suur puhastus kohalikes võimuorganites / suureneb hirmu õhkkond / juunikommunistid ja juhtpoliitikud arreteeriti ja saadeti vangilaagritesse Johannes Käbi 1950-1978 -ajas laveerimispoliitikat (püüdis kõike mitte 100%-lt täita) -ei pooldanud uut küüditamist -ENSV-d juhtisid Venemaa eestlased -ENSV-st saab näidis liiduvabariik -sulaaeg-> vägivalla vähenemine -30 000 represseeritut mõisteti õigeks -lõppes võimupagulus (vabamalt mõtlemine) Side Läänemaailmaga -välisraadiojaamad (infokanalid) -teadlaste kontaktid välismaailmaga -Soome TV saated -laev Georg Ots (arvukalt turiste, jõudis Lääne kultuuri ja tarbesemeid) Kuldsed 60ndad -lõppeb Praha kevadega -iseloomulik: olude liberaliseerimine / rahvuskommunistid (usuti, et praegust poliitika
Sparta ja Ateena riiklik ja ühiskondlik korraldus Sparta riik keskusega Lakoonika maakonnas põhines vallutustel. Riigi eesotsas olid kaks päritava võimuga kuningat, kellele allus sõjavägi. Muudes valdkondades juhtisid riiki 30- liikmeline vanemate nõukogu geruusia ja igal aastatl kõigi kodanike seast valitavad 5 efoori. Otsuse langetamisel oli kõige olulisem spartiaatide koosolek. Sparta täieõiguslikud kodanikud e. spartiaadid moodustatsid riigi elanikkonnast vähemuse. Ülejäänud rahvas jagunes 2 gruppi: periogid isiklikult vabad, kuid ilma poliitiliste õigusteta; heloodid spartiaatide maaorjad. Spartas kehtis range kodanike kasvatamise
Saksamaa Liitvabariik Sisukord Saksamaa pärast II MS lõppu Saksamaa lõhenemine Majandus Välispoliitika Kasutatud materjal Saksamaa pärast II MS lõppu 4 okupatsioonitsooni Kolme läänepoolset tsooni juhtisid USA, Suurbritannia või Prantsuse sõjaväeadministratsioon, ida-tsoonis aga võimutses Nõukogude sõjaväeline juhtkond Okupeeritud alade üldjuhtimine läks üle nõukogule, kuhu kuulusid kõigi nelja poole esindajad Rahulepingu sõlmimine venis tänu erimeelsustele Saksamaa suhtes Saksamaa pärast II MS lõppu Roheline - Suurbritannia Sinine - Prantsusmaa Oranz - USA Punane - Nõukogude Liit Saksamaa lõhenemine Tekkisid 2 riiki: Saksa Liitvabariik ja Saksa Demokraatlik Vabariik 1949
- Troodon. - Oviraptor . Veealused dinosaurused Toitumine. Kivide neelamine. Tuntimad liigid. - Ihtüosaurus. - Elasmosaurus. - Mososaurus. Taevast juhtivad dinosaurused Suled puuduvad aga lendavad. Erinevad suurused kuigi ikka võrdsed. Tänapäeva pelikan arenes just nendest. . Dinosauruste välja suremine Dinosauruste lõpp 65 miljon a. Meteoriit mis lõpetas kõik. Fossil Fosforiidi kaevandused. Suurim skelett oli 36,5 m pikk. Kokkuvõtte Dinosaurused olid suured elukad kes juhtisid maad ja taevast Kasutatud allikad www.tes.com https://et.wikipedia.org/wiki/Dinosaurused https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Utahraptor_sketch.jpg http://dinosaurs.about.com/od/dinosaurbasics/a/dinosaurages.htm https://www.youtube.com/watch?v=Y8Ij9xboreA https://es.wikipedia.org/wiki/Dinosauria https://dinosauri/wiki http://store.steampowered.com/app/346110/ https://www.youtube.com/watch?v=Y8Ij9xboreA http://arizonamuseumofnaturalhistory.org/Home/ShowImage?id=6089&t=63
