3 Õppeaines: TOLEREERIMINE JA MÕÕTETEHNIKA Õpperühm: Juhendaja: Tallinn 2014 3.1 Lähteülesanne: Leida antud istudele tolerantside tabelitest piirhälbed ja kirjutada istud kombineeritud tähistuses. Arvutada kõikidele istudele ava ja võlli tolerants, piirlõtkud või –pingud ja istu tolerants. Teha esimese istu kohta ava ja võlli tööjoonised ning koostejoonis ja märkida neile ist tähelises, numbrilises ja kombineeritud tähistuses nii ISO, kui GOSTi järgi. 3.2 Istude piirhälbed: +0,0 33 + 0,74 H8 1) Ø20 n 7 ( ) 0 + 0 , 036 + 0,015 H9 2) Ø66 h 9 ( ) 0 0 ...
docstxt/15184478900751.txt
docstxt/15184495576862.txt
Peaaju Seljaaju Peaaju Seljaaju Ülesanne: autonoomse närvisüsteemi kaudu toimub närvid närvid siseelundite, sisenõrenäärmete, südame ja veresoonte talitluse reguleerimine. See süsteem on tahtele allumatu. 7. Märgi joonisele peaaju osad ja kirjuta juurde nende osade ülesanded. Suuraju e. otsaju , mõhnkeha, vaheaju, keskaju, tagaaju: piklikaju ja väikeaju. 8. Nimeta seljaaju ülesanded. Selgita, mis võib olla põhjuseks, et Kevin peale autoõnnetust ei saa enam kõndida ja peab liikumiseks kasutama ratastooli? Seljaaju põhiülesanne on ühendada kehas toimuvat peaajuga. 9. Suuraju koore eri piirkondadel on erinevad ülesanded. Märgi joonisele ajusagarad ja
üks ühele. Seega valib tarbija nüüd sellise tarbimiskomplekti mille korral ka tema soovib neid kaupu vahetada üks ühele (ehk samas suhtes). 3) Oletame, et Pille nädalaeelarve puuviljade ja köögiviljade ostmiseks on 24 eurot. Puuviljade hind on 2 eurot kilo ja köögiviljade hind on 3 eurot kilo. a) Joonista Pille eelarvejoon. Puuviljade hinna tähistame PX ja koguse QX ning köögiviljade hinna PY ja koguse QY. Nädalaeelarve ehk sissetulek on M. M=24; PX=2; PY=3 Joonisele kantud eelarvejoon tuleneb käesoleva ülesande eelarvepiirangust. Eespool on väljendatud ka eelarvejoone võrrand. 15 Eelarvejoonel asuvad kõik sellised tarbimiskomplektid mis on ühesuguse maksumusega. Eelarvejoonest väljapoole jäävad tarbimiskomplektid ei ole saavutatavad, sest nende ostmiseks ei ole piisavalt raha. Tarbija
0 100 0 1 100 10 2 100 25 3 100 45 4 100 68 5 100 95 6 100 121 7 100 141 8 100 150 9 100 140 10 100 120 1) Arvutage diivanite keskmine kogutoodang ja piirtoodang erineva arvu töötajate korral 2) Kandke saadud arvandmed kõigepealt tabelisse ja edasi joonisele: , , 3) Mitmenda töötaja töövõtmisel hakkab toimima kahaneva piirtootlikkuse seadus 4) Mitmenda töötaja korral on keskmine toodang maksimaalne? Mikroökonoomika Ettevõtteteooria Harjutus Ülesanne 4.13 Talus kasvatatakse maasikaid. Tabelis on toodud kulud (tuhandetes) lühiperioodil: TP FC VC TC AFC AVC AC MC
kolmnurga külje pikkuse leidmiseks kahe ülejäänud külje kaudu hüpotenuus2 = kaatet12 + kaatet22 kaatet12 = hüpotenuus2 kaatet22 kaatet22 = hüpotenuus2 kaatet12 Näide Sukelduja ujus vee all 20 m kivini, mis asub mere põhjas. Poi paikneb veepinnal täpselt kivi kohal, kusjuures kivi kaugus poist on 10m. Kui kaugel asub poi kohast, kus sukelduja oma sukeldumist alustas? Tee tekkinud täisnurkse kolmnurga joonis, kanna andmed joonisele ja leia otsitav suurus. 10 m 20 m Näide 16 m redel seisab maja seina najal. Redeli alumine serv asub maja seinast 2 m kaugusele. Kui kõrgele maja seinale redel ulatub? Tee tekkinud täisnurkse kolmnurga joonis, kanna andmed joonisele ja leia otsitav suurus. 16 m 2m Näide Täisnurkse kolmnurga kujuline puri on 30 m kõrgune. Selle laius on 10 m. Milline on purje hüpotenuusi pikkus? Tee tekkinud täisnurkse kolmnurga
Mõõtmestamist on mugavaim käivitada ikoonilati DIMENSION ikoonidelt, seetõttu on kasulik, et vähemalt mõõtmestamise ajaks on ikoonilatt avatud. Tavaliselt esineb joonistel kõige rohkem horisontaalseid ja vertikaalseid lineaarmõõtmeid. Nende mõlema mõõtmesta¬mise jaoks on kasutusel üks ja sama käsk DIMLINEAR. Valik horisontaalse ja vertikaalse lineaarmõõtme vahel toimub automaatselt hiire liigutamise kaudu. Lineaarmõõtme lisamine joonisele saab toimuda kahel viisil: Näidata järjekorras kolm punkti esimese ja teise distantsjoone baaspunktid ning mõõtjoone nivoopunkt. Pärast tühisisestust valida mõõdetav objekt (sirglõik, kaar, ringjoon, polüjoone lüli) ning näidata mõõtjoone nivoopunkt nagu eelmisel juhul. Kaldmõõtmete pealekandmiseks on kasutusel käsk DIMALIGNED. Siin on analoogilised kaks valikuvõimalust nagu lineaarmõõtmestamisel. Kaldmõõtme mõõtjoon kantakse joonisele
