pojaks. Keisririigi ajal said rooma jumalusteks ka mitmed idamaised jumalad, näiteks Isis. 1. Mille poolest erineb rooma usk kreeklaste omast? ..................................................................................................................................................... .............................................................. Kristluse teke Uue usundina tekkis Rooma impeeriumi aladel ristiusk ehk kristlus. Sellest sai maailma levinuim usk maailmas. · Juutide maa alistati Rooma võimule 1. sajandil eKr. Roomlased mõistsid juutide ainujumalausu erandlikkust teiste uskude seas ja ei nõudnud esialgu juutidelt rooma jumalate austamist. (Paljujumalalistes usundites lisati kohalikele austatavatele jumalatele ka rooma jumalad). Ka jäeti Juuda valitsejale nimeline iseseisvus ja tavapärasest suurem sisemine otsustamisõigus.
Kristluse teke ja areng Rooma riigis Uue usuna tekkis Rooma impeeriumi aladel ristiusk ehk kristlus. Sellest sai maailma levinum usk maailmas. Juutide maa alistati Rooma võimule 1. sajandil eKr. Roomlased mõistsid juutide ainujumalausu erandlikkust teiste uskude seas ja ei nõudnud esialgu juutidelt rooma jumalate austamist. Ka jäeti Juuda valitsejale nimeline iseseisvus ja tavapärasest suurem sisemine otsustamisõigus. Alles Augustuse valitsemisaja lõpul nimetati Juudamaale asevalitseja ja lõplikult liideti Juudamaa Roomaga velgi hiljem. Roomlaste leplikkusest hoolimata püsis
temasse ja tema sõnumisse usuvad ja meelt parandavad usku mõistaksid, kutsusid kokku kirikukogusid kus võeti vastu (isekusest lahtiütlemine, jumalariigi saabumisse uskumine, jumala otsuseid ja kujunes õige e. ortodoksne usutunnistus; sõnnastati ja ligimese armastamine); rõhutas, et kõrge positsioon on selle apostelliku usutunnistusena. takistuseks, jumalariik on avatud pigem viletsaile ja põlatuile, Hereetsia ketserlik väärõpetus, vähemusse jäänud seisukohad. õpetus leidiski pooldajaid alamkihtides, tekitas ülemkihis umbusku. Ariaanlus alguse pani piiskop Arius, nad väitsid, et Kristus on Suhted juutidega olid vaenulikud: Jeesuse meelest hülgasid juudi inimlik mitte jumalik ja ei saa olla Isaga samaväärne. Piiskoppidele
Ristiusu teke Uue usuna tekkis Rooma impeeriumi aladel ristiusk ehk kristlus. Sellest sai maailma levinum usk maailmas. Juutide maa alistati Rooma võimule 1. sajandil eKr. Roomlased mõistsid juutide ainujumalausu erandlikkust teiste uskude seas ja ei nõudnud esialgu juutidelt rooma jumalate austamist (paljujumalalistes usundites lisati kohalikele austatavatele jumalatele ka rooma jumalaid). Ka jäeti Juuda valitsejale nimeline iseseisvus ja tavapärasest suurem sisemine otsustamisõigus. Alles Augustuse valitsemisaja lõpul nimetati Juudamaale asevalitseja
................................................................. 8 9. Joonis.............................................................................................. 9 10. Kokkuvõte....................................................................................... 10 11. Kasutatud kirjandus........................................................................... 11 1 Sissejuhatus Kristlik õpetus algab juba noorest east peale. Kristlus ja üldse ristiusk üldiselt on tänapäeva maailmakorralduse üks alustalasi. Sellel usundil on palju harusid, mille põhjuseks on aja jooksul tekkinud erimeelsused, mis puudutavad õpetust või usutavasid. Sageli erinevad kristluse vormid üksteisest sedavõrd, et neis on raske ära tunda sama usundit, ent peaaegu kõik suured kirikud on aga üksmeelsed kristluse kesksetes õpetustes. Kristluse järgijaid leidub tänapäeval igal mandril, see on suurim maailmareligioon. Kuid