Seadused määrasid nii riigikorra kui ka kohtupidamise. Kõigil oli õigus edasi kaevata kõrgemale seadusandjale. Ka keiser ja riigi ülemkohtunik pidid alluma seadustele. 12 seadusest kujunes välja kogum, mille loomisel arvestati sarnase juhtumi puhul langetatud otsust. Seadused vältisid karme karistusi. Keisririigi ajal hakati pöörama tähelepanu seaduste süstematiseerimisele. Rooma vabariik Rooma rahavas(populus romanus) - pleibeid, patriitsid Riiki juhtisid igal aastal valitavad riigiametnikud Magistraadid ja vanemate nõukogu Senat riiginõukogu (300 liiget)Ametis oldi eluaeg, Riiki juhtisid jõukad, kellel oli poliitilise elu kogemusi Kitsas perekondade ring Nobiliteet Rahvakoosolekud võimaldasid ka lihtrahval valitsemisest osa võtta. MAGISTRAADID Konsulid(2) kõrgeimad magistraadid kuulus kõrgeim võim riigis, sõja ajal juhtisid sõjaväge
6.A India asend ja loodus • India asub Lõuna-Aasias. • Indiast voolavad läbi Indus ja Ganges. • Himaalaja on kõige kõrgeim mäestik Indias. Muistsed linnad • Umbes 2600 aastat eKr tekkisid Induse jõe kallastel uhked linnad, mille seas tähtsamad olid Harappa ja Mohenjo Daro. • Majad olid telliskividest. • Tööristad valmistati vasest ja pronksist. Harappa linn kunagi. Aarjalased • Aarjalased olid indoeurooplaste hõimud. • Aarjalaste hõime juhtisid radzad. • Aarjalased elasid esialgu maal külades. India kultuur • Veeda tähendab sanskriti keeles teadmist. • Jumalate austamiseks tehti kombetalitusi. • Hindudel oli usk, et inimese hing ei sure, vaid sünnib uutes kehades üha uuesti. • Askeedid treenisid ennast, et nad võimalikult vähesega hakkama saaks. Jumalad • Tähtsaim jumal oli Indra, kelle relvadeks olid piksenooled. • Hiljem muutusid tähtsamaks jumalad Visnu ja Siva.
Nimeta 5 diktatuurile iseloomulikku joont.- Vägivald, väikese grupi võim, Koondus-laagrid, Salapolitsei, hirmuvalitsus. Millal kehtestati NSV Liidus, Itaalias ja Saksamaal diktatuur?- NSV-1917, Itaalia-1922, Saksamaa-1933. Miks ja kuidas õnnestus kommunistidel NSV Liidus, fašistidel Itaalias ja natsidel Saksamaal võimule pääseda?- NSV-Vägivaldne riigipööre, Itaalia/Saksamaa-Rahva toel, valimised. Diktatuurid NSV Liidus, Itaalias ja Saksamaal (Mis ideoloogiatel põhinesid? Kes juhtisid? Välispoliitilised eesmärgid).- NSV-Kommunism, Lenin/Stalin, Kommunistlik maailma revolutsioon, hiilguse taastamine. Itaalia-Fašišm, Mussolini, hiilguse taastamine. Saksamaa-Natsionaal sotsialism, Hitler, Versailles` süsteemi kaotamine, eluruumi laiendamine. Nimeta 5 tunnust, mis iseloomustavad diktatuuri NSV Liidus, Itaalias ja Saksamaal.- NSV- Gulage, NEP, kolhoosid, KGB, Juhi kultus. Itaalia-Vägivald, duce, tsensuur, üks partei, kodaniku teenimine. Saksamaa-
EESTI KUNST 1918194 0 REBECA LEPP 10B EESTI KUNST 1920. AASTAL LEVIS AVANGARDISM 1930. AASTAL REALISMILÄHEDANE, ISIKUPÄRA SOOSIV KUNST 1919. AASTAL KORRALDATI TAGASIVAATLIK EESTI KUNSTI SUUR NÄITUS, ASUTATI TARTUSSE KUNSTIKOOL "PALLAS", KOOLI JUHTISID KONRAD MÄGI, NIKOLAI TRIIK, ADO VABBE. SEINE'I JÕGI (ADO VABBE, 1924) MAASTIK PUNASE PILVEGA (KONRAD MÄGI 19131914) 1920 1920. AASTATE KUNSTIS ON TUNDA SAKSA SÕJAJÄRGSE EKSPRESSIONISMI MÕJUSID, MIS OLI ENAMASTI MÕÕDUKAS, PEHMUNUD JA DEKORATIIVNE. EESTIS OLI ESINDATUD KUBISMIST LÄHTUNUD KONSTRUKTIVISM. EESTI KUNSTNIKKUDE RÜHM- EDUARD OLE, ARNOLD AKBERG, MÄRT LAARMAN AVANGARDI LEVIMISE AASTAKÜMME
