Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "John Fitzgerald Kennedy". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kennedy, fitzgerald, president, auaste, leitnant, ajakirjanikuna, demokraat, senaator, richard, kuuba, pulitzeri, auhinna, courage, poega, eluaastalJohn Fitzgerald "Jack" Kennedy (29.mai 1917 Brookline 22. November 1963 Dallas) John Fitzgerald "Jack" Kennedy oli Ameerika Ühendriikide 35. president. John Kennedy oli demokraat. 1953-1960 aastal oli ta senaator. 1960. aasta presidendivalimistel võitis ta aga Richard Nixoni ja sai presidendiks. John Kennedyl ja tema abikaasal Jacquelina Kennedy-Onassil oli kaks poega, kellest üks suri juba esimesel eluaastal, ja kaks tütart, kellest üks sündis surnuna. 22. novembril 1963 mõrvati Kennedy Dallases. Ametlikult on Kennedy mõrvas süüdi tunnistatud endine USA mereväe sõdur Lee Harvey Oswald, kes tapeti kaks päeva peale Kennedy mõrvamist tuhandete televaatajate silme all, kui too politseinikest ja
John Fitzgerald Kennedy oli Ameerika Ühendriikide 35. president aastatel 1961-1963. Ta oli senaator 19531960. 1960. aasta presidendivalimistel võitis ta Richard Nixonit ja sai presidendiks. Haridus ja perekond Kennedy sündis 29. mail 1917 Brookline, Massachusettsis ja suri 46-aastaselt 22. novemberil 1963 Dallas, Texases. Ta kuulus mõjukasse iiri päritolu perekonda ning ta vanemateks olid Joseph Patrick Kennedy ja Rose Fitzgerald. President Kennedyl oli kaheksa õde-venda, teiste seas nooremad vennad Massachusettsi senaator Edward Kennedy ja 1968. aastal tapetud kohtuminister Robert Kennedy. John oli abielus Jacqueline Kennedy-Onassisega. Neil oli kaks poega, kellest üks suri esimesel eluaastal, ja kaks tütart, kellest üks sündis surnult. 1940. aastal lõpetas Kennedy Harvardi ülikooli teaduse kraadiga. Ta ühines Ameerika Ühendriikide mereväega aastal 1941 ja alustas tööd luureohvitserina. Kui USA sisenes
Triin Künnapas 031K TEKO 2011 John Fitzgerald Kennedy John F. Kennedy, tuntud ka initsiaalidega JFK, sündis 29. mail 1917 Brookline's , Massachusette'i osariigis. Kennedy oli demokraat ning kandideeris aastal 1946 Esindajatekotta ja kuigi Tal puudus varasem poliitika- kogemus võitis Ta ikkagi. Esindajatekojas oli ta 6 aastat ning aastal 1952 kandideeris Senatisse. Ta võitis valimised ning aastatel 1953-1960 oli ametis Senaatorina. Aastal 1960 osales Ta presidendivalimistel ning võitis seal oma konkurenti Richard Nixonit, Ta oli kõige noorem presindendiametisse valitud mees. Kennedy eraelu Kennedy kuulus iiri päritolu üpriski mõjuvõimsasse perekonda
John Fitzgerald Kennedy 12. klass Faktid elust 29. mai 1917 - 22. november 1963 35. Ameerika Ühendriikide president Kuulus mõjukasse iiri päritolu Kennedyte perekonda Vanemad poliitikud Kaheksa õde-venda Oli abielus Jacqueline Kennedy- Onassisega 2 poega, kellest üks suri 1. eluaastal, ja 2 tütart, kellest üks sündis surnult II maailmasõda Teenis USA mereväes Alguses nooremleitnant 02.08.1943 rammis Jaapani hävitaja kaatrit, kus Kennedy oli kapten. 13 meeskonnaliiget, hukkus 2. Kennedy organiseeris meeskonna evakueerumise
John Fitzgerald Kennedy oli Ameerika Ühendriikide 35. president. Teise maailmasõja ajal teenis Kennedy USA mereväes. Ta oli algul nooremleitnant ja teenis torpeedokaatri PT-109 kaptenina. 2. augustil 1943 rammis Jaapani hävitaja Amagiri seda ja see uppus. Kennedy organiseeris meeskonna evakueerumise läheduses asuvale asustamata Ploomipudingi saarele, mida hiljem hakati kutsuma Kennedy saareks. Selle kangelasteo eest ülendati Kennedy leitnandiks ja teda autasustati Mereväe ja Merejalaväe medaliga. John Kennedy oli demokraat. Ta kandideeris 1946 Esindajatekotta tugeva demokraatliku meelsusega valimisringkonnas pärast seda, kui eelmine saadik James Curley loobus oma kohast, et saada Bostoni linnapeaks. Kuigi Kennedyl polnud varasemat poliitikukogemust, võitis ta ikkagi. Esindajatekojas oli ta 6 aastat ja sel ajal paistis ta silma isemeelsusega, hääletades korduvalt niinimetatud partei liinist teistmoodi.
