Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Jõulunäidend - Teekond Jõulumaale". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
võlur, päkapikud, jõuluvana, kardina, lavalt, lähme, lahkub, näitemäng, päkapikk, kardinad, vist, kardinate, laevaga, ammu, tulema, hingele, kruiisilaev, trumm, sinust, kuule, peitu, kiisu, esinejad, esitavad, lahkuvad, teekond, muusika, tulemast, trummi, kuulnud, niimoodi, lennujaama, lennukis, piletid, ootavad, soovil, vahelt, lõbus, jõulupiduKuidas… noh… mismoodi… et mis siis …. HIRMUS ANTS Emal läks süda pahaks, isa oli täis ja lõugas ainult... Mina võtsin välja PIKK FELIX Nagu kreeka tragöödia – oma õe perseaugus näppudega. HIRMUS ANTS Ole vait, ma olen arst. Olin arst. PIKK FELIX Hea julge metsas olla. Kui keegi kuuli saab, Ants tõmbab välja. HEESKA Mis ta teeb siis nüüd? HIRMUS ANTS Nutab. Nii kui mind näeb hakkab õndsalt naeratama ja kohe nutab. Ei julge enam kodus käiagi. Tuleb õde, hakkab nutma, lahkub koos jalgrattaga 6 HEESKA Kes sul käskis metsa minna? HIRMUS ANTS Mida? HEESKA Ei midagi. HIRMUS ANTS Tead, Johannes… Ah, kurat… HEESKA No mis? HIRMUS ANTS Ei midagi. HEESKA Mida sa kurat mölised mu venna pärast? Ega ta ise punaväkke ei läinud. Ise tõmbasid saksa sõjaväest minema ja arvad, et nad sulle halastavad. HIRMUS ANTS Ma tulin ära, jah. Kurat, ega ma Saksamaa eest sõdinud!
Targem kui 5B- Jõulueri Saatejuht Toomas Juut Saatekülaline Jõuluvana Aadolf Päkapikk Josie Põhjapõder Rudolf Päkapikk Anna Päkapikk Aadam Kava : Saatejuht Tere daamid ja härrad, mina olen Toomas Juut ja me alustame oma saatega '' Targem kui 5B jõulueri '', oleme otseeetris ja meie külaliseks on täna Lapimaalt pärit Jõuluvana Aadolf. Tere Aadolf ! Aadolf Tere tere ! Saatejuht No millega siis meie külaline tegeleb ? Aadolf No jõluvana olen juu, daaaaaaahh. Saatejuht Aa, oi jah . Aga oled mänguks valmis jõulumees ? Aadolf Muidugi olen. Saatejuht Sul on abivahendiks kaks õlekõrt Päästa või spikerda ja muidugi tuleb sul ka valida pinginaaber . On mängunõuded selged ? Aadolf On. Ma valin Anna. Saatejuht No nii, hästi, Küsimusi mille sa vastad on viis ja viiest erinevast teemast :
Meil on päkepikud käinud --- --- aga mina neid ei näinud Jõuluõhtul keegi ukse taga Jõuluvana aeg on käes nägin ainult kingipakki röhitseb, et õu siis kajab laste soovid ammu peas nüüd ma hüppan rõõmust avan ukse, vastu vahib läheb, kingikott on käes lakke jõulutaat kel kaenlas hani milles mänguasjad reas tänama pean jõulutaati --- --- sest tema ju need kingid saatis Jõuluvana seisab Kingid kuuse all on reas
Maskide Ball Danielle rikka mõisaomaniku tütar, naiivne ja edev Adeele Danielle rikas sõbratar, upsakas Alexa noor ja elurõõmus vaese taluniku tütar, väga helge Marc Alexa vanem vend, kütkestav ja rüütellik Esme vana naine, ennustaja Eino Alexa isa, igavene toriseja ! Remargid on tekstis alla joonitud ! Eelmäng Alexa ja Marc istuvad keset põrandat, mängivad kaarte. Riided talulikud ja võimalikult vaesed. Laval on kardinad ees, tegevus toimub kardinaid avamata. Alexa: Hah! Näe jälle minu võit! Marc: Oota, oota, Alexa, veel pole lõpp! Möödub mängides paar sekundit Alexa: Viskab kaardid hõisates käest Ja mis ma sulle ütlesin? Ah? No näed sa, kellel täna pidupäev on! Jälle minu võit! Marc: Tusaselt enda ette pomisedes Jaa, jaa...on küll sinu võit...jälle... Alexa: Lööb vennale patsu õlale Aga ära meelt heida, venna! Tead ju küll seda