................................................... 8 8.3 Protestantism.................................................................... 8 9. Joonis..................................................................... 9 10. Kokkuvõte.............................................................. 10 11. Kasutatud kirjandus................................................... 11 1 Sissejuhatus Kristlik õpetus algab juba noorest east peale. Kristlus ja üldse ristiusk üldiselt on tänapäeva maailmakorralduse üks alustalasi. Sellel usundil on palju harusid, mille põhjuseks on aja jooksul tekkinud erimeelsused, mis puudutavad õpetust või usutavasid. Sageli erinevad kristluse vormid üksteisest sedavõrd, et neis on raske ära tunda sama usundit, ent peaaegu kõik suured kirikud on aga üksmeelsed kristluse kesksetes õpetustes. Kristluse järgijaid leidub tänapäeval igal mandril, see on suurim maailmareligioon. Kuid
2009 Sisukord: 1. Sissejuhatus 2. Piibel ja kristlik kirjandus · Jeesuse sünd · Jüngrid · Jeesuse vangistus ja surm · Ülestõusmine ja taeva minek · Vana Testamendi koosseis · Vana Testamendi keel · Vana Testamendi ajaloolisus · Uus testament 3. Ristiusu levik 4. Kokkuvõte 5. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Siin essees on kirjutatud ristiusust ning selle levikust. On ka lahti seletatud, kust tuli kristlus ja kes on Jumal. Pikemalt on räägitud ka sellest, mida Jumal tegi ja kuidas ta kannatas. Mina isiklikult jumalat ei usu, ning kõik materjal on saadaud kas internetist või raamatutest. Kui te juhuslikult usklik ei ole, siis kujutan ette, et see võib tunduda päris igavana. Samas on hea teada midagi usust, mida usuvad üle ühe miljardi inimese. Siit referaadist saab ka teada, miks inimesed Jumalasse usuvad, ning kuidas ta taevasse
Jaanuar, 2009 Sisukord Ristiusu teke........................................................................... lk 2-3 Ristiusu levik.............................................................................. lk 4-5 Kristlaste tagakiusamine.................................................................. lk 6-7 Kristlased ja Rooma riik.................................................................. lk 8 Apostel Paulus ja ristiusk..................................................................lk 9-10 Uue testamendi kujunemine...............................................................lk 11-13 Kasutatud kirjandus........................................................................ lk 15 2 Ristiusu teke Kristlus oli algselt judaismi usulahk, mis esimeste sajandite jooksul pKr kasvas teistest kultustest ja religioonidest suuremaks.
Ristiusu püsimajäämine ja levik Järgenvas tekstis on juttu kristluse sünnist, mis mees oli Jeesus ja kelleks teda peeti. Väga oluline on kindlasti teada kuidas sai alguse üldse kristluse levik ja mis sellele kaasa aitasid. Samuti on juttu, kes olid apostlid ning mis rolli nad mängisid kristluse levimisel. Põhjalikult on käsitletud ka Rooma riigi esialgset suhtumist kristlastesse ja hilisemaid ristisõdu, mille eestvõtjaks Rooma paavsti ise oli. Juudi soost rändjutustleja Jeesus elas ja tegutses 1.saj pKr, kes kuulutas peatselt saabuvast jumalariigist
Kristlus ehk ristiusk · Maailma levinum usk, mille uskujaid on üle 2miljardi inimese. Ameerikas ja Austraalias on see valdav usund · Tekkimine: - Välja kasvanud judaismist - Tekkis eeldusest, et on elanud Jeesus, kes on pärit Naatsaretis. Usuti, et ta on hukatud ja pärast oma surma ülestõusnud. - Väga vähe ülesmärkinud ja usutakse, et kui ta oli, siis tegutses ta Rooma äärsetel aladel. Mainitud on Chrestust, kes ässitas juute mässama juutide rahutusele ning valitus saatis ta välja Rooma riigist (selline uskumus tuleb Rooma allikatest) - Evangeeliumite järgi sündis Jeesus Herodes Suure ajal ja hiljemalt 4.a. eKr, Kodu koht oli Kalies