a. lõpul valitsusevastast kodusõda. Sealjuures said nad relva ja rahaabi NSV Liidult. Türgipoolsed territoriaalsed loovutused ning Kreeka muutumine kommunistlikuks oleks tähendanud NSV Liidu sõjalist kohalolekut Vahemerel. See aga oleks olnud lääneriikidele pidev ähvardus ning oleks sisuliselt tähendanud, et Euroopa oleks langenud NSV Liidu mõju alla. Seoses Kreekat ja Türgit, laiemas plaanis aga kogu Euroopat ähvardava Nõukogude ekspansiooniga, tegi USA president Harry Truman 1947. a. märtsis Kongressile ettepaneku osutada neile riikidele majanduslikku ja sõjalist abi. Sel puhul tehtud avalduses rõhutas Truman, et kui maailmas rikutakse sõjalisel teel status quo'd, siis ei saa Ühendriigid sellega leppida. Truman lubas, et edaspidi antakse analoogilist abi kõikidele vabadele rahvastele ja riikidele, keda ähvardab samalaadne oht. Trumani doktriiniga loobusid Ühendriigid isolatsionistlikust välispoliitikast, mis eitas liite teiste, eriti
3 USA presidentide nimekiri 1901-2000 Theodore Roosevelt, Jr. 1901-1909 William Howard Taft. 1909-1913 Thomas Woodrow Wilson. 1913-1921 Warren Gamaliel Harding. 1921-1923 John Calvin Coolidge, Jr. 1923-1929 Herbert Clark Hoover. 1929-1933 Franklin Delano Roosevelt. 1933-1945 Harry S. Truman. 1945-1953 Dwight David Eisenhower. 1953-1961 John Fitzgerald Kennedy. 1961-1963 Lyndon Baines Johnson. 1963-1969 Richard Milhous Nixon. 1969-1974 Gerald Rudolph Ford, Jr.1974-1977 James Earl Carter, Jr. 1977-1981 Ronald Wilson Reagan. 1981-1989 George Herbert Walker Bush. 1989-1993 William Jefferson Clinton. 1993-2001 4 Theodore Roosevelt (27. oktoober 1858 6. jaanuar 1919) oli Ameerika Ühendriikide 26. president. Ta oli sellel ametikohal 1901 - 1909. Theodore Roosevelt oli William McKinley
Tallinna Sik upilli Keskkool John F. Kennedy & Võidurelvastumine Esitluse koostas: Martin Kristerson XII. klass 2012 John F. Kennedy Kes ta oli? John Fitzgerald Kennedy, tuntud ka initsiaalide JFK all, oli Ameerika Ühendriikide 35. president. Ta sündis 29. mail 1917 Brookline's, Massachusettsis ja suri 22. novembril 1963 Dallases, Texases (mõrvati 46aastaselt). Ta oli USA president alates 1961. aastast kuni 1963. aastani. Enne presidendiks saamist oli ta senaator 19531960. Demokraat Miks ta tähtis oli? Alustas Rahukorpuse (Peace Corps) Andis NASAle ülesande Kuule lennuks (projekt Apollo) Võitles kodusõja vastu Tellis blokaadi Kuuba vastu kui Venemaa oma rakette seal hoidma hakkas
Ameerika Ühendriikide presidendid 1. George Washington, ametis 1789-1797, parteitu (vabamüürlane, Kontinentaalarmee ülemjuhataja) 2.John Adams, ametis 1797-1801, fõderalist (varem asepresident, üks Ameerika Ühendriikide Iseseisvusdeklaratsiooni koostajatest, esimene USA president, kes elas Valges majas, peetakse USA laevastiku loojaks) 3.Thomas Jefferson, ametis 1801-1809, demokraat-vabariiklane (varem asepresident,üks olulisimaid Ameerika Ühendriikide Iseseisvusdeklaratsiooni koostajaid, asutas Vabariikliku Partei, pooldas sõnavabadust ja vähemuse arvamuse austamist) 4.James Madison, ametis 1809-1817, demokraat-vabariiklane (üks USA Iseseisvusdeklaratsiooni koostajatest, USA riigisekretär aastatel 1801-1809, valiti aastal 1785 Ameerika Filosoofiaseltsi liikmeks) 5
######### 12a Juhendaja: Ege Lepa Nõos 2012 Sissejuhatus "PEAME EHITAMA UUE, TUNDUVALT PAREMA MAAILMA- SELLISE MAAILMA, KUS ALATI AUSTATAKSE INIMVÄÄRIKUST." President Harry S. Truman, 1945. II maailmasõjale järgnenud aastatel olid Ameerika Ühendriigid globaalsetes küsimustes juhtpositsioonil. Olles suures sõjas võidukad, jäid Ühendriigid ise sõjast purustamata ning rahvas oli kindel oma missioonis nii kodu- kui ka välismaal. USA liidrid tahtsid säilitada riigi demokraatlikku struktuuri, mida nad olid kaitsnud tohutu hinnaga, ning jagada jõuka riigi hüvesid nii laialdaselt kui võimalik. Nende jaoks oli see "Ameerika sajand".
