Tasuta
Faili alla laadimine on tasuta
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-02-14
Kuupäev, millal dokument üles laeti
1 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Anka16
Õppematerjali autor
keetmis- ja küpsetusajaga kui võimalik. Köögikultuuride regioonid Hiina regioonide jaotatakse tihti kulinaarsete traditsioonide järgi laias laastus neljaks. Kantoni ehk Lõuna-Hiina köök Pekingi ehk Põhja-Hiina köök Shanghai ehk Ida-Hiina köök Sichuani ehk Lääne-Hiina köök Kasutatakse ka teisi, detailsemaid jaotusi (laialt kasutatav on ka 8-regiooniline jaotus). Hiina söögipulgad Söögipulgad võeti kasutusele juba 5000 aastat tagasi Hiinas. Söögipulgad ehk söömispulgad on kaks peenikest otsapoole kitsenevat pulka, mida traditsiooniliselt kasutatakse söömisel Hiinas, Jaapanis, Koreas, Vietnamis ja osalt Tais. Hiina söögipulgad, mida nimetatakse kuai-zi on tavaliselt 23-25 cm pikad neljakandilised tömbi otsaga pulgad. Iseloomulikud toiduained Austrikaste Riisiäädikas Bambusevõrsed Seesamiseemned Hiina nuudlid Seesamiõli Ingver Sichuani pipar ehk fagara Koriander Sojaidud
tsukiinid ja lillkapsas. Talvel tuuakse lauale kapsas, kaalikas ning nisu-ja hirsitooted, mis on talupidajate kodudes pajaroogade põhikomponendid. Kalal on Pekingi köögis teisejärguline roll kohalikud väidavad, et Huang He tohutus voolavas lössimassis ei suuda hingata ükski kala. Lugematute nisutoodete hulgas leidub palju erinevaid sorte nuudleid, mille valmistamisprotsessi võib jälgida otse tänavaköökides. Söögipulgad Söögipulgad ehk söömispulgad on kaks peenikest otsapoole kitsenevat pulka, mida traditsiooniliselt kasutatakse söömisel Hiinas, Jaapanis, Koreas, Vietnamis ja osalt Tais. Söögipulgad võeti kasutusele juba 5000 aastat tagasi Hiinas. On tõenäoline, et tol ajal valmistati toitu suurtes hästi kuumust hoidvates kateldes ning kannatamatud sööjad murdsid oksaraage, et nendega kuuma toitu kiiremini suhu toimetada. Toidutükid olid piisavalt väikesed, nii et söömisel ei tekkinud vajadust nugade järele
lõikudeks viilustatud liha kiiresti mulinal keevasse puljongisse upudates küpsetatakse roog valmis otse söögilaual. Lisandiks süüakse erinevaid köögivilju, mille lõigud on samuti vaid kergelt küpsetatud. Kõrvale serveeritakse mitmeid erinevaid dipikastmeid. Söögikorra lõpetab väikestes kausikestes korduvast "liha uputamisest" rammusaks muutunud puljong nuudlitega. Söögipulgad Söögipulgad ehk söömispulgad on kaks peenikest otsapoole kitsenevat pulka, mida traditsiooniliselt kasutatakse söömisel Hiinas, Jaapanis, Koreas, Vietnamis ja osalt Tais. Söögipulgad võeti kasutusele juba 5000 aastat tagasi Hiinas. On tõenäoline, et tol ajal valmistati toitu suurtes hästi kuumust hoidvates kateldes ning kannatamatud sööjad murdsid oksaraage, et nendega kuuma toitu kiiremini suhu toimetada. Toidutükid olid piisavalt
õhu käes kuivatamisele. Bancha või Sencha on Jaapanis igapäevased rohelise tee joogid. 6 Bancha tootmiseks korjatakse lehed kohe pärast uut hooaega ja need kalduvad olema pisut kareda maitsega ning sisaldavad taimeosakesi, saadud tee sisaldab vähem kofeiini ja tanniini kui parimad Jaapani tee sordid. Tass kipub olema pehmem. Nende faktorite tõttu annavad Jaapani vanemad seda teed oma lastele. Enamus Jaapani teid on hea lõhna ja maitsega, kuigi meie jaoks spitsiifilised. Nendest teedest tehakse ka segusid teiste taimedega. 6. Toidu ja joogi serveerimine Jaapani köök on välja arenenud rangest lihtsusest. Ka tänapäeval on jaapani toidule omane pigem mõõdukus kui pillav väljapanek. Jaapanis on iga põhiroa aluseks keedetud riis, miso supp ja tsukemono (marineeritud köögiviljad). Hommikul lisandub riisile enamasti miso supp ja pisut marineeritud juurvilju ning paar
Dongjil ehk meie mõistes pööripäeval keedavad nad punase oa supi, et hoida ennast halvast õnnest. Samuti on ka väga tähtsad lauakombed. Tavaliselt serveeritakse toit enne ette vanematele inimestele ning nad ka võivad kõige esimesena alustada söömisega. Väga tähtis on käitumine enda pulkadega. Söömispulkadega ei tohi kunagi kellegi peale näidata ning neid ei tohi toidust läbi torgata. Kui tehakse söömisele pause, näiteks räägitakse juttu või juuakse, asetatakse söömispulgad lauale. Toitu ei tohi võtta kätte, kui süüakse puuvilju, on selleks olemas spetsiaalsed tikud või pulgad. Kui toidus on luid või konte, asetatakse need lauale või teisele taldrikule, mitte kunagi samale taldrikule, millelt süüakse. Söögilauas tavaliselt proovitakse kõike ning alati süüakse kogu toit ära. Peale söömist asetatakse pulgad koos lauale. Tavaliselt on olemas riisi kausike, mida ei tohi tõsta kunagi huulteni. Viisakas oleks hoida kauss laual.
Jaapani toidud PPK 8.a Sisukord Jaapani toidukultuur.........................................................................................................3 Mitmekesisus ja spetsialiseerumine.....................................................................................4 Toiduvalmistamine ja sööginõud.........................................................................................4 Etikett, esteetika ja filosoofia...............................................................................................5 Joogid...................................................................................................................................6 Mitmekesisus ja looduslähedus............................................................................................6 Toitude serveerimine...........................................................................................................7 Ja
LUUA METSANDUSKOOL Retkejuht Sessiooniõpe JAAPANI KULTUUR Referaat Juhendaja: Lili kängsepp Koostas: Liisa Demant LRJ I Võru 2012 SISSEJUHATUS Vaikse ookeani vulkaanilisel rannikul asuv Jaapani saarestik oli kaua aega oma asukoha tõttu maailmast eraldatud kõrvaline paik. Tänapäeval on Jaapan rahvarohke turismimagnet, ning kõigile uudistajatele avatud. Vähesed riigid on jäänud mõjutamata Jaapani kultuurist, ideedest ja majandusest. Valisin teemaks Jaapani kultuuri kuna see on riik, mis jääb meist väga kaugele, kuid ometi oleme kõik kuulnud selle omap�
SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................................2 1 HIINAST JA HIINA KÖÖGIST......................................................................................................3 1.1 Ajaloost.....................................................................................................................................3 1.2 Arenenud ühiskond...................................................................................................................3 1.3 Igapäevased kombed.................................................................................................................4 1.4 Köögist......................................................................................................................................4 2 ÜRITUS..........................................................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid