25. augustil 1921. a. sõlmis Saksamaaga separaatrahulepingu. Separaatlepingud ka Saksamaa liitlastega.Protestiks selle vastu, et Hiinas Saksamaale kuulunud kolooniaid ei tagastatud Hiinale, vaid anti Jaapanile, keeldus ka Hiina valitsus Versailles'i lepingule alla kirjutamast.) Trianoni sõlmiti Ungariga 4. juunil 1920. aastal. Lepingu kohaselt: · Ungari pidi tegema territoriaalseid loovutusi Tshehhoslovakkiale (Slovakkia), Jugoslaaviale (Horvaatia) ja Rumeeniale (Transilvaania). 72% maad, 64% elanikkonda, 31% ungarlastest · Ungari armee suuruseks tohtis olla 35000 meest, üldine sõjaväeteenistuse kohustus tühistati. · Ungarit kohustati maksma reparatsioonimakse. Saint-Germaini sõlmiti Austriaga 10.septembril 1919. aastal. Lepingu kohaselt: · Austria tunnustas Tsehoslovakkia, Poola, Ungari ja Serbia-Horvaatia-Sloveenia kuningriigi iseseisvust.
09.1920 Austriaga SaintGermaini leping. *Doonau monarhia kui suurriik likvideeriti. Moodustati kolm riiki: Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia. *Endise AU suured alati liideti Serbiaga *AU endised alad Galiitsia ja Transilvaania läksid Poola ja Rumeenia valdusesse. *Kõik need riigid kohustusid maksma reparatsioone, Austria ja Ungari suhtes kehtestati ka sõjalised piirangud. Rahuleping Bulgaariaga, Neuillys 27.11.1919 nägi samuti ette reparatsioone ning alade loovutamist Jugoslaaviale ja Kreekale. Bulgaaria kaotas väljapääsu Egeuse merele. 10.08.1920 sõlmiti Türgiga Sevresi rahuleping, millega ei jäänud endisest Osmanite impeeriumist midagi järele. Versailles' lepinguga anti Saksamaa kolooniad üle Inglismaale ja Prantsusmaale, osa kolooniatest said endale ka Belgia ja Portugal. SM Vaikse ookeani valdused läksid Austraaliale ja Jaapanile. LähisIda territooriumid ja endised Saksa
Prantsusmaa ja Suurbritannia) kokku sõjajärgsete korraldamiste küsimustes. Euroopas jagasid võitjariigid omavahel alad okupatsioontsoonideks. Eraldi jagati neljaks veel Berliin. Ülejäänud maailmas Taastati 1940.a Rumeenia piir ja Ungari andis Rumeeniale tagasi Transilvaania, osa Ungari territooriume läks ka Tsehhoslovakkiale, Soomelt sai NSVL Petsamo ja Porkkala, Itaalia andis Aadria mere saared ja osa Veneetsiast Jugoslaaviale. Trieste kuulutati vabaks territooriumiks. Teise Maailmasõja tulemused muutsid järsult jõudude vahekorda. Prantsusmaa ja Suurbritannia asemel tõusis USA osatähtsus, kes läks majandusliku arengu poolest teisest riikidest kaugele ette. Teiseks määravaks maailmapoliitika jõuks sai Nõukogude Liit, kes kehtestas oma võimu Ida-Euroopas ja suures osas Aasias. Lääne mõju üritati idablokis piirata nn raudse eesriidega. Raudne eesriie oli Nõukogude Liidu poliitiline
allveelaevu, pidi maksma kahjutasu võitjariikidele. 10. St. Germaini rahuleping Austriaga 10. septembril 1919 Austria tunnustas Tshehoslovakkia, Poola, Ungari ja Serbia-Horvaatia-Sloveenia kuningriigi iseseisvust, loovutas alasid Itaaliale ja Ungarile, armee suuruseks tohtis olla 30000 meest, üldine sõjaväekohustus kaotati. Keelati Austria ühinemine Saksamaaga. 