elementidega, mille suurust antud mõõtarv näitab. Kõige parem on mõõtmed kirjutada väljapoole kujutist mõõt- ja piirikjoontega. Mõõtjooned on varustatud mõõtnooltega, mille teravikud ulatuvad piirikuteni ning määravad mõõdetava lõigu pikkuse. Mõõtnooled peavad olema kogu joonise ulatuses ühesuguse kuju ja suurusega. Mõõtmete märkimise näited on näha järgneval joonisel [Pilt 1]. Pilt 1. Mõõtmete märkimine joonisele Üldnõuded joonisele mõõtude märkimiseks Mõõtjoon tõmmatakse mõõdetava lõigu suhtes alati paralleelselt, piirikjooned aga põhiliselt risti. Kui mõõtnooled on lühikesed ja nool ei mahu piirikute vahele, pikendatakse mõõtjoont ning nooled pannakse väljapoole piirikjooni [Pilt 1, a ja d]. Mitme järjestikku asetseva mõõtme andmisel, kui mõõtnooled joonisele ei mahu, märgitakse kokkupuutuvate mõõtjoonte otspunktid kas üheainsa noole, punkti või kaldkriipsukesega [Pilt 1, c].
Joonestamine Joonestamises käsitletakse standarditega määratud kujutiste liike, samuti mõningate toodete ja nende elementide (keermed) kujutamise iseärasusi. Joonisel kasutatavad kujutised jagatakse: vaadeteks, lõigeteks ja ristlõigeteks. Tehnilisel joonisel esitatakse kujutised ristprojektsioonis omavahel mõtteliselt seotud projektsioonide näol. Mõõtmete kandmine joonisele. Objekti suurusest annavad ülevaate joonisele kantavad mõõtmed. 1. Mõõtmestamiselementideks joonisel on distantsjooned, mõõtjooned, mõõtjooneotsad (nooled, kaldkriipsud), ühisnullpunktid ja mõõtarvud. Mõõtmestamise olulisemad reeglid: 2. Mõõtjooned tõmmatakse kontuurjoontest vähemalt 10 mm kaugusele. Mõõtjoonte omavahelised kaugused olgu kogu joonisel võrdsed ja vähemalt 7 mm. 3. Mõõtjoon ei tohi olla kontuurjoone ega mõne muu joone pikenduseks. 4
Arvestustöö geograafiast 7. klassile Kliima I osa Õpilase nimi Kuupäev Punkte Hinne 1. Märgi joonisele, missugustes Maa piirkondades on alati: - külm; - soe ja niiske; - palav ja kuiv; - neli aastaaega. 2. Märgi joonisele õhkkonna kolme maapinnalähedasema kihi nimetused, temperatuuri ja õhurõhu muutumine nendes ja jooni alla õhkkonnakihi nimetus, milles kujuneb ilm ja kliima. 100 km 80 km 60 km 40 km 20 km -100°C 0°C 100°C õhurõhk 3. Selgita mõistet "osoonikiht" ja osoonikihi vajalikkust elusorganismidele. 4. Mille poolest erinevad mõisted "ilm" ja "kliima"? 5. Nimeta kõige olulisem kliimat kujundav tegur. 6
B-B B-B Joonestada detaili eestvaade poolvaatl6ikes, vaade vasakult, l6ige B - B ja ristl6iked B-B ning C-C. 2 /u {e F :+- ffi a 4. Joonestada - Kanda joonisele vajalikud m66tjooned. W 2':1 en .1 a &I./r a {*. 'rq il I I '.; I
B-B B-B Joonestada detaili eestvaade poolvaatl6ikes, vaade vasakult, l6ige B - B ja ristl6iked B-B ning C-C. 2 /u {e F :+- ffi a 4. Joonestada - Kanda joonisele vajalikud m66tjooned. W 2':1 en .1 a &I./r a {*. 'rq il I I '.; I
2. Kus asub hüdrosfäär ? ......................................................................................................... (Ta asub Maa tahke koore ja atmosfääri vahel ning osaliselt nende sees) 3.Kuidas hüdrosfäär tekkis ? .......................................................................................................... (Hüdrosfäär tekkis tõenäoliselt Arhaikumi algul vulkaanipursetel eraldunud gaaside ja veeauru kondenseerumisel) 4. Märgi joonisele puuduvad protsendid 5. Märgi punktiirjoontele puuduvad numbrid Kogu maakera pinnast on veega kaetud ..... % , magedat vett on alla .... % kogu veehulgast. Mageveest .... % on igijää ja lumena ning sügaval maa sees põhjaveena .... %. Inimkond saab kasutada ... % kogu mageveest. See ...% jaguneb järgmiselt : .... % järvedes, ....% mullas; .... % auruna atmasfääris ja .... % jõgedes. 6. Mis on veeringe ? ..............................................................................
