järgu haldusüksus keskalluvusega linn. Linna elanikest olid 2007. aastal 53,3% venelasi, 17,8% lätlased ja 14,75 poolakad. Rezekne on linn Lätis Latgales. Rezekne on Rezekne rajooni keskus ja omaette 1.järgu haldusüksus keskalluvusega linn. Elanikke 37 200. Umbes pooled linna elanikest on venelased. Liepaja on linn (aastast 1625) Läti edelaosas Kurzemes. Liepaja on sõjasadam ning Liepaja rajooni keskus ja omaette 1.järgu haldusüksus keskalluvusega linn. Elanikke 83 700. Jelgava on Kuramaaa hertsogiriigi pealinn. Ta on Zemgale ajalooline keskus ja Jelgava rajooni keskus. Lisaks on linn 1.järgu haldusüksus, millel on rajooniga sarnane staatus keskalluvusega linn. Jelgava on linn (aastast 1573) Lätis Zemgales Lielupe keskjooksul. Elanikke 61 200. Jurmala (tõlkes mererand) on linn Lätis Vidzemes Liivi lahe lõunakaldal Lielupe jõe ja mere vahelisel kitsal alal. Ta on keskalluvusega linn. Linn moodustati mereäärsete kalurikülade
PALDISKI 2015 Bartolomeo Francesco Rastrelli (1700 Pariis – 1771 Peterburi) oli itaalia päritolu Venemaa arhitekt, alates 1730. aastast vanemõuearhitekt. Eriti luksusliku hilisbaroki esindajana oli ta keisrinnade Anna Ivanovna ja Jelizaveta Petrovna soosingus. Katariina II pidas teda aegunuks. Rastrelli tuntuimad teosed on Talvepalee jms keiserlikud lossid. Eestis on tema töökojas valminud jooniste järgi tehtud Ahja mõis. Rastrelli olulisemad tööd Rundāle loss 1736 Jelgava loss 1738 Peterhofi Suure Palee laiendus ja uuendamine 1747–1752 Andrease kirik Kiievis 1747–1749 Peterburi Smolnõi kloostri peakirik 1748–1754 Vorontsovi palee Peterburis 1749–1752 Tsarskoje Selo Katariina vana palee asendamine uuega 1752–1757 Stroganovi palee Peterburis 1751–1754 Talvepalee 1754–1762 1. Rundāle loss (saksa: Schloss Ruhental, lühidalt ka Ruhenthal või Ruhendahl, vene: Рухенталь, läti: Rundāles pils) on barokkstiilis loss Lätis
aastal. · Läti asub Läänemere kaldal. Sealse pinnavormi moodustavad madalikud, kus kasvavad suured metsad. · Elanikkond jaotub etniliselt järgmiselt: 59 % on lätlased ja 29 % venelased; enam kui kolmandik elanikkonnast elab pealinnas Riias. Linnadest · Suurim linn on pealinn Riia, kus elab 722 485 inimest, neist lätlasi 42,3%. Teised suuremad linnad on: · Daugavpils (elanike arv 108 091) · Liepaja (85 477) · Jelgava (66 051) · Jurmala (55 408) · Ventspils (43 544) · Rezekne (36345) · Kokku on Lätis 77 linna, 26 rajooni, 432 valda (2007). Poliitiline süsteem · Läti parlamendis Saeimas on 100 liiget, kes valitakse neljaks aastaks. Parlamendi esimees on Gundars Daudze. Läti peaminister on Ivars Godmanis Maavarade hinnatud varud · dolomiit492,8 miljonit m3 · tellisesavi133,7liivakruusa segu710 · liiv794,9 · turvas496,3 · lubjakivi tsemendi
· Tsaarile ehitati Soome lahe lõunakaldale Peterhofi loss ja selle juurde kuuluv prantsuse stiilis park uhkete purskkaevudega, tsaari soosikule Mensikovile aga pisut lääne poole Oranienbaumi loss. · BARTOLOMMEO RASTRELLI hilisbaroki arhitekt. Tema kavandatud paljudest hoonetest on tähtsamad Talvepalee ja Smolnõi kloostri kirik Peterburis ning suveloss Tsarskoje Selos. Rastrelli ehitas ka Kuramaa hertsogkonnas, praeguses Lätis Jelgava ja Rundale lossid. · ETIENNE MAURICE FALCONET Katariina II poolt Prantsusmaalt kutsutud skulptor elas Peterburis kümmekond aastat ja lõi seal oma peateose Peeter I ratsamonumendi. Kunst Eestis: · Põhjasõda jagas barokiajastu Eesti kaheks osaks · 17. Saj oli Eesti Rootsi idapoolne provints, mille ehituskunstis domineerisid kaitseehitised · Bastioniarhitektuuri arendasid Eestis rootslased. Kõige võimsamad bastionid ehitati