Majanduskriisi ei tekkinud, sest sõja ajal olid inimesed säästnud raha. Endised sõdurid said farmi loomiseks, ettevõtte asutamiseks või ülikooli minekuks laenu. Seega ei tekkinud ka suurt tööpuudust. 1940.-1950. aastatel suurenes USA SKP kolm korda. Armee suurus oli 1950. a. 600 000. Samaaegselt armee koosseisu vähenemisega hakkasid suurenema USA rahvusvahelised kohustused. Truman (1945-1953, D) Truman ei olnud populaarne president. Taheti piirata presidendi võimu.1951. a. ratifitseeriti 21. konstitutsiooniparandus, mis keelas presidendil olla ametis rohkem kui kaks ametiaega. 1947. algas külm sõda. Loobuti isolatsionismist. Seisti vastu kommunismi levikule Trumani doktriin või ka pidurdamine (containment). Trumani doktriini esimesi rakendusi oli Marshalli plaan. 1948. a loodi Euroopa Majandusliku Koostöö Organisatsioon. 1949. a. Fair Deal ehk Õiglane kurss reformide jätkamine uue kursi vaimus
Majanduskriisi ei tekkinud, sest sõja ajal olid inimesed säästnud raha. Endised sõdurid said farmi loomiseks, ettevõtte asutamiseks või ülikooli minekuks laenu. Seega ei tekkinud ka suurt tööpuudust. 1940.-1950. aastatel suurenes USA SKP kolm korda. Armee suurus oli 1950. a. 600 000. Samaaegselt armee koosseisu vähenemisega hakkasid suurenema USA rahvusvahelised kohustused. Truman (1945-1953, D) Truman ei olnud populaarne president. Taheti piirata presidendi võimu.1951. a. ratifitseeriti 21. konstitutsiooniparandus, mis keelas presidendil olla ametis rohkem kui kaks ametiaega. 1947. algas külm sõda. Loobuti isolatsionismist. Seisti vastu kommunismi levikule Trumani doktriin või ka pidurdamine (containment). Trumani doktriini esimesi rakendusi oli Marshalli plaan. 1948. a loodi Euroopa Majandusliku Koostöö Organisatsioon. 1949. a. Fair Deal ehk Õiglane kurss reformide jätkamine uue kursi vaimus
...............................................................................................2 1. SISSEJUHATUS.................................................................................................................... 4 2. FRANKLIN DELANO ROOSEVELT...................................................................................7 2.1. Saavutused....................................................................................................................... 9 2.2. Miks USA president Roosevelt nii pikalt võimule jäi?....................................................9 3. KOKKUVÕTE......................................................................................................................10 4. KASUTATUD MATERJALID............................................................................................ 11 5. LISAD...................................................................................................................................12
● Maailmas ○ Vastanduvad pooled: Suurbrittannia, Prantsusmaa, USA, Saksa LV (eesmärk: demokraatia taastamine) vs NSVL (+ Saksa DV) (eesmärk: sotsialismi levitamine Ida-Euroopas) ○ NSVL moodustas moskvameelsed nukuvalitsused Ida-Euroopa riikides ○ 1947 - Trumani doktriin ○ 1948-1952 - Marshalli plaan ○ 1949 - NATO ○ 1949 - Kodusõda Hiinas ja Hiina lõhenemine ○ 1950-1953 - Korea sõda ○ 1956 - Suessi kriis ○ 1962 - Kuuba kriis ○ 1959-1973 - Vietnami sõda ● Euroopas ○ 1948 - Berliini blokaad ○ 1949 - Vastastikuse Majandusabi Nõukogu ○ 1955 - Varssavi Lepingu Organisatsioon ○ 1956 - NL ajas laiali ungarlaste kommunismivastase ülestõusu ○ 1956 - Ungari ülestõus ○ 1961 - Berliini müür ○ 1968 - Praha kevad 4. USA sekkumine Euroopa küsimustesse. Trumani doktriin ja Marshalli plaan. Kellele mida lubati ja anti?