10 63,14 12 63,59 3 63,45 6 63,7 8 63,91 9 63,75 11 63,66 Peale punkti kõrguste arvutamist meetritesse, kannan need oma joonisele, mis on eelnevalt joonestatud, kus punktid paignevad paberil iga 4 cm järel (mõõtkava on joonisel 1:1000). Seejärel leian horisontaalid lõikevahega 0,25 meetrit, mis tähendab, et vaatan kahe punkti vahelist ala ning leian, mitu erinevat horisontaali sinna võiks mahtuda. Kuna horisontaalide vahe on 0,25 meetrit, siis horisontaalid saavad lõppeda vaid arvudega xx,0; xx,25; xx,50; xx,75, kus xx tähendab antud joonise puhul 63 (meetrit). Näiteks punktide 3 (63,45 meetrit) ja 4 (62,96
Nii, kui muudame mingit aktiivset jõudu, muutub otsekohe ka sidemereaktsioon. Sidemeraktsioomi moodul on ette teadmata. Kui side takistab aga keha liikumist mitmes suunas, siis on ette teadmata ka sidemereaktsiooni suund. Need tundmatud leitakse staatika ülesande lahendamise tulemusena. Sidemereaktsioonide õige määramine etendab staatika ülesannete lahendamisel väga tähtsat osa. Eriliselt tähtis on seejuures sidemereaktsiooni õige suuna märkimine joonisele. Kui kasvõi üksainus sidemereaktsioon on joonisele kantud valesti, siis on kogu see staatika ülesanne täiesti vale. Kõik sidemereaktsioonid peavad olema joonisele kantud absoluutselt õigesti. Nüüd tekib küsimus: kas on olemas üldreeglit selle kohta, kuhu on üldiselt suunatud mingi sidemereaktsioon? On küll, ja see üldreegel on järgmine: Sidemereaktsiooni suund on vastupidine selle suunaga, kuhu side ei luba kehal liikuda.
Vigastatud liiges paistetab üles, on valulik ning seda ei saa liigutada. Painduvalt ühendatud. Painduvalt on omavahel ühendatud selgroolülid. Selgroo lülide vahel on kõhrest kettad, mis teevad selle painduvaks. Inimene on hommikul 1 cm pikem kui õhtul, sest püstasend surub kettad päevase koormuse jooksul lamedaks. Liikumatult ühendatud. Liikumatult on ühendatud ajukolju luud. Nende ühendusi nimetatakse koljuõmblusteks. Tähtsamad luud Kandke joonisele järgmised luud: kolju, selgroog, roie, abaluu, rangluu, rinnak, õlavarreluu, küünarluu, kodarluu, randmeluud, kämblaluud, sõrmeluud, puusaluu, ristluu, õndraluu, reieluu, sääreluu, pindluu, põlvekeder, kannaluud, pöialuud, varbaluud. 2 Inimese anatoomia ja füsioloogia Inimese elundid ja elundkonnad -2
Töö tehtud: 12.10.2012 Aruanne esitatud: ............................................... Aruanne tagastatud: ............................................ Aruanne kaitstud: .............................................. Juhendaja allkiri: .................... Töö eesmärk Tutvuda saate ja vastuvõtukanaleid eraldava dupleksfiltri omadustega. Töö käik: 1. Tutvusime töö teoreetiliste alustega. 2. Koostasime mõõteskeemi vastavalt joonisele. 3. Ühendasime generaatori väljundi ja analüsaatori sisendi vahele lühise (duplseksfiltri asemele) ja määrasime analüsaatorisse jõudva signaali algse võimsus P0 [dBm]. Mõõdetud võimsus P0 = -0,17 dBm 4. Ühendasime generaatori väljundi ja analüsaatori sisendi vahele dupleksfilter vastavalt ülaltoodud joonisele. 5. Mõõtsime uuritava seadme väljundvõimsuse P1 [dBm] karakteristiku
sealt vastuse lugemist. Vastuseks on lõik x2 4 0 4. 1p. Ruutvõrratuse lahendamine, mille lahendamine eeldab parabooli joonistamist ja sealt vastuse lugemist. Kuigi nullkohad puuduvad on võrratuse lahendiks kõik reaalarvud. 3 3x 2 1 5x 1 5. 3p. Teisendad võrratust, lahendad intervallmeetodil. Märgid joonisele õige piirkonna. Annad vastuse. Veaks oli nimetaja 5x+1 kadumine. Vastuseks on 2 vahemikku x 1 2 x x 3 3 x 8x 5 x 6 x 66 6. 4p. A. Lahendad esimese võrratuse. Avad sulud, lihtsustad, saad lineaarvõrratuse. Joonis ei ole vajalik x 8x x 8x 0 9x 0 B. Millal ? Sõltub sellest kas x on
lühilaineline kiirgus · Vaata joonist ja otsusta, millised väited on tõesed. Paranda valed väited õigeks ilma eitust kasutamata. A. Suurem osa päikesekiirgusest peegeldub atmosfääri tagasi. B. Pilvedes neeldub 18% päikesekiirgusest. C. Maapinnale jõuab päikesekiirgus otse- ja hajuskiirgusena D. Tervikuna lahkub Maalt rohkem kiirgust, kui sinna saabub. E. Pilvedelt peegeldub rohkem kiirgust tagasi kui maapinnalt 4. Märgi üldise õhuringluse joonisele: kirdepassaadid, kagupassaadid, läänetuulte vöönd Lisa tähega skeemile, kus toimuvad järgmised protsessid: A. Õhk kerkib, tekivad sademed. B. Laskuv kuiv õhk. C. Niiske soe õhk kerkib ülespoole, jahtub/kondenseerub ja tekivad sademed. D. Jahtunud õhk liigub suuremate laiuste poole ja hakkab laskuma. E. Laskudes õhk soojeneb, sademeid ei teki. Märgi joonisele kõrg- ja madalrõhualad (ning näita peamised õhu liikumise suunad).