Eesti 19. saj Balti kubermangude elanikkonna enamiku moodustasid eestlased ja lätlased. Valitsev elanikkonnagrupp baltisakslased ligi 5% rahvastikust. Lisaks neile veel juute, venelasi, rootslasi jt. Enamik elas maal, linnades ülekaalus saksakeelne elanikkond. Balti suuremad linnad olid kubermangukeskused Riia, Jelgava ja Tallinn. Tsaarivõimu esindasid kindralkuberner ja kubermanguvalitsused. Nikolai I ajal piirati kirikuseadusega luteri kiriku eesõigusi, kogu impeeriumis sai ametlikuks usuks vene õigeusk. Tartu ülikoolis püüti ametliku asjaajamiskeelena kehtestada vene keelt. Rüütelkondade ja linnade omavalitsusele tuginev Balti erikord püsis ja isegi tugevnes. 1802.a Eesti esimene talurahvaseadus, manitses talupoegi kokkuhoidlikule majapidamisele ning lubas neil omada vallasvara
Landeswehr · Balti maakaitsevägi e. Landeswehr, kuna Lätil puudus ametlik sõjavägi, siis tunnistati see ametliku Läti sõjaväena. · Koosnes enamasti sakslastest ja oli Läti vastu vaenulikult meelestatud. · 29. dets Winningi leping kõik Saksa kodanikud said Läti kodakondsuse (sealhulgas ka õiguse maad nõuda) · Jaanuaris liikusid Nõukogude väed Läti territooriumil kiiresti edasi, okupeerides Riia ja Jelgava. · Märtsiks oli armeeritud 13500 meest, kellest lätlasi oli umbes 1400. · Eesti andis loa Läti vägede tulekuks Eesti pinnale, kõik Eestis elavad lätlased mobiliseeriti, Märtsi lõpuks oli armee tugevus 9800 meest. · Märtsis võeti Punaarmeelt tagasi Jelgava ja Tukums. · Suhted Saksamaaga halvenesid, valitsus kukutati ja võimule tuli Saksameelne valitsus. Landeswehr: konflikti algus · Kokku oli lepitud kohtumine Csises, kus saavad
Domenico Trezzini on tähtsaim arhitekt Peetri ajal. Tsaarile ehitati Soome lahe lõunakaldale Peterhofi loss (vt. pilt 1) ja selle juurde kuuluv prantsuse stiilis park uhkete purskkaevudega. Bartolomeo Rastrelli on hilisbaroki arhitekt. Tema kavandatud paljudest hoonetest on tähtsamad Talvepalee (vt. pilt 2) ja Smolnõi kloostri kirik Peterburis ning suveloss Tsarskoje Selos. Rastrelli ehitas ka Kuramaa hertsogkonnas, praeguses Lätis Jelgava ja Rundale lossid. pilt 2 Etienne Maurice Falconet on Katariina II poolt Prantsusmaalt kutsutud skulptor elas Peterburis kümmekond aastat ja lõi seal oma peateose - Peeter I ratsamonumendi. -3- BAROKK EESTIS Eesti arhitektuuris oli barokk levinud alates ca 1640-50ndatest aastatest kuni 18. sajandi lõpuni. 17
grupile saksa nõunikele, sealhulgas Bührenile. Kui von Bühren soovis endale suvelossi, täitis Anna tema palve, saatis Rastrelli Kuramaale ning andis tema käsutusse raha ja oskustöölisi. Lossi ehituses osales palju inimesi. Peterburist saadeti sinna ühtekokku 1500 käsitöömeistrit, kunstnikku ja töölist. Paraku võttis Rastrelli enne hoone valmimist käsile teise suure projekti, Kuramaa hertsogite residentsi Jelgava lossi, ning paljud Rundale jaoks mõeldud materjalid toimetati hoopis Jelgavasse. 1740.aastal, just enne Rundale valmimist Anna suri, von Bühren saadeti pagendusse ja losside ehitamine katkestati. Alles 1763.aastal, kui Vene tsaarinna Katariina II von Bühreni uuesti soosingusse tõstis, pöördus too Kuramaale tagasi ja viis Rundale ehitamise lõpule. 1767.aastal saigi loss valmis, aga Bühren sai seda nautida üksnes lühikest aega, sest 1772.aastal ta suri