{39675}{39733}Ma ei tea isegi,|kuidas see juhtus. {39750}{39810}Mina panin alles peale Ahast. {39818}{39945}See oli viimane kord. Enne suren,|aga enam ma ei jookse. {40090}{40195}Ärge pange pahaks, vennad,|näete isegi, läksin endast välja. {40364}{40426}Kurat, see oli esimene jooks elus,|mille ma kinni panin! {40519}{40609}Kurat, ma lidusin nii,|et pekk pani üles-alla. {40830}{40911}Kurat, ilusa kruusi lõhkusid ära. {40985}{41047}Mehed, lähme nüüd pataljoni juurde. {41059}{41111}Lähme ühekaupa, nii ei märgatagi. {41115}{41191}Ütlesime, et eksisime ära.|- Jah, et käisime metsas seenel. {41273}{41325}Esimene rühm paigale! {41355}{41423}Keegi ei pannud tähele! Panid tähele,|keegi ei pannud tähele. {41442}{41501}Kolmas rühm, paigale! {41622}{41661}Tervist, mehed! {41674}{41724}Tervist, härra pataljoniülem! {41838}{41917}Tuleb välja, et esimene vasikas|ei läinudki aia taha! {41975}{42018}Tublid!
(vajutab rohelist nuppu) Aeroobika treener : Ja üks ja kaks ja kolm, neli, viis!Teeme korralikult tööd!Ärge magage! Õpilane : Aitab juba.Ma ei jõua enma. Aeroobika treener : Hei ,sina seal!Tule ka trenni! Praktikant : Ma käin juba ujumistrennis.Ma ei jõua maksta. Õpilane : Ärge tulge jah ,treeneri arvates on trenn kogu elu ja seda peab 24 tundi 7 päeva nädalas. Aeroobika treener : Kas te tulete trennis siis?Ma teen teile soodustust! Praktikant : Pean ära ütlema. Aeroobika treener : Lähme!Ja üks,kaks,kolm! Õpilane : Nii vähe sai puhata.Tere hommikust! Praktikant : Ma loodane et enam selliseid trenne ei tule(vajutab kollast nuppu ja sisse tulevad Kaisa Oja ja Maret Ani) Maret Ani : Ma näen,et siin tundub olevat väga sportiv inimene.Me sooviksime teile tutvustada mõningaid spordialasid.Niisiis : tennis on... Praktikant : Ma ei soovi enam spordist midagi kuulda. Kaisa Oja : Aga võistlustants?See on väga ilus spordiala.See kleit,mis mul seljas on?Aga äkki teie ütlete
Vahel ajas küll pea püsti ja susises vastu, aga pani muudkui jälle minema - inimese silmavaadet ta ei kannata. Siis ikka tema ees ja mina taga järel... MARI. Noh? Said ära materdada? TIINA. Ära materdada? Jumala looma? Mis ta mulle siis kurja tegi? Taju põgenes! MARI. Kurja ei tee? Alles mineval nädalal oli Tähik nõelatud... TIINA. Kui ehk ise peale astus. See paranes ju ära jälle... (Ärevuses.) Ah! Metsast kostab sikusarve heli. MARI (ka ärevuses). Tule, lähme! TIINA. Ei, ei, mina ei tule! (Vilistab lugu kaasa ja teeb köhal seistes rõõmsaid tantsuliigutusi.) MARI (rahutult). Tule, tule. Lehmad tahavad lüpsta! Me peame minema. TIINA. Ei, ei, mina nopin veel ruttu mõne marja, ilma ma koju ei lähe! MARI (tusaselt). Marju noppida oli aega küll. Tule või ära tule, mina lähen! (Pöörab minema.) TIINA Jaa, jaa - mine, mine ees, küll ma tulen kõhe! (Kergel sammul metsa ära.) MARI (ümber pöörates)
.. 5. Jalgadega koputame... Lapsed kõnnivad paarides kätest kinni hoides mööda ringjoont. Sõnadega "keeru- tame ringi..." lasevad käed lahti ja keerutavad koha peal. Sõnadega "üks, kaks, kolm" jäävad seisma näoga ringi sisse, edasine tegevus teksti järgi. (M. Liivak. Kaks sammu väljapoole. Talmar ja Põhi, 2002. Lk 24) 27 Õpetajaraamat Vanaaegne laste tantsuviis "Tule, sõbrake" 1. Nüüd lähme lapsed kõndima ja ringimängu mängima. La-la-la... 2. Nüüd tule, tule, sõbrake ja tule tantsi minuga. La-la-la... Esimese salmi ajal kõnnivad lapsed ringi ja otsivad endale sõbra. Teise salmi ajal võtavad kätest kinni ja tantsivad, keerutavad või kõnnivad. (E. Aus. Beebi muusika 2. Kirjastus "Muusika" 1996. Lk 4) Tule, tule, sõbrake Tule, tule, sõbrake, anna mulle käeke. Üks ja kaks, üks ja kaks, tuju läheb paremaks.
