Leidsid 23 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "JOHANNES KÄIS". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
teenistus, pihkva, 1903, instituudi, valmiera, seminari, 1931, algõpetuse, sooritas, kutseeksami, 1904, austrias, täiendkoolituse, rahvahariduse, abistamine, selgitamine, tuntuks, lisana, kogumikus, varasemaid, mistõttuJohannes Käis (1885-1950) 30.september.2010 Elu ja tegevus 26. detsembril 1885. aastal sündis Võrumaal Rosma külakooliõpetaja Peeter Käisi peres tulevane pedagoog ja kooliuuendusliikumise juht Johannes Käis. Oma õpinguteed alustes Johannes isa käe all Rosma külakoolis, aastatel 1897-1899 jätkas õpinguid Põlva kihelkonnakoolis ja 1900-1903 Võru linnakoolis. 1903 sooritas Johannes Käis Pihkva gümnaasiumi juures kreiskooliõpetaja kutseeksami ning asus tööle Lätimaale Limbazi linnakooli (1903-1906). 1904. aastal lõpetas Käis eksternina Peterburi Õpetajate Instituudi. Järgnesid töökohad õpetajana Valmiera linnakoolis ja tütarlastegümnaasiumis (1906-1911), 1911. aastal Riia Peeter-Pauli linnakoolis ning 1912-1917. aastal Riia Aleksander I gümnaasiumis loodusõpetuse õpetajana. Johannes Käis pani aluse Eestis loodusõpetuse metoodikale ja koolifenoloogiale ning propageeris kooliaedade kujundamist
lapsed õppima oma lähima ümbruse nähtusi vaatlema ja neid mõistma. Algastme õppematerjal püüti koondada teatud koduloolisteks kompleksteemadeks, mis ühendasid senised õppeained. Kuna puudusid vastavad käsiraamatud, õppekirjandus ja –vahendid, siis uuenduslik algus oli tagasihoidlik. Seejärel töötas J. Käis läbi koduloo ja üldõpetuse teoreetilised ja rakenduslikud küsimused ning soetas juurde käsiraamatuid ja õppekirjandust. (samas, 1985) J. Käis töötas välja algõpetuse metoodika alused, üldõpetuse ja koduloo printsiibid, loodusõpetuse metoodika ja vaatlusõpetuse alused. (Eisen, 1985) Tema üldõpetuse, koduloo ja loodusõpetuse käsituse põhimõtted on kaasajal lasteasutustes rakendatavad ja viidatud ka Koolieelse lasteasutuse riiklikus õppekavas (2008), kus on nimetatud üldõpetust ühe õppe- ja kasvatustegevuse põhimõttena. Üldõpetuse all mõistis J. Käis kogu õpetuse keskustust (ühtlust) lapse igapäevaste tähelduste,
Sõjast laastunud linnas algas koolitegevus 1611. aastal, kui rootslased suudeti Liivimaalt tõrjuda. Tõlkide seminar avati uuesti, kuid õpetajaid ja õpilasi oli vähe. 1625. aastal langes Tartu jälle rootslaste kätte. Jesuiidid lahkusid, kool ja tõlkide seminar suleti. Jesuiitide tegevuse saavutuseks võib lugeda kirikukirjanduse tõlkimist eesti keelde ja katekismus-lauluraamatu trükkimist 1585. aastal. Katoliikliku kirjasõna väljaandmine, kolleegiumi ja tõlkide seminari olemasolu sundisid luterlikku kirikut kooliõpetuse parandamisele ja eestikeelsele protestantliku kirjanduse levitamisele rahva hulgas. Jesuiitide koolide ajel hakati õpetama eesti poisse protestantlike pastorite järgi. Tartus oli teinegi protestantlik kool, kus pärast alghariduse omandamist võis haridust jätkata. Jesuiitide koolid avaldasid kultuuriliselt elustavat mõju oma ümbruskonnale. Pole võimatu, et nende õppeasutuste tegevus soodustas Tartu ülikooli rajamist 1632. aastal. 4