tahab sellega tema olemust läbi naise haavatava, ebakindla ja minevikku varjava karakteri liialt eksponeerida. Elu viimased aastad Ta oli oma viimastel eluaastatel väga haige, läbis mitmeid operatsioone ning tema viimane film ,,Targem annab järele" jäi lõpetamata. Ta oli vallandanud oma agendi ja töötas presidendina Marilyn Monroe Productions'is. 1961. aastal tutvustas näitleja Peter Lawford teda Kennedytele. 19. mail 1962 astus Monroe üles President John F. Kennedy sünnipäevapeol, kus ta laulis spetsiaalselt Kennedyle kirjutatud sünnipäevalaulu, mis on siiani väga menukas. Tal tekkis suhe JFK-ga, kes on tagantjärele tuntud paadunud ja suise ennast pealesundiva seelikukütina. Monroe oli Kennedysse armunud ja kuuldatavasti soovis temaga isegi abielluda. Ta helistas tihti Valgesse Majja ja kui Kennedy nende afääri lõpetas, oli Marilyn üha enam depressioonis. John F
Lepingu Organisatsioon), kriisid (Kuuba kriis, kus üks pool paigutas Kuubale tuumarelva ja teine pool soovis selle likvideerimist), lokaalsed sõjad (Korea sõda, Vietnami sõda), ideoloogiline võitlus (üks pool kaitses demokraatiat ja vabaturumajandust, teine pool kaitses kommunismi ja plaanimajandust; ideoloogiline võitlus võis väljenduda kunstis, kirjanduses, spordis jms), spionaaz ja salateenistuste tegevus (püüti hankida luureandmeid). Trumani doktriin ehk pidurdusprogramm USA president Truman tuli oma välispoliitilise programmiga välja 1947. Doktriini sisu: USA välispoliitika juhtmõte on vabade rahvaste toetamine sise- ja välisvaenlase vastu. Sise- ja välisvaenlasena peeti silmas kommuniste ja kommunismiohtu. Sel ajal oli Ida-Euroopa muutunud juba kommunistlikuks või hakkas kommunistlikuks muutuma. USA aga ei soovinud et Türgi ja Kreeka muutuksid kommunistlikuks, sest kontroll Vahemere ääres oleks läinud kommunistide kätte. Seoses
Eleanori rõhutute ja dikrimineeritute kangelannaks 1, kes päästis paljude juutide elu. Kuigi tema ja Franklini eraelulised suhted polnud kiita, olid nad väga head partnerid poliitikutena. Abikaasa halvatuse tõttu reisis ta Franklini eest Ameerikas ringi. Eleanor päästis isegi abikaasa kolmanda ametiaja presidendina. Peale presidendivalimisi puhkes sõda Pearl Harboril, kus esimene leedi käis ise kohal ning rääkis ja julgustas haavatuid. Alates 1946. aastast töötas Eleanor president Harry Trumani soovi Ühinenud Rahvate Organisatsioonis, kus tema karjääri üheks tipphetkeks oli kindlasti Inimõiguste ülddeklaratsiooni vastuvõtmine 10. detsembril 1948, kuna ta oli üks, kes aitas Inimõiguste ülddeklaratsiooni koostada. Peale ÜRO-st lahkumist 1953. aastal suundus Eleanor mässavasse Euroopasse, kus ta soovis inimõigusi levitada ja sotsialismi ja natsionalismi leviku peatada. 1961