ma tegin selle hästi, kuna pole kunagi nii pikka tööd teinud. Pole iialgi nii kaua aega ühte asja kirjutanud, alati on kiiremini valmis tehtud, alati on töö kähku tehtud. Seda tööd ma tegin sellepärast kaua, kuna siin oli vaja sissejuhatust, kokkuvõttet ja töö käiku. 2 Luuletused 2 Sissejuhatus 2. Luuletused. 2.1 Loovtöö. 2.2 Jõuluvana. 2.3 Kooli päev. 2.4 Jõulu õhtu. 2.5 Salaja jõusaalis. 2.6 Räppar. 2.7 Elu armastus. 2.8 Sõbra tsoon. 2.9 Suve päev. 2.10 Igavus tappab. 2.11 Ralli päev. 2.12 Päkapikk. 2.13 Kummitus loss. 2.14 Kallis ema. 2.15 Miks tegid nii. 2.16 Sõdurid. 2.17 Naine ja rott. 2.18 Luuletus armastusele. 2.19 Õnnelikus. 2
Loodusesse uitama läheb Alo aga meelsamini üksi. Eriti tõmbab teda vanaema juurde Võrumaale, Kirikukülla ja sealse kandi metsadesse. "Seal ma kogun jõudu, mõlgutan omi mõtteid. (11) " Viimase lause poetab Alo muuseas tõsimeeli. Kelmikas sära, mis tema silmadesse sel hetkel tekkis, ei unune mul iial. 2. A "Need lausa punetasid etenduses osalenud päkapikumehe üles keerutatud tolmust" B "Suudki ununesid paljudel suurest üllatusest lahti: päkapikud ongi päriselt olemas!" C "Kõikidel etenduses lumehelvestena osalenud lastel olid silmad sätendavaks maalitud" 3. A Tundsin, et see ongi minu missioon: hoida elus laste unistust päkapikkudest ja jõulumuinasjutust B Siis saingi impulsi näitlejatööd õppida, muidu plaanisin juba majanduskõrgkooli astuda C Me oleme ju olnud muinasjuttudele ja legenditele vastuvõtlikud, meile meeldib unelmatemaailm 4
Pearuga kemplemine on kui üksainuke kindel asi Vargamäel, ja kuidas Andres ka ei püüaks, tehes eraldi teid ainult sellepärast et kuidagi poleks põhjust tülitseda, hoides oma loomadel silm peal ja ehitades tugevaid aedu, leiab naabrimees ikka põhjuse Mäe perega kuidagi kokku puutuda. Andrese sulasel Jussil pole ka mtte kerge põli, aina kurdab ta, et peremees tööga tappa tahab. Ometi jääb ta ka teiseks aastaks, ja kui lahkub esialgne tüdruk Mai ja tuleb teine, Mari, rõõmsameelne ja lõbus, ei tahagi Juss enam ära minna. Mari muudkui lõõbib Jussi, aina narrib, nii et poiss eriti arugi ei saa, miks ja milleks ta siis õigupoolest seda teeb. Juss võtab asja väga tõsiselt, oma väge tõestades, upub isegi peaaegu - uhkuse tõttu, kuid jonni ka ei jäta. Marigi lõõbib edasi, niikaua kui kord Juss enda poomist üritab. Siis saab asja päris selgeks, Mari jätab oma
on. Pärt tahab laenaat raha 8% sügiseni kuid lugu areneb selleni, et tegelt on siin ta Miilit endale küttimas ja koos temaga ka päranduse raha. Asi kisub äärmiselt kriitiliskes ja Vana-Märt haarab püssi kuid mõtte siberist kukutab ta püssi. Pärn jätkab kauplemist ja irvitamist, Märt ei usu oma silmi kuuldes ähvardusi ta kuraatorisse panna ja saadab Pärni minema kutsutes teda Saatana sigitiseks kuid Pärn on teda mentaalselt üle trumband ja lahkub andes Märtile paar mõtlemis päeva ja musutades Miilie hüvasti. Lugu jätkub linnas, tõenäoliselt Tallinnas kust urjandik ja Vana-Märt on just tulnud kõrtsist ja Märt nüüd Pärdi ja Miili kodumaja ees laamendab, visates ust kiviga ja karjudes samas ka uhkustades, et ta kõik selle võib kinni maksta. Urjandik käsib tal vait olla ja ennast talitseda. Vahepeal tulevad kõrtsimees ja rahvas välja, et jälgida toimuvat. Urjandik käsib neil Vana-Märti kinni hoida