Tallinnas, Aleksandri gümnaasiumis. Kui J. Pitka dai 16-aastaseks, sõitis ta Tallinna, kus üritas saada tööle mõnele laevale. Kuid see ei õnnestunud ja järgneval kahel aastal kordas ta mitmel korral oma üritust. See läks korda alles 1890. aastal St. Peterburgis , kui ta sai tööle aurikule ,,Jekaterina II''. Sõitnud aasta merd, asus J. Pitka 1891. aastal õppima Käsmu merekooli, kust järgmisel sügisel läks üle Kuressaare merekooli. 1893. aasta ärtsis sooritas ta seal kaugsõidutüürimehe eksami, mis andis õiguse sõita ka rannasõidukaptenina. 1894. aastal abiellus Johan Pitka Helene Neuhaus'iga. Sellest abielust sündis ajapikku 5 poega ja 3 tütart, neist täiskasvanuks said 4 poega- John, August- Andreas, Edward ja Stanley ning 2 tütart- Saima ja Linda. Olgu siinkohal veel öeldud, et nagu üks Saksa rahva suur Juht 20. sajandist, oli ka J. Pitka täiskarsklane ja taimetoitlane. 1849
kollaborantistliku laadiga asju kirjutanud. Tema loomingut avaldati va Eesti ajaloo kirjelduse asju. Jalkobson, Hurt, Reiman muistsete eestlaste vabadus aja ja sõja kohta. Seminar I Enne Kolme Isamaa Kõnet ja Hurda Pildikesi Ülo Tedre lorilaulud Peterseni vendade omad. Cimse seminar Liivimaa vallakooli õpetajate ja kihelkonna köstrite ettevalmistamine, kes koolis oleks veidi kõrgemal tasemel õpetatud. 1839 viidi üle Valka, täpselt Eesti ja Läti piiril. Õpe saksa keeles. Seminari juhtas 1839--1883 Janis Cimse, kel korralik pedagoogi haridus Saksamaalt. Tema järgi ka nimi seminarile. Cimse surma järel, 1885 üle 100 koolmeistri läks matustele. Liivimaa koolmeistrite õpetajale aumärk. Kolm-neli aastat õpiti seminaris, seal paljud kultuurielus olulist osa etendanud inimesi oma hariduse saanud. Jakobson, Kunileid, Mihkel Kampmann. Seminar suleti venestusaja saabudes, avati veelkord peale 1885. aastat. Praegu Valga koduloomuuseum. Jakobson eksterni eksami,
Kristjani loomingus on valdav kodumaa ainestik ja laiemalt tuntud on ta 1935. aasta “Kalevipoja” illustratsioonidega. Paul tegutses portree- ja maastikumaalijana, kuid kuna tellijaskonnaks oli põhiliselt saksa aadelkond, jäid tema tööd laiemale avalikkusele tundmatuks. Vennad õppisid koos Koeravere külakoolis, Viru-Jaagupi kihelkonnakoolis ja Rakvere kreiskoolis. Nende elutee lahknes 1883 Tartu Reaalkoolis, sest Kristjan läks sealt Tartu I (saksa) Õpetajate Seminari. Mõlemad valisid aga kunstnikukutse: Paul lõpetas 1894 Düsseldorfi kunstiakadeemia, Kristjan õppis Peterburi (1893-1897), Düsseldorfi (1897- 1898) ning Müncheni kunstiakadeemias (1901-1903). Üldharidust võimaldasid neil saada põllumehest isa ja ema vend Magnus Treublut. Kunstiõpingutes vedas rohkem Paulil, keda toetas pidevalt baltisaksa aadlidaam Natalie von Uexküll. Kuigi Kristjan katsus ise hakkama saada, aidati tedagi
Algas sakslaste tungimisega läänemaale paar kuud enne vaherahu lõppu. 1222 - eestlase said kogu eesti ala oma valdusesse tagasi. 1223 - 1227. Muistse vabadus sõja kolmas periood. Vallutati kogu eestimaa. Viimasena Saaremaa. LAHINGUD: 1210 Ümera lahing. Võnnu piiramiselt tagasi tulnud eestlased jäid Ümera jõele järgi tulevaid sakslasi ja liivlasi varitsema. Need võideti ootamatu rünnakuga. Innustas eestlasi. 1210 - Novgorodi vürst Mstislav Uljas ja Pihkva vürst Vladimir piirasid Otepääd. Linn ostis ennast vabaks 400 marga hõbeda eest (80kg hõbedat). 1211 - Viljandi linnuse piiramine sakslaste poolt. Esmakordselt eestis kasutati piiramis torne, kiviheite masinaid ja ambe. Kuuendal päeval algasid läbirääkimised. Linnas oli puudus joogiveest ja palju haavatuid. Preestrid ristisid linnuse (mitte selle elanikke) ja sakslased võtsid pantvange ning läksid tagasi liivimaale.