11. Trianoni rahuleping Ungariga 4. juunil 1920 Ungari pidi tegema territoriaalseid loovutusi Tshehhoslovakkiale (Slovakkia), Jugoslaaviale (Horvaatia) ja Rumeeniale (Transilvaania), armee suuruseks tohtis olla 35000 meest, üldine sõjaväekohustus tühistati, kohustus maksta reparatsioonimakse. 12. I maailmasõja tagajärjed Hukkus u 10 mln inimest, haavata sai 20, kellest 3,5 mln jäi vigaseks. Varisesid kokku A-U, Venemaa ja Saksamaa, mille varemetele tekkis hulgi väiksemaid ja uusi rahvusriike. Algas USA võimu esiletõus maailmas. Probleeme ei suudetud lahendada, vaid need püsisid ja lõpuks viisid II maailmasõjani. 13
võitlus Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vahel. Vaenutsevad pooled üritasid üle trumbata kõikidel elualadel. Näiteks relvade tootmises, majanduse arendamises ja propagandas. Paljud lääneriigid pidasid külma sõja alguseks Berliini blokaadi. 9. Pärast teist maailmasõda kehtestati Euroopas uued riigipiirid. Võitjad kärpisid Saksamaa alasid. Itaalia pidi osa oma territooriumist loovutama Jugoslaaviale, Kreekale ja Prantsusmaale. Albaania sai iseseisvaks. Bulgaarial tuli loobuda kõigist vallutatud aladest. Rumeenia loovutas NSV Liiduse Bessaraabia, saades ise tagasi Põhja-Transilvaania. 10. Raudne eesriie oli NSV Liidu katse eraldada ennast ja oma liitlasi muust maailmast. Moskva-meelsed erakonnad püüdsid raudse eesriidega piirata lääne mõju. 11. Külm sõda puhkes Berliini blokaadiga nõukogude sõjavägi sulges kõik teed Lääne-
impeerium ja Austria-Ungari (tekkis Tsehhoslovakkia). Suurim demokratiseerumise laine oli esimese Maailmasõja järel. Demokraatseteks muutusid: Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Austria, Tsehhoslovakkia (Ungari jäi autoritaarseks). Osa seni Lääne tsivilisatsiooni kuulunud alasid anti õigeusu tsivilisatsiooni riikidele. Ungari kaotas oma ungari keelse osa Rumeeniale. Seni Lääne tsivilisatsiooni kuulunud Horvaatia ja Sloveenia anti õigeusklikule Jugoslaaviale. Kahekümnendate, kolmekümnendate majanduskriiside ajal kadus demokraatia enamikus Ida-Euroopa riikides. Kaks riiki jäid ainult demokraatlikeks: Soome, Tsehhoslovakkia. Teiseks Maailmasõjaks kadus demokraatia peaaegu kogu Euroopa mandrilt . Demokraatlikud olid ainult Soome, Inglismaa, Rootsi ja Sveits. Uus demokratiseerumise laine toimus Teise Maailmasõja järel . Euroopa jäi lõhestatuks demokraatliku Lääne ja kommunistliku Ida vahel. Lääne tsivilisatsiooni riikidest jäid raudse
Stalin ei tunnustanud Jugoslaaviat enam kui sotsialistlikku riiki. Alles Stalini surma järel normaliseerusid Moskva ja Belgradi suhted. Nõukogude Liit leppis Jugoslaavia sõltumatuse ning eripärase arenguga sotsialismileeris. Terav vastasseis kujunes 1960. aastatel välja ka sotsialismileeri suurimate riikide, Nõukogude Liidu ja Hiina vahel. 1969. aastal kasvas vastasseis üle isegi relvastatud piirikonfliktiks. Nii eristusid sotsialismileeri raames riigid (lisaks Jugoslaaviale ka Albaania ja Põhja-Korea), mis jäid osaliselt Moskva mõjusfäärist välja. III rühm: nn. sotsialistliku orientatsiooniga riigid, milledeks olid mahajäänud Aasia ja Aafrika arengumaad. Neis riikides oli sotsialismi vähe, olid lihtsalt NSV Liidu mõju all: Lõuna-Jeemen, Kongo, Somaalia, Benin, Mosambiik, Angoola, Madagaskar, Roheneemesaared, Afganistan.