,,Pühi suu puhtaks, va kiisuke, mine, saad mujaltki leiba!" Lapse palve tibukesele Tibukene, ütle mulle, millal hakkad munema! Iga päev toon teri sulle, mune ikkagi ei saa- Sõit Sõidan sõitu rutulist, mul on tore sõiduriist, rattad tal on valgest vasest, rattarummud kõvast kasest. Rattad aina vuravad, kivikillud kargavad. Sõida, hobu, sõida, hopp! Üle nurme kopp-kopp-kopp! Nurmes naerid hiigelsuured, põllul petersellijuured! Lähme linna saia tooma, Petserisse piima jooma! Linnuke Linnukene oksa pääl, piiksub, vaene, kurvalt sääl. Lumi katab maad. Kust sa süüa saad? Tuleb väike Jukuke, kaenlas leivakakuke. Nüüd saad süüa sa, ole mureta! Vaike jänes Väike jänes -- küll on kena -- pehme, siidine ja hall, meil on vana jänkuema, neli väikest poega tal. Jänes rõõmustab ja hüppab, aias kapsalehti sööb, niidul lustiliselt lippab,
pooleli. 1905 toimus üle Eestiline mässude laine, tsaari võimu vastu ja lõppes mõisate põletamisega. Tuglas oli sotsialistlike vaadetega (vasak), nõudis võrdsust. Ülestõusud suruti igal pool veriselt maha. Tuglas käis mööda maad üleskutsujana, kutsus mässama. Peale mässu põgenes Eestist, veetis mõned kuud Toompea vanglas. Seda motiivi kasutas ära oma poeemis ,,Meri" mis on ülistuslaul vabadusele. 1095 lahkub Eestist, pagulus aastad kuni 1917. Rändab ringi varjunimede all Euroopas. Rändab läbi pool Euroopat, sai nii oma harituse. Euroopalike suundade maaletooja Eestisse. Kirjandus sai modernsema varju. 1917 Siuru. Tuglas astub võimsalt kirjandus areenile. Tuglas oli ainuke, kes seal prosaist oli. 1917 ilmus tal novellidekogu ,,Saatus". Muutis koguaeg oma tekste. 1923 hakkab ilmuma ajakiri Looming mis ilmub siiamaani, Tuglas on selle eesotsas. Tuglas tahab Eestist põgeneda, aga jääb hiljaks.
Tõde ja õigus - märkmed I - Naine Krõõt ja mees Andres Paas sõitsid hobusevankriga Vargamäe suunas, kuhu elama pidid minema - Pidid minema läbi soo, mille ületamine oli raske, plaanisid sinna tulevikus sügavamad kraavid ja kõrgema tee teha, et ületamine nii keeruline poleks - Teel jäi nende lehm Maasik sohu kinni, koduhoidjad (sauna-Madis, karjane, eit) tulid appi, tegid lõkke, et sohu kinni jäänud lehma jalgu soojendada, et too edasi liiguks, lõpuks saadi lehm välja ja jõuti uude koju - Krõõt pärib, miks Andres just selle koha valis, mees vastab et paremat ei olnud müügil või teised kohad olid liiga kallid, lohutab naist, et Vargamäel pole ka väga hull, tuleb ära harjuda II - järgmine päev oli uue kodukohaga tutvumiseks, esmalt taheti külastada naabrit, Tagapere Pearut, kuid ta oli kõrtsis - Saunatädi ja sauna-Madis tutvustasid uutele peremeestele ümbrust, see oli vaikne, soine, vesine, krunt oli suur, Andres mõtl
kirik oli säärase lõbutsemise vastu. Meiud viidi koju, osa ehiti pidulikult riideribade ja lillepärgadega ning tantsiti ja lauldi nende ümber. Eestis on keskajal ja hiljemgi Tallinnas tähistatud maipäeva karnevali ja maikuninga valimisega. Meigusid pole toodud siiski üksnes maipäevaks, vaid näiteks Inglismaal ka suurel neljapäeval või suvistepühade ajal, hiljem see tava taandus. Puhastava toimega kased/kasevitsad kuulusid teistegi pühade juurde (mardi- ja kadrivitsad, jõuluvana vitsakimp), nendega löömine pidi tagama inimeste ja loomade tervise. Kasevihast sabaga kastsid maskeeritud pererahvast, kasevihtadega vihtlemine kuulus ravimaagia ja pulmatavade juurde. Kased kuuluvad ohvripaiga ja ohverdamise juurde. Jõulud Jõulud on tähtsaimaid rahvakalendri pühi ka tänapäeval, tähistades talvist üleminekut lühenevatelt päevadelt päikese uuele võidule. Jõulude vastandiks on kalendri suvepoolel jaanipäev. Jõulud ja aastavahetus on kõikjal