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt.
Peagi ilmneb uus probleem ning tal tuleb sooritada operatsioon, mille õnnestumisprotsent on kaks sajast. Saatuse tahtel kuulus Tammsaare operatsioon nende kahe hulka. 40-aastasena abiellus tema iseloomule vastanduva naisterahvaga, kes oli kange ja käre. 1921. aastal algab Tammsaare loomingu kõrgperiood. Ilmub näidend ,,Juudit" ning aasta hiljem romaan ,,Kõrboja peremees". 1926 ilmub esimene osa ,,Tõe ja õiguse" epopöast, järgmine 1929, kolmas 1931, aasta hiljem neljas ning 1933 viib autor suurteose lõpuni. 1934. aastal ilmub ,,Elu ja armastus", mille sisuks oli armukolmnurk. Aastaste vahedega ilmusid veel ,,Ma armastasin sakslast" ja näidend ,,Kuningal on külm". Tammsaare looming muutus üha allegoorilisemaks: kasutas üha rohkem piltlikku väljendusviisi ning sümboleid. Viimane romaan ,,Põrgupõhja uus Vanapagan" ilmus üks aasta enne suurmehe surma. Romaan kannab peamiselt moraali, et
.. Aleksander Burlandt 1882 tekkisid Burlandtil kontaktid eestlastega (Jaak Järv, Eduard Vilde, Mihkel Martna) eesti sotsiaaldemokraatliku liikumise algus. Mihkel Martnat on nimetatud Eesti sotsiaaldemokraatia isaks. VSDTP Venemaa Sotsiaaldemorkraatlik tööliste partei 1904 moodustati Tartu koolide vaheline soltsiaaldemokraatlik ring 1903 Mihkel Martna läks Tallinnasse sotsiaaldemokraatide mõju Teatajale hakkas järsult kasvama. Nov 1903 hakati välja anda kolmandat juhtivat ajalehte "Uudised" Tartus (toimetaja Peeter Speek, Gottlieb Ast(?), Karl Ruga(?)) Föderalistid 1905. aastaks "Uudised" 3 ajalehest kõige radikaalsem 1905. aasta revolutsioon Historiograafia: - M. Jürisson (Mihkel Martna). Punased aastad Eestis 1905-1906: Eesti revolutsioonilis liikumise ajaloolikud ja majanduslikud põhjused. Peterburi 1907 - Mihkel Martna: Tallinna sündmusi 1905 ja 1906. Tallinn 1930
Kaudsetel andmetel 16. sajandil koostatud ja trükis avaldatud veel mõned luterlikud katekismused (1554. a Tartu Jaani koguduse õpetaja Franz Witte lõuna-eestikeelne katekismus), kuid säilinud neid pole. EESTI KIRJANDUSE AJALUGU 3 Poola jesuiitide asutatud kolleegium Tartus, oluline haridusasutus tollel ajal, oluline ka eesti ja läti keele õpetamine, õppimine ja tõlkide seminari tegevus. Katoliiklaste teenistuses olevad jesuiidid püüdsid oma õpetuste juurutamiseks rahvakeelses kirja-ja trükisõnas võistelda vihatud luteri esindajatega. Säilinud pole jesuiitide katekismusi rekatoliseerimise perioodist 16. saj lõpul Lõuna- Eestis, kuid tervikuna on säilinud ladinakeelne katoliku kiriku käsiraamat "Agenda Parva" (1622), milles teatud osad paralleelselt saksa, poola, läti ja lõunaeesti keeles. Esimese lõunaeesti keelt
Sisukord Eesti XX sajandi algul..............................................................................................................................................1 Ühiskonna politiseerumise algus..............................................................................................................................3 1905. aasta revolutsioon...........................................................................................................................................5 Revolutsioonist Ilmasõjani.....................................................................................................................................10 Eesti Ilmasõjas........................................................................................................................................................14 1917. aasta...........................................................................................................................................................