täieliku lüüasaamisega. Versailles' Esimeses Maailmasõjas pettunud inimesed ootasid midagi uut, mis tooks püsiva rahu ja heaolu. Sõja võitnud riikides, eriti Inglismaal ja Prantsusmaal õnnelootusega soov sõjaalgatajaid, eriti sakslasi karistada. Sellised meeleolud valitsesid rahukonverentsil, mis algas Pariisis jaanuaris 1919 ning lõppes 28 juunil 1919. Versailles rahulepinguga. Mõni kuu enne I Maailmasõja lõppu tuli USA president Thomas Woodrow Wilson välja rahukavaga, mida hakati nimetama Wilsoni 14. Punktiks. Ta proovis lõpetada sõda kahjutasude nõudmiseta ja riigipiiride muutmiseta. Koloniaal vaidlused tuleb lahendada läbirääkimiste teel. Saksamaa keeldus, kuna lootis veel võita. Saksa Vabariigi põhiseadus töötas 1919 aastal välja Weimari linnas Asutav Kogu, mistõttu tolle aja Saksamaad nimetatakse Weimari Vabariigiks. Sõjas kõige rohkem kannatanud Prantsusmaa nõudis Saksamaalt võimalikult suuri
Presiidiumi esimees · Lagle Parek - Oli Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei asutajaliige 1988 ning esimees, iseminister Mart Laari esimeses valitsuses. Kuulub Isamaa ja Res Publica Liitu. · Edgar Savisaar- 1988 Rahvarinde üks asutajaid, taasiseseisvumisaja üleminekuvalitsusepeaminister 19901992, Keskerako nna esimees. · Arnold Rüütel - on Eesti poliitik ja põllumajandusteadlane, Eesti Vabariigi president aastatel20012006. tal oma osa Eesti NSV suveräänsusdeklaratsiooni ettevalmistamisel ja vastuvõtmisel · Tunne Kelam- on Eesti poliitik, Isamaa ja Res Publica Liidu liige. Aastatel 19881995 oli ta Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei esimees. · Vaino Väljas- on endine Eesti NSV ja Eesti Vabariigi poliitik ning Nõukogude Liidu diplomaat. · Tiit Made - on Eesti majandusteadlane, ajakirjanik, publitsist ja poliitik. Tiit Made on olnud NLKP liige.
Alustas võitlust trustide ehk monopolide vastu. Tegi palju looduse kaitsmiseks (selleks ajaks olid hävitatud ameerika piisoni karjad. Kuulsamaid piisonikütte oli Buffalo Bill; raisatud oli ka palju maagaasi). Loodi loodusresurside säilitamise komitee. Rajati 5 rahvusparki. Tappamajdes hakati liha kontrollima, t vältida haiguste levikut. 1908 - Presidendiks vabariiklane William Taft (120kg). Muutis ameerika meesideaali. 1912 - Presidendiks demokraat Woodron Willson. Võitles monopolide vastu. Seisis Rahvasteliidu loomise eest. Ta oli esimene Ameerika president, kes oma ametisoleku ajal külastas euroopat (käis Pariis Konverentsil). Propageeris rahvasteliidu ideede USA-s mööda riiki ringi sõites. Suri 1920. 1.1.3 VÄLISPOLIITIKA USA-Hispaania sõda. Selle tulemusena sai USA Kuuba, Puerto Rico, Filipiinid. Valitses isolatsionism. 1 1.2 SAKSAMAA
James Madison James Monroe John Quincy Adams Andrew Jackson Martin Van Buren William Henry Harrison John Tyler James Knox Polk Zachary Taylor Millard Fillmore Franklin Pierce James Buchanan Abraham Lincoln Andrew Johnson Ulysses Simpson Grant Rutherford Hayes James Garfield Chester Arthur Stephen Grover Cleveland Benjamin Harrison Stephen Grover Cleveland William McKinley Ameerika Presidendid 1.John Adams Astus ametisse 1797, lahkus ametist 1801. Tema oli 2. Ameerika Ühendriikide president aastail 17971801 ja esimene asepresident 17891797 George Washingtoni ajal. Hariduselt oli John Adams jurist. Ta määrati 1785 esimeseks USA saadikuks Suurbritanniasse. J.Adamsit peetakse Ameerika merelaevastiku loojaks. Tema ametiaja lõpul viidi riigi pealinn üle Washingtoni ja ta oli esimene USA president, kes elas Valges majas. John Adams suri 90-aastasena 4. juulil 1826, USA 50. aastapäeval üheaegselt teise iseseisvuse looja ja presidendi, Thomas Jeffersoniga.