· Lipitses kõigiga, et oma rada ajada · 1905 oli Tallinna uuel turul Sandarmite ülestõus rahva vastu · Tuglas oli sotsialistlike vaadetega, nõudis võrdsust, et kehvematel oleks parem elu. · Eluolu pärast mahasurumist muutus kibedaks, veetis aega Toompea vangi. Seal olemise kogemuste põhjal kirjutas poeemi "Meri". Rohkem luulet pole teada, tema proosa aga küllaltki luuleline · 1905-1917 lahkub Eestist, algavad pagulusaastat, elas Soomes aga peab lahkuma, rändab läbi pool euroopat. Hariduse omandab euroopas · Modernismi tooja Eestisse · 1917 saabub ametlikult Eestisse · 1917 Siuru lugu, Tuglas astub võimsalt kirjanduse areenile. · Oli ainuke prosaist · I novellide kogu "Saatus" · Alates 1917 oluline autorina ja kirjandustegelasena · Tänu Siurule, kirjandusrühmitustele, hakkab ilmuma "Looming", mille eesotsas Tuglas
Nt koera sihtkoht: Koer läks õue (intransitiivne lause, koer on alus) Peremees saatis koera õue (transitiivne lause, koer on sihitis) Seisundimäärus Nt liha sihtseisund: Liha kees pehmeks (intransitiivne lause, liha on alus) Kokk keetis liha pehmeks (transitiivne lause, liha on sihitis) Valdajamäärus Nt nuku valdaja: Lapsel on nukk (intransitiivne lause, nukk on alus) Jõuluvana tõi lapsele nuku transitiivne lause, nukk on sihitis) 25. Mille poolest sarnanevad sihitisesarnased määrused sihitisega? Sihitisekäändelised määrused. Osa kestust väljendavaid ajamäärusi ning hulga- ja mõõdumäärusi langeb vormilt kokku sihitisega. Nad esinevad sihitise käänetes -- nimetavas, nt Oota viis minutit!, omastavas, nt Ootasin ühe minuti, ja osastavas, nt Ma ei oodanud minutitki, kusjuures üht või teist käänet tingivad siin paljuski samad asjaolud,
HAMLET: Ma püüan olla teile kuulekas. KUNINGAS: Noh, see on alles armas kuulda! Tunne end Taanis nagu omas kodus! Nii, nüüd võime minna, naine. Südame teeb soojaks nõnda lahke nõustumine. Me seda tähistada tahame. Ja iga kord, kui joome terviseks, las kõlab kogupauk. Kuid lähme nüüd. Kuninganna ja kuningas lahkuvad, nende järel õukond. HAMLET: Oh laguneks see liig, liig sitke liha ja sulaks ainsaks kastepisaraks! Kui vaid ei keelaks Looja käsulaud end tapmast! Jumal, jumal, jumal küll!... Kui läila, lame, tüütult tühine näib kõik see ilm!...Tuim tavapärasus - see võtab sülitama - harimata aed,
Surmas hinge vötja on tiibu plaksutav kukk keda oli ka surmatseenil näha, see hirmutas Juulat kui ta uudised teada sai ja ehk teades, et Jürka kogu öö tema kõrvalmlebas küsis talt üle, et kas tema võttis poja hinge kuid see väitis, et ei ole hetkel ju Vanapagan ja, et keegi teine võttis. Ants nõudis aga jõledalt vaevatasu ja laitis Jürkale,met ta ise ei saa masinat töötada kuna põhjused ning poeg tal ka mitte kuna minister lausus, et kui too linnast lahkub siis ei ole keegi kes suudaks teda asendada ja köik variseks kokku. Seega peab Jürka oma poja, mitte teise kasiku vaid väiksema Kusta minema, talle noomiti enne põhjalikult sõnad peale kuid too koos oma õdede vendadega oli ambitsoonikas ja uudishimulik ning läks heameelel masinat töötama. Eriti kibe oli tütar Maia kes oli pettunud, et peab ootama siin kuni mees tuleb, vahet ei ole, et leer juba seljataga. PEATUKK KOLMTEIST Maia ikka ei püsinud ültse kodus