Sageli erinevad kristluse vormid üksteisest sedavõrd, et neis on raske ära tunda sama usundit, ent peaaegu kõik suured kirikud on aga üksmeelsed kristluse kesksetes õpetustes. Kristluse järgijaid leidub tänapäeval igal mandril, see on suurim maailmareligioon. Kuid sellest hoolimata teame meie, eestlased, sellest vähe, olles isegi luterlased. Ka mina sain selle referaadi koostamisel mõned uued faktid ristiusu kohta teada. Selles referaadis kirjeldan, kuidas üldse kristlus tekkis ning kuidas ning kui kaugele on ta nüüdseks levinud. Kristluse tekkimine Kristlus oli algselt judaismi usulahk, mis esimeste sajandite jooksul pKr kasvas teistest kultustest ja religioonidest suuremaks. 1. sajandil eKr allutati Palestiina Rooma ülemvõimule. Roomlased olid teadlikud juutide erandlikust monoteistlikust religioonist ja käsitlesid neid seetõttu erijuhtumina. Pikka aega ei nõutud juutidelt rooma jumalate austamist ning Juuda
KONTROLLTÖÖ kristluse kohta. Jeesuse elulugu 1) sünd : Sündis u 2012 aastat tagasi 25. detsembril puussepp Joosepile ja tema naisele Maarjale. Jeesuse ema, neitsi Maarja, jäi Pühast Vaimust lapseootele. Jeesus, kes talle sündis, ei olnud mitte inimese poeg, vaid Jumala poeg. Maarja ja Joosep elasid Iisraelis, Naatsaretis Galileamaal. Lapse sündimise ajaks pidid nad aga minema Petlemma linna, sest parajasti toimus rahvaloendus. Jeesus sündis seal ühe külalistemaja laudas. Kui Jeesus oli sündinud, olid esimesed, kes teda vaatama tulid, lähedal väljal olnud karjased. Hiljem tulid teda külastama veel ka "Tähetargad Hommikumaalt", kes austasid Jeesust kui tulevast juutide kuningat ning tõid talle kalleid kingitusi: kulda, viirukit ja mürri. 2) elu surm: Võimukandjad ostsid ära Jeesuse ühe jüngri, Juudas Iskarioti, kes juhatas sõdurid sinna, kus Jeesus oma jüngritega söömaaega pidas
KRISTLUS Referaat 2012 SISUKORD KRISTLUS Kristlus ehk ristiusk on monoteistlikusund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud Messias. Kristlased käsitlevad Uue Testamendi raamatuid kui üleskirjutisi Jeesuse kuulutatud rõõmusõnumist. Ligikaudu 2,1 miljardi järgijaga 2001. aastal on kristlus suurim maailmareligioon. Kristlus on valitsevaks religiooniks Euroopas,Ameerikas, Lõuna-Aafrikas, Filipiinidel ja Okeaanias. Kristlus kasvab jõudsalt ka Aasias, eriti Hiinas ja Lõuna-Koreas. Kristlus oli algselt judaismi usulahk, ning käsitleb seega pühakirjana ka juutide Tanahi raamatuid, mida kutsutakse kristluses Vanaks Testamendiks. Sarnaselt judaismile ja islamile liigitatakse kristlusAabrahamlikuks religiooniks. Nimetus "kristlane" tähendab "Kristusele kuuluvat" või "Kristuse pooldajat", ning seda
Referaat Ristiusu teke ja areng Sisukord - Ristiusu teke - Ristiusu levik - Kristlased ja Rooma riik - Apostel Paulus - Uus Testament - Ristiusu kiriku kujunemine - Kasutatud kirjandus Ristiusu teke Ristiusk tekkis 1. saj pKr, apostlid lõid siis esimesi kogudusi. Ristiusu tunnistas lubatuks keiser Constantinus Milano ediktiga aastal 313 ja 381 kuulutati kristlus Roomas riigiusuks. Kirikust sai range hierarhia ja territoriaalse korraldusega institutsioon, millest võtsid eeskuju ilmalikud valitsejad. Ristiusk levib Roomas kõige vaesemates kihtides ja väikelinnades. Osadel vallutatud aladel võtsid inimsed selle ise vastu. Tehti misjonäritööd ja suruti peale ka vallutuste käigus, ainult Iirimaal võeti vastu rahumeelselt. Viimasena ristiusustati Leedu 14. saj. paavstluse teke. Alguses oli Rooma piiskop samasugune nagu mujal piiskopid