...............................................20 LISA.....................................................................................................................................22 Ameerika Ühendriikide hümn..............................................................................................22 SISSEJUHATUS Valisin oma töö teemaks Ameerika Ühendriigid, kuna olen alati unistanud sellesse riiki reisimisest. Ameerika Ühendriigid on esimene riik ajaloos, mille riigipeaks sai president. Praegune president on Barack Obama, kes on 44. USA president. Töö eesmärgiks on anda ülevaade Ameerika Ühendriikidest. Selleks, et töö eesmärki saavutada kirjeldan Ameerika Ühendriikide ajalugu, riigikorda, loodust, rahvastiku ja sümboolikat. Ameerika Ühendriikide lühend on USA, mis tuleneb ingliskeelsest sõnas the United States of America. Ameerika jaguneb 50 osariigiks, mille pealinnaks on Washington, D.C. (the District of Columbia)
sellest rääkida, sest sakslasi kaitsta polnud poliitiliselt korrektne. Hiljem on väidetud, et Stalini initsiatiivil organiseeriti Nürnbergi protsessi selleks, et mõista natside üle kohut nende koonduslaagrite pärast. See väide on äärmiselt pentsik, sest Hitler oli koonduslaagrite rajamises vaid "ustav leninlane" ja Antonov-Ovsejenko, Buhharini, Trotski ning Stalini õpilane. Ei tohi unustada, et Nürnbergis pidasid võitjad kohut võidetute üle. Ameerika president John F. Kennedy avaldas oma raamatus "Profiles in Courage" tunnustust senaator Taftile ja kiitis tema poliitilist mehisust, et ta julges, vaatamata sionistlike organisatsioonide vastuseisule, seada kahtluse alla Nürnbergi protsessi õigluse, kuna enamikku kohtualuseid oli tunnistuste saamiseks julmalt piinatud, mistõttu ei saa nende tunnistusi võtta tõena. J. F. Kennedy lisas oma raamatu kommentaaris, et "Nürnbergi kohus on konstitutsioonilise Ameerika
Suurbritannia. Vastus: 1. Soome 2. Suurbritannia 3. Prantsusmaa 4. Šveits 2. Miks kaotasid liberaalid valijaid konservatiividele? Vastus: Konservatiivid hakkasid rohkem tegelema majandusküsimustega, et kaitsta vaba turgu, ning pooldama riigi mittesekkumist majandusellu. 3. Miks aitas alkoholi keeluseadus kaasa maffia tähtsuse kasvule? Vastus: Maffia võttis alkoholi tegemise enda peale. Sai suurt kasumist. 4.Kuidas kehastas president Hoover Ameerikat kui Kõikide võimaluste maad? Vastus: Nt ajalehe poiss võis vabalt usina tööga tõusta miljonäriks. Hoover oli lihtfarmeri perekonnast ja teda peeti Ameerika rikkamaks meheks. 5. Nimetage 3 olulist muutust mida tõi kaasa Roosevelti uus kurss? Vastus: ● Tööstuse elavdamiseks asus RIIK senisest suuremas ulatuses toetama uute töökohtade loomist ning organiseeerima hädaabitöid. ● Suurendati ametiühingute õigusi.