- Enter the number of items in the array (sisestada massiivi elementide arv) - Specify the angle to fill (mitme nurgaühiku ulatusse objektid asetatakse ringjoonele). Kui väärtuse märk on positiivne, paigutatakse objektid vastu kellaosuti liikumise suunda. - Angle between itmes (nurk objektide vahel) 18 - Rotate arrayed objects [Yes / No] (Kas pöörata massiivi objekte jah/ei) TEXT ühe tekstirea kandmine joonisele Käsku TEXT kasutatakse teksti kandmiseks joonisele. Käsk TEXT on ette nähtud üksiku tekstirea kandmiseks joonisele. Käsu DTEXT ja TEXT kasutamisel ilmub tekst vahetult joonisele. Teksti on võimalik laiali venitada, kokku suruda, kallutada, peegeldada, kirjutada püstsuunas või ,,jalad ülespidi". Tekstirea sisestamine lõpetatakse vajutamisega ning DTEXT alustatakse uut rida, TEXT puhul väljutakse käsust. Käsklust TEXT saab valida:
2 x 2 ;2 . periood ja skitseerige selle funktsiooni graafik, kui x 2 ;2 . Skitseerige samale x 3) Leidke funktsiooni y cos 2 x joonisele ka funktsiooni y cos graafik. 2 14. (21.05.2001, II, 20 punkti). 1) Lahendage võrrand cos x sin x 1 , kui x 2 ;2 . x 2) Leidke parameetri b kõik väärtused, mille korral võrranditel cos x sin x 1 ja sin b leiduvad ühised lahendid, kui 2
(eurodes) (tonnides) (tonnides) 2 800 200 4 600 300 6 400 400 8 200 500 10 0 600 a) Kandke joonisele nõudmise ja pakkumise kõver. Missugune on tasakaaluhind ja tasakaalukogus. Tasakaaluhind on kuus eurot ja tasakaalukogus 400 tonni. b) Oletame, et hävitav haigus (näiteks Hullulehma tõbi) hävitas suure osa karjast. Selgita joonise abil, kuidas see võiks mõjutada nii nõudmist kui pakkumist. Kuidas muutub tasakaaluhind ja kogus. Selgita! Tulemuseks on pakkumiskõvera nihkumine vasakule. Uus pakkumiskõver on S1. Eeldades muutumatut
1. Konstrueeri kujutis noolest 2. Läätse optiline tugevus on 50 dioptriat. Kui suur on läätse fookuskaugus? Arvutused teha SI süsteemis, seejärel teisendada pikkusühikud cm'ideks. Kasutades joonlauda, tee joonis selle läätse kohta. Märgi fookus sellele kaugusele läätsest, mis sa arvutades said. Konstrueeri joonisele, missugune kujutis tekib kui vaadeldav ese asub läätsest 5cm kaugusel? Iseloomusta seda kujutist? (kas tõeline/näiline, kui suur, mis pidi?)
Töö vormistamisel on kasutatud arvutis olevaid programme: Google Chrome, Microsoft Office Word 2007. Töös olevate jooniste koostamiseks on kasutatud MS Paint´i. Selgitus valitud piirkonna kohta: Töös käsitletav piirkond asub Lääne-Viru maakonnas Sõmeru vallas. Skeemil A'ga tähistatud punkti geograafiline asukoht on B 59°26'54,8'' L 26°24'37,54'', B'ga tähistatud punkti geograafiline asukoht on B 592654,19 L 262914,85. Uuritavad teed on märgitud joonisele 1. Joonisel on illumineeritud punasega mööda teed mõõdetud kaugused ja sinise joonega punktide vahelised otsekaugused. Andmed teede pikkuste kohta ning nende alusel tehtud arvutused on koondatud tabelisse 1. Joonisele 1 on kantud punktide A, B, C ja D geo- graafilised asukohad, punktide A, B, C, D vahelised kaugused teed mööda ja otsekaugused. Joonis 1. Teede kõverjoonelisuse määramisel kasutatud teede skeem
Kordamisküsimused bioloogias 9. klassile Meeleelundid Pt 18-21 1. Silma osad, nende ülesanded, Joonisele silmaosade märkimine Sarvkest- kaitseb ja katab silmamuna, valguskiirte suunamine edasi Pupill- reguleerib silma langeva valguse hulka Silmalääts- murrab valguskiiri nii, et need koonduvad ühte punkti võrkkestal Võrkkest valgustundlikud rakud võtavad vastu valgusärritusi Pimetähn- nägemisnärvi seostumine silma võrkkestaga 2. Valgustundlikud rakud kepikesed ja kolvikesed.