Umbes 3 aastat veetis ta rändjutlustaja ja tervendajana Naatsareti ja Jeruusalemma ümbruses. Kristlased usuvad, et ta on Jumal või Jumala poeg, kes võttis inimese kuju, taastamaks Jumala ja inimkonna suhet. Selle suhte olid rikkunud Jumala käskude suhtes sõnakuulmatud inimesed. Öeldakse, et Jeesuse ema Maarja viljastas Jumal, mitte mees. Jeesus on tõeline inimene ja tõeline jumal. Jeesus löödi risti ja ta tõusis surnust üles ning elab senini kui kõige loodu Issand. Kuigi kristlus kasvas välja juutlusest, muutus ta kiiresti iseseisvaks usundiks. Tänapäeval on kristlus maailma levinuim usund(2miljardit kristlast). Kristlusel on palju harusid (kirikuid ja denominatsioone) Selle põhjuseks on aja jooksul tekkinud erimeelsused, mis puudutavad õpetust või usutavasid. Nimetus ,,Kristus" tuleneb kreekakeelsest sõnast christos Jumala poolt valitud valitseja. Kristlased usuvad, et 1.saj Palestiinas sündinud Jeesus oli Kristus.
1. CENA VIIMNE ÕHTUSÖÖMAAEG Leonardo da Vinci. Cena. Santa Maria delle Grazie klooster. Milano. Vanadel roomlastel tähendas cena [loe: tseena] peamist söögikorda. Kunstis kannavad sellist pealkirja taiesed, mis kujutavad Jeesust viimast korda õhtustamas koos oma kaheteistkümne jüngriga. Paasapüha, juutide suurim püha, on kevadel ja see on alati pühapäeval. Paasapüha aegu käidi Jeruusalemmas pidustustel ja ka Jeesus käis nii lapsena kui ka hiljem kevaditi Jeruusalemmas. Elu viimastel aastatel tavatses ta peatuda Betaania külas, mis paiknes linna lähedal Õlimäe jalamil, kus teda võõrustas kas pidalitõbine Siimon või hea sõber Laatsarus. Sel kevadel saabus Jeesus Betaaniasse laupäeval. Järgmisel päeval, niisiis pühapäeval, sisenes ta Jeruusalemma. Paljud Jeesuse kodukandi inimesed olid juba mõni päev varem kohale tulnud ja nad
1. CENA VIIMNE ÕHTUSÖÖMAAEG Leonardo da Vinci. Cena. Santa Maria delle Grazie klooster. Milano. Vanadel roomlastel tähendas cena [loe: tseena] peamist söögikorda. Kunstis kannavad sellist pealkirja taiesed, mis kujutavad Jeesust viimast korda õhtustamas koos oma kaheteistkümne jüngriga. Paasapüha, juutide suurim püha, on kevadel ja see on alati pühapäeval. Paasapüha aegu käidi Jeruusalemmas pidustustel ja ka Jeesus käis nii lapsena kui ka hiljem kevaditi Jeruusalemmas. Elu viimastel aastatel tavatses ta peatuda Betaania külas, mis paiknes linna lähedal Õlimäe jalamil, kus teda võõrustas kas pidalitõbine Siimon või hea sõber Laatsarus. Sel kevadel saabus Jeesus Betaaniasse laupäeval. Järgmisel päeval, niisiis pühapäeval, sisenes ta Jeruusalemma. Paljud Jeesuse kodukandi inimesed olid juba mõni päev varem kohale tulnud ja nad läksid õpetajale linnaväravasse vastu,
teadlasel Max Mülleril. Ta uuris müüte, müüt oli kui allikas. 19.sajandi protestantlik teoloogia ajalookriitlisine meetod piibliteaduses. Demütologiseerumine. (Pärast 1960.-1970.aastatest sai usundist kui iseseisev distsipliin.) Pärast 1945.aastat, mil varasemal ajal valitsenud ratsionalism hakkas oma mõju kaotama, suurenes huvi mittekristlike spiritualiteetide vastu (kuid esialgu uuriti teisi usundeid läbi kristluse prisma). Seega varem oli kristlus kui norm ja kõik lähtus kristluse kategooriatega, nüüd tekkis soov ka teisi mõista. Üha enam ristuvad religiooniuurinugd teiste teadustega. Selle tulemusena on religiooni uurimine eraldunud kristlikust teoloogiast, kuhu ta varem traditsiooniliselt kuulus. Seega mõiste ,,religiooniuuringud" sai uue tähenduse. Religiooniuuringutes kasutatakse sageli teistes teadusharus kasutusel olevaid teooriaid ja meetodeid. Nn klassikalised religiooniteadused (neid kõik ühendab objekt religioon):