3)Saksamaa pidi maksma reparatsioone st korvama võitjate sõjakulutused 4. juunil 1920 arahulepingud Ungariga(Trianoni) ja 1o sept. Austriaga(Saint-Germani). 1)Doonau monarhia, kui suurriik likvideeriti, tekkisid 3 riiki: 1.Austria, 2. Ungari 3.Tsehhoslovakkia 2) Endised Austria-Ungari alad liideti Serbiaga 3) Kõik kolm Austria-Ungari järglasriiki olid kohustatud maksma reparartsioonimakse. Rahuleping Bulgaariaga 27. Nov 1919: 1)Reparatsioonid 2)Alade loovutamine Kreekale ja Jugoslaaviale-kaotas väljapääsu Vahemerele. Rahuleping Türgiga- Sevresi rahuleping 10. Aug. 1920- Osmanite impeerium kaotas palju alasid Osmanite impeeriumile kuulunud araabia alad ja Saksamaale kuulunud kolooniad läksid Inglismaale(Palestiina, Iraak, enamik Aafrika alad), Prantsusmaale(Süüria, Liibanon) ja osa said ka Belgia ja Portugal. Need alad olid mandaatterritooriumid ehk teatud aja pärast saama iseseisvuse.
28. juunil heideti Jugoslaavia kommunistlikust blokist välja. Stalin hakkas saatma ka palgamõrvareid Titot tapma, kuid kõik atendaadid ebaõnnestusid. Titot tunnustati läänemaailmas kõrgelt selle eest, et ta suutis Stalini valitsuse alt pääseda. 1953. aastal sai Tito presidendiks ning peale Stalini surma hakkasid Jugoslaavia ja Nõukogude Liidu suhted paranema, kuni 1960. aastani, mil suhted jälle halvenesid.1950.- 1960. aastatel järgis ta positiivse neutraliteedi poliitikat, mis tegi Jugoslaaviale palju head. Selle põhimõte oli saada ise hakkama oma riigiasjades ja riigikaitses ning hoida eemale teiste riikide asjadest. 1967. aastal hakkas Jugoslaavia laskma sisse inimesi kõikidest riikidest ja tühistas viisanõuded. See oli esimene kommunistlik riik, kes seda lubas. Viimased aastad Kui Tito 1971. aastal kuuendat korda presidendiks valiti, rääkis ta avakõnes suurtest muutustest. 1974. aastal olidki muudatused konstitutsioonis ning peale seda hakkas Tito
Jaapan ei kapituleeru ?USA viskab Hiroshimale ja Nagasakile Fatman ja Little Boy ?8. augustil astub sõtta Jaapani vastu ka NSVL ?PARIISI RAHUKONVERENTS 1946-47 veebruar) ?kirjutati alla rahulepingutele kaotajariikidega (Itaalia, Ungari, Soome, Rumeenia, Bulgaaria) ?reparatsioonimaksud. Kõige rohkem pidi maksma Itaalia, vähem Bulgaaria ?Soome pidi loovutama territoorimi (Karjala) ?Rumeenia pidi loovutama Bessaraabia ?Itaalia pidi ka loovutama veidi maad Jugoslaaviale ?Saksamaa ja Jaapaniga ei sõlmita rahulepinguid ?rahuleping Jaapaniga 1951 NÜRNBERGI KOHUS 1945-46 oktoobris ?Potsdami konverentsi otsusena püütakse mõista kohut natsikurjategijate üle. ?Süüdistus esitati 24 inimesele sõjaroimades ja inimsusevastastes kuritegudes ?peale II MS'i muutusid oluliseks rahvusvahelised inimõigused ?12-le määrati surmanuhtlus ja 2-le eluaegne vanglakaristus KORDAMINE
võib olla rõhutada , et ei Stalinil ega tema kohalikel esindajatel polnud vähimaidki kahtlusi oma kaugema eesmärgi üle. Koalitsioonid olid tee, kuidas tuua kommunistlikud parteid võimule seal, kus nad olid ajalooliselt nõrgad ; koalitsioonid olid kõigest vahend eesmärgi saavutamise nimel. Sõjaohu risk Euroopas oli tugevasti liialdatud , aga see ei puudunud ka täielikult. Stalin kaalus tõepoolest võimalikku kallaletungi Jugoslaaviale, mitte Lääne - Saksamaale, aga loobus lääneriikide taasrelvastumist silmas pidades sellest mõttest. Ja täpselt nii, nagu lääneriigid tõlgendasid valesti nõukogulaste eesmärki Koreas, nii eeldas Stalin- kelle luuretalitused kandsid nagu kord ja kohus ette USA kiirest relvastumisest- ekslikult, et ameeriklastel on oma agresiivsed plaanid , mis puudutavad tema mõjusfääri Ida- Euroopas. Et tegemist on väärhinnangutega , polnud toona paraku selge ja poliitikud ning
Horvaatia-Sloveenia kuningriigi koosseisu. 3) A-U. endised alad Galiitsia ja Transilvaania läksid vastavalt Poola ja Rumeenia valdusesse 4) Kõik kolm A-U järglasriiki kohustusid maksma reparatsioone. Austria ja Ungari suhtes olid kehtestatud ka sõjalised piirangud. Rahuleping Bulgaariaga, mis sõlmiti Neuillys 27.novembril 1919, nägi ette reparatsioone ning alade loovutamist Jugoslaaviale ja Kreekale (Makedoonia ja Traakia) Bulgaaria kaotas sellega väljapääsu Egeuse merele. Vastavalt 10.augustil 1920 Türgiga sõlmitud Sevresi rahulepinguga ei jäänud endisest Osmanite imeepriumist eriti midagi järele isegi Anatoolia osi kavatseti anda Kreekale, Itaaliale ja Armeeniale; Istanbul ja väinade piirkond aga jäid määramata ajaks rahvusvahelise kontrolli alla. Iraak, Palestiina ja Jordaania ning suure osa Saksa kolooniaid Aafrikas sai endale Inglismaa.