) ........................................................................................ ............................................................................ ja ................................................... (2 punkti). ................................................... (3 punkti). Exmikro0607A 3. Hüvise turunõudlust väljendab seos q = 30 - 2 p . Tähistage teljed ja skitseerige joonisele turunõudlus- Hüvist pakub täieliku konkurentsi tekkeks piisav hulk kõver (2 punkti).Kujutage joonisel turupakkumiskõver ühesugust tootmistehnoloogiat kasutavaid ettevõtteid (1 punkt). Märkige joonisele tarbija hinnavaru (tarbija (piirkulu on tootmismahust sõltumatult 5 krooni). Turu ülejääk) (1 punkt). tasakaalukogus on siis ...........
Rühmatöö 6 Märkige joonisele argumendi muut ja 5 funktsiooni muut, kui x1 = 1 ja x2 = 2 4 y = -3x 2 + 2 x + 5 3 Leidke funktsiooni muudu üldavaldis. 2 1 Arvutage funktsiooni muut kohal 1 kui 2 1 0 1 2 3 4 5 6 x = 1 1 2 Kas tulemus ühtib joonisel kujutatuga
kogus tootjale. Ükskõik, milline muutus toimub, võib see kaasa tuua majapidamiste nõudluste kasvu või kahanemise ning sellega seoses peavad ka tootjad peavad oma pakkumisi korrigeerima. 5) Oletame, et Pille nädalaeelarve puuviljade ja köögiviljade ostmiseks on 24 eurot. Puuviljade hind on 2 eurot kilo ja köögiviljade hind on 3 eurot kilo. a) Joonista Pille eelarvejoon. b) Pille armastab puuvilju rohkem kui köögivilju. Kanna joonisele selline samaväärsuskõver, mis näitaks, et Pille eelistab puuvilju köögiviljadele. c) Tähista joonisel Pille optimaalne valik. Missugustes kogustes puuvilju ja köögivilju Pille ligikaudu tarbib. Selgita, missugune oleks puuviljade ja köögiviljade asendamise piirmäär optimaalse valiku korral. Mida asendamise piirmäär iseloomustab? d) Oletame, et puuviljade hind tõuseb ja on nüüd 3 eurot kilo. Kanna samale joonisele uus eelarvejoon
2. Iseloomusta ilma punktis M. Tõmba õigele variandile joon alla. Kohas M kujundab ilma: soe front/külm front. Õhutemperatuur: tõuseb/langeb Valitsevad tuuled: kagust/loodest Õhurõhk: 1005/1010 mb Pilvisus: pilvitu/pilves Sademed: ei esine/sajab 3. Märgi joonisele 23,5° N ja 66,5° S joonte nimetused. Millisel laiuskraadil on suvisel pööripäeval päev kõige pikem? Õige vastus tähista X-ga. 23,5 ° N-põhjapöörijoon 66,5° N-põhjapolaarjoon A X 80° N Kus paistab päike kaks korda aastas seniidis? B 23,5° N ekvaatoril..............................................
klassi 0-kursus) 1. Joonestage koordinaatteljestik. Märkige koordinaattasandile punktid A(4; 2), B(0; 5), C(3; 4), D(3; 0), E(3; 2), F(2; 5), G(0; 3) ja H(1; 0). 2. Lahendage võrrandisüsteem graafiliselt. x- y= 2 y = - 3x + 4 1) 2) 3x + y = 2 y= x 3. Lisage joonisele kummagi sirge juurde tema võrrand ning lahendage see võrrandisüsteem joonise abil. x + y = 3 x - 2y = 0 4. Ühendage sobivad paarid. 1 lineaarfunktsioon y= x võrdeline seos y = -3 x + 1
8090 M3 = 52,36 =155 Nm x 2210 M4 = 52,36 = 42 Nm 1,5a a a 1,5a Oletades, et otsitav moment M 5 on negatiivse suunaga koostame võlli tasakaalutingimuse M xk = 0 ja joonisel näidatud pöördemomentide suundi arvestades saame M 1 + M 2 - M 3 - M 4 + M 5 = 0 M 5 = -90 Nm Seega on M 5 negatiivne ja kandes ta õiges suunas joonisele saame 90 155 115 172 42 x -287 -197 1,5a a a 1,5a
Kontrolltöö 1.3 Kerli Zirk Tallinn e) Kui suur on puhaskasu maakonna jaoks? 20 Mikroökonoomika Nimi Õpperühm Kontrolltöö 1.3 Kerli Zirk Tallinn Ülesanne 8 8 punkti Täitke tabel lõpuni. Kandke tabelis toodud arvandmed joonisele Tabelis on toodud elanikkonna tulude suhteline jaotus (tuluosa) enne ja pärast makse Elanikkond on jaotatud viide alagruppi (kvintiili) 20% 20% 20% 20% 20% Sissetulekute jaotus enne makse 5 8 12 28 47 Kumulatiivne turuosa enne makse 5 13 25 53 100
4600 2400 4700 24200 1 2 3 4 Joonestada elamu plaan. Joonisele kanda ainult need mõõtahelad, mille otstes on suured punktid (ülejäänud mõõtmed on töö-ülesande joonisele kantud joonestamise hõlbustamiseks) Joonis teha mõõtkavas 1:100. Mõõtmeid on lubatud joonisele kanda ka cm-tes. Arvutada ruumide pinnad ja kanda need plaanile ruut-detsimeetri täpsusega (joonisel on nad ruutmeetri täpsusega).Ruumi pinna sisse lähevad ka seinakappide poolt haaratud pind, kuid küttekehade ja vaheseinte pind tuleb pinnast maha arvata (AREA). NB