Eestit häiris Lätis kujunenud olukord ja teades Landeswehri õigeid eesmärke, otsustas toetada seaduslikku Läti valitsust. Läti ajutise valitsuse ja Saksa peavoliniku vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt pidi Landeswehris olema lätlaste enamus. Kuna aga lätlasi polnud kuskilt võtta, kujunes Landeswehrist baltisaksa armee, mis oli Läti Vabariigi suhtes vaenulikult meelestatud. Nõukogude väed liikusid edasi ja jaanuaris 1919 langesid nende kätte Riia ja Jelgava. Märtsis 1919 võttis Goltz ette kolm piiratud ulatusega pealetungioperatsiooni, mille tulemusena võeti Punaarmeelt tagasi vallutatud linnad ja Punaarmee vastupealetungikatsed tõrjuti. Konflikti algus Olgugi, et Saksa väejuhatus oli von der Goltzile andnud korralduse, millega keelati riigisaksa vägede nihutamine Riiast kaugemale ning Landeswehri edasiliikumine, anti 29. mail 1919 käsk pealetungi jätkamiseks põhja suunas. Landeswehri edasimarss põhja suunas algaski
a. juulis oli ca. 2 299 600 inimest, neist linnarahvastik 72% ja maarahvastik 28%. Rahvuslik koostis 58,5% lätlasi (1.362.666), 29% venelasi, ülejäänud 12,5% moodustavad ligikaudu neljakümne Lätis elava väikerahvuse esindajad. Geograafiline jaotus: Läti jaguneb 26 rajooniks, 486 vallaks. Linnade arv 70. Pealinn: Riia, 815 800 elanikku (41,5% lätlasi, 43,5% venelasi, 4,6% valgevenelasi, 4,1% ukrainlasi) Suuremad linnad: Daugavpils (elanike arv 117 500) Liepaja (96 270) Jelgava (66 000) Jurmala (55 700) Ventspils (44 000) Läti ärikeskuseks on eelkõige Riia. Pealinna ja regioonide arengu vahe on Lätis suurem kui Eestis. Arenenud on ka Ventspils, kuid see piirkond on täielikult spetsialiseerunud sadamate ja naftaäriga seonduvale. Kuigi Riias elab lätlasi vaid 41%, on hea osata läti keelt. Lätlased oskavad vene keelt tavaliselt oluliselt paremini kui eestlased. Hakkama saab ka inglise või saksa keelega.
Impeeriumi äärealad ja vallutused- Venemaa tunnusjooneks on alati olnud territooriumi laiendamine. Aleksander I ajal said mitmes impeeriumi äärealad laiendust. Venemaaga liideti Poola ja Soome. Eestimaa 19. saj esimesel poolel Balti erikorra püsimine- Balti kubermangude elanikkonna moodustasid eestlased ja lätlased. Linnades oli ülekaalus saksakeelne elanikkond. Baltimaade suurimad linnad olid kubermangukeskused Tallinn, Riia ja Jelgava. Balti kubermange valitses ühine kindralkuberner. Terves impeeriumis sai ametlikuks riigiusuks Vene õigusk. Uuenduste vajalikkus-Aleksander I üheks eesmärgiks oli piirata talupoegade ja mõisnike suhteid. Keiser pooldas pärisorjuse kaotamist. Mõisnikud hakkasid aru saama, et neile tukeb kasuks kui talupoeg on oma töötulemustest huvitatud ja tahab paremini töötada. Seepärast tuli talupoegade olukorda kergendada ning nad pärisorjusest vabastada. See hakkas toimuma järk-järgult 19
○ kunstikamber ● Itaalia arhitektid: ○ Perhofi loss + prantsuse stiilis park purskkaevudega ○ Menšikov Oranienbaumi loss ● Itaallane Bartolommeo Rastrelli: ○ Talvepalee ○ Smolnõi katedraal ○ Tsarskoje Selo ○ Läti Jelgava loss ○ Läti Rundale loss Skulptuur - põhitegija prantslane Etienne Maurice Falconet (nt Peeter I ratsamonument) Eesti kunst 17.-18. saj Arhitektuur- kõige tähtsm linn Rootsi ajal oli barokklinn Narva (pommitati ja alles pole peaaegu midagi); Kuressaarde ehitati barokne raekoda ja vaekoda; Niccolo Michetti tegi Kadrioru lossi (Itaalia hilisbaroki stiilis; tagasihoidlik siiski); bastionid: ● Rootsi bastionid Tallinnas