klientidega, kellele kuulusid kõik kodanikuõigused. Plebei enamasti vaene talupoeg, kes võis osa võtta rahvakoosolekutest,kuid ei pääsenud riigiametisse ega Senatisse.Abielu patriitside ja plebeide vahel oli keelatud. Plebeid moodustasid enamiku Rooma armeest. Kaheteistkümne tahvli seadused 450. eKr, esimesed Rooma seadusedet vältida suulise tavaõiguse omavolilist tõlgendamist patriitside poolt. Populus Romanus Rooma rahvas. Magistraadid riigiametnikud,kes juhtisid riiki.1)Konsulid (2) kõrgeimad magistraadid, kellele kuulus kõrgeim võim riigis; sõja ajal juhtisid Rooma armeed; 2)Preetorid (8) korraldasid õigusmõistmist; võisid juhtida ka sõjaväge; 3)Tsensorid valiti 5ks aastaks konsulite hulgast; korraldasid kodanike loendust ja koostasid senaatorite nimekirja;valvasid kodanike elukombeid; 4)Diktaator määrati ametisse kuni pooleks aastaks vaid siis, kui riiki ähvardas oht;piiramatu
Sparta riigikorraldus ja Platoni ideaalriik sarnasused ja erinevused Ajalooallikad väidavad, et Platon võttis oma ideaalriiki visandades eeskuju Spartast. Tekib küsimus, mis köitis seda võimekat filosoofi just Sparta juures ning millest spartalikust ta oma ideaalriigi puhul loobus ? Sparta oli rangelt sõjalisele kasvatusele orienteeritud riik, mida juhtisid kaks kuningat. Nende ülesandeks oli juhtida sõjaväge ning täita preestrikohustusi, ülejäänus kuulus võim geruusiale, efooridele ning spartiaatide koosolekule. Sealses riigijuhtimises osalesid oma kõrgema seisuse poolest väljapaistvamad spartiaadid, kes tihtipeale olid ka tänu oma haritusele andekamad filosoofid. Taolise, kuid mitte täpse motiivi leiab ka Platoni ideaalriigi kirjeldusest, kus riigi eesotsas on oma arukuse tõttu vaid filosoofid
rõõm", mille avalikku esitamist võidi veel mõni aasta varem karistada kui huligaansust. Lisandusid laulva revolutsiooni kaasaegsete artistide esitatavad poplaulud eri zanrites (rokk, folk jm). Ülipopulaarseks sai Mattiiseni- Leesmendi loodud tsükkel ,,Viis ärkamisaegset laulu", mis põhines osalt saja aasta taguste rahvuslike koorilaulude töötlustel. Nüüdisajastatud sõnad rõhutasid rahva ühtehoidmise ja traditsioonidele toetumise tähtsust ning juhtisid samal ajal tähelepanu aktuaalsetele probleemidele, nagu riigivõimu hoolimatus ja kasvav migratsioon. Poplauljad esitasid isamaalisi laule, mida sageli kümnetesse tuhandetesse ulatuv publik kaasa laulis, nii mitmesugustel muusikafestivalidel kui ka poliitilistel üritustel. Üks silmapaistvamaid üritusi oli 1988. a septembris Tallinna Lauluväljakul Rahvarinde korraldatud ,,Eestimaa laul", mis tõi väljaku rahvast täis (vähemalt 100 000 inimest). Lauldi ka 1989
Kahe küla etnograafia, mida arenguprogramm testimiseks kasutas. Arenguprogrammi etnograafia, mis koostati Eestis tegutsenud asjaosaliste tegevuste kaudu. Arenguinstitutsioonide ja külde kokkupuudete etnograafia. Antropoloogiline metodoloogia võimaldab mõista sündmuste tähendusrikkust, vaadeldes neid kontekstualiseeritult. Eesmärk on aru saada, kuidas mingi olukord just sellisena sellises sotsiaalses raamistuses kujuneda sai. Eestis töötavad Briti tuttavad juhtisid uurija äsja alanud programmi juurde, mille eesmärk oli vähendada vaesust ja sotsiaalset tõrjutust kogukonna elavdamise kaudu ning viibis asjassepuutuvatel programmi kohtumistel ja üritustel nii kohalikul, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil. Intervjueeriti eksperte rahastavate, administreerivate ja rahastamist vahendavate institutsioonide esindajatega, uurides nende arusaamu programmi ja selle protsesside, protseduuride ja ürituste kohta.
annaabi.ee 