numbrile A. Profiilide kombinatsioon valida vastavalt üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile B. Profiilide andmed võib võtta nt Ruukki tootekataloogidest. Vajalikud etapid: 1. Koostada ristlõike valitud mõõtkavas joonis U-profiiliga (vastavalt väärtustele A ja B); varras 2. Määrata ristlõike pinnakeskme asukoht ja kanda see joonisele; 3. Määratleda sobiv keskteljestik (kanda joonisele) ning arvutada selle suhtes ristlõike telg- inertsimomendid ja tsentrifugaal-inertsimoment; 1 4. Arvutada kesk-peateljestiku kaldenurk selle keskteljestiku suhtes ning arvutada kesk-peainertsimomentide väätused; 5. Kanda kesk-peateljestik joonisele ning arvutada nende telgede suhtes ristlõike tugevusmomendid; 6
................................................................................................................................................. 33 Väljatoodud element ........................................................................................................................................ 34 „Keelatud” lõiked............................................................................................................................................. 35 11 Mõõtmete kandmine joonisele.................................................................................................................. 35 Üldjuhiseid mõõtmete kandmiseks .................................................................................................................. 35 Mõõt- ja distantsjoonte elementide suhted....................................................................................................... 36 Nurga mõõtmestamine .........................................................
GeoGebra kasutusjuhend www.geogebra.org 1. Menüüd ja nupurida 1. Nupud ja nende tähendused: a) - osutamine, lohistamine b) - punktide fikseerimine c) - sirge ja selle osad, vektor d) - elementaarsed konstruktsioonid e) - hulknurgad f) - ringjoon ja selle osad g) - mõõtmine h) - geomeetrilised teisendused i) - joonisele lisamine j) - joonise toimetamine Iga nupu alt avaneb menüü, kui klikkida hiirega nupu all paremas nurgas olevale kolmnurgale. 2. Kolmnurga joonestamine 1) Vali menüüribalt uue punkti joonestamise vajutades nupule . Nüüd kanna need punktid GeoGebra ekraanile, vajutade kolm korda ekraani erinevatesse kohtadesse. Ekraanile peavad ilmuma kolm punkti: A, B ja C. Nüüd selleks, et saada kolmnurga ABC peame ühendama need punktid lõikudega
Keraliiges ümar liigesepea asetseb liikumatus liigeseavas, kõige suurema liikuvusega. 2 Plokkliiges luud saavad liikuda vaid ühes tasapinnas edasi-tagasi. Silinderliiges võimaldab teha pööravaid liigutusi. 3 15 2.6 Skelett Märgi joonisele numbriga pikkluu(1), lühike luu(2), lameluu(3) ja segaluu(4) ning numbri taha kirjutage, mis luuga täpsemalt on tegu. 2.6.1 Lülisammas Vasta küsimustele. Mis on selgroo ülesanne? ______________________________________________________ Millest koosneb lülisammas? ___________________________________________________ Mitmest lülist koosneb inimese lülisammas? Nimeta selgroo piirkonnad ning mitu lüli sinna kuulub? ____________________________________________________________________
ÜLESANNE 7 1 Arvutada antud keerme välis-, kesk- ja siseläbimõõt ning tolerantsid. 2. Joonestada mõõtkavas keerme profiil koos tolerantsitsoonidega ja kanda joonisele kõik mõõtmed, piirhälbed ja tolerantsid. 3. Arvutada läbimõõtude piirsuurused ja esitada tulemused tabeli kujul. 29. M45×2-5H/4h P =2 H = 0,866P = 0,866×2 = 1,732 h = 0,541P = 0,541× 2 = 1,082 H/4 = 0,433; H/8 = 0,217 D2 = d2 = d 2 + 0,701 = 45 2 + 0,701 = 43,701 D1 = d 3 + 0,835 = 45 3 + 0,835 = 42,835 d3 = d 3 + 0,546 = 45 3 + 0,546 = 42,546 d3 min = d3 2(0,1P) = 42,546 2(0,1×2) = 42,146
keermetamine, neetimine, kaabitsemine, soveldamine ja plankimine, jootmine ja liimimine. Detailide valmistamisel sooritatakse lukksepatööoperatsioonid kindlaksmääratud järjekorras. Kõigepealt tehakse need operatsioonid, mille tulemusena saadakse toorik. Lukksepaoperatsioonid jagunevad - ettevalmistusoperatsioonideks nagu väljalõikamine, õgvendamine ja painutamine; põhioperatsioonideks - raiumine, viilimine, puurimine jne. Põhioperatsioonidel saab detail joonisele vastava või sellele lähedase kuju, mõõtmed ja pinnakvaliteedi. Sõltuvalt valmisdetailile esitatavadest nõuetest, võib teha veel täiendavaid operatsioone, mille eesmärgiks on detailidele uute omaduste andmine nagu pinnakõvaduse tõstmine, korrosioonikindluse tõstmine (tinatamine, emailimine). Koostude koostamisel üksikutest detailidest ja masinate koostamisel üksikutest koostudest sooritatakse lukksepa- koostamistöid, kus kasutatakse kõiki lukksepatöö põhioperatsioone.