Jeruusalem ühtse kuningriigi pealinnaks. Taaveti poeg saalomon lasi ehitada jeruusalemma templi. Õpetus Monoteism ehk usk ühteainsasse Jumalasse on judaismis kõige kesksem, selleks jumalaks on Jahve, kuid juudid ei ütle kunagi välja jumala õiget nime, vaid nad kasutavad selle asemel sõna Issand. Judaismi iseloomustab ka Messia idee, kelle ootamine on eriti tagakiusamiste ajal itensiivistunud, sest kui Messias tuleb, hävitatakse kurjus ning rajatakse igavene rahuriik. Judaismis puuduv asendava kannatamise idee, igaüks vastutab ise oma tegude eest ja inimene peab ise tegema heaks oma teaod palumise, palvetamise, meeleparanduse ja Toora uurimise abil. Juudid on jumala väljavalitud rahvas, inimene peab täitma kohustusi nii Jumala kui teiste inimeste vastu(keskne idee:"Armasta ligimest nagu iseennast"). Inimese tahe on vaba, ta saab
c) Mis muutused aitasid kaasa vabariikliku korra langemisele? ül 61 Mariuse sõjaväereform proletaare hakati värbama palgasõduriteks 69 Sündmused ajalooperiood sõjad kartaagoga Rooma vabariik ristiusu legaliseerimine riigis - keisririik rooma linna asutamine - kuningriik augustuse valitsusaeg - keisririik etruskide valitsus roomas - kuningriik konstantinoopoli rajamine - keisririik caesari valitsusaeg vabariik 70 Ristiusk · Ristiusk kujunes Palestiinas · Jeesus rääkis, et jumalariik pole avatud eeskätt mitte edukaile ja endaga rahulolevaile, vaid pigem viletsaile ja põlatuile, keda maised hüved jumalast eemal ei hoia. Selline õpetus leidid palju pooldajaid ühiskonna alamkihtides ja ka naiste sease, kes varem ei tohtinud usku õppida. Jeesus õpetas kõiki soovijaid, sõltumata nende soost, rahvusest ja
c) Mis muutused aitasid kaasa vabariikliku korra langemisele? ül 61 Mariuse sõjaväereform proletaare hakati värbama palgasõduriteks 69 Sündmused ajalooperiood sõjad kartaagoga Rooma vabariik ristiusu legaliseerimine riigis - keisririik rooma linna asutamine - kuningriik augustuse valitsusaeg - keisririik etruskide valitsus roomas - kuningriik konstantinoopoli rajamine - keisririik caesari valitsusaeg vabariik 70 Ristiusk · Ristiusk kujunes Palestiinas · Jeesus rääkis, et jumalariik pole avatud eeskätt mitte edukaile ja endaga rahulolevaile, vaid pigem viletsaile ja põlatuile, keda maised hüved jumalast eemal ei hoia. Selline õpetus leidid palju pooldajaid ühiskonna alamkihtides ja ka naiste sease, kes varem ei tohtinud usku õppida. Jeesus õpetas kõiki soovijaid, sõltumata nende soost, rahvusest ja
Kahe äärmuse vahele jääb rühm, mis pooldab konservatiivset judaismi. Kiidab heaks mõningad muudatused, aga rõhutab vajadust säilitada juutide rahvuslik identiteet ka muutunud tingimustes. kristlus Jeesuse elulugu (tegevus, konflikti põhjused ja surmaga seotud uskumused) *Jeesus, puusepa poeg Naatsaretist, astub esimest korda avalikkuse ette u 30-aastasena. * Ristija Johannes kuulutab teda nähes, et see on see mees, kelle jaoks tema on oma tegevusega teed valmistanud * Jeesus õpetab sünagoogides ja mujalgi nagu iga teine ringirändav rabi (ehk õpetaja) ning tema ümber koguneb jüngreid *Ta kuulutab, et käes on Jumala aeg, et jumal tuleb inimeste juurde ja vabastab nad pattudest. Käib mööda maad ringi ja aitab inimesi ning tervendab neid. Jeesus ktsub inimesi uskuma, et tema on jumala poolt saadetud messias ja lunastaja. *Jeesus löödi risti Kolgata mäel ja maeti pärat samal mäel olevasse hauakambrisse. *Pärast avastati, et hauakamber on tühi.