Pärast II MS üldist rahulepingut ei sõlmitud. 1946. alanud Pariisi rahukonverents lõppes veebruaris 1947 sellega, et kirjutati alla rahulepingud Itaalia, Ungagi, Rumeenia, Bulgaaria ja Soomega. Rumeenia loovutas NSVL'le Bessaraabia ja Bukoviina ning Soome loobus idanaabri kasuks Petsamo sadamast ja Karjala aladest. Itaalia kaotas kõik oma kolooniad ja loovutas Kreekale Dodekaneesi saared ning Jugoslaaviale Istria poolsaare. Kõiki SM endiseid liitlasi kohustati maksma reparatsioone. Jaapaniga sõlmiti rahuleping 1951. a San Fransiscos, kuid sellele ei kirjutanud alla NSVL. Jaapani ja NSVL'i vahele jäi valitsema sõjaseisukord, samamoodi säilis sõjaseisukord SM ja tema liitlaste vahel. Nürnbergi protsess ja selle ajalooline tähtsus (11.194510.1946)
Euroopa lõhenemise eest, tasub Võib -- olla rõhutada , et ei Stalinil ega tema kohalikel esinedajatel polnud vähimaidki kahtlusi oma kaugema eesmärgi üle.Koalitsioonid olid tee, kuidas tuua kommunistlikud parteid võimule seal, kus nad olid ajalooliselt nõrgad ; koalitsioonid olid kõigest vahend eesmärgi saavutamise nimel. Sõjaohu risk Euroopas oli tugevasti liialdatud , aga see ei puudunud ka täielikult. Stalin kaalus tõepoolest võimalikku kallaletungi -- Jugoslaaviale, mitte Lääne -- Saksamaale - , aga loobus lääneriigide taasrelvastumist silmas pidades sellest mõttest.Ja täpselt nii, nagu lääneriigid tõlgendasid valesti nõukogulaste eesmärki Koreas, nii eeldas Stalin -- kelle luuretalitused kandsid nagu kord ja kohus ette USA kiirest relvastumisest -- ekslikult, et ameeriklastel on oma agresiivsed plaanid , mis puudutavad tema mõjusfääri Ida -- Euroopas.Et tegemist on väärhinnangutega , polnud toona paraku selge ja
üksused ja sinna ei tohtinud ehitada kaitseehitisi. 5) Ajutiselt eraldati Saksamaast Saarimaa, Danzig (vabalinn) ning Memeli (Klaipeda) piirkond. 6) Saksamaad sunniti maksma võitjariikidele reparatsioone-nende suurus jäi täpselt määratlemata. Trianoni rahuleping (1920) Trianoni rahuleping sõlmiti Ungariga 4. juunil 1920. aastal. Lepingu kohaselt pidi Ungari tegema territoriaalseid loovutusi Tshehhoslovakkiale (Slovakkia), Jugoslaaviale (Horvaatia) ja Rumeeniale (Transilvaania). Ungari pindala enne I maailmasõda oli 325411 km2, pärast sõda aga 92962 km2. Elanike arv vastavalt 21 milj. ja 8 milj. Ungari armee suuruseks tohtis olla 35000 meest, üldine sõjaväeteenistuse kohustus tühistati. Ungarit kohustati maksma reparatsioonimakse. Compiegne’i vaherahu Sõlmiti 11. novembril 1918.a (Prantsuse marssal Ferdinand Fochi salongivagunis; NB! II maailmasõja ajal lasi Hitler Prantsusmaa kapitulatsioonile samas vagunis ja