aga lätlasi polnud kuskilt võtta, kujunes Landeswehrist baltisaksa armee, mis oli Läti Vabariigi suhtes vaenulikult meelestatud. 29. detsembril kirjutas Läti valitus Winnigiga alla leppe, mille kohaselt said Läti kodakondsuse ja kõik õigused (muuhulgas ka õiguse maad saada) kõik Saksa kodanikud, kes neli nädalat olid Läti riigi teenistuses sõdinud. Samal ajal liikusid Nõukoduge väed Läti territooriumil kiiresti edasi. Jaanuaris 1919 langesid Nõukogude vägede kätte Riia ja Jelgava. Läti ajutine valitsus eesotsas peaminister Karlis Ulmanisega oli sunnitud siirduma Liepajasse. Compiegne'I vaherahu, millega lõppes Esimene maailmasõda üheks tingimuseks Saksamaale oli Baltikumi kaitsmine seni, kuni kohalikud rahvad organiseeruvad. Seda ning Läti ajutise valitsusega sõlmitud leppeid kasutades alustas Saksa väejuhatus tegutsemist ning tugevdas Raudbrigaadi. Veebruaris 1919 saabus Liepjasse kindral krahv Rüdiger vond der Goltz, kes varem oli
docstxt/.txt
JÄRVED Rohkem kui 2000 · Lubans 80,7 km2 · Raznas 57,6 km2 · Dridzis kõige sügavam, 65,1 m SAAR Tobago · 1639 -1693 Kuramaa koloonia · Lõuna-Ameerikas LINNAD 77 linna 9 vabariigi linna: · Riga · Daugavpils · Liepaja · Rezekne · Venstpils · Jekabpils · Jelgava · Valmiera · Jurmala Vanimad linnad Riga (1225), Valmiera ja Cesis (1323) Noorim linn Skrunda (1996) 109 maakonda RIIGILIPP · Punane-valge-punane · Karmiinpunane · Prop 2:1:2 · 1921 · Alguses korporatsioonilipp (Lettonia) RIIGIVAPP · Päike uus ajastu · Punane lõvi võim, valvsus, julgus
Kui vana see linn on? Peterburi, vanust üle 3 sajandi. 3. Loetle sealseid ehitusmälestisi, mis pärinevad Peeter I ajast. Mis rahvusest oli tollal linnas töötanud tähtsaim arhitekt? Peetri maja Suveaias, Peeter-Pauli katedraal, kolleegiumide hoone, Kunstikamber, Peterhofi loss jne. Arhitekt oli sveitslane Domenico Trezzini 4. Millised olulised hooned lõi Peetri järglaste ajal itaallane Restrelli? Talvepalee, Smolnõi kloostri kirik, Jelgava ja Rundle lossid, Tsarskoe Selos 5. Millise meistriteose lõi Peterburis prantslane É. M. Falconet? Peeter I ratsamonumendi 6. Milline oli Rootsi ajal Eesti tähtsaim linn? Narva 7. Kes lõi kõige silmapaistvamaid barokkstiili puunikerdisi? Kus võime tema teoseid näha? Christian Ackerman. Tallinna toomkiriku altar ja kantsel. 8. Kes laskis Tallinna ehitada Kardioru lossi? Kelle järgi see on nimetatud? Peeter I. Katariina II järgi 9
Tema elu viimased aastad kulusid Muuga mõisa hoonete ehitamiseks ja sealse kunstikollektsiooni sisustamiseks, kuid paraku ei saanud ta asjaolude kokkulangemise tõttu oma elusihti täielikult valminuna näha. 20. mail/1. juunil 1838 abiellus ta Mõdrikus Mõdriku mõisniku tütre vabapreili Luise Auguste von Kaulbarsiga (18041882) ja neile sündisid tütar ja poeg Wilhelm Siegfried Stavenhagen (27. september / 9. oktoober 1814 Kuldga, Kuramaa 8. / 20. jaanuar 1881 Jelgava) oli baltisaksa päritolu skulptor ja joonistaja. Ta joonistas maastiku- ja linnavaateid Eesti ja Läti aladel, ning on loonud ka portreebüste. Ta õppis 1834 Peterburi Kunstide Akadeemias, 1846 Maini-äärses Frankfurdis kujur Eduard Schmidt von der Launitzi (17971869) juures ja 1848. aastast Müncheni kunstiakadeemias skulptuurikunsti. Töötas õpingute vaheajal kodumaal maamõõtjana ja joonistas kaarte. 1850 asus elama Jelgavasse.