toimus aeg-ajalt rassirahutusi ning 1968 tapeti Martin Luther King. Vähesel määral neegriliikumine ka radikaliseerus (nt loosung „Black Power”, liikumine Black Muslims, musta rassismi propageeriv Black Panther (1966-1982) jt). Vastuseks neegriliikumisele aktiviseerusid omakorda valged radikaalid (nt Ku Klux Klan jm). 3. Poliitilised mõrvad. 1960.aastatel vapustasid Ameerika Ühendriike mitmed poliitilised mõrvad. 22.novembril 1963 tapeti Dallases (Texas) USA tollane president John F. Kennedy. Ametliku versiooni järgi oli tema mõrvariks endine USA merejalaväelane ja 1959-1962 NSV Liidus elanud Lee Harvey Oswald, kelle omakorda kaks päeva hiljem mõrvas Jack Ruby. 1968 tapeti Los Angeleses (California) eelvalimiste kampaaniat tegev Robert Kennedy, kelle mõrvariks oli Palestiina juurtega hipi Sirhan Sirhan. 1968 lasti valge rassisti poolt Memphises (Tennessee) maha Martin Luther King. 4. Noorte protestid. 1960.aastatel aktiviseerus USA-s, nagu ka kogu läänemaailmas
Impeerium). Sveits loodi peale sõda. Rootsi sai endale Balti mere lõuna osa. Hollandi ühendatud provintsidest sai uus riik- Holland. Prantsusmaa sai Elsass-Lotring + muud territooriumid. Hispaanial jäid Prantsusmaaga pikemaks ajaks keerulised suhted. Westfaali rahu- kaasaegsete riikide süsteemide teke: Sõjade tsüklid- 25a perioodid. Westfaali rahu lõpetas 30-a. sõjaga, luuakse kaasaegsete rahvusriikide süsteem. Paul Kennedy rahvusriikide tekkest: 1. majanduslikud eeldused- kaubandus 2. Kultuurilised eeldused- keel, piibli tõlked, trükkimine. 3. Kommunikatsioonilised eeldused 4. Sõjalised eeldused-mobiliseerumine, idenditeet, vihkamine. Kennedy arvas, et rahvusriigid tekkisid u 16 saj, ehk enne Westfaali. Westfaali rahulepe: Püha-Rooma Impeerium- vaid Austria & osa Saksamaad jäi Impeeriumile, Paavsti võimu kadumine. Saksamaa uutel riikidel oli õigus oma sise- ja välispoliitikale. Oluline monarhi puutumatus
1. Türgi (Ottomani impeerium) Türgi iseseisvussõda Türgi rahvuslaste võitlus rahutingimuste vastu 1919-1923 Türgi vabariik 1923 kuulutati Türgi vabariigiks, sultan hukutati Uueks pealinnaks sai Ankara Rahvasteliit tunnustas uut riiki tema piirides Vastavalt lepingutele toimus rahvavahestus Türgi ja Kreeka vahel Mustafa Kemal Atatürk (1881-1938) Türgi vabariigi rajaja ja esimene president Kemalism-ametlik ideoloogia Kuus põhisammast: Vabariik Türgi rahvuslus Rahvuslikkus, võrdsus Ilmalik riik Riigi juhtiv roll majanduses Revolutsiooniliste reformide elluviimine Atatürgi reformid Islami rolli vähendamine ühiskonnas Ilmaliku kohtusüsteemi kehtestamine Lääneliku riietumisstiili sisseviimine Naiste õiiguste suurendamine (valmisõigus) Perekonnanimede panek Ilmalik koolisüsteem
abil hoida kinni oma kodanikke), sulgesid NSVLi ja Ida-Saksa väed 13. augustil I-ja L-Berliini vahelise piiri, rajati Berliini müür (müür ümber Lääne-Berliini) o Müür lahutas peresid, idaberliinlased ei saanud enam lääne pool tööl käia, lääne poole raha oli väärt 6 korda rohkem kui ida pool, müür sai külma sõja sümboliks Kuuba (ehk Kariibi kriis) 1962 : Kuuba + NSVL vs USA o 1959 kukutati diktaator Fulgencio Batista, võimule tuli Fidel Castro, keda peeti liberaaliks o Kuuba oli korrupeerunud, USA suhtusid Btista kukutamisse sümpaatiaga o Arvati, et Castro taastab demokraatia, kuid kehtestas hoopis oma diktatuuri o Alustati pahepoolseid ümberkorraldusi, suhted USAga halvenesid: ei ostetud enam Kuuba suhkrut o NSVL ostis suhkru ise, päästis Kuuba majanduse