- Bukoviina Rumeeniale; - Lõuna-Tirooli, Trentino, Istria ja Trieste Itaaliale. · Austria elanikkond vähenes 22 miljonilt 6,5 miljonile. · Majanduslikult enamarenenud alad läksid Tsehhoslovakkiale ja Poolale. · Peagi seisis Austria silmitsi tõsiste majanduskriisiga, millest ta aidati välja Rahvasteliidu laenuga. Neuilly rahuleping Bulgaariaga · Rahulepingu tingimused olid palju leebemad kui teistel. · Bulgaaria kaotas Põhja-Makedoonia Jugoslaaviale, Dobrudza Rumeeniale, Lääne-Traakia Kreekale (sellega lõigati Bulgaaria ära Egeuse merest). · Ta pidi maksma reparatsioone ligi 0,5 miljonit dollarit ja armee suuruseks võis olla 20 000 meest. Rahulepingud Türgiga · 10. augustil 1920 kirjutati alla Sévres'i rahulepingule, mis jäi Türgi poolt ratifitseerimata, vastuseisu tekitas Türgi alade loovutamine Kreekale. · Sévres'i lepingu asendamiseks sõlmiti 24
Samamoodi sõlmiti separaatlepingud ka Saksamaa liitlastega. · Protestiks selle vastu, et Hiinas Saksamaale kuulunud kolooniaid ei tagastatud Hiinale, vaid anti Jaapanile, keeldus ka Hiina valitsus Versailles'i lepingule alla kirjutamast. Trianoni`(Ungariga) Trianoni rahuleping sõlmiti Ungariga 4. juunil 1920. aastal. Lepingu kohaselt: · Ungari pidi tegema territoriaalseid loovutusi Tshehhoslovakkiale (Slovakkia), Jugoslaaviale (Horvaatia) ja Rumeeniale (Transilvaania). · Ungari pindala enne I maailmasõda oli 325411 km , pärast sõda 2 aga 92962 km2. Elanike arv vastavalt 21 milj. ja 8 milj. · Ungari armee suuruseks tohtis olla 35000 meest, üldine sõjaväeteenistuse kohustus tühistati. · Ungarit kohustati maksma reparatsioonimakse. Saint-Germaini- (Austriaga) : SaintGermaini rahuleping sõlmiti Austriaga 10
aasta Souli mängudel. Isa August Soku juhendamisel sporditeele sattunud Tiit Sokk jõudis 1981. aastal Liidu juunioride ja viis aastat hiljem Liidu täiskasvanute koondisse. Esimene suurem edu oli koondislasena 1986. aastal võidetud MM-i hõbe. kaks aastat hiljem kuulus Sokk sellesse Liidu meeskonda, kes suutis olümpiaturniiril alistada suurfavoriidi USA ja võita kuldmedali. Tee olümpiaeduni ei olnud kerge. Turniiri alustati alagrupis kaotusega Jugoslaaviale. Seejärel võideti Austraalia ja siis Puerto Rico alles lisaajal. Lõpuks saadi alagrupis teine koht, aga mängupilt oli halb. Alles medalimängudes sai meeskond mootori käima. Veerandfinaalis saadi Brasiiliast pärast kaotatut poolaega jagu 110:105. Kõik oli kaalukeelel poolfinaalis, kus alistati USA 82:76. Esmakordselt suutis Nõukogude Liit teha seda olümpiaturniiride ajaloos määrustepäraselt, sest 1972. aasta võitu jäid saatma protestinoodid
tagasi Transilvaania - Bulgaaria jäi 1938.a. piiridesse - Ungari 1938.a. piiridesse, kuid osa territooriume Tsehhoslovakkiale, samas võeti Tsehhoslovakkialt Taga-Karpaatia Ukraina ja selle sai NSVL - Soome - Talvesõja-järgsed piirid ja lisaks NSVL-le veele Petsamo piirkond ja Hanko asemel Porkkala. Kuid Soome oli ainus kaotaja, keda võitjad ei okupeerinud. - Itaalia - Aadria mere saared ja osa Veneetsia alasid Jugoslaaviale, Dodekaneesid Kreekale, piiriäärsed alad Prantsusmaale, loobuma Põhja-Aafrika kolooniatest, Trieste kuulutati vabaterritooriumiks (alates 1954 It. osa) Kõik kaotajad pidid maksma reparatsioone, suurimad Itaalial. 2.2. Potsdami konverents 2.2.1. Austriat ei käsitletud kui Saksamaa liitlast, vaid kui Saksamaad ja tema küsimust käsitleti Potsdami konverentsil - jagati okupatsioonitsoonideks. Okupatsiooni lõpetas Austria riigileping 1955.a. 2.2.2