USUNDILOO KONSPEKT ÜLDINE ÜLEVAADE: USUNDITE JAGUNEMINE: 1) Aabrahmlikud usundid: - Juutlus - Kristlus - Islam 2) Veedausundid: - Hinduism - Budism - Dzainism · Taustaks on muistse India veedakultuur. · Nende kolme usundi puhul usutakse, et igasugune olemine on tsükliline: universum tekib, püsib, mandub () ja kaob, et saada asendadtud teiste univerumitega. 3) Teised suured usundid: - Sinotoism (jaapanis) - Taoism (hiinas) - Sikhism - Bahai
1. JEESUSE EMA MAARJA JA EMAPOOLNE VANAEMA ANNA Otseses tõlkes oleks itaaliakeelne sõna MADONNA eesti keeles `mu emand', mis oligi endine daami kõnetussõna Itaalias. Prantsuse keeles on selle sõna vaste madame ja inglise keeles my lady. Kuid madonna on itaallastele samas ka Jumalaema, nii nagu prantslastele Notre-Dame ja inglastele Our Lady. Eestlased eelistavad sõnale Jumalaema nime Maarja. Maarja kultus on palju noorem kui ristiusk ehk kristlus. Neljas evangeeliumis kohtame Maarjat Jeesuse kõrval harva. Jeesuse sündi kirjeldavad oma evangeeliumides üksnes Matteus ja Luukas. Johannes mainib veel, et Maarja nägi pealt ka Jeesuse ristilöömist ja surma. Madonnapildid kujutavadki Maarjat umbes aastase või kaheaastase poja Jeesusega. Tihti on madonnapiltidel ka teine samavanune poisslaps Ristija Johannes. Me ju teame, et selles vanuses ei saanud need kaks poissi koos viibida. Ometi muudab kolmanda isiku juuresolek
Maailma usundid Kristlus Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristuse õpetust levitasid eelkõige Jeesuse apostlid, kellest tähtsaimad on Peetrus, Johannes ja hilisem liitunu Paulus. Aastal 324 sai kristlus Rooma keisririigi ametlikuks usuks ja levis hiljem üle kogu maailma. Tänapäeval jaguneb kristlik kirik kolmeks tähtsamaks kirikuks: roomakatolikuks, protestantlikuks ning õigeusu kirikuks. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud Messias. Ristiusk rajaneb usul ainujumalasse ja tema ilmutusse Jeesusesse. Kristluse põhjal lõi Jumal inimese ja kõik muu olemasoleva, mis Maa peal eksisteerib. Ristiusu tekkeaeg on 1. saj. pKr. Ristiusul on kolm põhisuunda - õigeusk, katoliiklus ja protestantlus. Kristlased käsitlevad Uue Testamendi raamatuid kui üleskirjutisi Jeesuse kuulutatud rõõmusõnumist. Ligikaudu 2,1 miljardi järgijaga 2001. aastal on kristlus suurim
rahvas hakkas üha enam lootma, et Taaveti soost valitseja-messias- toob õnneajastu ja muistse hiilguse Iisraeli. Messia ootus põhines 1saj pKr tegutsenud Jeesuse õpetus.Jeesus oli puusepa poeg,juudi soost,järgijad panid hiljem kirja tema õpetused(usuvad jumalariigi saabumisse,armastavad jumalat ja oma ligimesi), ütles et taevariiki pääsevad eeskätt vaesed ja põlatud.Preestrid ei kiitnud Jeesuse õpetusi heaks, kuna too taganes Moosese seadusest. Jeesus arvas et preestrid hülgasid oma päris armastuse jumala vastu. 30a pKr lasid preestrid Jeesuse vangistada ning Pontius Pilatus(prokuratuur-asevalitseja) mõistis ta surma Kolgata mäel ristilöömise läbi. Usuti, et 3 päeva pärast surma tõusis Jeesus surnust üles ning tõusis taevasse, kuulutades ikka jumalariigi saabumist. Usuti et Jeesus oligi ette kuulutatud messias ehk Kristus(kr.k christos-salvitu), Jeesust peeti Jumala Pojaks, kes oli saadetud maale riigi saabumist ette valmistama.