Lääne eesotsas oli USA, (Suurbritannia ja Prantsusmaa osatähtsus vähenes) Teisel pool oli üliriigiks NSVL 3. Külma sõja mõiste, selle avaldumisvormid Euroopas ja maailmas. Osapooled: Diktatuurirežiimiga: NSVL, Poola Saksa DV Tšehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Jugoslaavia, Albaania; Aasiast: Mongoolia, Põhja-Korea, Hiina RV, Põhja-Vietnam; Ameerikas: Kuuba ja ka Aafrika Kõik need riigid olid diktatuurirežiimid: võim oli koondunud ühe partei kätte, kehtis nn sotsialistlik demokraatia (e valimiste võltsimine ja valimised ühe kandidaadiga), kommunistlik partei omas totaalset kontrolli riigiaparaadi, ühiskondlike organisatsioonide ja sõjaväe üle. Nendes riikides oli tööstus natsionaliseeritud ja põllumajandus enamasti kollektiviseeritud, kehtis plaani-
Franklin Delano Roosevelt sündis 30. jaanuaril 1882 ning suri 12. aprillil 1945. Ta oli Ameerika 32. president, kes valitses aastatel 1933 1945, ainuke president Ühendriikides, kes valiti presidendiks rohkem kui kaheks ametiajaks. Ta oli keskseks figuuriks 20. sajandi maailma sündmustes, juhtides Ameerika Ühendriike ülemaailmse kriisi ajal kui ka maailmasõjas. Alustades oma ,,esimese saja päeva" ametiaja algust käivitas Roosevelt väga olulise õigusaktidest ja täitekorraldustest koosneva uue kursi ,,The New Deal" keeruline komplekt programme, mille eesmärk oli majanduskriisi leevendamiseks toota uusi töökohti
Moskvas mõisteti, et kui suhted Ameerika Ühendriikide ja Euroopa juhtriikidega ei parane, pole võimalik ka siseriiklikke ümberkorraldusi ellu viia. Pealegi ei kannatanud NSV Liidu majandus enam välja pikku aastaid kestnud võidurelvastumist. Seetõttu pakkuski Gorbatšov välja ulatusliku relvastuse vähendamise (desarmeerimise) kava, mida aga Lääs kohe heaks ei kiitnud. Nõukogude-Ameerika suhted hakkasid paranema pärast 1986. aastal Reykjavíkis toimunud Gorbatšovi ja president Reagani tippkohtumist. Nõukogude välispoliitika muutus paindlikumaks, see tõi kaasa olulisi muudatusi rahvusvahelistes suhetes. Senine Moskva terav vastasseis lääneriikidega kadus. 1987. aastal sõlmiti Washingtonis kokkulepe keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimiseks. Gorbatšov lõpetas sõja Afganistanis ja viis sealt 1989. aastal Nõukogude väed välja. Moskva vähendas kontrolli ka Ida-Euroopas ning hakkas sealt vägesid välja viima
GULAG Autoritarismi üleminek Suur kriis viis kriisi ka demokraatia. 1926 kukutati Portugalis vabariik, tuntum Salazari diktatuur 1932. 1926 sõjaväeline riigipööre Poolas, kindral Pilsudski juhtimisel (kes lasi 1920 okupeerida Vilniuse) ja Leedus. 1924 muutus autoritaarseks Albaania, 1929 Jugoslaavia. 1932 Austria, 1934 Eesti, Läti, Bulgaaria, 1936 Kreeka ja 1938 Rumeenia. Ameerika Ühendriigid Ameeriklaste jõukus kasvas ja riik pidas end kõike saavutavaks. President Hoover seadis eesmärgiks vaesuse likvideerimise, mis näis täieliku majandusliku liberalismi tingimustes täiesti võimalik. Võeti vastu nn kuiv seadus, mis tõi kaasa organiseeritud kuritegevuse plahvatusliku kasvu. Siis tabas Ühendriike majanduskriis. 1932 valiti presidendiks Franklin Delano Roosevelt, kelle reformikava ,,New Deal" aitas riigi kriisist välja tuua. Roosevelt tõstis makse ja suurendas järsult Ühendriikide riigivõlga
eneseleidmine, psühhoanalüüs ja humanism. Alustas luuletajana. Esimene trükis ilmunud oli luulekogu ,,Astmed". Romaanid : ,,Stepihunt" ,,Klaaspärli mäng" ,,Siddharta" ,,Hommikumaaränd" Ernst Hemingway Sündis 21.juulil 1898 Chicagos ja suri 2.juulil Idahos. Oli arsti poeg. Peale keskkooli töötas ajakirjanduses. Osales vabatahtlikuna esimeses maailmasõjas Itaalias kiirabiautojuhina. Aasta pärast tuli tagasi, haavatuna. Usasse tagasi jõudes töötas ajakirjanikuna. Abiellus USA's. 1921 läks Euroopasse saatis reisikirjandusi. ,,Pidu sinus eneses", ,,Mehed ilma naisteta" 1928 läks Usasse tagasi. Käis Hispaanias härjavõitlusel ja Aafrikas jahtidel. Pidas jahti filosoofiaks ( inimese võitlus loodusega ). Sõjavastane ,,Hüvasti, relvad" Asus elama kuubale. Tervitas revolutsiooni. Kasutas jäämäe teooriat. Depressiooni ja alkoholi pärast lasi ennast maha. Nobeli preemia 1954. Erich Maria Remarque (1898 1970 ) Paul Remark
annaabi.ee 