olümpiakulla 1988. aasta Souli mängudel. Isa August Soku juhendamisel sporditeele sattunud Tiit Sokk jõudis 1981. aastal Liidu juunioride ja viis aastat hiljem Liidu täiskasvanute koondisse.Esimene suurem edu oli koondislasena 1986. aastal võidetud MM-i hõbe. kaks aastat hiljem kuulus Sokk sellesse Liidu meeskonda, kes suutis olümpiaturniiril alistada suurfavoriidi USA ja võita kuldmedali. Tee olümpiaeduni ei olnud kerge. Turniiri alustati alagrupis kaotusega Jugoslaaviale. Seejärel võideti Austraalia ja siis Puerto Rico alles lisaajal. Lõpuks saadi alagrupis teine koht, aga mängupilt oli halb. Alles medalimängudes sai meeskond mootori käima. Veerandfinaalis saadi Brasiiliast pärast kaotatut poolaega jagu 110:105. Kõik oli kaalukeelel poolfinaalis, 18 kus alistati USA 82:76. Esmakordselt suutis Nõukogude Liit teha seda olümpiaturniiride ajaloos määrustepäraselt, sest 1972
>Saint-Germaini leping Austriaga *senise riigi asemele Poola, Ungari, Tsehhoslovakkia *pidi loovutama alasid Itaaliale ja Ungarile *demilitariseerimine (armee kuni 30 000 meest) *maksma reparatsioone >Neuilly leping Bulgaariaga *pidi loovutama alasid Rumeeniale ja Serbia-Horvaatia-Sloveeni kuningriigile *demilitariseerimine (kuni 20 000 meest) *maksma reparatsioone >Trianoni rahuleping Ungariga *pidi loovutama 2/3 oma territooriumist Tsehhoslovakkiale, Rumeeniale ja Jugoslaaviale *demilitariseerimine (kuni 35 000 meest) *maksma reparatsioone >Sevres'i leping Türgiga *nägi ette riigi tuumikalade kärpimist =>rahulolematus, 'Noor-Türgi' liikumine eesotsas Mustafa Kemaliga 4 Rahvasteliidu loomine 1920 >algatajaks USA (kuid lõpuks jäi ise liidust välja, sest senat ei ratifitseerinud Versailles' rahulepingut) >eesmärk: riikide koostöö, hoidumine uutest sõdadest
kohaselt moslemi-horvaadi föderatsioonile läheb 51% ja serblastele 49% Bosnia territooriumist. Kõigi märkide järgi tuleb moslemitel loobuda serblaste ümber piiratud enklaavidest Ida-Bosnias, mis on kuulutatud ÜRO julgeolekutsooniks. Venemaa välisministri Andrei Kozõrevi arvates võib seda plaani vabalt nimetada rahumeelseks ultimaatumiks. USA välisminister Warren Christopher teatas, et kui serblased otsustavad rahuplaani tagasi lükata, tuleb endisele Jugoslaaviale kehtestatud relvaembargo Bosnia moslemite suhtes tühistada, samuti tugevdatakse siis Serbia-vastaseid majandussanktsioone. 18. juulil nõustuvad rahuplaaniga moslemid ja horvaadid. 3. augustil lükkab Bosnia serblaste "parlament" rahuplaani tagasi ja kuulutab selle kohta välja referendumi. Augustis korraldati referendum ja teatati seejärel, et nende rahvas pole säärase plaaniga nõus. Serbia president Slobodan Milosevic, kes algselt toetas Bosnia serblasi,
oktoober 1940 Saksamaa, Itaalia ja Jaapan kirjutasid Berliinis alla Itaalia tungib kallale Kreekale. Kolmikpaktile. 18. detsember 1940 1941 Hitler allkirjastas "Barbarossa plaani". 6. aprill 1941 Saksamaa tungis kallale Jugoslaaviale ja Kreekale. 18. aprill 1941 29. aprill 1941 Jugoslaavia lõplikult okkupeeritud. Mandri-Kreeka lõplikult okupeeritud. 22. juuni 1941 6. detsember 1941 Saksamaa tungis kallale NSV Liidule, ennetades nii Punaarmee alustas Moskva all vastupealetungi, vallutades