Arvukamalt suunduti Eesti ala linnadesse, sõjast ja taudidest tühjaks jäänud aladele. kuid tõmbekeskusteks olid ka Läti ala ja Ilmselt nii on tekkinud väikesed kompaktsed Venemaa linnad: Riia, Limbaži (Lemsalu), eesti asundused (keelesaared), Cesis (Võnnu), Valmiera (Volmari), Jelgava (Miitavi), Sloka; Oudova, Petseri, Pihkva, nagu Koiva maarahvas ehk leivud Vidzemes ja sajandivahetuse paiku, suurenedes aastail Lutsi maarahvas Latgales, Kraasna maarahvas 1884-1906 kahekordseks, 22 000 liikmeni. Pihkvamaal ja Luuldila eestlased Peipsi Õigeusklikke eestlasi elas Peterburis koguduse idakaldal. Selliste eesti asunike arvu on 18. moodustamise aegu 4000 ringis. sajandi algul hinnatud u. 6000-le, 18
sajandi lõpul täiskasvanud eestlaste hulgas umbes 60 protsendini. Selle taga peitub koduõpetus, mis oli kindlalt korraldatud ning millega talupojad olid harjunud (Vahtre 2000). Tartu ülikooli taasavamine Selle perioodi hariduselu säravaimaks sündmuseks võib pidada Tartu ülikooli taasavamist 1802. aastal. Ülikooli asutamise mõte oli Peterburis ja Baltimail olnud õhus tegelikult Põhjasõjast alates. 19. sajandi alguseks näis, et kooli asukohaks saab Miitavi (Jelgava), ent keiser Paul I tapmine pööras olukorra teiseks. Uue keiser Aleksander I laskis ülikooli avada Tartus, millega nii Tartu linna ajaloos kui ka haridusajaloos algas uus ajajärk. Ülikool sai laialdase autonoomia ja piisavalt toetust riigikassast. Ülikool jäi algusaastatel saksakeelseks ja meelseks, ehkki aja jooksul hakkasid sellesse jõudma ka üha rohkem eestlasi. Samuti moodustasid teatava osa vene üliõpilased ja õppejõud. 1803
Jannsen. Loodi Eesti Kirjameeste Selts mis tegeles eestikeelse kirjasõna väljaandmisega, eriti tähtsaks peeti õpikuid ning eesti rahvaluule kogumise ja avaldamisega. 2. Sisu Balti kubermangude elanikkonna enamiku moodustasid eestlased ja lätlased. Valitsev elanikkonnagrupp oli baltisakslased ligi 5% rahvastikust. Lisaks neile veel juute, venelasi, rootslasi jt. Enamik elas maal, linnades oli ülekaalus saksakeelne elanikkond. Balti suuremad linnad olid kubermangukeskused Riia, Jelgava ja Tallinn. Tsaarivõimu esindasid kindralkuberner ja kubermanguvalitsused. Nikolai I ajal piirati kirikuseadusega luteri kiriku eesõigusi, kogu impeeriumis sai ametlikuks usuks vene õigeusk. Tartu ülikoolis püüti ametliku asjaajamiskeelena kehtestada vene keelt. Rüütelkondade ja linnade omavalitsusele tuginev Balti erikord püsis ja isegi tugevnes. 1802.a Eesti esimene talurahvaseadus, manitses talupoegi kokkuhoidlikule majapidamisele ning lubas neil omada vallasvara
provintsidesse Läänemere kaldal. Üha tihenevad kontaktid Balti provintside ja Euroopa vahel sattusid ohtu pärast Prantsuse Suurt Revolutsiooni, mil Vene võimud asusid takistama välismaal hariduse omandamist. Lahendus saabus selleks ajaks Vene ühiskonnas mõjukaks tõusnud baltlastele -- näiteks 18. sajandil Venemaal meditsiinidoktori saanutest olid ligi pooled pärit Eesti- ja Liivimaalt -- ülikooli rajamisega nende Heimat-isse. Leidis aset lühike "võidujooks" Kuramaa keskuse Jelgava (Mitau) -- 1795. aastal oli Venemaaga liidetud Kuramaa hertsogiriik, mille pealinnas oli küllaltki arvestamisväärne kõrgem õppeasutus, 1775. aastal asutatud Academia Petrina -- ja Tartu (Dorpati) vahel, mille võitis viimane. (3) 8 Valgustuse mõjud "Valgustatud absolutismi", mis sai alguse Katariina II trooniletulekuga 1762. aastal ja