4) Iseloomusta religiooni ja mütoloogia osa antiikaja inimese maailmapildis ning kristluse tekkelugu ja kujunemist ristiusuks.- Religioon oli Rooma riigivõimuga tihedalt seotud ja preestrid olid tegelikult riigiametnikud. Roomlased võtsid omaks mitmed etruskide ja kreeklaste jumalad ning vallutussõdade käigus ka paljud idamaised jumalad ning rituaalid. Rooma esimeste keisrite valitsusajal sai Palestiinas juutise usu ühe haruna alguse ristiusk. Selle rajaja Jeesus kuulutas jumalariigi peatset saabumist ja kutsus meeleparandusele kõiki, kes sinna pääseda lootsid. Jeesust peeti Vanas Testamendis tõotatud messiaks ehk Kristuseks ja Jumala pojaks. Jeesuse sõnum võeti kokku Vanale Testamendile lisatud Uues Testamendis. Jeesuse uskujaid hakati nimetama kristlasteks. Kristlust levitasid usukuulutajad ehk apostlid. Paulus kõige mõjukam kristluse levitaja Süürias, Väike-Aasias ja Kreekas.
13) Õpilane oskab võrrelda naiste positsiooni Vana-Ida riikides (Egiptus, Mesopotaamia, Vana-Kreeka, Vana-Rooma). 14) Kuidas veetsid roomlased oma vaba aega? 15) Millised kreeka mõjud esinevad Vana-Rooma religioonis ja kultuuris? 16) Vana-Rooma jumalad. 17) Kuidas olid Vanas-Roomas omavahel seotud riik ja religioon? 18) Anna ülevaade ennustuskunstist Vanas-Roomas. 19) Millele pöörati Vanas-Roomas laste harimisel tähelepanu? 20) Milline oli Jeesuse õpetus? 21) Miks muutus kristlus väga populaarseks? 22) Kristluse pühakirja kujunemine ja sisu. 23) Miks tekkis kristlaste algul konflikt Rooma riigiga? 24) Milline nägi valitsemine välja Rooma hilise keisririigi ajal? 25) Ristiusukiriku struktuur. 26) Õpilane oskab anda ülevaate germaani rahvastest (kes nad olid, kuidas nende positsioon Roomas muutus, milleni see kõik viis). 27) Õpilane teab, kes olid järgnevad isikud ning millega on nad end ajalukku talletanud:
sellega tavapärasest veel suuremad volitused oma maa siseasjade üle otsustamises. Alles oma valitsusaja lõpul määras Augustus ametisse Juuda asevalitseja prokuraatori -, piirkonna lõplik liidendamine leidis aset aga veelgi hiljem. Kogu sellest Rooma järeleandlikkusest hoolimata püsis juutides sügav rahulolematus oma seisukorra suhtes ja koos sellega juba aastasadadevanune lootus Taaveti soost messia tulekule. Messias pidi tegema lõpu iisraeli rahva hädadele, taastama tema muistse hiilguse ja kehtestama maapealse jumalariigi. Niisugustes oludes tegutses 1. sajandil pKr Palestiinas juudi soost rändjutlustaja Jeesus. Kuulutades peatselt saabuvat jumalariiki, tõlgendas ta seda eelkõige kui Jumala piiritu armastuse ilmingut ja osutas, et inimeste siiras usk, armastus Jumala ning ligimeste vastu on jumalariiki pääsemise peamised tingimused