San Francisco konverentsil. 51 liikmesriiki moodustasid ÜRO Peaasamblee. NSVL, USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, Hiina said eristaatuse ja neist said ÜRO Julgeoleku püsiliikmed (vetoõigusega). NSVL soovis õigust keelata ka talle mittemeeldivate küsimuste arutlusel võtmist, kuid seda õigust talle ei antud. NSVL süüdistas Läänt, et see toob ÜRO vaid oma huvide kaitseks, sest peakorter rajati New Yorki. Sõja järel muudeti riikide piire: Itaalia pidi loovutama alasid Jugoslaaviale, Kreekale ja Prantsusmaale ning loobuma aladest Aafrikas; Ungari suruti 1938a piiridesse; Bulgaarialt võeti kõik vallutatud alad; Soome tunnustas Talvesõjajärgset piiri NSVL-ga ja loovutas Petsamo (põhjas); Saksamaa alasid anti Poolale ja osa Ida-Preisimaast NSVL-le (Kaliningrad); Island iseseisvus (Taani alt); Rumeenialt läks Bessaraabia NSVL-le, Saksamaa muretses endale uue tehnika ja sai majanduse käima. --------------------------------------------------------------------
aastal liitus Euroopa Nõukoguga; 1971. aastal said naised valimisõiguse; 2002. liitus ÜRO-ga, pärast rahvahääletust; 45. Ungari XX sajandil I ilmasõja puhkedes püüdis Ungari-poole valitsus konflikti vältida, ent ei suutnud; sõjas lüüasaamise ja kaksikmonarhia kokkukukkumise järel kuulutati 1918. aastal välja vabariik, samas tegutses ka Nõukogude Ungari „riik“; Trianoni lepinguga loovutati territooriume Tšehhoslovakkiale, Rumeeniale, Jugoslaaviale, Austriale; 1920. loodi vakantse trooniga monarhia, riigihoidja Miklós Horthy juhtimisel; ehkki kuningas Karl IV püüdis troonile naasta, olid tal konfliktid nii Horthy kui ümbruskaudsete riikidega; Horthy represseeris Ungaris elavaid vähemusi; peaminister Bethleni ajal manipuleeriti valimistega; 1929 – 1931 suur majanduse kriis; maareformid olid puudulikult teostatud, feodaalkord säilis poolikuna, rikkused olid koondunud kitsa eliidi kätte; juute rõhuti; rahvusradikaalid
aastal. Võitis kodanlik revolutsioon ja novembris kuulutati välja vabariik. 1919. a loobus sotsiaaldemokraatide valitsus võimust kommunistide kasuks, sai alguse neli kuud kestnud Ungari Nõukogude Vabariik, mida juhtis Béla Kun. 1920. a juunis kirjutati alla Trianoni (Versailles') rahulepingule, millega ajalooline Suur-Ungari lakkas olemast - Ungari kaotas üle 2/3 oma aladest: Transilvaania Rumeeniale, Slovakkia Tsehhoslovakkiale, Vojvodina ja Horvaatia Jugoslaaviale, üle 4 miljoni ungarlasest elaniku jäi elama uute riigipiiride taha. II maailmasõjas võitles Ungari riik taas sakslaste poolel. 1938-41 sai Ungari osa oma kaotatud aladest ja piiride taha jäänud elanikkonnast tagasi. 1941 kuulutas Ungari Nõukogude Liidule sõja. 1944 okupeerisid sakslased Ungari, et takistada riigi väljumist II maailmasõjast. 1945. a saabusid Ungarisse Nõukogude väed ning riik sattus Nõukogude Liidu ülemvõimu alla. 1947
annaabi.ee 