19. (8). juulil (Rootsi kalendri järgi 9. juulil) 1701 olid Saksi (20 tuhat meest) ja Rootsi sõdurid Riia all Daugava ääres Spilve lahingus vastamisi. Saksi ülemjuhataja krahv Adam Heinrich von Steinau laskis end kõrvalejuhtimismanöövrist ära petta ning killustas oma väeosad. Nii õnnestus Rootsi jalaväel jõgi ületada ja sillapea moodustada. Saksi armee kaotas, kuid kogus ennast ja taganes korrapäraselt. Karl hõivas oma vägedega Miitavi (praegu Jelgava), Poolale kuuluva Kuramaa hertsogiriigi pealinna ning vallutasid seejärel oktoobris kogu Kuramaa. [redigeeri] Rootsi sõjakäik Poolasse Rzeczpospolita protesteeris Kuramaa kui Poola territooriumi osa hõivamise vastu, sest Rootsiga ei olnud sõjas mitte Poola, mida esindas Seim, vaid ainult Poola kuningas. August Tugev pakkus Karl XII-le jälle läbirääkimisi. Karli kogenud nõuandjad soovitasid tal Poola kuningaga rahu sõlmida. Ent Karl jäi kangekaelseks ja nõudis
Katarina ll taotles impeeriumi piirimaade seniste eriõiguste kaotamist ning riigi kõigi alade allutamist piiramatule keisrivõimule. 1783.a kehtestati Liivi- ja Eestimaal uus halduskorraldus, mis muutis Balti provintside valtsemiskorra Vene omaga sarnaseks, nimetatakse asehaldusajaks, see kord püsis kuni Katarina ll surmani (1796). 24.peatükk Eesti 19.sajandi esimesel poolel Baltimaade suurimad linnad olid kubermangude keskused Riia, Jelgava ja Tallinn. Kubermange valitses kuni 1876.aastani (v.a 1808-1819) ühine kindralkuberner. 1832.aasta kirikuseadusega piirati luteri kiriku eesõigusi. Ametlikuks riigiusuks sai kogu impeeriumis vene õigeusk, luterlus jäi vaid üheks lubatud usulahuks. Tartu ülikoolis üritati asjaajamiskeelena kehtestada vene keelt. Rüütelkondadele ja linnade omavalitsusele tuginev Balti erikord jäi püsima. 1801.a sai uueks keisriks Aleksander l. Tema eesmärgiks oli seadustega selgemalt piiritleda
ja kus asus Baltica, mis ajal? settematerjali lõimis ja hulk sõltuvad vee -Pirgu lade: Moe, Adila, Tootsi Mb, Halliku, ● Fosfaatsed käsijalgsed. voolamise kiirusest, mis määratleb antud Kabala Jonstorpe, Jelgava Kuili ja Paroveja Esinevad glaukoniitliivakivil 1. Settekihtide järgi, kas oli soojal alal (palju füüsikaliste ja topoloogiliste parameetritega kihistud ● Käsijalgsed ja trilobiidid. Leidub karbonaatset setet) või külmal alal (terrigeensed
Lokaal- ja kunstiajalugu Heinrich Hansen- Narva Eugen Nottbeck- Tallinn Wilhelm Neumann- oli saksa päritolu Liivimaa arhitekt ja kunstiajaloolane. Georg Dehio- põhiline Balti kunstiajaloo äss, põhilise osa elust tegutses Saksamaal. Seetõttu ka rahvusvaheliselt tuntud. Genealoogia - Põhitegijaks Georges von Wrangell, kes toimetas asja nimega Jahrbuch für Genealogie, Heraldik und Sphragistik Miitavis (Jelgava). 13 VI Vene Balti ajaloo kirjutus 19.saj - 20.saj algul Venelaste jaoks omandas ajaloo interpretatsioon praktilise tähenduse alles 19.sajandi viimasel kolmandikul, kuna siis hakkas märkimisväärselt kasvama seni väga tagasihoidlikku kaalu omanud vene ametnike, haritlaste ja kodanluse kiht. Vene-balti ajalookirjutuse alusepanijaks võib pidada Juri Samarinit (1819-1876),
ajal tegevust toomkool ja akadeemiline gümnaasium. Üleriigilise koolivõrguga jäid siinsed linnakoolid seotuks ka pärast asehalduskorra kaotamist. Põhjalikumad ümberkorraldused leidsid aset juba 19. sajandi alguses Aleksander I valitsusajal (Laur, 2003). Tartu ülikooli taasavamine Keiserliku ülikooli asutamise mõte oli Peterburis ja Baltimail olnud õhus tegelikult Põhjasõjast alates. 19. sajandi alguses näis lühikeseks ajaks, et selle asukohaks saab Miitavi (Jelgava), ent keises Aleksander I laskis ülikooli avada Tartus, millega nii Tartu linna ajaloos kui ka haridusloos algas uus ajajärk. Ülikool sai laialdase autonoomia ja piisavalt ainelist toetust riigikassast. Kuni 1890. aastate venestuseni jäi ülikool saksakeelseks ja meelseks, ehkki aja jooksul hakkas sellesse jõudma ka üha rohkem eestlasi. Samuti moodustasid teatava osa vene üliõpilased ja õppejõud. 1803. aastal sai