A.H.Tammsaare "Tõde ja õigus I" 1. Vargamäe Eespere peremees Andres Paas (Mäe Andres)- laiavõitu nägu, tugevate lõuapäradega, terassilmadega, lühikese, kuid tiheda musta habemega. Kavatsus maapind esimesel võimalusel maha müüa. Ei olnud tema tõelise väärtusega arvestanud. Abielu tähendas talle eelkõige lapsi. Isakodu asus välismaal. Ei olnud suur viinavõtja, rohkem meeldisid pitsi taga sobitatud tutvused. Raamatu alguses ligi 30. Igaüks on oma õnne sepp. Võimalik, et poleks Vargamäe Eesperet kunagi ostnud, kui ta teda vaid Tagaperega võrrelnud oleks. Ent tema võrdles ka Aasemega ja nõnda ei paistnudki asi väga halb. Leidlik. Töökas. Kade ja vihane Pearu peale, sest talle tundub, et tollel on palju kergem taluga hakkama saada. Kohati nagu tüüpiline eesti mees kunagi. Ei nutnud, kui Krõõt suri pilk oli liiga kauge. Pole kunagi suur kirikusõber olnud. Ei mõista lastega nalja, kui asi tõs
Tõde ja Õigus Kahel nädalavahetusel järjest meeli köitnud ,,Tõe ja õiguse" neljas osa viis mõttele, et tuleks üles märkida ka ülejäänud Vargamäe suurprojektist veel meelespüsivad mälestuses, mälestused, mis eelmisest suvest veel päris selgelt meeles seisavad, kuid samas teadagi haprad kaduma on. Kõigepealt II osa Kukenoosi aidas, etendus ise oli Linnateater ja Nüganen oma tuntud headuses. Imestasin, et kuigi ma nägin seda lavastust esimest korda vist aastal 2006, oli see mul väga selgelt meeles, just sisu ja stseenide väljanägemise poolest, nii et enamust lavastuse sisust ma mäletasin ja võisin ette aimata, mis seal nüüd toimuma hakkab. Küll aga oli huvitav vaadata näitlejate mängu, eriti neid osasid, kus osatäitja vahetunud oli. Eelkõige muidugi see põhjus, miks üldse lavastust vaatama sai tuldud, Mauruse Üksküla esituses oli välja vahetanud Maurus Tomminga kehastuses. Tommingas oli hoopis teistsugune Maurus
Parun Herbert oli kindel, et ta peab oma lubadust pidama, mis ta Juliettele oli andnud. Herbert tahtis opmann Vinterile karistuse määrata. Kuid enne ta pidas oma isaga nõu. Alguses ei olnud Rüdiger nõus, kuid siiski suutis Herbert tema nõusse rääkida. Noor parun rääkis Vinteriga nii, et ta saaks aru, et Herbert teab kõikest, mis oli juhtunud. Nii tunnistaski opmann üles. Herbert tahtis ta lahti lasta, kuid ta isa ei lubanud. Herbert proovis teha nii, et Vinter ise lahkub. Herbert ütles talle, et ta peab Miina ja Päärna ees vabandama ja Miinale 20 rubla kahjutasu maksma. Vinter ei olnud sellega nõus ning ütles, et otsigu sel juhul endale uus opmann. Kui opmanniga räägitud, läks ta preili Marchandile uudist teatama. Teel Juliette juurde, tuli talle vastu Mai, kes ütles, et preili Marchand ootab teda. Herbert astus sisse. Juliette rääkis talle seda, mis Mai oli talle rääkinud. Juliette kutsus sisse Mai ja Miina, et nemad ise Herbertile