Mitteringjooneliste kõverate ehk lekaalkõverate joonestamisel kasutatakse sabloone - lekaale. Jooniste vormistamine Kirjanurk ja raamjoon Mõõtkava Eseme ja temast tehtud kujutise suuruse vahekorda joonisel selgitab mõõtkava. Standard ISO 5455 määrab kindlaks järgmised mõõtsuhted: Suurendamise korral 2:1, 5:1; 10:1; 20:1; ja 50:1; Loomuliku suuruse puhul 1:1; Vähenduse korral 1:2; 1:5, 1:10; 1:20; 1:50; 1:100; 1:500; 1:1000; 1:2000; 1:5000 ja 1:10000. Joonisele kirjutatakse eseme tegelikud mõõtmed, olenemata mõõtkavast, mida eseme kujutamisel kasutati. Joonte liigid ja kasutusalad Jooneliigi nimetus jooneliik kasutusala 1. Pidev jämejoon Nähtav kontuur 2. Pidev peenjoon Mõõtjoon, piirikjoon, viirutusjoon. 3. Kriipsjoon Varjatud kontuur 4. Peen kriipspunktjoon Tsentrijoon, telgjoon 5
Kuna jäik keha ei deformeeru pole ka sisejõude mõtet arvesse võtta. Mida nimetatakse sidemeks? Sidemed on keha asendit ja liikumist piiravad tingimused. Mis on sideme reaktsioon ja kuhu on see suunatud? Tuua näiteid. Sideme reaktsioon on jõud millega mõjub vaadeldavale kehale sidet moodustav keha. Suunatud on see kehale mõjuvate jõududel vastu. Näited: kerge varras, rullikute paar, liigend Kuidas tuleb joonisele märkida sideme reaktsioonid juhul kui tala on seina müüritud (joonis!)? Xa, Ya, M Kahe vektori ja momendiga. Kuidas tuleb joonisele märkida sideme reaktsioonid sfäärilise liigendi korral ruumis (joonis!)? Xa, Ya, Za kolme vektoriga. Kuidas tuleb joonisele märkida sideme reaktsioonid silindrilise liigendi korral ruumis (joonis!)? Xa, Ya kahe vektoriga. Sõnastada staatika I aksioom (tasakaalu aksioom).
päikesekiirguse hulk. 5. Selgita, kuidas sõltub albeedo aluspinnast. 6. Selgita kiirgusbilansi olemust. 7. Selgita kasvuhooneefekti olemust ja too näiteid võimalikest tagajärgedest. 8. Selgita osooniaukude tekkepõhjusi ja võimalikke tagajärgi. 9. Too näiteid kliima soojenemise võimalikest tagajärgedest. 10.Iseloomusta globaalset õhuringlust joonise abil. 11.Iseloomusta õhumasside paiknemist joonise abil. 12.Märgi maakera joonisele polaarjooned, pöörijooned, poolused, ekvaator. Kohad, kus päike on seniidis ja kus esineb polaaröö- ja päev. 13.Iseloomusta temaatiliste kaartide ja kliimadiagrammi abil etteantud koha kliimat. 14.Iseloomusta õhu liikumist tsükloni ja antitsükloni korral ning nendega kaasnevat ilma. 15.Iseloomusta ja selgita skeemi abil ilmamuutusi sooja ja külma frondi üleminekul. 16.Selgita õhu saastumist ja selle tagajärgi. 17
v1=(1-0,8)·0,00113+0,8·0,1946= 0,1559 m= 0,1559 =19,243 Kg m3 Kg Leian tabelist: p1=0,20Mpa=200 kPa Leian veeauru diagrammilt: s2=3230 kJ /(kg·K) h2=5,25 kJ / kg p2=310kPa Arvutan välja q: q=Δh-v·Δp q=(3230-2374,94)-0,1559·(310-200)=809,85 J Q=q·m Q=809,85·19,243 = 15,584 MJ K u j u t a d a: Sobivas mõõtkavas T-s-diagrammil ülesande tingimustele vastav protsess aurukatlas, viirutades kuluvat soojushulka väljendava pinna. Joonisele kanda abijoontena x=0 ja x=1 ning iseloomulike punktide (1 ja 2) parameetrid (t, v, s, h).
2e 26,86 siis kuvab veateat 2) Sisesta kahe punkti nimed, mille vahel interpoleerida. 3) Sisesta nende punktide vaheline kaugus mõõdetuna plaanilt. 4) Sisesta soovitud horisontaalide vahe. Punktiirjoontega piiratud kasti arvutatakse horisontaalide kaugused punktidest. Kõige ülemine väärtus on kõrgema punkti poolsem väärtus. Summad on liidetud, et neid saaks kiiremini joonisele kanda. Kontrollarv. Kui see ei võrdu punktide vahelise kõrgusega siis kuvab veateate.