hoolima(jumalatest hoolima) · Roomlased olid esimesed, kes religiooni defineerisid, esimeseks oli Cicero. - Cicero väidab, et ühte kindlasse jumalasse uskumine on lad. k cultus. - Cultus on kitsam kui religioon. Religioon haldab erinevaid kultuseid. Kultused on erinevad religioossed toimingud. · Kristlikud autorid võtavad Roomast religiooni mõiste üle, aga kasutavad seda ainult ristiusu kohta ning sellest saab alguse arusaam, et ristiusk on ainuke ainuõige usk. - Teiste usundite kohta kasutati halvustavaid mõisteid- idololatria(ebajumalate kummardamine); superstitio; secta(väikse pooldajaskonnaga grupp) · Varauusajal religiooni suhtumine jälle muutub. Aluseks on maade avastamine ja leitud rahvaste misjoniseerimine. Selle käigus õpitakse kohalike religioone tundma. - Tänu erinevatele misjonäride üleskirjutustele on võimalik uurida nüüdseks juba
5. Sina ei tohi tappa. 6. Sina ei tohi rikkuda abielu. 7. Sina ei tohi varastada. 8. Sina ei tohi valetunnistust anda oma ligimese vastu. 9. Sina ei tohi himustada oma ligimese koda. 10. Sina ei tohi himustada oma ligimese naist, sulast, ümmardajat, kariloomi ega midagi muud, mis on tema oma. 7 surmapattu: · Aplus · Omandihimu · Kiim · Kadedus · Õgardlus · Vihapidamine · Tujutus · Peagi saabub jumalariik, kus pole ebaõiglust ega kannatusi · Sinna pääsemiseks tuleb uskuda ja armastada jumalat ning kaasinimesi · Haridus, seisuslikud vahed jmt pole jumalariiki pääsemiseks oluline · Jeesust peeti Jumala pojaks ja messiaks · U 6-4 saj eKr olevat sündinud Petlemmas Jeesus · U 30-aastaselt hakkas mööda maad rändama kood 12 jüngriga · U 33-aastaselt löödi juudi ülikute nõudmisel Jeruusalemmas Kolgata mäel risti
mitte naistele. Hariduses ei tohiks olla klasse, seega võttis ta sümboolse õppemaksu eest iga soovija õpilaseks. Ta arvas, et kui inimene ei õpi, ei suuda ta õigesti olla, tegutseda, rääkida ega elada. Ta ergutas õpilasi saama vooruslikeks inimesteks, kõige olulisem voorus on ren inimlikkus, headus või humaansus. Taoism kaks peavoolu on filosoofiline ja religioosne taoism. Hiina rahvapärase religiooni põhijooneks on jumalate ja jumalannade paljusus. KRISTLUS Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud Messias. Kristlased käsitlevad Uue Testamendi raamatuid kui üleskirjutisi Jeesuse kuulutatud rõõmusõnumist. Kristlus on valitsevaks religiooniks Euroopas, Ameerikas, Lõuna-Aafrikas, Filipiinidel ja Okeaanias. Kristlus kasvab jõudsalt ka Aasias.
1.Kristluse tekkimine:poliitiline olukord Palestiinas:Palestiina allus Rooma võimule.Selle elanike juutide usk oli juba sajandeid olnud monoteistlik.Rooma võimud suhtusid juutidesse erandlikult ega nõudnud neilt pikka aega religioosseid auavaldusi.Rooma jumalatele ja keisritele.Augustus määras siiski ametisse roomlasest asevalitseja-Juudamaa prokuraatori.Paljude juutide seas püsis rahulolematus võõramaise ülemvõimuga ja ootus,et messias toob õnneajastu ja taastab Iisraeli muistse hiilguse. Jeesuse elu ja õpetus:Jeesus oli juudi soost puusepa poeg,kes maal ringi rännates kuulutas jumalariigi peatset saabumist.Jeesuse kuulutuse kohaselt võisid saabuvasse taevariiki pääseda ainult need,kes temasse ja tema sõnumisse usuvad ning meelt parandavad:ütlevad lahti isekusest,usuvad kindlalt jumalariigi saabumisse,armastavad siiralt jumalat ja oma ligimesi.Rikkus on takistuseks taevariiki pääsemisel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
