Joone mõõtmise täpsus ning parandid 1. Joone pikkust mõõdeti keskmistes tingimustes 2 korda ja saadi järgmised tulemused D1 = 174,02 + 0,jrk nr m ja D2 = 174,00 + 0,jrk nr m (nt jrk 15 siis D1=174,17). Hinnata mõõtmiste kvaliteeti ja leida joone tõenäolisim väärtus. Lahendus: Antud: D1=174,02 + 0,13 = 174,21 m D2 = 174,00 + 0,13 = 174,13 m Leida: D ja kas 1 N 1 2000 ? d = D1 - D2 d = 174,21 - 174,13 = 0,08m ( D1 + D2 ) D= 2 174,21 + 174,13 348,34
Joonemõõtmise täpsus ning parandid jrk nr = 84 1. Antud: D1=174,02 + 0,84 = 174,86 m D2 = 174,00 + 0,84 = 174,84m Leida: D ja 1 N 1 2000 d = D1 - D2 ( D1 + D2 ) D= 2 Vastus:Tõenäolisim väärtus on D = 174,38 m ning mõõtmistekvaliteet jääb lubatud piiridesse. 2. Antud: D = 415,00 + 0,84 = 415,84 v = 2,3o t = + 32 oC lk = -14 mm Dk = 20 mm t0 = + 20 oC = 0,0000125 Leida: Dv, Dk, Dt, Dlõplik D l k Dk = 20 Dt = D (t - t 0 ) v DV = 2 D sin 2 2 Dloplik = D - Dv + Dk + Dt Vastus: Lõplik joone pikkus Dlõplik = 415,28 m
Parandid: 1. Lindi pikkusest tingitud nn lindi kompareerimisparand lk tuleb mõõdetud joonepikkusele arvutada valemiga Dk= D lk / 20 , kus Dk mõõdetud joone kompareerimisparand lk lindi kompareerimisparand D mõõdetud joonepikkus 20 - lindi nominaalpikkus (20m) 2. Temperatuuriparand Dt valemiga Dt = D (t-t0) D mõõdetud joone pikkus - lindi materjali joonpaisumiskoefitsent- terasel 0,0000125 t mõõtmisaegne temperatuur t0-kompareerimisaegne temperatuur 3. Kaldest tingitud parand Dv, mis on alati miinusmärgiga. Dv = 2Dsin2 (/2) = h2 / (2D)= D-d, kus d-mõõdetud maastikujoone-kaldjoone horisontaalprojektsiooni pikkus D-mõõdetud maastikujoone A-B pikkus -maastiku kaldenurk, mis mõõdetakse eklimeetriga h - maastikupunktide A ja B kõrguskasv d= Dcos Lõpliku joonepikkuse arvutusvalem: Dlõplik = D Dv + Dk + Dt 17. Veaallikad joonepikkuste mõõtmisel 1. Lindi mittetäpsest sihileasetamisest tingitud viga mõõtmistulemus suureneb. 2
f ( P)dS = f ( A) dS 1. Kahemuutuja funktsiooni integraalsumma mõiste ja f * (P)dS = f * (P)dS + f * (P)dS = f (P)dS m d geomeetriline sisu Vn = f ( P)dS = lim Vn = lim f ( pi , y)dy xi + lim = Kahemõõtmelises hulgas DR2 määratud funktsiooni f(x,y) integraalsummaks antud piirkonnas D nimetatakse summat D D 4. Kahekordse integraali arvutamine ristkoordinaatides
Haridus- ja Teadusministeerium Reduktori projekt Juhendaja: Sisukord: Elektrimootori valik.........................................................................................................................4 Ülekande põhiparameeterarvutus.................................................................................................... 4 Arvutan pöördemomendi erinevatel võllidel:..............................................................................5 Hammasrataste materjali valik ja lubatud pingete arvutus..............................................................5 Leian tegurid................................................................................................................................5 Arvutan lubatud kontaktpinged................................................................................................... 6 Hammaste ülekandearvutus......................................................
MATEMAATILINE ANALÜÜS II Kood YMM0012 3,5 AP KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mitme muutujaga funktsiooni mõiste m-muutuja funktsiooniks nimetatakse kujutist, mis seab suuruse P igale väärtusele tema muutumispiirkonnast D vastavusse suuruse z ühe kindla väärtuse Mitmemuutuja funktsioon graafik Funktsiooni z=f(x1,x2,...,xm), määramispiirkonnaga D, graafikuks nimetatakse järgmist ruumi Rm+1 alamhulka ={(x1,x2,...,xm,f(x1,x2,...,xm))||P(x1,x2,...,xm)D} 2. Nivoojooned ja pinnad Kahemuutuja funktsiooni z=f(x,y) nivoojooneks nimetatakse joont, mille moodustavad piirkonna D punktid (x,y) mille korral f(x,y)=C, kus C on etteantud konstant Skalaarvälja f ehk funktsiooni f nivoopinnaks nimetatakse pinda, mis koosneb piirkonna D punktidest (x,y,z) mille korral f(x,y,z)=C, kus C on etteantud konstant. 3. Mitme muutuja funktsiooni piirväärtus ja pidevus Mitmemuutuja funktsiooni piirväärtus m-muutuja funktsioonil f on piirväärtus b punktis A kui suvalises piirprotsessis PA, mis rahulda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