27 rajooni 2009- teostus haldusreform al.2009 a. On 1-astmeline kohalik omavalitsus. Kogu läti ala jaguneb 110 piirkonnaks Novads,millele lisandub 9 omavalitsuslikku linna.Esialgu oli vastuseis haldusreformile tugev. Tegelike linnade arv on 77, enamik väikelinnad, mis kuuluvad nende eelmainitud omavalitsuste koosseisu. Suuremad linnad 1) Riga u 700 000 elanikku (vähenenud) 2) Daugapils- Dunaberg -Dvinsk- üle 100 000 elaniku 3) Liepaja-Libou-2012 82 000 elanikku. 4) Jelgava(Kuramaa halduskeskus)- Mitau- Miitavi 64 000 elanikku. 5) Jürmala(2012) 56 000 elanikku 6) Ventspils(põhja pool Kurmaa rannikul)- jõukus vene transiidile 7) Rezekne(Latgale keskus) 8) Valmiera(Wolmari) Liivimaale 9) Jekabpils üle 26 000 10) Ogne(pisut suurem kui Jekabipilsis) üle 26 000. Riiklik sümboolika *lipp *vapp *läti hümn (Jumal hoia Lätit, autor Baumanis, kõlas esmakordselt Läti I laulupeaol. Pärast läti iseseisvumist linavästrik-lind
Läti madaliku. Sellest lääne pool asub Kurzeme kõrgustik, ida pool Kesk-vidzeme kõrgustik. (31 lk 13) 28 Läti suurim jõgi on Daugava, millele järgnevad pikkuselt Gauja, Venta ja Lielupe. Järvi on Lätis üle 3000, millest suurimad on Lubana ja Razna. Kõige järverikkam paik on Latgale kõrgustik. (7 lk 215, 216) Lätis on suurimateks linnadeks Riia, Daugavpils, Liepaja, Jelgava, Jurmala, Ventspils, Rezekne, Jekabpils, Ogre, Valmiera, Cesis ja Tukums. (31 lk 13) Maavarasid on Lätis vähe. Leidub turvast, savi, liiva, devoni klaasiliiva, dodlomiiti, lubjakivi, kipsi. Mineraalveeallikateks on Kemeris, Baldones, Dzintaris, Siguldas, Valmieras ja Kandavas. (31 lk 13) Läti asub merelise ja mandrilise kliima siirdealal. Keskmine temperatuur on jaanuaris rannikul 2 kuni 3 ºC, idaosas 6 kuni 7 ºC, juulis vastavalt 16 ja 18 ºC.
Scientific Conference. Engineering for rural develpoment. Jelgeva 2006, p. 106...113. 8. . Kättesaadav: 216.239.59.104/search? q=cache:yO4h3Vw7rpAJ:www.ilo.org/ilolex/russian/docs/ (20.11.2005). 9. Tint P. Töökeskkond ja ohutus. TEN-TEAM OÜ. Tallinn 2000. 264 lk. 10. ., ., . . International scientific conference. Agricultural engineering problems. Jelgava 2005, p. 193...198. 11. Raudik A. Töökeskkond autoteenindusettevõtte AS Info-Auto Tartu hooldusremondi osakonnas. Ainetöö. (Juhend V. Viljasoo). EMÜ Tehnikainstituut. Tartu 2006. 28 lk. 12. Valgus ja valgustus. Töökohavalgustus. Osa 1, Sisetöökohad. Eesti Standardikeskus EVS-EN 12464. 2003. 57 lk. Vorm K.1. Kasutatud kirjanduse loetelu näide. Raamjoon Formaadi piirjoon Kontrollija/juhendaja struktuuriüksus Tähis 1- ERIALA Energiakasutus
tulemusena, mõnes riigis ka kaubamärgi kasutamise teel. Kui tekib vaidlus kaubamärgi üle, siis enamikes riikides ja piirkondades eelistatakse seda kaubamärki, mis on varem registreeritud ja kasutama hakatud. (Vikipeedia, s.a.) 2 KAUBAMÄRK RAKVERE Rakvere kaubamärk kuulub Baltikumi suurimasse lihatööstuskontserni HKScan Corporation, millel on soomlasest omanik. HKScan Baltic alla kuulub: Eestis Rakvere ja Tallegg, Lätis Rigas Miesnieks ning Leedus Jelgava ja Klaipedos Maistas kaubamärk. Aktiivselt tegutsetakse Baltikumis alates 1998. aastast. (HKScan, s.a) Baltikumi eripäraks võrreldes teiste HKScan koduturgudega on see, et kogu sea- ja linnuliha kett hõlmab kõike alates söödast, kasvatusest, algtöötlemisest kuni tootmiseni lõpuni välja. Vertikaalne integratsioon ja toorme jälgimine võimaldab täieliku kvaliteedi garantiid ja kontrolli tarneahelas. (HKScan, s.a) Joonis 3 Vasakul Rakvere logo. Foto: (RLK, s.a.)