Sõites Tallinnast Tartusse temast sai maalermeister ehk tänapäevase mõttes sisekujundaja. Ta võis pühenduda sotsiaaldemokraatia arendamisse. Tegutses Tartus, peamisteks kaasamõtlejateks said TÜ tudengid. Käidi koos, arutleti, diskuteeriti ning loeti kirjandust marksismist kuni põrandaaluse kirjanduseni. Hakati kõnelema Darwini evolutsiooni teooriast, sotsiaalsetest probleemidest. Hakati väljaandma ajalehte nimega "Rahvalõbu", mis tutvustas teadust rahvale. Aastal 1903 hakkas ilmuma ajaleht "Uudised", kõige radikaalsem ajaleht enne revolutsiooni. 1905. aasta revolutsioon: Revolutsiooni põhjused ja puhkemine: a revolutsioon puhkes Eestis tänu revolutsioonile, mis puhkes Venemaal. Põhjused Eesti revolutsioonile olid kujunenud aastaid tagasi, aga alles nüüd said neid toime panna. Majanduslikult 1905. a revolutsiooni peamiseks põhjuseks oli agraalküsimus ehk maakorraldus. Eestis oli tohutu hulk maata mehi, või neid kellel on liiga vähe maad,
kirikutalituste jaoks, millel oli paralleeltekst saksa keeles. Sama mees andis samal aastal välja ka esimese eesti keele süstemaatilise grammatika. Esimene ilma saksakeelse paralleeltekstita teos on 1686 Riias trükitud "Wastne Testament" väga kaunis ja rahvapärase keelega, tolleaegse Eesti trükisõna suursaavutus. Raamatuid pole mõtet trükkida, kui keegi neid ei loe. Rahvakoolide eest seisis aktiivselt Forselius, kes 1684 Piiskopi mõisas Tartu lähistel koolmeistrite seminari asutas, tema koostas ka esimese aabitsa 17. sajandi lõpul. Raamatuid levitasid raamatuköitjad, kuna trükiseid transporditi (peamiselt mereteid mööda) lahtiste poognatena ja köideti kohalike köitjate poolt. Veel enne piibli tõlget hakkasid 1700. a-te alguses ilmuma PLAKATID kuberneri käsud ja korraldused, mis olid kaunistatud suurte puulõikeinitsiaalidega, mida raamatutes väga harva kasutati. 1715 ilmus Uus Testament, 1721 kodu- ja kirikuraamat, mis kujunes kõige
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM 2006 Pilet nr 1 1.1 Antiikkirjanduse mõiste, Homerose eeposed Antiikkirjanduseks nimetatakse VanaKreeka ja Rooma kirjandust. On pärit sõnast ,,antiquus" vana, iidne. Nimetus on õigustatud ainult Euroopa seisukohalt. VK kirjandus on ajalooliselt vanem, ta on Euroopat kõige rohkem mõjutanud, perioodid: I arhailine periood (86 saj e Kr), II klassikaline (54saj e Kr, keskuseks Ateena), III Hellenismi ajajärk (31 saj eKr), IV Rooma periood 16 saj p Kr). 129 saj on tume periood. Vana Rooma kirjandus tekkis 3. saj. eKr. Koinee kreeka keel, mille aluseks atika murre, kujunes välja 4 saj e Kr. Selle ajajärgu varaseimat sõnaloominugt pole sälinud, seega peetakse alguseks Homerose eeposeid. Palju kahtlusi H. olemasolus ja tema autorluses: 18 saj väitis saksa teadlane Wolf, et H ei ole
Oli 8aastane, kui kooli viidi. Sarnaselt Indrekule pidi kõigepealt vallakirjutajana leiba teenima ja vanemaid aitama. Kui ta 1898. aastal lõpuks gümnaasiumisse jõudis, siis väga valikuid ei olnud. Vanusepiir oli ja sai õpinguid jätkata vaid Hugo Treffneri eragümnaasiumis. Ka Anton pidi tegema abitöid, et tasuda õpingute eest. Sel ajal alustas ka om akirjanduslikku tege vust. Ajalehes ilmusid ,,Kaks paari ja üks ainus" ning ,,Vanad ja noored" Ta oli 25aastane, kui sooritas gümnaasiumi küpsuseksamid Narvas. Lõpetas teatud mööndusega, kuna vanad keeled (ladina ja kreeka keel) ei vastanud nõudmistele ning nende eest ta lõputunnistust ei saanud. Tal õnnestus tööd saada Tallinnas ajalehe Teataja toimetuses. Tema ülesandeks oli hankida kohalikke uudiseid ning kirjutada teatri- ja kontserdiarvustusi. Samal ajal oli Teataja toimetaja-väljaandja K. Päts. Teiste kaastööliste hulgas tegutses ka E. Vilde