Parun Herbert oli kindel, et ta peab oma lubadust pidama, mis ta Juliettele oli andnud. Herbert tahtis opmann Vinterile karistuse määrata. Kuid enne ta pidas oma isaga nõu. Alguses ei olnud Rüdiger nõus, kuid siiski suutis Herbert tema nõusse rääkida. Noor parun rääkis Vinteriga nii, et ta saaks aru, et Herbert teab kõikest, mis oli juhtunud. Nii tunnistaski opmann üles. Herbert tahtis ta lahti lasta, kuid ta isa ei lubanud. Herbert proovis teha nii, et Vinter ise lahkub. Herbert ütles talle, et ta peab Miina ja Päärna ees vabandama ja Miinale 20 rubla kahjutasu maksma. Vinter ei olnud sellega nõus ning ütles, et otsigu sel juhul endale uus opmann. Kui opmanniga räägitud, läks ta preili Marchandile uudist teatama. Teel Juliette juurde, tuli talle vastu Mai, kes ütles, et preili Marchand ootab teda. Herbert astus sisse. Juliette rääkis talle seda, mis Mai oli talle rääkinud. Juliette kutsus sisse Mai ja Miina, et nemad ise Herbertile
Hugo Treffneri gümnaasium Anton Hansen Tammsaare August Gailit Õpimapp Koostaja: Liina Viksi 11C klass Juuni 2009 2 Sisukord Hugo Treffneri gümnaasium.......................................................................................................1 Anton Hansen Tammsaare.......................................................................................................... 1 August Gailit...............................................................................................................................1 Õpimapp......................................................................................................................................1 Sisukord...................................................................................................................................... 3 Anton Hansen Tammsaare..................................................................
2 Tegelased: Osvald Koger Laura Siig Roland Räim Kaupo Koha Tegemiskoht: Siin Tegemisaeg: Nüüd 2 3 1. v a a t u s OSVALD: Ei saa jah. Mis siin aru saada on. Noh, head aega siis. 1. stseen ROLAND: Head aega. Lähme Laura. OSVALD: Tüdruk jääb siia. OSVALD (teritab süvenenult pussnuga. ROLAND: Oot, oot, oot. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega OSVALD: Jah, tüdruk jääb siia. üksi elanud.): Teritan nuga. Nüri noaga saab LAURA: Üksi ma küll ei jää. võid määrida, keedumuna pooleks lüüa, ROLAND: Üksi ta küll ei jää. pükste pealt moositilka ära võtta
suurtükiväe terviseks. Aga perekonna kokkusaamine on püha asi, ja ma olingi lahkuma hakkamas kohused polgu ees. Kes mõistaks seda paremini kui teie? Nii et nägemiseni! Ma emban teid ja ma olen uhke, et ma võin kutsuda teid oma vennaks! (Aplaus perekonnalt. Mihhail ja Renne suruvad kätt ja embavad teineteist.) ALEKSANDER: Hästi! Tulge lähme, me saadame teid korralikult ära. Semjon! Pavel! Üks teist tooge ta hobune, parun lahkub! (Üleüldine lahkumine.) (meenub) Ah jah. Meelde tuli. Mul on selle abielu suhtes ainult üks tõsine kahtlus LJUBOV: (pisarsilmil) Isa... VARENKA: (Ljubovile) See on nali. ALEKSANDER: ja see on teie vanuste erinevus.
FELIX Ma siis ei oota? ANN Parem mitte. FELIX Ma ikkagi ootan. ANN Felix! Ann seisab peegli ees. ANN Kuidas ma välja näen? FELIX Ma ei taha et sa lähed. ANN Mul pole isegi väga viga. FELIX Ära mine... 11 ANN Ma... FELIX Palun... Autosignaal. ANN Ma olengi juba läinud... Ann lahkub. Felix karjub talle järgi. FELIX Sa ei saa lihtsalt ära jalutada millal aga soovid. Ann, tule kohe tagasi... Kuuled mind? Tule tagasi... Ann... VÕÕRAS HÄÄL Türa, mida sa lõugad seal? Felix ehmatab ja sulgeb ukse. FELIX Või, et mina ei saa hakkama... Kohe näed, kui soojaks läheb. Felix jõuab kööki ja gaasiboiler plahvatab. NELJAS Päev hiljem restoranis. Lauas istuvad Ann ja Kareen. KAREEN Joo, see rahustab.