Piirid: Leedu võitis läänes Sks arvelt Klaipeda, idas said Vilniuse, kuid kaotasid maad Valgevenele. Eesti kaotas 5%, Läti 2% maast. + 1946 Preisimaa-Königsberg muudeti Kaliningradi oblastiks Poola-Leedu vahel, kuhu toodi venelased. Soome kaotas Karjala. Elanikkond: Läti&Eesti kaotasid 1/3. Kadusid baltisakslased, juudid, romad, rannarootslased. Hakkasid lisanduma uusasukad. Vilnius leedustati 1945-47. Enim linnadest kannatasid Narva, Paldiski, Siauliai, Kalipeda, Daugavpils, Jelgava. Vastupanu, repressioonid ja kollektiviseerimine Tugevaim relvastatud vastupanu Leedus, sest rohkem inimesi + vähem sks mobilisatsiooni: Leedu Vabadusvõitlejate Liit, mida juhtis Jonas Zemaitis, hukkus 20 000/50 000. Eesti ja Läti omad tegutsesid väikestes salkades, hukkus 2000. NL üritas tekitada kodusõja muljet, imbuda vastupanuliikumisse feik-metsavendadega ning suutsid paljastada Lääne spioon-metsavennad (nt MI6-st).
paarissambad (kolossaalorder), mis loovad rahuliku ja piduliku rütmi. Keskel oleva värava kohal on antiiktempli viilu meenutava katusega paviljon. 18. saj keskel levis Peterburis ja selle lähiümbruses toretsev hilisbarokk. Selle järjekindlaim esindaja oli itaalia päritolu Rastrelli. Tema kavandatud paljudest hoonetest on tähtsamad Talvepalee ja Smolnõi kloostri kirik Peterburis ning suveloss Tsarskoje Selos. Rastrelli ehitas ka Kuramaa hertsogkonnas, praeguses Lätis Jelgava ja Rundale lossid. Barokk maalikunst Roomas oli barokkmaalis kaks suunda: Caravaggio, kes rajas barokk-kunsti naturalistliku suuna. Kunstnik oli pärit lihtrahva hulgast ning see innustas teda kujutama lihtrahva esindajaid ja igapäevast elu. See polnud enamasti siiski eesmärk omaette, vaid vahend usulise teema käsitlemiseks. Ta kujutas imesid ja märtrite kannatusi nõnda, et tavaline usklik neid tõestisündinuks saaks pidada. Teda eristas
alguse Krasnaja Gorka operatsioon, kardeti et Loodearmee võib pöörduda Eesti vastu. Ohu ennetamiseks otsustati võtta Rahvaväe kontrolli alla Petrogradi-eelsed fordid, mille suurtükid suudaksid Kroonlinnas baseeruvat laevastiku ohjeldada. Maandus Vabadussõja suurim dessant - 2000 meest. Bermondti avantüür: Vene Läänearmee rünnak Riiale, Eesti ja Entente'i seisukohad: Suvel 1919 hakkas saksasõbralikult meelestatud tsaariarmee polkovnik Ravel Bermondt-Avalov formeerima Jelgava ümbruskonnas Vene valgete väekoondist. Pärast Landeswehri sõda taienes see saksa vabatahtlikega, moodustades Kuramaal ja Leedus paikneva Vene Läänearmee. Nad pidid ründama Venemaad samal ajal Loodearmeega, kuid hoidudi sellest. Suhted lätlaste ja leedulastega olid halvad, sest bermondtlased röövisid ja rüüstasid. Bermondti sõjaliseks eesmärgiks oli Riia linna hõivamine, poliitiliseks sihiks oli territooriumi laiendamine Läänearmee jaoks.
26430 3700045-1Jausa I 58.78868522.711332 26430 Emmaste vald 26583 3700046-1Jausa I 58.78827622.710425 26583 Emmaste vald 21732 3700047-1Jausa II 58.78395522.699359 21732 Emmaste vald 26585 3700048-1Jausa II 58.78389822.698663 26585 Emmaste vald 26586 3700050-1Jausa III 58.77805522.678487 26586 Emmaste vald 26587 3700049-1Jausa III 58.77792922.677917 26587 Emmaste vald 38040 Jelgava 56.64000023.709999 38040 23218 6700152-1Jenseni 58.56588624.990735 23218 Vändra vald 25710 6700151-1Jenseni 58.56579624.990852 25710 Vändra vald 32224 4420033-1Joala 59.35902028.188317 32224 Narva linn 32225 4420032-1Joala 59.35918828.189387 32225 Narva linn 28422 7800147-1Johansoni 58.52628627.051432 28422 Vara vald 31437 7800146-1Johansoni 58.52636827.050827 31437 Vara vald
annaabi.ee 