Tänapäeval on tegemist põhikooliga. Anton lõpetab kooli 1897. Väike-Maarjas hakkab tänu Jakob Tammele kirjutama ning viiulimängu õppima. 1898 astub Hugo Treffneri eragümnaasiumisse. Sinna võeti vastu kõik, kellel oli raha. Õpetas ise ka väiksemaid ja tegi lisatöid. Seal saab korraliku humanitaarhariduse (keeled, eriti vene). Dostojevski on tal põhiline mõjutaja. Gümnaasiumiaastatel tegeleb kirjutamisega, lood ilmuvad Postimehes. Märkimisväärne jutt „Vanad ja uued“. 1903 lõpetab gümnaasiumi, läheb Narva eksameid tegema. Leiab tööd Tallinnas ajalehe Teataja toimetuses, mis on väga uuendusmeelne. Tammsaare ülesanne oli kohalikud uudised ja teatri/kontserdiarvustused. 1905 suletakse Teataja. Kirjutab sotsiaalkriitilisi artikleid. Täiendab oma keeleteadmisi (oskab inglise, saksa, vene keelt). Oskab vabalt lugeda ning ka tõlgib. Nt „Dorian Gray portree“. Loeb palju. Loomingust pole leida teiste autorite stiili jäljendusi. Keskendub noortele haritlastele
1. Ilukirjanduse olemus Kirjanduse jaotus üldiselt Ajakirjandus ehk Ilukirjandu Tarbeteksti Graafilised Elektroonilised Teaduskirjandus publitsistika s d tekstid tekstid Artikkel Artikkel Eepika Õpik Skeem Arvuti Uurimustöö Intervjuu Lüürika Teatmeteos Diagramm Mobiiltelefon Referaat Reportaaz Dramaatika Eeskiri Joonised Teletekst Diplomitöö Kiri Lüro-eepika Käskkiri Graafik Reklaam Essee Koomiks Seadustik Kaardid Pilapilt ehk karikatuur Reklaam Gloobus
1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega Ilukirjandusliku teksti kaks tavapärast esitusviisi on seotud ja sidumata kõne. Seotud kõnet nimetatakse poeesiaks ehk luuleks, sidumata kõne proosaks. Poeesia keel on rütmistatud, proosa keel on lähedane kõnekeelele. Igal kirjandusteosel on kindel teema nähtuste ring, mida teoses käsitletakse. Teema valikul peab kirjanik arvestama lugejatega. Ühelt poolt peaks kirjandusteos olema huvitav ja aktuaalne, teiselt poolt sisaldama ka üle aegade ulatuvaid mõtteid. Kirjanduses on välja kujunenud rida traditsioonilisi teemasid, mis käsitlevad inimese ja eluga seotud keskseid nähtusi, nagu armastus, võitlus, sõprus, töö, kodumaa, loodus, ühiskond jt. Pikemates teostes käsitletakse enamasti mitut teemat, mis jagunevad pea- ja kõrvalteemadeks. Kõrvalteemasid arendatakse lühemalt ning nende ülesanne on peateemat toetada. Teema käsitlemiseks vajab kirjanik toormaterjali