parem kool. Koolielu oli vabam, playbackidest ja siukestest asjadest võeti palju rohkem osa ja ka kooli üleüldine maine rahva seas oli tunduvalt kõrgem kui LÜG-il praegu. Kool muutus pärast renoveerimist nagu väga ametlikuks asutuseks ära, tekkisid väga kindlad piirid hindamisel, puudumistel jms. Kõige eredam mälestus mul widekast oli üks playback kus ma pidin minema palja torsoga lavale ja taldrikuid ühe korra kokku lööma ja siis lavalt ära minema, ma mäletan et kalle lõunale olevat see väga meeldinud , tulemuseks saime tubli kolmanda koha. Mis ma koolilt sain? Gümnaasiumisse läksin ma kindla mõttega gümna lõputunnistus kätte saada ja ei midagi enamat. Venitasin igas aines oma kolme välja, vahepeal läks ka paremini, tuli ka kõrgemaid hindeid , aga jah, pmst mu moto oli et tee nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vaja. Oma
ütlen! ROLAND: Ega meil nüüd surmahäda ka ole. Andke andeks. Võime kohe ära minna. Asi ei ole nii hull. OSVALD: Mine ära jah. Asi ei ole nii hull! Mida sina tead. (Paus.) Hea küll, ehmatasin teid vist natukene. Ärge võtke südamesse. Vahel kuhjub korraga liiga palju. Muidugi ei ole midagi hullu. Kõik on hästi. Noh, head aega siis. ROLAND: Ma ei saa hästi aru. Me siis ei saa siia jääda? OSVALD: Ei saa jah. Mis siin aru saada on. Noh, head aega siis. ROLAND: Head aega. Lähme Laura. OSVALD: Tüdruk jääb siia. 3 4 ROLAND: Oot, oot, oot. OSVALD: Jah, tüdruk jääb siia. LAURA: Üksi ma küll ei jää. ROLAND: Üksi ta küll ei jää. OSVALD: Me võime siin vaielda ja seletada, aga tüdruk jääb siia. ROLAND: Siis jään mina ka. OSVALD: Sina küll ei jää. ROLAND: Mis kurat nüüd on siis?! Tule, Laura. OSVALD: Sa viid märgade jalgadega naise metsa
1) Eesti kirjanduse ja kultuurielu aastatel 1905-1940, kirjanduslikud rühmitused, kutselise teatri teke. · Aastal 1905 moodustati kirjanduslik rühmitus ,,Noor Eesti, kelle eesotsas oli Tuglas ja Sütiste. Sisaldas kultuurimehi, kes tahtsid arendada Eesti kirjandust. ,,Olgem Eestlased, aga saagem Eurooplasteks,, (taeti Eesti kultuur viia euroopa tasemele) · Aaata 1906 hakkas ilmuma ajakiri ,,Eesti kirjandus,,. Samal aastal avati Tartus esimene eesti keelega seotud keskkool (tütarlaste gümnaasium) · Samuti 1906 pandi alus ka kutselisele teatrile( Karl Menning) · Valmis uus ,,Vanemuise,, teatrihoone, mis avati näidendiga ,,Tuulte pöörises,, (A. Kitzberg) · Rahvuslik teater 1870 · Hakati korraldama kunstinäituseid. · 1909 avati Eesti Rahva Muuseum (Tartus) · Ajakirjandus arenes väga edukalt. Sajandi alguses hakkas ilmuma ,,Teataja,, (1901) ja ,,Uudised,,(1903). Sellest hoolimata ilmusid ,,Postimees,, ja ,,Sakala,, ikkagi edasi. ,,N
KÄÄBUS NINA W.Hauffi muinasjutu järgi instseneerinud Heli Prii TEGELASED: muinasjutuvestja, nõid, Jakob, ema, kingsepp, Jakob (kääbus), juuksuriemand, turulised, teenijad Niki,ja Naki, peakokk, kokapoisid, kammerteener, hani Muinasjutuvestja: Kunagi aastate eest elas ühes linnas kingsepp oma naisega. Iga päev istus ta tänavanurgal ja parandas kingi. Kingsepa naine müüs köögi- vilja, mida ta ise kasvatas. Neil oli tore 12aastane poeg. Enamasti oli turul abiks ning aitas ostjatel aedvilju koju kanda. Kaubamüüja: Ostke head moosi! Ostke head moosi! Kaubamüüja. Pirukad! Kuumad pirukad! Jakob: Siia, prouad! Vaadake, kui ilusad kapsad! Meeldiva lõhnaga maitsetaimed! Tulge siia! Mu emal on maailma parimad porgandid! Ema: Näe, sealt tulebki üks ostja! Nõid: Kas teie olete Hanne, aedviljamüüja? Ema: Jah, seesama. Ehk läheb teil siit midagi? Nõid:
Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7
annaabi.ee 