Kordamine 6. klass 1. Seleta mõisteid: METS, ALUSTAIMESTU, ENAMUSPUULIIK, METSATÜÜP, SAMBLIK, SÜMBIOOS, IGIHALJAS TAIM, TÕUK, SEGATOIDULINE. 2. Täida lüngad. Metsataimed jagunevad _________ järgi rinnetesse. Kõige madalam rinne on _________. Rohurindest kõrgemad rinded on _________, ________ ja _________. Kuni poole meetri kõrgused puhmikud ehk _________ moodustavad puhmarinde. Kõige rohkem päikest saab _____rinne ja kõige vähem _______rinne. 3. Kirjuta joonisele metsarinded. (1 puurinne; 2 põõsarinne; 3 puhmarinne; 4 rohurinne; 5 samblarinne) 4. Millises rindes kasvavad need metsataimed? Kirjuta taime järele sobiva rinde number (vt eelmisest ülesandest). Mänd___ kuusk___ sinilill___ Pohl___ haab___ sarapuu___ Karusammal__ mustikas___ pihlakas___ Põdrasamblik___ võsaülane___ 5. Võrdle elutingimusi metsas ja põllul. Tõmba vale väide maha.
kuulmekäiku. Trummiõõnes paiknevad ......................... .......................... , ......................... ja ........................ nimetatakse kuulmeluudeks. Õige: Kõrvad koosnevad väliskõrvast, sisekõrvast ja keskkõrvast. Kuulmeluude ülesandeks on püüda heli võimendamine ja edastamine sisekõrva. Väliskõrva ülesandeks on püüda helisid ja suunate need kuulmekäiku. Trummiõõnes paiknevad kuulmeluud. Alasit, vasarat ja jalust nimetatakse kuulmeluudeks. 3. Märgi joonisele silma osad 4. Järjesta kuulmise etappid Õige: 1. Keskõrvast saabuvad helivõnked teosse. 2.Tigu täitev vedelik hakkab võnkuma. 3. Võngete mõjul hakkavad kuulmisrakkude karvakesed liikuma. 4. Mehaaniline võnkumine muudetakse närviimpulsideks. 5. Kuulmisnärvi mööda liigub signaal kuulmiskeskusesse. 6. Kuulmiskeskuses analüüsitakse signaali. 5. Otsusta kas väide o õige/väär. Paranda väär vastused õigeks. Maitsmispungadest kandub närviimpulss edasi peaaju vastavasse
kuulmekäiku. Trummiõõnes paiknevad ......................... .......................... , ......................... ja ........................ nimetatakse kuulmeluudeks. Õige: Kõrvad koosnevad väliskõrvast, sisekõrvast ja keskkõrvast. Kuulmeluude ülesandeks on püüda heli võimendamine ja edastamine sisekõrva. Väliskõrva ülesandeks on püüda helisid ja suunate need kuulmekäiku. Trummiõõnes paiknevad kuulmeluud. Alasit, vasarat ja jalust nimetatakse kuulmeluudeks. 3. Märgi joonisele silma osad 4. Järjesta kuulmise etappid Õige: 1. Keskõrvast saabuvad helivõnked teosse. 2.Tigu täitev vedelik hakkab võnkuma. 3. Võngete mõjul hakkavad kuulmisrakkude karvakesed liikuma. 4. Mehaaniline võnkumine muudetakse närviimpulsideks. 5. Kuulmisnärvi mööda liigub signaal kuulmiskeskusesse. 6. Kuulmiskeskuses analüüsitakse signaali. 5. Otsusta kas väide o õige/väär. Paranda väär vastused õigeks. Maitsmispungadest kandub närviimpulss edasi peaaju vastavasse
lõikajat, aga ainult ühe puutuja 100°:2=50°, 90°-50°=40°, 40° 2=80° 11.Ringjoone puutuja tunnus - teoreem: sirge Ül.1094(1) on puutuja parajasti siis, kui ta läbib raadiuse Selgitada ja põhjendada, kas joonisel sirge t otspunkti ringjoonel ja on risti raadiusega on puutuja. antud nurgad =120°, =30° uurida joonisele tekkinud kolmnurka üks teravnurk on antud NB puutujate lõikepunkt on puutepunktidest teine teravnurk =180°-120°=60° võrdsetel kaugustel kolmnurk on täisnurkne, sest tema teravnurgad on kokku 90° raadiuse ja sirge vaheline nurk on täisnurk
Millega põhjendada sellist muutust? 7. Miks kasutatakse taastuvaid energiaallikaid võrreldes fossiilsete kütustega ikka veel väga vähe? Nimeta kolm peamist põhjust. 8. Millised kaks müüti päikeseenergia kohta lükkas oma videoloengus ümber Maarja Grossberg? Mõlemad müüdid on seotud päikeseenergia kasutamisega Eestis 9. Toetudes joonisele 3.55 õ.lk.111, selgita kas ja kuidas võiks päikeseenergia laialdasem kasutamine lahendada arengumaade energiaprobleeme 10. Miks on tulevik meretuuleparkide päralt? Miks eelistada neid maismaatuuleparkidele? Kus asub hetkel suurim tuulepark ja kuhu plaanitakse rajada sellest kaks korda võimsamat? 11. Millised probleemid kaasnevad biokütuste tootmisega? Milline biokütus tundub teile kõige keskkonnasõbralikum ja jätkusuutlikum?
annaabi.ee 