Oli kuivi, oli avatuid, avara silmaringiga õpetajaid (T&Õ II osa). Tms-e raputavad üles loodusõpetuse igasugused tunnid (seal head õpetajad). Tms kindel usk, rituaalne religioossus lööb kõikuma -> et jum-t pole, taevas on vaid tähed. Tms kirjutas ise väga vähe erakirju, igast kirjavahetust vähe (masendav rahata olek). Teatud koolidel oli õigus teha lõpueksameid, teiste koolide õpilased tegid ka seal. Tms sõidab lõpueksameid tegema Narva, gümn-i lõputunnistuse saab 1903, lisatingimus: ilma vanade keelteta. 1903 Trt-s G. Suits ("Kiired"), Tms-st noorem, käisid läbi, Tms-st sai paari aasta pärast Noor-Eesti autor (Tm oskas suhelda). Kui lõpetab Treffneri, teinud kaastööd ka ajakirjandusele. Ajakirjanikunimi A.H / A.H.T Trt-s juba tuntud. Läks 4 a.-ks Tln-sse, 1903-1907 töötab mitmete ajalehtede toimetuses: "Teataja", "Vaatleja", "Sõnumid" (vahepeal 1905 a. revol). Ajalehtedes kohalike uudiste reporter; teatrite, kontsertide arvustused, ülevaated
pealt saadi tuhandeid rublasid honorariks. "Päevade kaupa istuti KuKus. Mahajoodud raha võis ju lühikese ajaga tagasi teenida," kõneleb Jüri Tuulik vaimustunult. Boheemlus käis kokku ka ülemaailmse ajavaimuga. "Ma ei oska seda siiski mingiks elupõletamiseks või raha hävitamiseks pidada, see oli pigem lihtsalt olemise rõõm," arvab Jüri Tuulik. Ta meenutab Jaltas veedetud draamaseminare, mis möödusid kõik ohtra veinijoomise tähe all. Juhtus, et kogu seminari käigus ei pandud ühtegi repliiki paberile. Kaugver valdas vene keelt suurepäraselt ja oskas seltskonda nautida. Eestlase head suhtlusoskust ja härrasmehelikku käitumist hindasid isegi Moskva ametnikud, kes tema näidendeid lavale aitasid. Ega päris alati joomist ohjata saanud. Nii jäänud Kaugveril kord Bulgaarias (välismaal!) Kuldsetel Liivadel käimata, sest meest ei saadud lihtsalt rongi peale. Viinaravil käimine oli kah omamoodi moes
gaasitamine Auschwitz-Birkenau ja Majdaneki surmalaagrites. Lääne-Euroopa juudid deporteeriti Auschwitz-Birkenau laagritesse. 1943 – Viidi lõpule juutide hukkamine Chelmo, Belzeci, Sobibori, Treblinka ja Majdaneki surmalaagrites ning kõik jäljed sellest hävitati. 1944 – Ungari juudid deporteeriti Auschwitz-Bireknausse ja hävitati. Algasid surmamarsid ja asitõendite hävitamine. 1945 – Nõukogude väed vabastasid Auschwitzi. Hitler sooritas enesetapu, enne seda kutsus üles juutide hävitamist jätkama. Teise maailmasõja lõpp. Nürnbergis algas kohtuprotsess natsikurjategijate üle. 1948 – Loodi Iisraeli riik Palestiinas, kuhu rändas välja enamik Euroopa ellujäänud juute. 14 II. JUUDID EESTIS 14.–15. saj – Esimesed teated arhiividokumentides üksikute juutide tegutsemisest Eestis.
22.loeng- 24.apr 1944 aastat iseloomustas Punaarmee pidev aktiivsus erinevates rindelõikudes. Moskva soov oli Punaarmee välja jõudmine sõja-eelsetele riigipiiridele. 1944 ka ületati sõjaeelsed riigipiirid, algas Punaarmee vabastusretk Euroopasse. Tavalise punaarmeelase jaoks, kes alates 1941 oli sõdinud sakslaste vastu ja kuulunud pidevalt kui paha oli saksa fašism ja natsism, oligi see vabastusretk. NL juhtkond pidas silmas võimalikult suure osa Eur liitmist enda külge või oma mõjuvõimu laiendamist võimalikult kaugele. Põhjapoolsetes maades algab Soomest, kes oli ühena esimestest I ms käigus langenud NL rünnaku ohvriks, kaotanud suure osa oma territooriumist. Juba 1940 suvel oli hakanud Soome järk-järgult lähenema Sm-le, seda ennekõike hirmust NL ees, et NL võib uuesti rünnata. 1941 suvel kui Sm ründas NL-i, oli Soome juba Sm liitlaste hulgas. Soomlased üritasid iseendale ja välismaailmale jätta muljet, et mitte nemad ei asu revideerima Talvesõja tulemus
annaabi.ee 
